Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5
3.2 Meresõidutehnika areng 3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3.2.3 Pikemad ning madalamad alused. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, millega sai sõita vastu tuult. Kujunes uus laevatüüp karavell. 3 PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika
Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastustega. Loomulikult viis see teravate kokkupõrgeteni seniste käsitlustega, mida ümbritses peale muu ka kiriklik ja religioosne autoriteet. Kiriklikud võimukandjad nägid uutes tõdedes surmavaenlast
Renessansi tunnused: 1) Kodanluse ja rahvuse areng. Linnade kultuur. Õukondade kultuur. 2) Rahvuste kunst erineb üksteisest. 3) Humanistlik kultuur. Filosoofia on teaduste teadus. 4) Sündis optimistlik inimene. [Reness. on nagu varemete vahel puhkenud lill. Sõjad, süngus]. 5) Kiriku mõjuvõim kahaneb. Eeskujuks saab humanism. Tekib huvi inimeste tunnete vastu. "Inimesel on õigus maisele õnnele" [Boccaccio "Decameron"]; avastusretked läände-itta-põhja-lõunasse; teadmised avardusid [Coppernicus, Bruno, Galilei]. 6) Eeskujuks antiikkunst 7) Usuline võitlus. Calvin. Luther.
Läänemerel on meie ühises ajaloos väga oluline roll. Just selle mere kallastelt algasid suured avastusretked ja viikingite vallutused, siit tulenes ka Hansa Liidu oluline mõju tegemist oli esimese kogu Euroopat puudutava kaubandusjõuga. Läänemeri on samas üks Euroopa sõjajärgse jagunemisega tekkinud ,,piiridest". Praeguseks on see ainuke Euroopa piirkond, kus Euroopa Liidul on enam kui 1 000 km pikkune piir Venemaaga. Kuigi Läänemerega seotud majandustegevus on valdavalt suunatud tööstusele ja kaubandusele, ei saa kuidagi eitada kalapüügi rolli selles piirkonnas. Sarnaselt mitme teise piirkonnaga on ka Läänemere puhul üheks peamiseks probleemiks kalavarude säilimine. Varem tegelesid kalapüügi korraldamisega rannikuriigid, mida ühendas kalapüügi piirkondlik ühing Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC)(1). Praeguseks on see organisatsioon iganenud, kuna pärast liidu laienemist on sellesse jäänud veel vaid kaks osapoolt Vene...
aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa on kerakujuline ja selle tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse juba 500 aastat enne Kolumbust. Alles siis, kui Kolumbus Ameerika avastas, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga. Ameerikasse jõuti 12.oktoobril 1492. aastal. Kolumbuse eksimuse tõttu kutsutakse punanahkasid indiaanlasteks. Avastusretked toovad endaga kaasa uusi kultuure, taimi, loomi ja teadust. Kartuli tõi Euroopasse Kolumbus. Tema arvates oli see kaunis potilill. Tänapäevaks on saanud sellest üks armastatuim toiduaine. Kui Christoph poleks läinud avastusretkele, poleks meil ka täna võib-olla McDonald’sist friikartuleid saada. Kõik pikad reisid tundmatusse pole head, sest need toovad kaasa endaga haigusi, nagu näiteks rõuged. Uute ja olemasolevate riikide vahel tekkisid
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga:Santa Maria ,Pinta ja Ninaga
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne
manööverdatav. Ja selliseid leiutisi oli veel ja veel. Ehkki keskajal oldi teadlikud maailma kerakujulisusest, kujutati praktilistel põhjustel lõunapoolkerale pääsemist võimatuks. Maailma keskpunktina kujutati Jeruusalemma, kuna see on Piiblis olulisim linn ja Püha Maa süda. Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad. Olukorda halvendasid nakkushaigused. Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Tõusis Madalmaade tähtsus meresõidu ja kaubanduskeskuste näol. Sellele aitas kaasa edukas põllumajandus. Maadeavastused tõid kaasa uute põllukultuuride kasutuselevõtu: kakao, tee (Hiina),
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3
· Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte. · 1486.-1487.a Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neemeni. · (1498.a Vasco de Gama jõudis Indiasse) 3. KOLUMBUSE AVASTUSRETKED · Esimesel reisil (1492) avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Sai Hispaanias suure au osaliseks. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil (1498) avastas Venezuela ranniku Orinoco jõe suudme. Tekkid esmakordselt põgus kahtlus: Võib-olla on see uus manner. · Ka neljas reis (1502-1504) ei toonud oodatud kulda ja Kolumbuse merereisid olid kokkuvõtteks Hispaaniale pettumuseks
Pärast ta surma algas Hisp kiire langus. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne Ameerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradod otsima kahandas Hispaania rahvaarvu. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED. Põhjused. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-aasiasse, kust toodi Eu-sse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaani ja Portugali geograafiline asend oli soodne. Sealsetel rahvastel oli pikaajalised meresõidu kogemused. Avastusretked. Esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali prints Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannukut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Christohp Kolumbus üritas jõuda Indiasse lääne poolt ja avastas seega Ameerika. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. 16.saj sai teoks esimene ümbermaail-
eluvaldkondi. Üha suuremat osa hakkasid ühiskonnas etendama kaubandus ja käsitööd Asutati panku ja rajati suuri käsitööettevõtteid, mida nimetati kapitalistlikeks ettevõteteks Ka talupoegadelt nõuti nüüd Lääne-Euroopas mõisateo asemel raharenti See vähendas talupoegade sõltuvust nende isandast ning paljud suutsid end raha eest orjusest vabaks osta. Soov rikastuda kihutas eurooplasi pikkadele ja ohtlikele maadeavastusteni ja mereretketele Algasid eurooplaste meretagused avastusretked mis viisid paljud rahvad sajanditeks eurooplaste ülemvõimu alla. Üha vähem tunti huvi jumala ja üha rohkem inimese enese vastu. Senisest kriitilisemalt suhtuti ka katoliku kirikusse. Usupuhastus ehk reformatsioon viis Euroopa lõhenemisele kaheks vaenulikuks usuleeriks. Kõik nimetatud muutused üheskoos tähistavad keskaja lõppu ja uusaja algust. Mille poolest olid tähtsad järgmised linnad: 1. Meka Punase mere kaubateel asus oluline sadamalinn Meka, mis oli ühtaegu kogu
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Euroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed...
SEITSE MAAILMAIMET. Vana Maailm tundis seitset imet, näiteks Semiramise rippuvad aiad, Rhodose koloss, Aleksandria tuletorn, Artemise tempel, Zeusi kuju ja Halikarnassose mauseleum. Enamus neist on ammugi lagunenud, ainult Egiptuse püramiidid on säilinud. Iga uus sajand on lisanud uusi kultuuri-ja ehituskunsti pärle. Samuti on avastusretked toonud päevavalgele tõendeid muistsetest kultuuridest. Seoses keskkonna hävimisega on paljud objektid ohus ja 1972. aastal võttis UNESCO vastu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi objektide nimekirja, mis koosneb umbes kuuesajast arhitektuuri meistriteosest, sinna kuuluvad ka looduspargid. Seitse uut maailmaimet valiti 2007.a. Portugalis ülemaailmse hääletuse tulemusel. Kampaania algatajaks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitluses osales telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aj...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Artur Nadarjan PK11-PE CRISTOPH KOLUMBUS Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2013 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................3 Kolumbuse sünniaeg, perekond ja päritolu ...........................................................4 Teadaolevaid fakte elukäigu kohta .......................................................................5 Kolumbuse 4 ekspeditsiooni ja tema tegevus avastatud maade kubernerina .......7 Kolumbuse rännakud peale surma ......................................................................10 Kokkuvõte ............................................................................................
a Merkuur, sest see asub Päikesele kõige lähemal. 7 Pildid: /1/ /3/ /2/ /4/ 8 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa-t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid (28.03.09) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur (28.03.09) 3. http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html (29.03.09) 4. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury. html(29.03.09) 5. Avastusretked ,,Reis kosmosesse" Mike Goldsmith (Sally Ride'i tsitaadid ja eessõna). Lk 41, 43, 44, 78, 79, 141 6. ,,Planeedid" David Mcnab ja James Younger. Lk 97, 98 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus(29.03.09) 8. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.ht ml (29.04.09) 9. http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html (29.03.09) 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) (29.03.09) 11. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/earth.htm
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Maadeavastused Referaat R.M 7.a klass Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 MEREL SÕITMINE..........................................................................................................4 BUSSOOL JA KOMPASS ................................................................................................5 VIIKINGID........................................................................................................................6 CRISTOPH KOLUMBUS..........................................................
mitmepalgelisemaid intellektuaale, ning esimene mees, kes kirjatööga rikkaks sai.Ta ei peljanud kirjutada ka kergemas laadis ning rikkaks sai ta eelkõige oma kõnekäändude,satiiride ja kirjade avaldamisega. 9) Milline oli Hispaania ja Portugali impeeriumide kokkupõrge?-(lk 200) Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma esimeselt retkelt naastes Lissaboni maabus,hakkas Portugali kuningas taipama, mis kasu võivad läände suunatud avastusretked anda.1494 aastal sõlmiti Tordesillase leping, mis sõlmiti vastutuleliku hispaanlasest paavsti Alexander VI abil ning jättis portugallaste mõjusfääri Aafrika ja hispaanlaste mõjusfääri läänepoolsed maad.Viimasel hetkel õnnestus portugallastel nihutada demarkatsioonijoont 275 penikoormat lääne poole, tuues põhjenduseks väite, et nende laevad lõunasse suundudes sageli sunnitud sobivasse tuulde sattumiseks purjetama kaugele Atlandile. 10) Kes oli Elisabeth I isa?-(lk 207)
Maailma tajutakse suures inimlikus ühtekuuluuses , luuakse laiahaarelisi seoseid ajastuste mineviku, oleviku ja tuleviku ahel. Luuletuskogu kui tervik kasvab avaraks, pateetiliseks Arengu deklaratsiooniks, Aja voolamise kui arengu ning edeneva tunnetuse hõlmavaks ühtsuseks. ,,Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis ,,Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avastusretked olid 60 - ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Kross näeb üksikutki inimelu eeskätt ,,maailma avastamisena", tunnetuse teena Kolumbuse kombel üle sinise mere, kus igaüks tee on jõukohased avastused ,,mõtte või südame tarvis", ohtudest ja takistustest hoolimata. Arengu eesmärki näeb luuletaja elu sisukuses, elu kvaliteedis. Tunnetuse ähvardaat paradoksi käsitletakse lihtsustava
seotud galaktikaparve. 9 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29#P.C3.B6.C3.B6rlemine 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee_galaktika 6. http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html 7. Avastusretked ,,Reis kosmosesse" Mike Goldsmith 8. Interaktiivne teejuht maal ,,Planeet Maa" Jen Green 10
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
kosmoseajastu algus, vabadusliikumised maailmas ja omaenese armastus. Kõige magusam on muidugi kaasalöömine selles ajastus. Maailm tundub olevat kui üks suur pere, kus kõik hoiavad kokku ning kus on omavahel seotud minevik, olevik ja tulevik. Luulekogu annab endast märku avarusega ning edenemise ühtsusega. Luulekogu ideeline tuum on kokku võetud raamatu viimases poeemis ,,Maailma avastamine". See räägib sõidust tundmatusse, uude, põnevasse kohta. Kuuekümnendatel olid avastusretked ja mereleminek üks eesti luule põhimotiive. Kross käsitleb viimast luuletust ,,Kivist viiulites" ka kui inimese hinge avastamisena, kus igaüks teeb eneses ise suured avastused mõistuse või südame jaoks hoolimata ohtudest ja keeldudest. Kross näeb arengu eesmärki elu sisukuses ning selle kvaliteedis. Tunnete keerukusi käsitleb luuletaja äärmise lihtsuse ja positiivsusega: rahvaste omavaheline hea läbisaamine, koloniaalmaade ärkamine ja nii edasi. Poeemi
Leonardo da Vinci 1452-1519 maalikunstnik, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija, skulptor Romaani ja gooti kunst Romaani: ümarkaar Cluny klooster Prantsusmaal Gooti: teravkaar Notre Dame Jumalaema kirik portaalid, ja kiriku kellatornid (Pisa) KU1 P. Beier tugikaar, tugipiit, vitraazid(St Chapelle), kimppiilarid Varauusaeg 16. Suured maadeavastused Varasemad avastusretked: vallutus- ja kaubaretked Kartaago Hanno reis Gibraltarist välja poole Makedoonia Aleksander vallutused Indiani Islandi asutamine ristisõjad Marco Polo Veneetsiast reisid Hiina ja mongolite maadel Eeldused: Euroopa areng võttis juhtrolli
geograafiast – antiikgeograafi Ptolemaiose arvutustele tuginedes peeti maakera ümbermõõduks 28 000 km (tegeliku 40 000 asemel). Suurte maadeavastuste algusele aitasid kaasa ka Euroopas kasutusele võetud kompass ja astrolaab (millega mõõdeti geograafilisi laiuskraade), ladina puri (millega sai sõita ka ebasoodsates tuuleoludes) ning ookeanisõiduks kõlblik laevatüüp – karavell. 2.2. Tähtsamad avastusretked: Maadeavastuste algus on seotud Aafrika lääneranniku uurimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (eluaastad 1394 – 1460) eestvedamisel tegid portugallased uurimisretki piki Aafrika läänerannikut järjest lõuna poole, otsides mereteed idamaadesse ja rajades rannikule tugipunkte. 1471 aastal esmakordselt üle ekvaatori jõudnud portugali meresõitjad jõudsid 1488 Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neemeni) Bartolomeu Diaz`i juhtimisel.
· Miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid, seinamaalingud enamasti hävinud. · Initsiaalid esitähed, mis olid kaunistatud · Sümbolid tegevuspaiga jaoks metsas nt puu. Figuurid pinnalised, riidevoldistik. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal tiibaltaritel. · Bayeux' vaip 11. saj ajaloo ja kunstimälestis. Kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale. 26. SUURED MAADEAVASTUSED VARASEMAD AVASTUSRETKED · Vallutus- ja kaubaretked kuni 15.saj II pooleni · Kartaago meresõitja Hanno 5.saj ümber Aafrika Gibraltarini Hilary Karu 6 2009 veebruar · Makedoonia Alkesander jõudis Indiani · Islandi asustamine viikingite poolt Erik Punane ja Gröönimaa
- täiustati kompassi, leiutati astrolaab (laeva asukoha määramine tähtede asukoha järgi) - portolaanid rannikute, sadamate kirjeldused - hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, millega oli võimalik teha ookeanisõitu - võeti kasutusele ladina puri sai sõita vastu tuult, uus laevatüüp karavell Kokkuvõte põhjustest: - vürtsid - ristiusu levitamine - uute mereteede avastamine - legendid rikastest riikidest - kullajanu Avastusretked Portugal ja Hispaania Portugal soodne asukoht, suured geogr. Teadmised. Henrique Meresõitja > esimene meresõidukool Peamised huvipiirkonnad: Aafrika, India, Kaug-Ida, Brasiilia. Hispaania otsisid läänepoolseid mereteid, sest idapoolsed olid portugallaste käes 1492 Kolumbus (itallane)-> Ameerika (India-indiaanlased) 1513 selgus lõplikult, et Ameerika on uus maailmajagu (maadeuurija Amerigo Vespucci)
a.) · laevade areng: karavellid; kompassi kasutuselevõtt · tutvuti araablaste teadmistega geograafiast · omavaheline rivaalitsemine (Veneetsia ja Genova; Hispaania ja Portugal) · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid - Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias sõjad - 15. saj. lõppes Hispaanias rekonkista > iseseisvuse kindlustumine > tegevuseta väikeaadlid 3. Avastusretked · Henrique Meresõitja kuni 1460 · Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel
Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid
moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi 17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus. Mütoloogia, luule ja keele sünteesi abil pürgis Herder mõista inimsoo vaimset arengut, kinnitades seega müüdi usulist tähendust ja eelkõige eneseväärtus. Luules kerkis kreeka müüdi-ideaal Fredrich Schelling omistas müüdile märksõna „tautegooriline“. Schellingi mütoloogia manifestis oli peatähtis autonoomiakuulutus. Müüt on mõistetav kui
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
sooritades hiljem veel kolm merereisi, jõudes ka Ameerika mandrialale. India meretee avastajaks eurooplastele sai hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Avastusretked jätkusid ka Ameerika kontinendil. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud itaallane Giovanni Caboto Labradori või Newfoundlandi rannikule Põhja-Ameerikas. 1500. aastal sattus portugallane Pedro Alvarez Cabral teel Indiasse kirdetuulte ja hoovuste mõjul tänapäeva Brasiilia rannikule. Tänu Cabrali eksitusele sai Brasiiliast Portugali valdus, kus valitseb tänini portugali keel. Siitpeale jäi Brasiilia rannik purjelaevade ajastu lõpuni peatuspunktiks teel Lõuna- Aafrikasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
