Sotsiaalpsühholoogia 2. Inimsuhete ajalooline areng M.Heidmets, 2013 kevadsemester Meenutuseks: meie ühine ajalugu · . Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) · Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee
piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofilised ja religioossed, selle andmete tõlgendusse lisandub ikka veel liiga palju eelarvamusi ja emotsioone. Kõige selle tõttu ei tekita antropogeneesi probleemid praegu mitte vähem küsimusi ja eriarvamusi, kui uurimise algperioodidel üle saja aasta tagasi, pigem vastupidi. Nagu siis, nii ka nüüd puhkevad aeg-ajalt ägedad diskussioonid, nii teaduslikus kui ka filosoofilises plaanis. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3
esiaeg , vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu 4. Milliste sündmustega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist? Esiaeg- 3500 a eKr kiri -vanaeg- Kristuse sünd, Rooma Impeeriumi langus –keskaeg- 1492 avastati Ameerika, Luteri Reformatsioon –Uusaeg- 1 MS ja 2 MS –Lähiajalugu 5. Kuidas jaotatakse kiviaega? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum 6. Millal kujunes nüüdisinimese eelkäija? u 200 000 a tagasi 7. Millal hakkas kujunema inimene? 8. Nimeta neli üldist antropogeneesi arengutunnust? 9. Millisest kiviaja perioodist pärinevad varaseimad kunsti alged (koopamaalingud) ? Mesoliitikum 10. Kes või mis on Willendorfi Veenus? Pisike lubjakivist naisefiguur, viljakusejumalanne, esimene leitud kujuke 11. Millal kujunes kiri? 3500 eKr 12. Millal hakkasid inimesed põldu harima? ~9000 aastat eKr. Millises maailma piirkonnas ja miks just seal? Mesopotaamia tasandikul ja Araabia
aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene – H. sapiens sapiens – asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50…40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1. Inimese koht ja taksonoomiline tase kõrgemate primaatide (hominoidide) süsteemis. 2. Millised olid esimesed inimlased ja millal nad lahknesid inimahvide evolutsiooniteedest? 3. Kuidas klassifitseerida varaseid inimlasi? 4. Kuidas on kulgenud inimese evolutsioon esimesest inimliigist nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud
· Alates u 1200 eKr levis raua töötlemise oskus kiiresti üle Euroopa ja Lääne-Aasia. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 4 2. INIMESE PÕLVNEMINE (e ANTROPOGENEES): 2.1. Antropogeneesi põhietapid: Nüüdisinimene (Homo sapiens) kuulub primaatide seltsi, inimlaste (hominiidide) sugukonda ja inimese (homo) perekonda. Lähimaks inimese sugulasliigiks on inimahvid (simpansid). Lõplik lahknemine inimahvide ja inimese eellaste vahel toimus Aafrikas 6 - 5 milj a tagasi. Tänapäeval ollakse veendunud, et inimese evolutsioon pole kulgenud ühte sirget liini pidi, vaid selles on olnud mitmeid paralleelseid arenguid.
Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav
Jeesus rääkis, et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis. Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks. Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Paulus - kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele. PILET2 Antropogenees kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Paleoliitikum- vanim ja pikim kiviaeg, algas2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus oli hankiv või anastav (küttimine, korilus). 200 000 aastat tagsi homo sapiensi kujunemine, liiguti aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum- keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav
inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist, kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast. Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt kitsamast probleemistikust käsitatakse antropoloogiat omaette harudena sageli antropogeneesi ja inimese morfoloogiat. Eriantropoloogia lähtub inimese uurimisel süstemaatilistest, etnilistest ja peamiselt regionaalsetest rühmitustest. Ta tuumikuks on rassiteadus ehk etniline antropoloogia . Antropoloogilistel uuringutel rakendatakse põhiliselt kahesuguseid meetodeid: kirjeldamist, vaatlusi ja mõõtmisi antropomeetria. Kirjeldatakse värvusetunnuseid, pea, kolju, näo, nina, keha kuju jne, kasutades sealjuures tihti ka fotograafia abi
Tekkis tunne Mina väärtusest. • Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool – inimese eneseavastamise buum • Psühholoogia jaoks – inimese eneseteadvus. Kuidas see tekkinud, (“väljast sisse” protsess, internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis • Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus • Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide • Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie – 13 aastat kinnises ruumis, 1-aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine • Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt.
keeles, päevikud (17-18 saj?), inimese sisemise seisundi kirjeldamine (16-17 saj?!), üksiolek ja selle väärtustamine, privaatsus alastiolek keelu alla, surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus ... Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis Ontogenees üksikindiviidi areng Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide Teadmised põhinevad kogemusel! Katsed: sotsiaalse eraldatuse mõju hundipere kasvatab lapse üles, noor inimene näeb sel juhul välja nagu hundiplika/poiss Katsed: peeglikatse uurimaks, mis vanuses hakkab inimene mõtlema endast kommikatse uurimaks, kas laps/noor inimene reflekteerib oma mõtlemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
