Vanaaeg (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

AJ 1 kokkuvõte
1. Kooli ajalugu
5 teadmist H. Treffneri kohta

Asus algselt TÜ-s õppima filoloogiat, kuid läks üle usuteaduskonda, mille ta lõpetas.
Taotles Tartusse erakooli loomise luba.
Oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajatest.
Oli abielus, kuid tal polnud lapsi.
Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal.

Faktid kooli ajaloost

Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa.
Algselt oli kool Hobuse tänaval, praguses koolimajas oli Tartu kubermangugümn.
1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli).
1954. aastani oli HTG poistekool.
Nõukogude ajal oli kooli nimi A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool.
1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis.
1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gümnaasiumiklassid.
1998 oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, renoveeritud koolimaja avati 2002.

2. Muinasaeg
Ajaloo põhietapid: ajalised piirid ( daatum +sündmus)

Muinasaeg - inimese teke (5-8 miljardit aastat tagasi) - esimeste tsivilisatsioonide teke (4. aastatuhat eKr)

Vanaaeg - 4. aastatuhat eKr - 476 pKr (Lääne- Rooma riigi lagunemine )

Keskaeg - 476 pKr - 15. saj (nt 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika või 1453, kui kukutatakse võim Ida-Roomas)

Uusaeg - 16. saj - 19. saj (täpseid piire pole võimalik öelda, sest igal pool erinev)

Uusim aeg - 20. saj algus (nt I MS) - 2007
Charles Darwin

Evolutsiooniteooria looja (Inimene on arenenud ahvist )

Australopiteekus  neandertallane  Homo sapiens

Australopiteekus on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Kõnnib kahel jalal ja tema peaaju on arenenud kõrgemale tasemele.
Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli.
Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju.

3. Tsivilisatsioonid
Mõisted

Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond
Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult.
Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest.

Teoreetikud

Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, „kultuuri arend on nagu aastaring “
Fukuyama - „elavad ja surnud tsivilisatsioonid“, kokku on 23
Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene

Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused

Tunnused - väga arenenud kirjaoskus , põlluharimine, kunstiteosed , käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid.

Tekke põhjused - võib vaid oletada ja erinevatel teadlastel erinev nägemus asjast.
- Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad teatud ülesandeid.
- Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks.
- Ühiskond on kujunenud vägivalla ja sunni läbi, mis kokkuvõttes on tulnud kasuks ühiskonna kujunemisele (olgugi, et kellegi arvelt).

Tekke põhjused võivad olla esinenud koos ning erinevates kohtades ehk üldse erinevalt.
4. Vana-Idamaad
Egiptus
Loodusolude mõju ajaloole

Tsivilisatsiooni olemasolu sõltus täielikult Niiluse jõest. Tõusud ning mõõnad ja nende ette ennustamine võimaldasid efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge.
Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitsele polnud nii suurt tähelepanud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga.
Inimene sõltus loodusest (Niiluse üleujutused). See oli tegelikkuses aga üks usu alustaladest.

Ajaloo põhietapid: ajalised piirid ja üldiseloomustus

Vana riik - 27.-21. saj eKr

Sisemine ühtsus, isoleeritus , kõige Egiptusepärasem periood, jõukaim periood, 26. saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi)
- Keskmine riik - 20.-17. saj eKr
  - Kaubanduse areng ( Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir.
- Uus riik - 16.-11. saj eKr
  - Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg ( armee loomine ja vallutuskäigud), 14. sajandil vaarao Ehnatoni usureform.
- Võõrvalitsejad - 1. aastatuhat eKr
  - Egiptuse kultuuri hääbumine. Iga võõrvõim surub peale oma kultuuri kuni Egiptuse kultuur täielikult hääbub.
  - 30. a eKr langeb Egiptus Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb
  - 1. saj pKr tuuakse Egiptusesse ristiusk (Rooma impeeriumis kehtestatud usk) ning 7. saj pKr araablaste koosseisu minekuga võetakse vastu islami usk.

Aastaarvud

3000 eKr - Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse, pealinnaks sai Memphis ; kujunes hieroglüüfkiri, võeti kasutusele vask. Seega sai alguse Egiptuse tsiviliatsioon.
26. saj eKr - 3 kuulsa Giza püramiidi ehitamine. Suurim Hufu, keskmine Hafra ja väikseim Menkaura .
14. saj eKr - vaarao Ehnatoni valitsemisaeg . Üritab läbi viia usureformi ning kehtestada ühe jumala kultust. Jõukus tuli kaubanduses. Oluline muutus ka kunstis.
30 eKr - Egiptus langeb Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb.

Isikud

Champollion - dešifreeris Egiptuse hieroglüüfkirja
Hufu - kreeka päraselt Cheops on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada suurima püramiidi Giza väljale.
Hafra - kreeka päraselt Chephrin on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada keskmise püramiidi Giza väljale.
Menkaura - kreeka päraselt Mykerinos on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada väikseima püramiidi Giza väljale.
Hatšepšut - naisvaarao, kes valitsed 15. saj eKr ning kelle tegemistest on peamiselt teada kaubandusretked Puntimaale.
Thutmosis III - valitses 15. saj eKr. Rajas tänu sõjaretkedele Ees- Aasiasse ja Nuubiasse Egiptuse impeeriumi. Oli suur ehitaja.
Ehnaton - valitses 14. saj eKr. Tegi usureformi. Tõi kaasa muutuse kunstis ning Egiptuse hiilgus seisnes ideaalses kaubavahetuses .
Nofretete - Amenhotep III ja Ehnatoni abikaasa 14. saj eKr. Tal oli kuningannana suurem roll kui tavapäraselt.
Tutanhamon - valitses 14. saj eKr. Tegevustest on vähe teada, kuid oluline on, et tema hauakamber avastati 1922. aastal. See avastus andis aimu vaaraode matmisrituaalidest.
Ramses II - valitses 13. saj eKr. Oli suur sõdija ning sõdis nt Hetiitide vastu. Ükski teine vaarao ei lasnud ehitada nii palju templeid ning tihti lisas ta oma nime ka teiste vaaraode mälestistele ja kujudele.
Kleopatra - valitses 51-30 a eKr kuni Egiptus langes Rooma riigi koosseisu.

Mesopotaamia
Loodusolude mõju ajaloole

Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris . Sellest tingtuna sai alguse sealne tsivilisatsioon.

Tugevaimad riigid: ajalised piirid ja nende panus

Sumerid - 3000-2500 eKr

Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad . Paljude asjade esmaleiutajad (ratas, kiilkiri, õlu)

Akadi riik - 2300 -2100 eKr

Eriline keel, mida võib pidada tolle aja lingua franca’ks.

Vana-Babüloonia - 1800-1600 eKr

Hammurapi seadustekogu (maailma esimesed süstematiseeritud seadused)

Assüüria - 9.-7. saj eKr

Vanaaja sõjakaim riik (tugev sõjavägi, hobukaarikud). Esimesed Egiptuse vallutajad. Valitseja Assurbanibal rajas Ninive raamatukogu.

Uus-Babüloonia - 7.-6. saj eKr

Valitseja Nebukadnetsar on suur vallutaja ning ehitaja (lasnud rajada Babüloni linna uhked ehitised nt. Ištari väravad või Babüloni rippaiad).

Isikud

Gilgameš - üks Sumerite kuningatest, kellest on kirjutatud ka eepos
Hammurapi - Vana-Babüloonia valitseja, kes laiendas riigipiire, korrastas riigisüsteemi ja tegi seadustekogu.
Assurbanibal - Assüüria valitseja. Oli suur vallutaja ning rajas maailma esimese raamatukogu - Ninive raamatukogu.
Nebukadnetsar - Uus-Babüloonia valitseja. On suur vallutaja ning ehitaja (lasnud rajada Babüloni linna uhked ehitised nt. Ištari väravad või Babüloni rippaiad).

Sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Meopotaamia usundis

Mesopotaamias polnud kuningad jumalad, kuigi usk oli mõlemal pool seotud võimuga.
Erinevused olid müütides ning Mesopotaamia usku võib pidada rahvapärasemaks.
Mesopotaamias pole jumalatel kindlat valdkonda, millega ta tegeleb ning vähem tähelepanu pööratakse ka surmajärgsele elule.

Babüloni linna ehitusimed

Ištari väravad - jumalanna Ištarile pühendatud väravad Uus-Babüloonias, mis olid valmistatud sinistest glasuuritud tellistest.
Babüloni rippaiad - üks vanaaja seitsmest maailmaimest, ehitati Nebukadnetsar II käsul naise palvel – kunstlik mägi koos roheliste aedadega.
Peajumal Mardukile pühendatud tempel -

Indoeurooplased
Indoeurooplaste algkodu , kuhu liikuma hakati

Algkodu on Musta mere ja Kaspia mere „kohal“

Hetiitide tähtsus ajaloos

Olid ühendajaks Vana- Idamaade ja Euroopa vahel, olid esimesed rauakasutajad ning eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid .

Pärsia riik

Kujunes suurriigiks 6. saj-ks eKr, vallutades Mesopotaamia, Egiptuse ja India alad.

Kyros II - oli peamine riigipiiride laiendaja
Dareios I - riigi „korrastaja“
Xerxes - Kreeka-Pärsia sõdade algataja . Alasid tahetakse strateegilistel eesmärkidel (parem väljapääs Vahemerele). Lõpptulemusena ei suudeta Kreeka alasid vallutada.

Hästi korraldatud riigi tunnused:

Teedevõrk (kuningate tee). Kasutusele sai võtta postiteenuse.
Võetakse kasutusele maksusüsteem (oli tolle aja efektiivseim)
Luuakse ühtne rahasüsteem.

Kaananimaa
Foiniiklaste tähtsus maailma ajaloos

Head meresõitjad - oletatavasti sõitsid nemad esimestena ümber Aafrika
Kolooniate rajajad - kuulsaim Kartaago . Hiljem said tugipunktidest ka omaette riigid.
Tähestiku loojad - võtsid eeskuju Egiptusest ja Mesopotaamiast.
Võtsid kasutusele purpurvärvi.

Iisraeli riik ja rahvas

2000 eKr - rändab Aabraham (pärit Ur-st) Kaananimaale
Egiptuse vangipõli - 1700 eKr rändavad iisraellased Egiptusesse. Algul võetakse heatahtlikult vastu, kuid arv muutub liiga suureks ja nii nad orjastatakse ja kasutatakse kõige raskematel töödel. Hiljem võeti kasutusele sell kohta termin „Egiptuse vangipõli“.
10 käsku - 1250 eKr pöördutakse Egiptusest tagasi Moosese juhtimisel, kellele antakse jumala poolt Siinai mäel 10 käsku. Sellest on tulnud ka arvamus, et juudid on välja valitud rahvas.
1000 eKr - rajas Taavet tugeva riigi. Kuna Mesopotaamias ega Egiptuses sel hetkel tugevat riiki pole, võib pidada seda tolle hetke võimsaimaks.
Vana Testament - sajandite vältel järkjärgult kokkuseatud tekstide kogum, mis on peamiseks allikaks iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavates küsimustes.
Aabraham - legendi järgi juutide esiisa, leping jumalaga.
Mooses - tõi iisreallased tagasi Egiptusest ja päästis nad sellega Egiptuse vangipõlvest. Talle anti 10 käsku, mis tegid juutidest välja valitud rahva.
Taavet - loob tugeva Iisraeli riigi, mis oli 10. saj eKr tolle aja tugevaim riik.

5. Vana-Kreeka
Loodusolude mõju ajaloole

Eredaimalt paistab see ehk silma Kreeta -Mükeene perioodist, kus Kreeta saare kultuur arenes väga jõudsalt tänu sellele, et saarele oli raske ligi pääseda ning vallutajad sinna ei pääsenud.

Ajalooperioodid: piirid ja iseloomustus

Egeuse kultuur - 2400 -1400 eKr

Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel asuv Mükeene
Rahumeelne kultuur. Kunstialaselt kindlasti üks omapärasemaid.

Tume ajajärk - 1100-800 eKr

Egeuse meri saab Kreeka sisemereks (kreeka kolooniaid paikneb Väike- Aasia rannikuni)
Egeuse kultuur on hävinenud. Täpseid andmeid pole. Võib pidada kangelasajastuks, millest teame tänu Homerose eepostele „ Ilias “ ja „Odüsseia“.

Arhailine ajajärk - 800-500 eKr

Piirid on endised, kuid kujunevad linnriigid Ateena ja Sparta . Kujunevad ülekreekalised religioossed keskused (nt Delgi ja Olümpia)
Tsivilisatsiooni tunnused on kõik olemas, luuakse tähestik, areneb käsitöö, kaubandus ja meresõit. Toimuvad Kreeka-Pärsia sõjad (neid võib kanda ka klassikalisse ajajärku)

Klassikaline ajajärk - 500-330 eKr

4. saj eKr vallutavad makedoonlased Kreeka alad enda riigi koosseisu
Kultuuri õitseaeg. Tänapäeval seostub valdav osa kreeka kultuurist just selle ajaga .

Hellenism - 330-30 eKr

Kreeka on makedoonia koosseisus , kuni 30 eKr läheb Rooma riigi koosseisu.
Kreeka kultuur on eeskujuks kõikidele võõrvalitsejatele.

Sõjad

Trooja sõda - 1200 eKr. Kreeklased võitsid tänu kurikuulsale Trooja hobusele .
Kreeka-Pärsia sõjad - 5. saj algus eKr. Toimus kolm peamist lahingut: Maratoni lahing (Kreeka võit), Termopüülide lahing (Pärsia võit) ja Salamise alhing (Kreeka võit). Kokkuvõttes võitsid sõja kreeklased ja see andis neile tublisti enesekindlust.
Peloponnesose sõda - 5. saj lõpp eKr. Toimus Ateena ja Sparta vahel. Ateena piirati ümber nii maalt kui merelt ja selle tulemusena sai temast mõneks ajaks Sparta sõltlane.
Makedoonlaste vallutused - 4. saj eKr. Makedooniast oli saanud Balkanil valitsev riik ning sõjavägi oli tunnustatud. Toimuski lahing makedoonlaste ja kreeklaste vahel, kus viimased hävitavalt lüüa said. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ning Kreeka linnriikide iseseisvus .

Polised

Sparta

asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas , tuumik koosnes neljast külast, nende ja lähiümbruse elanikud olid spartiaadid
eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestri kohuseid
muude valdkondadega tegeles 30-liikmeline vanemate nõukogu
suures vähemuses sprartiaadid olid kodanikud, muu elanikkond koosnes põhiliselt spartiaadide orjadest ning ülejäänud Lakoonia elanikest
kodanike kasvatamise süsteem
range ühiskondlik kord summutas loomingulise, vaimukultuur peaaegu puudus

Ateena

asus Kesk-Kreekas, ühendas Atika
algne aristokraatlik võim hakkas 6. sajandil taanduma - Solon andis rahvale senisest suuremad võimalused poliitikas kaasarääkimiseks, suurenes rahvakoosolekute tähtsus
Periklese ajal (5. saj) kujunes välja kindel demokraatlik kord, Ateenast sai tugeva laevastikuga mereriik
Kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud Atika meessoost põliselanikud
Kõik kodanikud said rahvakoosolekutest osa võtta, mis kogunes iga 10 päeva tagant. Seal otsustati kõik tähtsamad riigiasjad
Rahvakoosolekute vahepeal juhtisid riigi elu nõukogu ja riigiametnikud

Isikud

Homeros - pime laulik, eeposte „Illias” ja „Odüsseia” autor
Herodotos - ajaloolane, „ajaloo isa“
Sophokles - näitekirjanik. Tuntuim teos „Kuningas Oidipus“
Sokrates - filosoof. Õpetas inimesi iseennast tundma („Ma tean, et ma midagi ei tea!“)
Platon - filosoof. Esitas nägemuse ideaalsest riigist.
Aristoteles - filosoof. Peetakse paljude teadusharude rajajaks.
Hippokrates - arst. Arstikutse ja -eetika rajaja.
Perikles - Ateena riigimees, kes kindlustas demokraatia edu.
Demosthenes - Ateena oraator ja riigimees. Omas Makedoonia-vastast hoiakut.

Usund

Zeus - peajumal
Poseidon - merejumal
Hades - allmaailmajumal ja surnute valitseja
Ares - sõjajumal
Athena - tarkusejumalanna
Apollon - kaunite kunstide jumalanna, teadmise jumalanna
Hermes - jumalate käskjalg (omas palju valdkondi)
Aphrodite - ilu- ja armastusejumalanna
Dionysos - veini ja pidustuste jumal
Delfi oraakel - – vanakreeka pühamu, kus inimesed käisid ennustajatelt küsimustele vastuseid otsimas. Ennustusi nimetati oraakliteks. Kuulsaim Apolloni oraakel.

6. Vana-Rooma
Loodusolude mõju ajaloole

Rikkalikult taimestikku ja kariloomi, põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem kui Kreekas.
Jõed on veerikkad, maa metsarikas ja vaavarasid on rikkalikult.
Geograafiline terviklikkus andis paremad eeldused riigi tekkeks.

Rahvad

Latiinid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Kuna paiknesid Kesk-Itaalias, rajasid seitsmele künkale Rooma linna ja seega olid nemad otsesed Rooma riigi elanike eelkäijad.
Gallid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Paiknesid tänapäeva Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa aladel.
Etruskid - asustasid piirkonna poolsaare loodeosas, linnriigid saavutasid tänu tihedale suhtlemisele kreeklaste ja foiniiklastega kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid . 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5. sajandil järk-järgult tugevneva Rooma riigi võimu alla, mõjutas nende kultuur ka edaspidi tugevasti Rooma oma.

Rooma riigi kujunemine

Kokkulepe gallidega 4. saj eKr
Kesk-Itaalia
Kreeklastelt Lõuna-Itaalia
Kartaago alad
Makedoonia alad
1. saj eKr vallutati Gallia, Egiptus ja Mesopotaamia

Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus

Rooma linna rajamise legend - Pärimuse järgi asutasid Rooma linna seitsmele künkale 753 a. eKr sõjajumal Marsi pojad Romulus ja Remus . 510 a eKr vallutasid küll etruskid Rooma alad, kuid juba varsti suudeti Etruski kuningas kukutada ning alustada sõdimist ümberkaudsete rahvastega, et oma piire veelgi laiendada.

Kliendid ja patroonid - Vaene kodanik amdos end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla (sõltuvusvahekord).
Proletariaat - kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed.

Rooma vabariik

Patriitsid -plebeid - patriisid võisid olla riigiametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Nad olid rikkad maavaldajad ja nende ümber koonuds palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulnud , olid plebeid - õigusteta kodanikud.
Res publica - roomlased kutsusid nii oma riiki. Kuigi seda ei seostatud kindla valitsemisviisiga, kujunes ta välja tähistamaks vabariiki.
Konsulid - strateeg. Rooma riigiorgan (kõrgeimad magistraadid - 2 konsulit )
Tsensor - kommete järele valvaja ning rahvaloendaja .
Diktaator - piiramatu võimuga riigivalitseja, kelle võib ametisse nimetada kuueks kuuks konsul kokkuleppel senatiga (kui riiki ähvardab tõsine oht).
Senat - valitsev riiginõukogu, mis koosneb endistest ja tegevatest magistraatidest.
Rahvakoosolekud - kutsuti kokku, et hääletada seda juhatava magistraadi ettepanekute üle.

Vabariigi langus ja varane keisririik

Sulla - kehtestas 82 eKr vägivaldselt mõneks aastaks oma ainuvõimu ja seda esimese Rooma riigimehena
Pompeius ja Caesar - nende vahel puhkes kodusõda. Caesari väed purustasid Pompeiuse omad ning nii sai temast Rooma riigi ainuvalitseja. Lasi end kuulutada diktaatoriks. Kuna senati võim hakkas vähenema, tapeti 44 eKr Caesar senati istungi ajal.
Antonius ja Octavianus - olid Caesari toetajad, kuid pöördusid üksteise vastu. Antoniuse armee sai hävitavalt lüüa ning ta ise tappis end koos Kleopatraga. Octavianus võttis Rooma võimu alla ka Egiptuse.
Octavianus e Augustus - tema valitsemisajal hakkas majandus õitsema. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes viis järk-järgult ellu oma plaanid ning hoidis ka rahvaga häid sidemeid .
Idaprovintsid - muistse kultuuri, jõukade linnade ja arenenud majandusega maa. Kreeka kultuur oli väga suur mõjutaja.
Lääneprovintsid - jäid arengutasemelt Roomale alla. Roomlased etendasid kultuuritooja rolli. Vahemerest eemal oli läänepiirkondades põllumajanduslik iseloom.

Ühiskond ja elu

Perekond ja kasvatus - perekonnapea oli mees ja talle kuulus piiramatu võim. Lapsed õppisid isa käe all. Algul hariti praktiliselt, kuid üha rohkem pöörati ka tähelepanu vaimsele harimisele.
Aatrium - traditsioonilise rooma elamu keskmine osa, mida ümbritsesid magamistoad ja millel oli lahtine katus, et päike sisse paistaks.
Foorum - linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus.
Akveduktid - veejuhtmed, mis tõid kogu linna vee lähedal asuvatest järvedest või allikatest.
Termid - avalikud saunad (pakuti erinevaid teenuseid, nt. massaaž), kuid seal leidus ka raamatukogusid.
Avalikud mängud - roomlased tundsid huvi närvikõdi tekitavate vaatemängude vastu. Populaarne oli gladiaatorite võitlus, mida peeti amfiteatris ja kus lasti orjadel või surmamõistetutel võidelda elu ja surma peale.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 48 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karelv Õppematerjali autor

Kokkuvõte tähtsamatest teemadest gümnaasiumi Vanaaja õpiku põhjal.

vanaaeg konspekt

Sarnased õppematerjalid

doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu

Ajalugu

docx

10.kl ajalooõpiku kokkuvõte

· alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele

Ajalugu

docx

Muinasaeg ja vanaaeg

H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · meie koolis avati esimene matemaatika eriklass Eestis (1961.a) 2. Muinasaeg: 1) Ajaloo põhietapid: · Maakera tekkis ca 5 miljardit aastat tagasi; esimesed elusolendid ca 3 miljardit aastat tagasi; esimesed inimesed ca 3 miljonit aastat tagasi. · muinasaeg (8 miljonit 3000 e.Kr.) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 e.Kr. 476) - Vana-Idamaad + Vana-Kreeka + Vana-Rooma · keskaeg (5.-16. sajand) · uusaeg (1600-1900) · lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) 2) Charles Darwin oli evolutsiooni teooria rajaja Kreatsionism ehk (jumala) loomisõpetus. 3) Inimese etapid: · australopiteekus (ehk lõunaahvlane- 2 jalal) vaid Aafrikas, esimene lüli inimese ja inimahvi vahel.

Ajalugu

doc

Egiptus mesopotaamia kaananiriik

- alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on osaline jumalik jõud. Inimkonna kujunemise etapid inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1.

Ajalugu

docx

Vanaaeg

II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimus

Ajalugu

doc

Esiajalugu

Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid

Ajalugu

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms

Ajalugu

docx

Tsivilisatsioonide kujunemisest 1. sajandini.

TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid