Rakendusbotaanika (0)

Rakendusbotaanika

Igal teemal näiteliigid.
Nimeandmine,võimu kehtestamine.
Põine mänd hong ? Pedak n teget mändadega = mänd.
Pärn on niinepuu .
Raudrohuga raviti lõikehaava.

Loeng 2

Haavad, kased ,mänd, kuusk ...
Saar – laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi.
Tamm –(ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun-aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu.
Jalakas - eestis on veel arvestataval hulgal.
Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks.
Vaher – vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel.
Pöök- pm leidub parkides.
Metsapuud ammendatud ( edasi mitte „päris puud, alusmetsa puud, lisapuud“)
Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipajustikud -6-10 m ja jõeääes mõned suuremad. Metsapuu ei ole, aga on metsa vahel, sel juhul mingi remmelgas- see on kiire kasvuga lühiealine ja palki ei saa( kasvab suueks aj laiaks, lämmatab paremad puud ja siis sureb ära). Rabe /hõbe remmelgas-sissetoodud liigid. Ülejäänud pajud üpris pisikesed, puuks ei kasva.
Kadakas
Jugapuu - ei ole esimese rinde puu. 5000a tagasi oli.
Edasi roosõieised:
Toomingas / pihlakas ( tuhk -/ pooppuu (kõige puulikum))/metsõunapuu/viirpuu
Edasi pole enam üldse puud
Türnpuu-lääne ja põhjaeesti
Paakspuu -märjemad alad
Kukerpuu
Kuslapuu : harilik ja sinine. Harilik ausmetsa põõsana,salukuusikutes.Sinine aga luhbjarikastes madalsoo metsades ja puisniitudel.
Sõstrad- mage/must/ karvane
Sarapuu- kõrguselt kui puu aga vormit kui põõsas. Läbimõõt võib olaka isegi rohkem kui 1m.
Kikapuu
Lodjapuu
Verev -Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud kultuurtaimed )
Kibuvitsad
Tuhkpuud
Näsiniin – sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata.
Võõrpuud
Lehis – üle 200 eestis kasvatatud Vigalas , oodis ja võrumaal. Väärtusliku puiduga
Hobuksastan
Paplid
Elupuu
Sirelid
Kirsipuu - 0,2 hektarit maguskirsi palgimetsa, Parasaarel
Astelpaju
Puidu tugevus
Suured puud on pehmema puiduga, väikesed põõsad on tugevamad.
Mänd, kuusk haab ,lepad, paju, pärn- pehmed puud.
Pikaealisemad puud on kõvemad.
Kuslapuu on üks kõige kõvemaid. Näsiniin oli kõigepehmem.
Keskel lülipuit ja väljas maltspuit . Lülipuit tüve sees on taime poolt suretatud puit. See on suetud ja konserveeritud. Tavaliset tumedam( parkained ). Maltspuit on heledam ja sagel pehmem. Lülipuit mädananeb palju aegasemlt, maltspuit mädaneb kiiresti pehmeks pudiks. Seened aga ronivad sisse ja vivad seest mädandamahakata. Lülipuidu veejuhtivus on väga halb, ei ima ka vett sisse.
Maltspuidu kiire mädanemineon hea sest, see on tüve välimine pind ja täielikut peened oksad – need surevad ära. Kui need oksad on madalamal ja ei tooda midagi,siis on kõigest koormaks, seega on parem kui kaoksid kiirest ära.
Puude jagamine:
Ainult malts:
Lodjapuu, näsiniin
Haab, kuusk, kask , (lepad/pajud kah, nagu eristub aga käi kah), pärn,
Ainult lüli:
Mänd,Tamm, Saar, Jalakas
Kulsapuu,türn- paakspuu
Puitu saab kasutada:
Puude küttevätuste ernevus. Suurim erinevus tuleb ruumihiku kohta, mis oleneb ku tihe/kõva on puit. Pehmepuidulised puud on ruumalaühikukohta väiksema kütteväärtusega ja seega odavamad. Sõltuat puidu kemilisestkoostisest sõltub tahma eraldumine. Kõige paremaks loetakse Haaba, nö puhastab lõõre. Ruumalühiku kütteväärtus on väike aga ei tekita nii palju taham et lõõre ummistaks. Tahm toimib oojusisolatsoonina,ei ase ahjul soojaks minna. (eelistada haaba kasele, kask annab kõvasti tahama eriti soodest). Kasetoht on see mis tossab. Leegitemperatuur, kuusel/ kasel on kõrge temperatuur. Leegipikkus, okaspuudel on leek pikk, kasel üpris lühike. Söepõlemine oluline sepatöös. Isaks vaja teada kui palju tuhka , mänd on hea sepatööks. Kõige kuumema temperatuuriga põleb eestis saar, võib isegi ahju lõhkuda. Saare süsi võib paakuda ahju põhja ja ei pruugi isegi lenduda. Saar/haab seovadvett hästi. Suvel saab lõkke kõige kergemalt kuivanud okstega kuuse küljest, alumised oksad on ikka kuivad. Märja sügisel aga männi koore roosteseena koha pealt, kus on mustad kohad, mis vaiku hästi täis, kohati ka kännud. Võtad laastud ja lähevad ns tikust põlema, aga tossavad kõvasti. Paakspuu lülipuit põleb ka hästi,nagu püstised konddmis seisavad. Ei vetti ja seega ei oleka seeni küjes., kohati leidub sellised ka tammepuul ja haava oksad. Kuni 50% puust võib olla veel vettimata, surnult seistes.

Loeng 3

Palju puitu kulub ehitustes, tähtis vastupidavus ilmale, kuluvusele, soojusuhtivus ja mehaaniline tugevus. Ehituspoutu saab jagada:
Välisehitus
Kõige olulisem on mänd.(lisaks hea tulepuu) Lisaks on hea puu kuusk, kuusel lülipuitu ei ole. Veel võib ehitada veel haavast, lisaks on ta ka eriotstarbeline. Tamm on kehv sest on kallis ning hea soojusjuht (tihe puit) – paksud tammepuidust seinad on „ igavesed “. Kallis on, sest teda on vähe saada ja eestis on ta ka veel enamasti kõver. Kuna tamm on tihe ja raske siis läheb kasvamiseks kauem kui nt mänd. Haab läheb metsa all kiirelt mädanema,kui aga seinane siis ei saja talle otse vett peale. Ta ei võta hästi vett sisse ega anna ka väja. Haava palki tulevad kergelt suured praod sisse. Palsamipappel on sama hea kui haab aga ei tõmba kuivades puruks. Katuseks on kergem laast katus, sinder katus n ka võimalik. Sindern paks paku küljest tõmmatud laast nii 1cm paksune umbes. Laast on parem sest siis jäävadmängima tihedamad ja pehmemad puu osad, aga siski sinna koguneb ka rohkem niiskust.. ladukatuse puhu kask ja lepp on välistatud. Punnid millega palke kinni topiti on kuuse oksad.
Siseviimistlus
Põrandalauad kuusk ja mänd. Oksakohad võivad jääda muhklikuks. – odav põranda materjal. Hea põrand on tamm ja saar ( tugevad lehtpuud ). Laeauad n eelistatud kuused, head sirged. Lepast saab laheda punaka lae. Lakke ie saa palsampapplit sest jääb „karvane“ ja mitte erit ilus. Põrandal võib kask minna kergelt hallitama, kardab hullult niiskust. Heleda põranda saab vahtrast.
Mööbel: kõige kätte saadavam on kask. Kuusk või mänd läheb kergelt „mölki“. Väärtmööbel on tammest, raske ja vastupidav. Eestison 2 väärismööbipuitu: must tamm: tamme pika ajalisel seismisel turbas või mulla sees( puidu sees olevate parkainete reageerimine rauaga . Maa sees peab olema, et oleks anaeroobsetes tingimustes). Maarjakask : ilmselst viirushaigusest tingitud kasvuhäire kasel,nõrk vähk. Puid eiole sirge vaid seest on kõver ja sillerdav, samal ajal on ülimalt tugev(Maarjakask moodustub arukasest – nimetatakse ka karjalakaseks). Maarjakask ei ole konkurentsi võmeline ja ei pea vastu, kuna on haige.
Eriotstarbeline :
Eriotstarbeline mööbe: Saunas pea olema ima valguta ja halva soojusjuhtivusega. Ära kasuta tamme. Halllepp liiga pehme, sanglepp aga parem soojusjuht. Haab ja Pärn peaks päris head olema.
Vesiehitus: Sillapostid: Tamm on vesikeskkonnas kõige vastupidavam puit. Mänd kõdunueb läbi 7-10a.Tamm peab vastu 50a vb rohkemgi . Lisaks on hea veel sanglepp. Lehis on ka veel hea.Lehis on kõvasti vaigurikkam kui mänd, sellepärast püsib. Lehisest sirget lauda ei saa, hakkab igastpidi mängima, aknaaamid saab veel kuidagi tehtud. Laevad/paadid – tammest(tugevus) kaared . Pangud kh tamm või mänd (seda on rohkem). Põhja läinud laevast saab musta tamme. Siseveepaadid / ruhi-ühest tüvest õõnestatud paat . Kaksikruhi on kahest kokku pandud. Vene/ haabjas – ka ühest tüvest aga laiaks painutatud läbi hautamise nö – haab ja pärn.
Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed Lehise püstpakkudest. Lisaks on veel kasutatud samamoodi tamme.
Masinad : Veskid ,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad , hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad . Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit –nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed
Pillid . Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda)
Tööriistad ja käsitöö puit
Kirvevars- odav kasest, head aga saarest (juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka sirel (mis muutb lillalaks kui sinna ronib kallale seen ). Toidunõud: ummiknõud – õõnestatud nõud, pehmest puidust (haavast ja Pärnast). Laudadest nõud(need saadi kui lõhestati pikki puud ja saadi pinnale kõva/sile sügispuit) – kuusk. Kannule saadi valamiseks toru kui lükati oksakoht välja ja oligi auk. Palju kasutati nõudes kadakat. Luskad –kadakas, kask, türnpuu. Kukerpuu – kõva ja kollane.

Loeng 4

Puu koor
Suures tükis saab seda hästi ja tugevana kuuselt ja veelapremini pärnalt. Suurt tükki nim: kosk (nt kuuse kosk).Sellest saadi katusematerjali (kergemini kui laastkatus)20-25a peab katus veel vastu, ei oleke kehvem kui tõrvapapp. Niin – sitke/noore puu koor. Kõige parem niin on niinepuul/pärnal.
Rohusk – pehmest niinest tehtud riie ( pm kotiriie). Lisakskasutusel erineva punumismaterjalina. Veel kasutusel toominga niin.
Toht – kasel tähtis, teistel tohu moodi. Kase toht eriline sest saab punuda ( toht pm kordi erivorm, minig petuliin, polülipiidne ühend. Väärt ehitusmaterjal: vundamendi isolatsioon , vett äbi ei lase ise ka ei mädane, sitke ja tugev. Sobib arukask , sookask nii hea ei ole. Kasutada ka maja vooderdamisel.
Tõrv
Tõrva saab vaigurikastest kändudest. Kui ikka 30a pole ära mädanenud siis järelikult tõva täis. Tõvaajamine: ahi aoti tõrvaseid täis ja hakati kuumutama, ahju ei tohtinud hapnikku saada. Puit millest tehti tõrva nimetati Saku.
Tökat – kase tohu tõrv. Kallim, selega nt katust ei tõrvatud.
Süsi – Lauti ahi täis, laoti mättad peale. Joonistussüsi – paakspuu,pidi kõge paremolema,ka paju pidi hea olema. Tähtis, et oleks kõva ja ühtlane.
Vaik – sideaine.Tehti juukseharju. Vaigu sisse pandi harjased ja lasti ära kuivada. Närimiskummi saab täiesti äa kuivanud kuusevaigust. Kui on pooleli kuivanud – hammaste küljes ja põletvat kibe. Seest peavad oleakadunud kõiklenduvad terperoidid. 10min läheb, ni kaua on puru,siis aga muutub elastseks. Maitseks säilub kerge vaigumaitse. Lisaks tügevat hügeeniline, tugevalt bakterite vastane, põletke allasuruja.
Paberipuidu tähtis et oleks palju tselluloosi ja vähe lingliini? –sobib kuusk ja mänd, kui on palju vaiku ei sobi. Lehtpuudest sobib kask ja haab. Lülipuidised lehtpuud ei kõlba, sest lülipuit on alati ligliini rikkam ( nt tamm)

Sissejuhatus toidutaimedele

Mida arvestada söömisepuhul:
Taim ei taha et teda süüakse. Taimedes on sagedamini vähem v rohkem tervist kahjustavaid aineid. Mürgid putukate vastu on enamasti nõrgatoimelised. Sellest toituda mitmekesiselt. Isegi lehmad karjamaal ei söö järjest, et ei saaks mingit mürgitust. Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele .
Marjade puhul 2 tüüpi marju:
Marjad tervelt söömiseks – võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks.
Matseerumine – Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema.

Loeng 5

Metsataimed

Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas – aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama maitsega, enamuses temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab metsast aedmaasikat- on aiast plehku pannud nagu ka kõrge maasikas. Kuumaasikas on ebamäärane mõiste, pm algsena oli metsmaasika taasviljuv vorm ehk metsmaasikas mille kõik külgvõrsed on õisikuraod. Kuumaasikatel ei tulevõsundeid vaid ainult õied.
Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida.
Soo ehk mesimurakas (ka sama perek ) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim , roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/ siirdesoo aladel.
Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike.
Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) – parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga põldmari ikka parem. Kasvab metsas, kõrge nagu vaarikas,marjad nagu põldmarjad,sinised.
Kõik vaarika ja muraka ligid on söödavad. Lillakas (nimi) on tegelikult punane,see nimetus sest värvus nimetus lillakas tui hiljem. Lillakas on pm hapu, seemned on liiga tugevad,need välja sõeluda.
Mustikas on oluline kaubamari, sinikas „ ei ole nii hea“ . Kuna sinikad on kehvad ja need ei müü siis selle pärast õpetati neid mitte sööm, ja sellest tulnud et sinikad on halvad.
Jõhvikas: harilik ja väike jõhvikas. Neid peotäitekaupa ei söö, tekivad maohaavad . Jõhvikaid saab korjata koguaeg, kevadel ka –siis aineid on vähem aga söödavus ikka veel hea. Väike jõhvikas on mätastel ja küngaste ns.
Sõstrad:punane ja must. Looduslikut on mustsõstar, eelkõige loostuvad metsad ja viljakas värvmaa. Punane sõstar on võõrliik,mis ronib hästi metsa, seal kasvav punane sõstar on karvane sõstar. Karvane punasõstar on sama hea kui tavaline. Mage sõstar on läägemaitsega, läikiv sõstar on selle teine vormmis on ns välja mõeldud, mida olemas ei ole. See on ka kahe kojaline, isastaimedei kanna maju. Sisaldavad pektiini, teevad moosi paksuks.
Karusmari ( vist on sõstar,mingi alamliik ) esineb eesti pärispalju. Paks-jahukastet täis metsistunud juba 100a tagasi. Kui on karvane siis on kh sama. Kui on aga siledate ja jahukastmeta marjadega on Ameerikast . Tikker on laen sõna, karusmari on enda nimi, laenatud nimi tuleb saksa keelest.

Lihtsalt söödavad marjad

Kukemari/karumastikas mingi pisike must...
Ta on mõrkjas vesi ja saepuru . Ta on joogimari.
Pihlakas on peale öökülmasid parem. Tuhk- ja harilikphlakas ning pooppuu. Pooppuu on kibe ja lääge aga pm söödav. Tuhkpihlakas pm sama. Peaaegu eesti pihlakas on soomepihlakas, pooppuu ja hariliku pihlaka hübriid. Toompihakas, toominga moodi pihlakas ,teine perekond. Neid võib peoga süüa, pole pobleemi. Eesti levinud tähtjas- toompihlakas , ameerika liik. Need marjad on mustad ja kobaras nagu toomingal. Toompihlakaid saab kasutada biotõrjena, rästad söövad neid marju ja siis hoovi ei roni .
Metsõunapuu – kibedad marjad, mis on paremad pealeöökülmi. Metsas võib olla ka mingi vesik -metsõunapuu.Kui õunad on suured, on aedõunapuu.Pisikeses mõõdus on siis metsõunapuu. Metsas paljaste lehtedega õunapuu võib olla hoopis mariõunapuu, siberist.

Loeng 6

Mürgised marjad

Näsiniin – üpris mürgine, välitda söömist. Midagi hobuse tapab kh ära vist.
Maikelluke – mürgised alkaloidid . Ravimina kasutataskeka südamele, kui on rütmist välja siis võib tagasi rütmi lüüa. Pole erilise maitsega.
Ussilakk – jutte et pole mürgine kuni on väga mügine. Maitselt lääge.
Lumimari – mürgine ilupõõsas.
Tulikalised – kõik omavad alkalide ja on kibedad. Marjad võiksid isegi suus põletusi tekitada.
Rootsi kukits –võib segi ajada pohlaga, mõrgine. Vars 10-20 cm, otsas on kobaraga suuri punaseid marju.
Harilik maavits – mürgine Must maavits kasvab umbrohuna.
Harilik kuslappuu – kibedad marjad.
Paakspuu ja türnpuu – mõlemad tugevad lahtistid. Müüdi isegi türnpuu marju.
Muskuslill- Rohekad liitmarjad, kasvab maas .

Söödavad seemned

Sarapuu – kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa.
Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid . Parkained on aga mürgised. Toidutaimeks oleks teda pidanud pikka aega aretama,aga tamm kasvab kaua ja sellega ei tegeletud.
* Hobukastan – (* kultuurtaim ) on väga mürgine, sisaldab saponiine ( seebi taolised orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad vereliblede membraane hävitada. Neid saab muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine leotus teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid??? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu.

Väiksemad seemned

Hanemalts – (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine. Vits hanemalts – müüdi seemneid maasika spinati nime all.Vähese saponiini kogusega. Üheaastane taim.
Linnurohud – täiest söödavad nagu tatraterad. Probleem on nende kokku korjamisel.
Hapuoblikas –seemned söödavad
Rebasehein – aialilled (rebaseseaba) ka tähtjas rebashein. Seemned täiesti söödavad – umbrohuks ei kasva, sest linnud söövad äa.
Parthein – kasvab seal kuus riis . 100a tagasi olla nedi soomes kogutud, nii, et müüdi poes mannana.
Timut – meeutab hirssi. Ei tohiks mürgised olla.
Jalakas – tooed seemned. Söödavad
Künnapuu – toored seemned söödavad.

Õlirikkad seemned

Õli ja palju kaoreid aga inimese jaoks otseselt söödavad tavaliset ei ole. Omane korvõielistele. Inimese jaoks söödav on pävalill aga ka ohakad, takjad ja võililled. Lisaks on omased ristõielistele: kapsas , naeris , kaalikad, rõigas, sinep, põldsinep, raps, merisinep, õlituder jne. Rapsi õli on algset kibe ja sinpjas –sisaldavad väävliühendeid.
Roosõielised – (roosiõli – eeterlikud õlid, kerged ja lendlevad). Õunapuu seemned sisadavad sinihappe ühendit mis muutub maos happega sinihappeks.
Okaspuud – neil on söödavad pähklid. Kõlbavad süüa kõik kuuse ja männi seemned.
Pärn –ka tema seemnetas palju õli aga mitte maitsev.
Kaselised - kõlbavad ka süüa.
Verev kontpuu – temal vljaliha õlirikas

Söödavad juured, juurikad ja risoomid

Need on taime üleelamiseorganid. Taimed miellel on toitanete rikas risoom / juur kipuvad olema suures ulatuses mürgised. Kui taim on üheaastane ja üks kord viljuv ei pruugi olla mürgine ja võib elada sümboosis nt seaga. Nt köömen, ohverab mõned isendid seale söögiks aga siga künnab maad ja köömen saab jälle hästi kasvada. Nt orashein võib olla sümbioosis uruhiirtega.
Kõrrelised – orashein, väga suhkru rikas . Päris roosuhkurt teha ei saa. Jahvatatult võib seda süüa. Tuleb kuivatada enne jahvatamist.
Pilliroog –jämedamadrisoomid,neid võik ka toiduks kasutada,minig mal maitse juures, ei istu söömiseks). Samad ka kõrkjad, egiptuses söödi ka lõikheina.
Kõõlusleht- ka söödav.
Luigelil – natukene mürgin aga käib kah
Hundinui – mõni vastik, mõni aga täitsa ok ja söödav.
Soomõhk – välja võttes mürgine aga kuvatatult söödav.
Ubaleht – sama,värskena mürgine, peale leotamst aga söödav.
Konnaosi – rohkem loomasööt, risoome on piisavat palju,et tarbida.
Vesiroos ja vesikupp täiest söödavad. Aga sisaldavad palju saponiine. Saab juurikast tärklise välja pesta.
Kilpjalg – kh söödav
Kivi-imar- „head“ magusa maitsega. Keemiliselt magusa maitsega. Kõik sõnajalgtaimed on pm mürgised

Juured

Putked – mets porgand , köömen, mets harak putk . Mets porgand väga kibe. Mets harkaputk on väga vänge, ka liigisisene varieeruvus on suur, mõni kõlbab süüa. Pastinaak – moorputk. Aedpiimjuur – maapealne osa on söödav, söödav nagu võilille juur aga kibe.
Soonõianõges –pidavat omama söödavat risoomi
Kurekellukas –pole proovitud
Angervist – soomek. Sea angervaks. Pm söödavad, tärpentini mõrkjas maitse.
Kanakoole – pidi olema enne õitsemist söödav. Eestis võõrliik
Laugud –mets/rohu/karu lauk . Kõik need sibulad ja lagud on mügised. Pool kg toorst sibuat põhjustab kõhuprobleeme.

Loeng 7

3 valget muna kaasa võtta. Peale vahenädalat. Lisaks valget lõnga paar m. Peitsimine? Miski kolloidkeemia

Värvitaimed

Lihtsad toonid: kollakad, pruunikad, hallikad.
Keerulisemad toonid,on eredamad toonid. Erkkollast sab veel kuidagi.Punane ja sinine toon on väga piiratud.
Punased toonid on seotud madaralised( nende juured).Värvi annab puit mis on toorest peast valge. Kui ära kuivatada ja siis uuesti niiskeks teha siis värvub punaseks. Sobivad värv/hobu ja lõldmadar,neil on suuremad juured. Krapp (troopika madarlaine) on suurte juurtega.
Sinine – küllagal pool marjades. Värvus on aga väga ebapüsiv. Sinerõigas – võimalik, et sisse toodud kultuurtaimvärvi eesmärgiks. Seal olev värv: indigo . Potisinine- värvijad olid keskajal linnast välja visatud. Sinise värvi saamiseks ol aja ammoniaaki, mida saadi uriinist. Sinine värv haises alguses vängelt. Peen ja täpne töö, saadav värv on helesinine. Värv oksüdeerub õhu käes siniseks.
Ussikeel annab lillat,mis määrib kõik muu ka ära.
Paakspuu annab intensiivset punakaspruuni, seda annab korp . Eluskoor on ravim (lahtisti) Paakspuu kooriti ära ja pandi kotiga maaalla, seal niineosa hävines ja alles jääb ainultkorp. Surnud puu pealt korp ei värvi.
Kuldsekollase annab kollane karikakakar.
Mustjaspruuni saab kreekapähkli puu viljalihaga, seeon luuvili .
Värve saab veel seentest ja samblikest. Vöödikutega saab värvida, natukene mürgised – nnavad väga head lillat/pruuni värvi. Puravikud , vahelkud, liimikud annavad pruuni. Põdramokk(igivana), värvtorik-annavad sinist . Šoti seelikud olla nendega vävitud.
Rohttaimede parim aeg kogumiseks on õitsemine või sügis. Värvained osalevad mingil määral ka kaitses. Kasutatakse juuri risoome,koort,korpa, õied ja marju. Värv peab külge jääma ja ei toh kaduda ning peab olema püsiv. Sellele ei vasta klorofüll( laguneb ära), karotinoidid ( ei lahustu piisavalt – porgandiga ei saavärvida) ega antotsiüaanid ( annavad marjadele värvuse).

Loeng 8

Tehnised jt taime (kiutaimed)

Kõrvenõges - sellest on leitud lausa kiviaegseid tõendeid, et kõrvenõgesest on midagi tehtud. Võimalik,et kõvenõges n eestisse sisse toodud taim, kiudtaimena(/söögitaimena?). Mingi liik peaks kohalik olema.
Humal – mite samamis õllesees,vaid vanadest humalavartest. Need väädid on üpris tugevad.
Niine omavad puud
Rogusk – pärna juurdunud juurest saadud kiududest saadud kotiriie.
Pajuvitstest saab punuda. Punumiseks vajalikud tingimused: ühtlane jämedus, võimalikult väikesed pungad , lopsakaskasv. Urbadega oksad punumiseks hästi ei sobi. Parimon vitspaju:kartulikorvid, mööbel, vitsad on jämedad. Eestis suures osas sisse toodud liik. Peenema töö jaoks sobib punapaju, pikad,peened ja sitked vitsad.Selle tootlikus on väike. Saadud on nendekahe vahel hübriid. Hundipaju- täiesti eesti liik aga väga pikad ja õnad oksad.
Võib kasutada veel raberemmelgat: rabe on aastakasvu aluselt .
Kaislad – vees elav taim millest saab teha pehmeid matte.
Pilliroog- saab punuda nö vahevõresid. Lisaks saab katuseid ja soojustuseks(matid) ja pude kaitseks roomatid. See on parem sest laseb hingata ja ei lähe kopitama.
Mõõkrohi – sellest saab ka teha katust.
Merihein – on pehme mööbli sisu
Tuderluga – sobib ka mööbli sisuks .
Kanarbik – ka mööbi sisu
Rohttamedest saab paberit.Nt õlgedest aga paremad on suurtarnad, päideroog, pilliroog.
Kollad – kasutusel metallurgias
Turbasamma- eelistatud vanades majades pragude kinni toppimisel.
Raudosi – peenike liivapaber
Seebilil/vahulill - pesemisvahendina sisse toodud. Toimeaineks on saponiinid. Eelistati siidi pesemiseks.

Tõrjetaimed

Kasutati lõhna ja pealepritse kaudu.

Pealepritse:

Kõrvenõges – panna tünni ja lasta laagerduda. Lisaks on ta väetiseks.
Soolikarohi/püreeter – püretroidid. Soojaverelistele vähemürgised, putukate väga mürgised – mitte kasutada.
Koirohi , Raudrohi , Kesalill , Puju , Küüslauk, Toomingas,

Lõhnana:

Maarjahein – riidekirstu. Riietelhealõhn ja koidest lahti.
Sookail – kirbu - ja koitõrje.

Ravimtaimed

Suurtakjas on ravimtaim .Villtakjast ei loeta ravimtaimek, sest sel aja kui teadus saksamaal arenes seda seal erti ei kasvanud.
Tegelikud sarnased ja lähedased iigid omavad sarnased tunnuseid. Liskas on harudasi liike,mille kohta ei saanud infot edasi anda, sest neid oli nii vähe. Lisaks puuduvad kasutusalad väga tavaliste liikidekohta – tavalised rohtaimed . Mingites tingimustes, mingits olukordades on kõik taimed kuidagi ravimtaimed .
1.viis: Need on bioloogiliselt aktiivsed ained,mis on enamasti kellegi tõrjumiseks.
Põletike vastu on hea võtta naistepuna (bakterite vastu)
2.viis: Ravib / ergutab uinunud organismi.
Akaloidid on närvisüsteemile mõjuvad mürgid. Nõrkaderavimtaimede puhulon rakse saadaüledoosi. Tugevatoimeised taimedon sama pulga tabelttidega. Ka ravimtaimedega võib harjuda, inimene võib saada mürgiusekakõrvalainetest.Sepärast kasutada harilikku naistepuna.

Kasutamine

Namus on värskeltkasutatav. Mõnda saab aga ainult hoiustatult,mõnelkaovad hoiustatult kõrvatoimed.Hoiustamiseks on enmus juhul kuivatamine ja tõmmised ( vee ja viinaga). Preparaatdega sama tõhusad on õlid. Naistepunast teha õlis, japanna veelpäikese kätte. Mõni kord võib teha ka segu. Arvestada igasuguste võimaustega, mis see kaasa võib tuua.

Kogumine

Koguda puhtalt. Koguda ühte liiki, mitte pärast jagama hakata. Korjata õigel ajal; kui toimeaineid leidub( on kõige rohkem). Tavaiset sügisest varakevadeni, suvel kasvuajal on vähe. Kui kasutada lehti, siis korjata suvel. Kui annavad õied siis korjata õitseise ajal, sest õitsedes aine tehulk kahaneeb. Meliss korjata enne õitsemist. Puu koort koguda talvisel ajal.
Nt piparmüntikorjata sügisel,siis on taimes rohkem vajaikke aineid.
Paremad ravimtaimed saab metsast, sest taimedel on stressi tingimustes rohkem kaitseaineid.
Metsast korjates ei tohi täielikut ära korjata kaitsealuseid liike.

Kaubandus

Väikeseõieline pajulill on taim mida palju müüdakse.

9/10 Ettekanded

Veiste südamerohi – kasvab päikesepaitel,levinud pigem ida poolne. Pole põline, vaid sisse tooduna. Sarnane liik on lääne-südamerohi, millelon pajad varred. Veiste südamerohi on hallikas. Kogumisekson soovitatav täisõitsemise aeg,säilib kunikolm aastat. Närvilisuse, ja revuse, igasuguste südameprobleemidega. Värsketestlehtedest tehakse mahla. Ei tohi sel ajal kohvi juua. Sarnased on palderjan, meliss ja humal. Kolm korda tugevam kui palderjan.
Koirohi – puju perekonnas. Taime eesik nimetus tuleb arvausest,et tapab koisid. Eestisse jõudis lõunaasiast, kasvab rannaniitude ja õues. Ta erineb oma perekonnas teistest taimedest erineva aromaatse lõhnaga. Võsude tipud ja lehed kuivatatakse. Üks vanemaid ravimtaimi, eestisse sisse toodud. Teeb seedimist korda, ja kaotab suuhaisu. Vänge lõhn on ergutava toimega. Kasuttakse tinktuurina, tilkaena. Mitte pikaajaliselt, võb esile kutsuda närvihäireid. Sisaldab asuleene,mis annavad rohka värvi,murgine. Üleannustamine võib tuua hallukad,peapöörituse,lihaskrambid ja isegi sapikivid . Ravi ajal hoiduda alkoholist. Lisatakse vermutile, absintile ( hull koostis)
Harilik astelpaju – kasvab euroopast siberini. Eestis looduslikult ei ole. Kerge kasvatamine. Ohida ei tasu, sest juured on väga pinna lähedal, ta ei talu varju. Lehed ja noored oksab panevad hobuse akrva läikima. Hea on teha toormoosi, millest saab teha teed. Astelpajupulber on vitiamiinide ja kiudainete rikas. Väga palju vitamiine. Stimuleerib immuunsüsteemi, üldtugevndav vahend gripi ja külmetusekorral. Soovitatakse veresoontelupjumisekorral, isegipõletus/külmahaavade parandamiseks( toored marjad). Siirupiga ettevaatikud refluxi ja maohaavade korral. Õli saadakse külmpressi teel. Pohmelli korral ning naha põletike leevendaja .
Nõmm- Liivatee – mitmeaastane poolpõõsas, igihajasste okstega. Putitunud püstise varrega. Varre alla tekivad juured, mille kaudu ta levib. Täisõites juulis. Kasuta püha suitsuna. Kaetisrohi on tähtis teine nimetus. Sarnased on aedliivatee(tüümian) ja paljalehine liivatee. Kasutatakse noorilehti ja õisi. Teed tehes 1 teeluskatäis kuuma vee kohta, jahtunult peale sööki. Kasutatakse kõha ja gripi vastu, alandab ka palavikku.Sapisnteesi,maksa ja seedehäirete korral. Vaigistab närvipõletikke. Lisada maitseaineks pm igale poole. Palju eeterlikke õlisid. Pohmeluse vastu. Koide ja tigude peletamiseks. Pannakse lelisisegude koostisesse. ( terpenoidid – apelsini koores ,männivaigus jne) lisakspalju parkaineid. Eeterlikud õlid rahustavad silelihaseid. Raseduse ülekandmisel juua.
Paiseleht kuldkollasedlehed,kasvab igalpool. On savikalpinnasel,alumisedjuured on valged ja algusesilmalehtedeta. Rvmina lehed ( juunis ja juulis) jaealtpaljad, ned kuivama, õhukese kihina õhu käes, tuleb ümber pöörata et ühtaselt kuivaks. 50-60 kraadi juures võiv kuivatada,säiib kuni 3 a. Sisse süüa igasugu hingamsiteede ja neeruda problemidel.Välispidi mädapaisete puhul. Mahlaga pestud ka pead, et kõõmast lahti saada. Mustaks kuivanud lehed ravimiseks ei kõlba. Paiselehest saab siirupit ,panna lehed ja suhkur purki , kinni panna 7 nädalaks, jahedas ja pimedas.
Kummel Sisse toodud kultuurtai,nüüd hajusalt kuskil. Meil on teekummel ja lõhnav kummel. Ledub igapool. Ametlikultantibakteriaalne,gaaside vastu põletiku ja kõhupuhituse vastu. Kasutatakse vestõmmise,tinktuuri võivannina. Nohu vastu tõmmati pulbrit ninna. Odraiva vastu, kui viinaga võtta siis potentsi probleemide vastu.
Kera lõvikõrv Mihkelrospuu Kasvab aafrikas, ausrtaasi usas ja vahemeremaades. Armastab kuiva, eestis seemned ei valmi, vaid mädanevad ära. (Kasvab kuni 3 pikkuseks ) Tolmeb tänu lindudele. Ainetes alkaloidid, ja katonid. Aitab külmetuse, nohu, astma , liaskrambid, depressioon , emotsinaalsed traumad , kõhukinnisus, kõrgvererõhutõbi, hepatiit , epilepsia , unetus , puhutakse hammustused . Pidavat tekitama sõltuvust
Üheksavägine Lääneeuroopas alju ei ole. Eestis on tavaline. Kasvab, ku teisi liike on vähem. Osaliselt liivlisel, kruusalpinnal. Eelistab päikest ja tuulevaju. Kahe aastane taim – alguses kasvab pundar ja järgmine aasta kasvab kõrge taim. Teed juua köha jaoks, korjata õisi ( mitte segi ajada musta vägiheinaga mille tolmukad on punased /lillad) Lehti puruks k’’rudes saab ravimihaavadele. Kroonlehed koos tolmukatega. Rögalahtistav toime, kogu taimeomab narkootilist ja rahustavat toimet.
Harilik raudrohi – levinud kõikjal. Palju inimmõjudega paikades. Õisikuid korja kui on õitsema puhkenud, ja ühkski õitest ei tohi olla muutunud hallks. Pärismeditsiinis nagi e kasutatagi. Seedehäirete vasti, ( 1:1:1 raudrohi,koirohi,köömned), verejooksu peatav,aga peab ettevaatlik ( trombioht),ninas/ kopsus haavad siis aitab peatada. Muditudehti haavale pandud siis aitab hüübida. Valuvaigistina mensa ajal, 3korda päevas. Kasutatud unasarja põletiku korralistevnni. ( 100-220g keeta, siislasta jahtuda ja teha vann ja 10päeva järjest nii teha). Kuklapeavalu ja külmetushaiguste vastu.Suurepärnae gripiravim. Lisaks rahustav toime, vanni nt. Naistepuna salvei , paiseleht ja raudrohi, keeta,ktõmmataja lisada viina – rasuselenahale. Lisaks juustele – puhastada tõmmisega( 1sp segu koht panna vett) Teed thes 1 teelusikas tassi kohta. Noored lehed kõlbavd salatisse, kuivatatult kõlbab kasutada nt lihale. Korjamiseks peavad taimed oleama kuivades kohtades, siis on vürtsikamad. Raudrohus on palju hamasuleeni ( sinaka värviga). Antiseptiline , põletikuvastane.
Võilill – eestis sage,mõned tulnukad mõned pärismaised. Inuliin - vajalikud meie seedekulglas , mikroflooras. Aitab kaasa mg imendumisele. Rahustab, viib välja üleiigset kolesterooli,ravib maksa,neeru, kõhukinnisust, lümfide põletikku, väsimusevastu suurendab sapi eritust.Inimene ise ei omista aineid, aga neid omistavad bakterid . ( ei tasu kasutada kui on maohaavad, reflux) Praetult saab aksutada kohvi asemel.Lehti saab aksutada salatina –kevadel esimesed, puhastavad verd. Mittesüüa palju,mürgised.Õitest saab tha nömett, millest saab ravida neeruhaigusi. Piimmahl võib tekitada oksendamist, kõhulahtisust võis isegi südamerütmi häired. Kõige söödavamad laialeheised- väheste vartega ja varjus .

Toidutaimed - Juurikad ja risoomid

Loodusikud vabbakasatusega juurviljad . Tavalsielton nad aga kasmürgised või vänge maitsega. Mürgised asjad on kohat läbi töötuse võmalik muuuta söödavaks.

Risoomid :

Soovõhk ongi siiski mügine.
Vesiroos/veskupp – palju saponiine. Neist saaks toota tärklist( juur purustada ja pesta paar korda)
Hundinui – vänge õhn, aga maitse täitsa ok.
Pillroog –jämedad risoomid,suurel hulgl varuainedi. Aga kuidagi õline ja piisavalt tõrjuvad. (Vanad ei kõba kuskile)
Orashein –risoomid sisaldavad palju suhkurt . Peale kuivatamist kui magus papp .
Konnaosi – nö söödav.
Kiviimar – risooid tugevalt magusad. Natukene sahhariini meenutav maitse. Magusus ei tue suhkrust vad mingitest kõrvaltaimedest. Mingit magusareaktsioone esile kutsuv.

Juured:

Putked( mets harak/köömen/ metsporgand /moorputk) – väga vänge maitsega aga ei riku suppi ära. Individuaalne vareeruvus on liiga suur, mõni on hea. Metsporgand on väga kibe, pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri.
Takjad – suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse-
Hanijag – mugulad pidid olema söödavad.
Põldosi – söödav.
Soonõianõges – ugujad risoomid
Kurekellukas – mugulad
Angerpist - surm silmees sööd seda.Tugeva tärpentini maitsega. (mugulad)
Laugud - metlaugal muguad, natuke kibe. Rohulauk umbes sama. Karulaugul paremmaitse. Murulaugul on ülipisikesed mugulad,neid ei leia. Võivad olla võõrliigid.
Pung kirburohi – risoom ka küllaltki hea maitsega.
Kanakoole – tulikas , kõik mürgised. Söödav kevade enne õitsemist. Lehed pidid ka olema söödavad. Vist eestis võõrliik.

Söödav puukoor, mähk

Kasutatav vaid elus osa korba all.
Mänd – jahule isaks,väidikemänni maitseline aga sai leiba ja kõhu täis. Neeruhaigetele mõjus surmavalt.
Kased/lepad - (mähk) Kaskoliparim. Mähk on kambiu kevadiselt vuhav kambium. Kooe alune kevadel. Häsi mahlane ja pehme (lausa lusikaga), kergelt magus. (nagu noored maisitõlvikud). Leppmääris aga suu punaseks.
Jalakas – Lääne euroopas männiga sarnaselt.

Loeng 11

Maitsetaimed

Kikkaputke juur – ametlikvürts
Nõmmeliivatee / pune – võrdsedvürtsid
Kollane karikakar pigem toidu värvimiseksv või looma liha vürtsina, õisikud.
Puju/koirohi – rasvane liha.
Lõhnhein(lääne) – fumariin/rotimürk. Annab eha heina lõhna nagu maarjahein.Maarja ja harilknii head ei pidavat olema. Maitsestatakse ka viina – subrofka, pühvli viin .
Mustsõstar – teed, kurgi maitsetamiseks
Laugud-toiduja matsetaimena.Karu/mets/muru(sibula maitselne) on küüsaugu maitselised. Ristlauk võib olla asenduseks.
Ristõieliste seemned- põldsinep. Tühjale kõhule paar sp kanget ja kirab ootab.
Kadakas –marjad ja oksad õlle tegemisel.
Humal – õllemaitsestaja
Metspipar – pipra asendaja. Hea musta pipraõhnaga, pidavat olema mürgine. Pole hullu kui vähe normaalselt kasutada.
Paljalehine liivatee – kaerapätsidele sobib väga hästi
Kalmus – jõgede ääres, seemneid eestis ei tasu hankida, lähistroopiline taim. Tuli mongolitega. Vees kannata külma aga valmis ei jõua saada. Kalavürts eelkõige.

Heintaimed

Liblikõielised(looduslikud) – tähtsad on sest on valgurikkad . Valgurikkad taimedpeavad end kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad nied hea meelega ei söö. Kuivatatuna on päris ok.
Looduslikud kõrrelised – enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid – luht kastevars – kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist – sinihelmikas, kastikud, jusshein . Head kõrrelised on nurmikad, aruheinad, kerahein, timut. Murunurmikas tagab esimese aasta muru. Hea murutaim on hea karjala taim.
Pilliroog, toorest peast tehtud maitseb päris hästi loomadele. Pilroog ei talu niitmist ja ära söömist,ennast kaitseb vanade kõrte rägastikuga nii loomade kui konkurentide eest.
Lõikheinalised – eelkõige kevadel ja varasuvel, sügise poole liiga puitunud. Tupp villpea on üpris arvestatav söödataim. Mõõkrohi kohe kindlasti ei kõlba süüa.
Luhaheinad –tarnad tuleb enne jaanipäeva ära teha. Neid aetkse nüüdisajal ahju, seega mdia hiljem võta seda puitunum ja parem.
Saar/vaher/pajud/paakspuu/haab – peamine oomasööt talvisel ajal eesti alal, enamuse karjakasvatamise ajast. Heina hakati eesti tegema alles u 1000 a tagasi. Vikati kasutusee võtuga laienes loomadele söödaksantavat taimedehulk.

Mürktaimed

Need kolm on pm euroopa mürgised taimed. Mürgilisust hinnatakse poolletaalse doosi järgi.
Mürkputk – taim kellega eestis on kõige rohkem lollusest surma juhtumeid. Tööleminemine võtab tükk aega aega (mõned tunnid )ega midagi päästa ka ei ole. Maitselt on kahjuks meeldiv(selleri ja porgandi maitseline). Elupaik on sellerga sarnane. Kasutatakse mürgi saamiseks, tuleb juurt keeta. Pidavat vombatitele maitsema.
Surmaputk – sama,mis eelmine aga kuninglik.Tehti vanadele kunnidele asjad selgeks. Sarnane toime käokinnale –halvab motoorikatjuhvitvaid ihaseid, järgneb hingamise peatumine. Hiirekuse hais juures. Põhja pool juhusik prahitaim.
Käoking – mugulad on väga mürgised. Eests kollane käoking looduskaitse all. Lehed niii hullud ei ole.
Sõrmkübar- mürgine. Südameregulatsioonis tähtsal kohal.
Karumustikas /belladonna(kaunis daam) – mõjub närviregulatsioonile ja teeb silmad suureks. Selleks nimetatakse ka ussilakka,millest ka üleliigne paanika
Soolikarohi – usside vastu, tugeva kõrvaltoimega.
Koirohi absint
Hobukastan – värskena mürgine
Harilik krass
Verehurmarohi
Sinililled/ülased
Karukellad – looduskaitse all
Ogaõun- eriti seemned
Unimagun
Kollane mesikas
Kilpjalg
Jugapuu
Hane/jõgi/koer/(mets harak - söödav)/vesi/haneputk
Hiirekõrv – mürgine,samas kõrgvererõhu korras alandab.Madala vererõhu korral mitte tabida.
Kukehari
Tungaltera
Kõõlusleht

Kultuurtaimed eestis

4-5tuhat aastat tagasi. Esimesena sai eestis arvestatavaks toidualuseks enne põhja ui lõuna eesti. Tänu paekivile räägime eesti mitte läti keelt. Siia asunud põlluharijad eestistusid siin. Lõunasse asunud põlluharijad säilitasdkontakti lähteküladega, neil jäi keel püsima. Esimestena oderja nisu,köögiviljadena naeris ja rõigas, uba ja hernes .
Oder I
Rukis - oli algselt nisupõldude umbrohi . Põhjapool osutus kehvadel aastatel suurema kasuga kui nisu.
Nisu I
Kaer – odra umbrohi, umbrohuna säilinud( tuulekaer – metsik)
Tatar – keskajal alles
Hirss – eesti kohta palju ei teata
Naeris I
Kapsas
Porgand- keskaeg olnud juba olemas
Rõigas I
Peet – keskajalolemas juba
Pastinaak – keskajal olemas
Kartul - 19saj kolmandla veerandil ,kogu eestis üldlevinuks.
Kaalikas – naeri ja kapsa hübriid, vara keskajal
Põlduba ja hernes I
Petersell – all olevad maitseaiend kaasa arvtud, kehvasti kasvnud . Umbes 100a olnud.
Seller
Aedtill
Pirnipuu läänest ja kagust
Har. Ploompuu ja kreegipuu – kakssisse tueku teed. Kreek on lihtsalt väikesema viljaga. Vahe on kadunud.
Haraline ploompuu e. Alõtsa – moositaim.
Kirsipuu – keskajast läänestja kagust. Magus kirsipuu oli kasvuhoone taim. Mirell – hapu kirsid .
Aroonia –loodud liik,kasvataist alustatsi 50. Ja läheb metsa.
Sõstrad – 19. Saj asi.
Punane sõstar
Ebaküdoonia – algselt ilutaim
Pampel
Kõrge maasikas –aedmaasiaka eelkäia
Aedmaasikas – tekkis 1860 hübriidina. Eestis ka metsas
Pampel –aedmurakas,sininiste viljadega vaarikamoodi
Toompihlakas-arjataimena 19. Saj lõpus.ameerikaliik kasvatatv, mets täis atm
Astelpaju – kassid lõhuvad
Sidrunväendik – hapu nagu astelpaju
Aeduba /türgiuba – nimi tueb seda, sest nähti türgi sõjas esimestkorda. Tegelt ameerikast.
Sibulad – keskaeg,enne seda olid laugud. Ehk vikingitega jõudnud.
Küüslauk – pms sibulaga võrreldav
Porrulauk –keskaeg
Kurk – troopika taim 19.II pooleleestis
Tomat – sama
Kõrvits – sama
Paprika 20saj II pool
Maitsetaimed olidpikka aega kasutusel ravmtaimena.
Lina – keskajal olemas, esialgu ei olnud
Kanep – kanep lõunaeestis, lisaks kiudtaimele olid seemned toidutaimed .
Kõrvenõges- kõige vanem kiudtaim,avatavasti lausa kasvatati.
Suhkrupeet – suhkrutaimena 19. Saj taim.
Raps – kaalika vorm, kasvattai vad tehniliseksõliks. Ei saadud sinepi maitset kätte, seega olid kibedad
Rüps – naerivorm,kasvatati aga mitte toiduõli vaid tehnilise õli jaoks
Galeega – kitsehernes, kaob öökülmadega.siin olnud 40a. valgurikas ristõieline
Kodused marjad, mets maasikas, h vaarikas, must sõstar – põhinevad sisse toodud likidel?
Punane ristik oluline heintaim
Valge ristik
Lutsern –harilik on sissetoodud,geograafilised assid. H on heintaim. Sirplutsern on karjamaa taim. Hariliku lutserni seema on tähtis idandamiseks.