Facebook Like

Rakendusbotaanika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju tselluloosi ja vähe lingliini ?
 
Säutsu twitteris

Rakendusbotaanika

Igal teemal näiteliigid.
Nimeandmine,võimu kehtestamine.
Põine mänd hong ? Pedak n teget mändadega = mänd.
Pärn on niinepuu .
Raudrohuga raviti lõikehaava.

Loeng 2

Haavad, kased ,mänd, kuusk ...
Saar – laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi.
Tamm –(ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun-aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu.
Jalakas - eestis on veel arvestataval hulgal.
Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks.
Vaher – vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel.
Pöök- pm leidub parkides.
Metsapuud ammendatud ( edasi mitte „päris puud, alusmetsa puud, lisapuud“)
Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipajustikud -6-10 m ja jõeääes mõned suuremad. Metsapuu ei ole, aga on metsa vahel, sel juhul mingi remmelgas- see on kiire kasvuga lühiealine ja palki ei saa( kasvab suueks aj laiaks, lämmatab paremad puud ja siis sureb ära). Rabe /hõbe remmelgas-sissetoodud liigid. Ülejäänud pajud üpris pisikesed, puuks ei kasva.
Kadakas
Jugapuu - ei ole esimese rinde puu. 5000a tagasi oli.
Edasi roosõieised:
Toomingas / pihlakas ( tuhk -/ pooppuu (kõige puulikum))/metsõunapuu/viirpuu
Edasi pole enam üldse puud
Türnpuu-lääne ja põhjaeesti
Paakspuu -märjemad alad
Kukerpuu
Kuslapuu : harilik ja sinine. Harilik ausmetsa põõsana,salukuusikutes.Sinine aga luhbjarikastes madalsoo metsades ja puisniitudel.
Sõstrad- mage/must/ karvane
Sarapuu- kõrguselt kui puu aga vormit kui põõsas. Läbimõõt võib olaka isegi rohkem kui 1m.
Kikapuu
Lodjapuu
Verev -Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud kultuurtaimed )
Kibuvitsad
Tuhkpuud
Näsiniin – sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata.
Võõrpuud
Lehis – üle 200 eestis kasvatatud Vigalas , oodis ja võrumaal. Väärtusliku puiduga
Hobuksastan
Paplid
Elupuu
Sirelid
Kirsipuu - 0,2 hektarit maguskirsi palgimetsa, Parasaarel
Astelpaju
Puidu tugevus
Suured puud on pehmema puiduga, väikesed põõsad on tugevamad.
Mänd, kuusk haab ,lepad, paju, pärn- pehmed puud.
Pikaealisemad puud on kõvemad.
Kuslapuu on üks kõige kõvemaid. Näsiniin oli kõigepehmem.
Keskel lülipuit ja väljas maltspuit . Lülipuit tüve sees on taime poolt suretatud puit. See on suetud ja konserveeritud. Tavaliset tumedam( parkained ). Maltspuit on heledam ja sagel pehmem. Lülipuit mädananeb palju aegasemlt, maltspuit mädaneb kiiresti pehmeks pudiks. Seened aga ronivad sisse ja vivad seest mädandamahakata. Lülipuidu veejuhtivus on väga halb, ei ima ka vett sisse.
Maltspuidu kiire mädanemineon hea sest, see on tüve välimine pind ja täielikut peened oksad – need surevad ära. Kui need oksad on madalamal ja ei tooda midagi,siis on kõigest koormaks, seega on parem kui kaoksid kiirest ära.
Puude jagamine:
Ainult malts:
Lodjapuu, näsiniin
Haab, kuusk, kask , (lepad/pajud kah, nagu eristub aga käi kah), pärn,
Ainult lüli:
Mänd,Tamm, Saar, Jalakas
Kulsapuu,türn- paakspuu
Puitu saab kasutada:
Puude küttevätuste ernevus. Suurim erinevus tuleb ruumihiku kohta, mis oleneb ku tihe/kõva on puit. Pehmepuidulised puud on ruumalaühikukohta väiksema kütteväärtusega ja seega odavamad. Sõltuat puidu kemilisestkoostisest sõltub tahma eraldumine. Kõige paremaks loetakse Haaba, nö puhastab lõõre. Ruumalühiku kütteväärtus on väike aga ei tekita nii palju taham et lõõre ummistaks. Tahm toimib oojusisolatsoonina,ei ase ahjul soojaks minna. (eelistada haaba kasele, kask annab kõvasti tahama eriti soodest). Kasetoht on see mis tossab. Leegitemperatuur, kuusel/ kasel on kõrge temperatuur. Leegipikkus, okaspuudel on leek pikk, kasel üpris lühike. Söepõlemine oluline sepatöös. Isaks vaja teada kui palju tuhka , mänd on hea sepatööks. Kõige kuumema temperatuuriga põleb eestis saar, võib isegi ahju lõhkuda. Saare süsi võib paakuda ahju põhja ja ei pruugi isegi lenduda. Saar/haab seovadvett hästi. Suvel saab lõkke kõige kergemalt kuivanud okstega kuuse küljest, alumised oksad on ikka kuivad. Märja sügisel aga männi koore roosteseena koha pealt, kus on mustad kohad, mis vaiku hästi täis, kohati ka kännud. Võtad laastud ja lähevad ns tikust põlema, aga tossavad kõvasti. Paakspuu lülipuit põleb ka hästi,nagu püstised konddmis seisavad. Ei vetti ja seega ei oleka seeni küjes., kohati leidub sellised ka tammepuul ja haava oksad. Kuni 50% puust võib olla veel vettimata, surnult seistes.

Loeng 3

Palju puitu kulub ehitustes, tähtis vastupidavus ilmale, kuluvusele, soojusuhtivus ja mehaaniline tugevus. Ehituspoutu saab jagada:
Välisehitus
Kõige olulisem on mänd.(lisaks hea tulepuu) Lisaks on hea puu kuusk, kuusel lülipuitu ei ole. Veel võib ehitada veel haavast, lisaks on ta ka eriotstarbeline. Tamm on kehv sest on kallis ning hea soojusjuht (tihe puit) – paksud tammepuidust seinad on „ igavesed “. Kallis on, sest teda on vähe saada ja eestis on ta ka veel enamasti kõver. Kuna tamm on tihe ja raske siis läheb kasvamiseks kauem kui nt mänd. Haab läheb metsa all kiirelt mädanema,kui aga seinane siis ei saja talle otse vett peale. Ta ei võta hästi vett sisse ega anna ka väja. Haava palki tulevad kergelt suured praod sisse. Palsamipappel on sama hea kui haab aga ei tõmba kuivades puruks. Katuseks on kergem laast katus, sinder katus n ka võimalik. Sindern paks paku küljest tõmmatud laast nii 1cm paksune umbes. Laast on parem sest siis jäävadmängima tihedamad ja pehmemad puu osad, aga siski sinna koguneb ka rohkem niiskust.. ladukatuse puhu kask ja lepp on välistatud. Punnid millega palke kinni topiti on kuuse oksad.
Siseviimistlus
Põrandalauad kuusk ja mänd. Oksakohad võivad jääda muhklikuks. – odav põranda materjal. Hea põrand on tamm ja saar ( tugevad lehtpuud ). Laeauad n eelistatud kuused, head sirged. Lepast saab laheda punaka lae. Lakke ie saa palsampapplit sest jääb „karvane“ ja mitte erit ilus. Põrandal võib kask minna kergelt hallitama, kardab hullult niiskust. Heleda põranda saab vahtrast.
Mööbel: kõige kätte saadavam on kask. Kuusk või mänd läheb kergelt „mölki“. Väärtmööbel on tammest, raske ja vastupidav. Eestison 2 väärismööbipuitu: must tamm: tamme pika ajalisel seismisel turbas või mulla sees( puidu sees olevate parkainete reageerimine rauaga . Maa sees peab olema, et oleks anaeroobsetes tingimustes). Maarjakask : ilmselst viirushaigusest tingitud kasvuhäire kasel,nõrk vähk. Puid eiole sirge vaid seest on kõver ja sillerdav, samal ajal on ülimalt tugev(Maarjakask moodustub arukasest – nimetatakse ka karjalakaseks). Maarjakask ei ole konkurentsi võmeline ja ei pea vastu, kuna on haige.
Eriotstarbeline :
Eriotstarbeline mööbe: Saunas pea olema ima valguta ja halva soojusjuhtivusega. Ära kasuta tamme. Halllepp liiga pehme, sanglepp aga parem soojusjuht. Haab ja Pärn peaks päris head olema.
Vesiehitus: Sillapostid: Tamm on vesikeskkonnas kõige vastupidavam puit. Mänd kõdunueb läbi 7-10a.Tamm peab vastu 50a vb rohkemgi . Lisaks on hea veel sanglepp. Lehis on ka veel hea.Lehis on kõvasti vaigurikkam kui mänd, sellepärast püsib. Lehisest sirget lauda ei saa, hakkab igastpidi mängima, aknaaamid saab veel kuidagi tehtud. Laevad/paadid – tammest(tugevus) kaared . Pangud kh tamm või mänd (seda on rohkem). Põhja läinud laevast saab musta tamme. Siseveepaadid / ruhi-ühest tüvest õõnestatud paat . Kaksikruhi on kahest kokku pandud. Vene/ haabjas – ka ühest tüvest aga laiaks painutatud läbi hautamise nö – haab ja pärn.
Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed Lehise püstpakkudest. Lisaks on veel kasutatud samamoodi tamme.
Masinad : Veskid ,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad , hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad . Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit –nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed
Pillid . Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda)
Tööriistad ja käsitöö puit
Kirvevars- odav kasest, head aga saarest (juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka sirel (mis muutb lillalaks kui sinna ronib kallale seen ). Toidunõud: ummiknõud – õõnestatud nõud, pehmest puidust (haavast ja Pärnast). Laudadest nõud(need saadi kui lõhestati pikki puud ja saadi pinnale kõva/sile sügispuit) – kuusk. Kannule saadi valamiseks toru kui lükati oksakoht
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rakendusbotaanika #1 Rakendusbotaanika #2 Rakendusbotaanika #3 Rakendusbotaanika #4 Rakendusbotaanika #5 Rakendusbotaanika #6 Rakendusbotaanika #7 Rakendusbotaanika #8 Rakendusbotaanika #9 Rakendusbotaanika #10 Rakendusbotaanika #11 Rakendusbotaanika #12 Rakendusbotaanika #13 Rakendusbotaanika #14 Rakendusbotaanika #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DarkSnowman Õppematerjali autor

Mõisted

jalakas, vaher, lammipajustikud, jugapuu, türnpuu, verev, näsiniin, kirsipuu, suured puud, pikaealisemad puud, maltspuit, lülipuidu veejuhtivus, pehmepuidulised puud, ruumalühiku kütteväärtus, palsamipappel, katuseks, laast, hea põrand, kaksikruhi, jugapuu, vaher, kirvevars, rehapulgad, luskad, niin, rohusk, toht, joonistussüsi, lülipuit, matseerumine, metsast aedmaasikat, külgvõrsed, lillakas, mustikas, jõhvikas, looduslikut, karvane punasõstar, mage sõstar, tikker, tuhk, pooppuu, marjad, metsõunapuu, vesik, pisikeses mõõdus, näsiniin, maikelluke, ussilakk, lumimari, tulikalised, rootsi kukits, vars 10, harilik maavits, muskuslill, tammetõrud, hanemalts, vits hanemalts, linnurohud, rebasehein, parthein, künnapuu, roosõielised, okaspuud, verev kontpuu, taimed miellel, kõrrelised, pilliroog, luigelil, hundinui, soomõhk, ubaleht, konnaosi, putked, aedpiimjuur, soonõianõges, kanakoole, laugud, punased toonid, sinerõigas, potisinine, eluskoor, kõrvenõges, humal, rogusk, hundipaju, kaislad, pilliroog, mõõkrohi, merihein, kanarbik, kollad, turbasamma, raudosi, toimeaineks, kõrvenõges, sookail, suurtakjas, liskas, olukordades, akaloidid, namus, väikeseõieline pajulill, veiste südamerohi, vänge lõhn, harilik astelpaju, nõmm, kaetisrohi, lisaks juustele, võilill, inuliin, toidutaimed, mürgised asjad, hundinui, pillroog, orashein, kiviimar, individuaalne vareeruvus, takjad, angerpist, laugud, murulaugul, pung kirburohi, kanakoole, mänd, mähk, jalakas, kikkaputke juur, mustsõstar, laugud, kadakas, paljalehine liivatee, kalmus, kuivatatuna, kastevars, head kõrrelised, lõikheinalised, luhaheinad, mürkputk, maitselt, surmaputk, toime käokinnale, käoking, soolikarohi, hobukastan, hiirekõrv, rukis, hirss, porgand, peet, kartul, kaalikas, petersell, kreek, haraline ploompuu, kirsipuu, aroonia, sõstrad, kõrge maasikas, aedmaasikas, pampel, toompihlakas, sidrunväendik, sibulad, küüslauk, kurk, kõrvits, kanep, kõrvenõges, suhkrupeet, raps, rüps, galeega, lutsern, sirplutsern

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

80
doc
Metsabotaanika
50
doc
Botaanika Eksam
73
doc
Dendroloogia
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
50
doc
Botaanika Eksam
33
doc
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
68
doc
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
84
docx
Botaanika eksami konspekt 2017



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun