Valgurikkad dieedid Koostajad: Stefani Korman, Annemari Aasoja, Saskia Dmitrijev, Tess Grossmann. Mida võib süüa? Munad Pasteet Talleliha Praetud sealiha Rasvast kala Oliiviõli Mida ei tohiks süüa? Leib Pagaritooted Makaronid Kartulid Magusad puuviljad Maiustised Suhkur Puudused Dieet on väga RANGE. Pikaajaline dieet võib põhjustada südamehäireid. Dieedi pidamisel peaks lisaks manustama C vitamiini, beeta karoteeni ja kaaliumi ning juua palju vett. Dieet ei sobi maksahaigustega ja kõrge kreatiniini sisaldusega veres inimestele. Eelised Dieet on üsnagi efektiivne. Toiduhulk on soliidne ning ei pea sellepärast nälgima. Inimene tunneb ennast hästi ning ei märka energiapuudust. Vitamiinivalgu dieedi toitumisplaan: 8.00 kaks keedumuna (valk) 10.30 1 greip (vitamiin) 13.00 200 g keedetud kvaliteetliha, nt. kana või kalkunifilee (valk) 15.30 2 õuna (vitamiin) 18.00...
Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud: ensüümid, hormoonid ja antikehad. Valkude denatureerimine Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel valgud sadestuvad, seejuures valgumolekuli ehitus muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerimiseks. Valkude hüdrolüüs Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste ja ensüümide toimel. Hüdrolüüsi protsessi toimel tekivad aminohapped. Valkude leidumine elusorganismides ja valgurikkad toiduained Organismis on valgud pidevas vahetuses. Neid lahutatakse aminohapeteks, millest sünteesitakse uusi valke. Elusorganismi koostisesse kuuluvatest ainetest on valgud kõige tähtsamad. Valke leidub piimas, lihastes, luudes, kudedes juustes, karvades ja villas. Elusorganismis on valke 14% - 20%. Mõned organid sisaldavad valke veelgi enam, näiteks kopsudes on valke umbes 80%. Valkude 6 olulist funktsiooni inimorganismis 1. Energeetiline funktsioon
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID
Nähud valkude puudumisel ja ületarbimisel Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi vastupanu võime langus nakkushaiguste suhtes. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Valgurikkad toiduained nisuidud 26,6%; aedoa kaunad 3,4%; roheline hernes 4,2%; kuivatatud aprikoosid 4,2%; taine sealiha 13,9%; suitsusink 14,4%; veiseliha 15,2% kanaliha 18%; forell 20%; tint 27%; lehmapiim 3,3%; kanamunad 11,9%. 10g täisväärtuslikku valku annab: 60g kanaliha;
Kõik eeltoodud nähtused viitavad aga tartlaste halvale suuhügieenile. Keskklassi tartlane ei pööranud suuhügieenile erilist tähelepanu. Selgusetuks jääb, kas hambad olid ise välja kukkunud, või välja tõmmatud. Tol ajal oli tavaline valutav hammas lihtsalt välja tõmmata. 16. Sajandil olid olemas ka ametimehed kes hammaste välja tõmbamisega tegelesid. Hambakivi sagedusest saime teada, et tartlase menüüsse kuulusid valgurikkad toidud, sagedased hambaaugud viitavad ka süsivesikuterikkale toidule. Talurahvas tarbis erinevaid piima-, jahu- ja linnasejooke, kala-, kana- ja sealiha. Vett tarbiti aga viimases hädas. Meestel esines rohkem hambakivi ning naistel kaariest. Sellest võib oletada meeste ja naiste toitumis erinevusi. Mehed tarbisid rohkem valgurikkadi toite ning naised süsivesiku rikkaid toite. Hammaste uurimine arheoloogias on vajalik, sest saame teada maetute surmaaegse vanuse,
Teraviljad Kadrioru Saksa Gümnaasium 9A klass Herkkin Parm Viktoria Ugur Teraviljad Kuuluvad kõrreliste sugukonda + mittekõrrelised Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad Eestis kasvatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur
hoiab ära rasvumise ja on hea meetod kehakaalu kahandamiseks. vähendab liigesevalusid. leevendab ärevust, rahutust, uneprobleeme ja depressiooni. 2 Toitumine Kõigel, mida meie toit sisaldab on jõu taastamises ja lihaste ülesehitamises oma osa.Valk on keha tähtsaim ehitusmaterjal. Tervislikud valgurikkad toiduained Kala, liha, herned, linnuliha, väherasvane piim, oad, muna, kodujuust, läätsed. Süsivesikud on intensiivse treeningu ajal keha tähtsaim kütus ja annavad energiat 4kcal/g . Vajalik immuunsüsteemile ja ajule. Aeglased süsivesikute allikad Pika keetmisajaga pastatooted, keedetud kartul, All Bran Flakes (kliihelbed), puuviljad, piim ja piimatooted, eelaurutatud riis, kaerahelbed, tume leib, oad ja herned, marjad. Kiired süsivesiku allikad
Väga kõrge vere seleenisisaldus (üle 100 µg/dl) võib esile kutsuda selenoosi, mille sümptomiteks on küüslaugu lõhn suust, küünte murdumine ja juuste väljalangemine. Seleenimürgistused võivad tekkida piirkonnas, kus on suured seleeniühendite kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Seleeni päevane soovitus on 4050 µg, 50 µg seleeni sisaldub näiteks: * 25 g keedetud neerudes, * 70 g hautatud maksas, * 80 g keedetud vähis, * 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Tsink Tsinki on vaja: · ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks, · vereloome protsessis osalemiseks ja vere stabiilsuse tagamiseks,
määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja inimese toidulaual väga olulised, kuna neid oli lihtsam kasvatada, terad olid valgurikkad ja toitvad. ● Kõige enam olid esindatud herned, leidus ka läätsi ● Söödi seapekki koos herneste või ubadega ● Ube keedeti mitte ainult soolaga maitsestatud vees, vaid keeduveele lisati õli, samuti küüslauku ja loorberit ● Köögiviljadest oli tuntuim naeris Söömine keskaja Tallinnas ● Toiduainete tootmises ja tarbimises avaldus sakslaste valitsev positsioon
Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega. Keemilise koostise järgi Toiduaineid võib klassifitseerida temas oleva mingisuguse keemilise aine (valgud, rasvad, süsivesikud (tärklis) jms sisalduse järgi järgmiselt: valgurikkad, rasvarikkad ja süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained. Väga palju levinud toiduained sisaldavad rohkesti nii valku kui süsivesikuid (tärklist). Taimsed toiduained sisaldavad rohkem süsivesikuid, loomsed aga valku ja rasva. Valgurikkad toiduained jaotatakse taimseteks ja loomseteks. Taimsed toiduained: sojatooted (sojaoad); enamik puuvilju, kaunvilju (oad), herned, läätsed; pähklid, seened. Loomsed toiduained: Lihatooted – veise-,
Tänapäeva heaoluühiskonna üheks suuremaks probleemiks on muutunud ülekaalulisus ja rasvumine. Selle peamine põhjustaja on eeskätt väär toitumine ja väheliikuv eluviis. Et valgud annavad ühe grammi kohta sama palju energiat kui süsivesikud ja organismis märkimisväärseid valgutagavarasid (aminohapete tagavarasid) ei hoita, siis tarbides ülemäära valke, muudetakse teiste toitainete piisava tarbimise puhul ka üleliigsed aminohapped rasvadeks. Lisaks on valgurikkad toidud 25 tihti varjatult rasvarohked. Tihti arvatakse, et sportlased võivad tarbida tavapärasest rohkem valke lihasmassi ja jõunäitajate suurendamiseks. Sellepärast tarbivad paljud sportlased suurtes kogustes valke, mis moodustavad kuni 30% päevasest toiduenergiast. Paraku ei paranda selline toitumisviis tulemusi, see võib pigem mõjuda sportlase tervislikule seisundile hoopis kahjulikult (Kergejõustiku Arenduskeskus, 2006). Jõutud on siiski tõdemuseni, et inimese valguvajadus
Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
Botulism Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: Vähehappelised valgurikkad toiduained Vorsti- ja lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud tooted Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g)
c vitamiine 24. Kui pandipakendil puudub tagatisraha märk - võib vastu võtta, kuid raha ei maksta - ei võeta vastu - kui selleliigistel pakenditel on tavaliselt tagatisraha märk, siis tuleb ka selle pakendi eest maksta raha 25. Milline neist on rasvane kala - angerjas - latikas - koha 26. Millal kontrollitakse kliendi käest saadud sularaha - enne sahtlisse panekut - tööpäeva lõpus - enne panka saatmist 27. Millised toiduained on valgurikkad? - piimatooted, köögivili, kalatooted - piimatooted, teraviljatooted, lihatooted - piimatooted, lihatooted, kalatooted 28. Kes vastustab võltsitud alkoholi eest kaupluses - kaupleja - tootja - müüja 29. Millisest teraviljast on valmistatud kuskus? - maisist - riisist - nisust 30. Viinereid - ei tohi müüa pärast pakendil näidatud tähtaega - tohib müüa pärast pakendil näidatu tähtaega
uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti?
suhkrusõltuvus. Valget suhkrut tarbitakse nii teadlikult kui ka peidetud kujul. Seda sisaldub kõige rohkem magusates toitudes nagu: koogid, kommid, küpsised, jäätis, jogurtid, moosid. Samuti on suhkurt palju magustatud jookides, mida armastavad eriti lapsed. Kuid suhkurt sisaldub palju ka peidetud kujul nö ,,soolastes" toitudes, näiteks leivas, erinevates kastmetes, isegi lihatoodetes. Peamiseks probleemiks, mille toob kaasa valge suhkru liigtarbimine, on ülekaalulisus. Kui rasva- ja valgurikkad toidud tekitavad kiiresti täiskõhutunde, siis suhkrul see omadus puudub. Energiarohkuselt aga ületavad suhkrurikkad toidud kõvasti valgurikkaid toite. Näiteks peale 3 kanamuna söömist on kõht täis pikaks ajaks ja saadud kaloraaz väike, kuid magusast jäätisest nii lihtsalt täiskõhu tunne ei teki, samas saadud kalorite hulk on võrreldes valgurikaste munadega kõvasti suurem. Järgmist probleemi, II tüübi diabeeti, peetakse n-ö. ,,eelustiili haiguseks". Söömisel vabaneb
valkude oksüdatsioon. valkude Fosfor on oluline luudele ja koostiselement hammastele ning Hapnik O Sissehingatav närvisüsteemile. Väävel õhk, valkude, kujundab valkude ruumilist rasvade, struktuuri. süsivesikute koostiselement Lämmastik N Valgurikkad toidud (liha, kala, muna, piimasaadused ) Fosfor P Juust, liha, pärm, teraviljatooted Väävel - S Liha- ja Vitamiinid
TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS INTERNETIS EKSAM! 1. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 2. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 3. Enamik mikroobe areneb väga hästi... : neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) 4. Kas samaaegselt tohib ühel töötasapinnal töödelda toorest töötlemata liha ja valmistada värsket salatit? :
75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 11. Vastuvõetava toidukauba temperatuuri mõõtmiseks tuleb mõõta temperatuuri... : kaubaautost (vale) toidukauba/ toote pealispinnalt (vale) võimalusel toote keskosast ja/ või pakendite vahelt (õige) toidukauba/ toote põhjast (vale) 12. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 13. Toidumürgistuse sümptomiks on sageli... : kurguvalu (vale) köha (vale) kõhulahtisus (õige) kõik eelnimetatud kokku (vale) 14. Mitu põhimõtet on HACCP süsteemil? : 3 (vale) 6 (vale) 7 (õige) 8 (vale) 15. Sobiv koht toidujäätmete hoidmiseks on... : plastikkotid (vale) plastmassämber (vale)
bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 3. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? : ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale) välisukse kõrval (vale) 5. Külmkapis tuleb hoida toitu temperatuuril kuni... : +2 kraadi (vale) +4 kraadi (vale) +6 kraadi (õige) +10 kraadi (vale) 6. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale)
1. Milline alljärgnev väide on õige? bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinf...
vähendama oma päevase toidu kalorsust, et vältida kaalu uusi keharakke. Rinnaga toitmise ajal kaotab naine aga tõusu. palju valku. Valgurikkad toiduained on piim ja · Kui teil on mitmikud, tuleks arvestada, et lisaenergia piimatooted, pähklid, liha ja kaunviljad. vajadus on 500 kcal iga lapse kohta. · Kui olete kaalujälgija, võite endale imetamise Rasvad (25-30%)
Taimetoitlus Nimi Mis on taimetoitlus? Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete (sh linnuliha, kala, mereandide) tarbimise. Kes on vegan ning kes vegetariaan? Vegan on taimetoitlane, kes on välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on täistaimetoitlane. Vegetariaan sööb kõike sama, mis vegangi, kuid erinevalt veganist sööb ta mõningaid loomse päritoluga toite (nt. munad, piim/piimasaadused, mesi). Kes on taimetoitlane? Eestis kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid eelistavad taimetoitlasteks nimetada aga vaid veganeid ning peavad vegetariaane pooltaimetoitlasteks, kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. Mida väldivad veganid? Veganid väldivad too...
....4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS....................................................................................6 9.SPORDIGA TEGELEJALE SOBIVAD RASVAVABAD JA VALGURIKKAD TOITAINED.......7 10.VITAMIINID JA MINERAALAINED...........................................................................................7 11.SOOVITUSED VITAMIINIDE PAREMAKS OMANDAMISEKS..............................................8 12.TOITUMISE PÕHITÕED VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEL................................................8 13.TOITUMISSOOVITUSED VASTUPIDAVUSTREENINGU PUHUL.........................................9 14.KUIDAS ISESEISVALT TREENIDA...........................................
....4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS....................................................................................6 9.SPORDIGA TEGELEJALE SOBIVAD RASVAVABAD JA VALGURIKKAD TOITAINED.......7 10.VITAMIINID JA MINERAALAINED...........................................................................................7 11.SOOVITUSED VITAMIINIDE PAREMAKS OMANDAMISEKS..............................................8 12.TOITUMISE PÕHITÕED VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEL................................................8 13.TOITUMISSOOVITUSED VASTUPIDAVUSTREENINGU PUHUL.........................................9 14.KUIDAS ISESEISVALT TREENIDA...........................................
Sellistel juhtudel on soovitatav valgutarbimise kogus 1,4- 1,7 g/kg kohta. Noorsportlastele valguvajadus o samuti kõrgem : kasvava organismi tarbeks. Valgu lisamisel päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127) Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organism ühed Tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks
pähklitest, juustust ja maisist. Rooma gladiaatorid said toiduks taimeõlis küpsetatud kakkusid ja mett. Veel paar-kolmkümmend aastat tagasi suhtus teadus vegetaarlusesse meie kliimavöötmes begatiivselt. Taimetoitlususse suhtuti kui krooniliselt valgupuuduse all kannatavasse veidrusse. Teaduse areng ja igapäevane elupraktika aga on tõestanud, et ülemäärased valgud pole meile jõuallikaks vaid ohtlikeks mürkideks. Valgurikkad toidud tekitavad rohkem ebameeldivadi lõhnu, näiteks muna, kui valgu vaesed võivalguvabad. See tõsiasi on toitumisele, tervisehoiule ja rahvamajandusele väga tähtis. India joogi ,,Svami Abhedananda väidab, et toitumiseks pole liha . Kõike vajalikku saame puu-, aed- ja teraviljadest ning piimast. Taimetoitlased on tervemad kui lihasööjad. Miks siis liha süüakse? Joogi väitel on see seotud harjumustega, ebausuga, eelarvamustega ja teadmatusega
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
tsitruseliste koorte leotisest, vahel lisatakse neile vähesel määral ka mahlakontsentraati. Emulsioonliköörid on sametiselt pehmed, täidlased ja kaloririkkad koore- ja munaliköörid nagu iirlaste Bailey's Original Irish Cream või Sheridan's ja hollandlaste Warninks Advocaat, mida algselt tehti avokaado viljalihast, samuti erinevad kookos (piima-)liköörid. Nende valmistamisel kasutatakse maitsestajate kõrval ka emulgaatoreid nagu rasv, koor, kookospiim, munakollased jt valgurikkad ained. Et vältida valkude kalgendumist, ei ületa emulsioonlikööride alkoholisisaldus tavaliselt 17%. Bailey's 1974.a mõtlesid iiri joogimeistrid maheda iiri viski baasil välja täiesti uut tüüpi likööri, mille üheks põhikomponendiks sai rõõsk koor. Sensatsiooniline Bailey's Original Irish Cream, mis sisaldab: · 50% värsket koort · 20% suhkrut · 17% alkoholi · 13% naturaalset vanilliini, kakaod ja vett
minna. Külmadel pimedatel talvekuudel ebaõnnestub paaritumine sagedamini kui ülejäänud aastal. Tiinus ja poegimine • Hamstri tiinus kestab lühikest aega ning tavaliselt ei kaasne sellega mingeid hädasid. Teinekord on isegi raske märgata, et emasloom on tiine. Kuid kui tal on palju looteid, võib ta olla ümmargune nagu pall. Järglased sünnivad 16-päeva pärast. Tiinet emast ei tohi häirida. Talle tuleb anda eriti toitvat sööki, iseäranis sobivad valgurikkad koerte-kasside krõbuskid. Kuna puuri ei tohi kolm nädalat pärast poegimist puhastada, tuleb seda teha vahetult enne. Vahetult enne poegimist muutub emane väga rahutuks, ta tassib endale tohutus koguses pesamaterjali. Tiinus ja poegimine • Anna tulevasele emale rohkelt pesamaterjali purustatud majapidamispaberi või riide tükikeste kujul. Kuigi ei tohi kasutata sünteetilisi materjale ja lõnga, kuna pojad võivad selle sisse kinni jääda
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka meie toitumisharjumused ja elustiil. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu eest" või "elu poolt". Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul ...
sünteesiprotsess, mis algab huumushapete lahustuvate molekulide moodustumisega, jätkub nende hapendumise, liitumise ja tihkestumisega ning lõpeb beseenringiga ühendite liitumisega lämmastikuliste sildade abil. H-se iseloom ja ulatus olenevad muunduvate jäänuste hulgast ja koostisest, mulla mineraalosa keemilisest koostisest ja lõimisest ning vee-, õhu, soojus- ja hapendus-taandustingimustest. Kõige kiiremini humifitseeruvad tselluloosi-, ligniini- ja valgurikkad jäänused kuivas ja parasniiskes, alustest küllastunud või karbonaatses keskkonnas. Udoll-Aquoll landscape central Iowa These soils are on glacial till plains in central Iowa. Poorly drained Aquolls occupy lower-lying landscape positions and Udolls occupy the uplands. In Kasutatud materjalid · http://eusoils.jrc.ec.europa.eu/events/Sum merSchool_2004/files%5CEnd_solz.pdf · fine-loamy, mixed, superactive Pachic Argicryoll
Keha võtab rasva vastu kui kütuse, mis tuleb panna reservi, et seda saaks vajadusel võtta ja kasutada. Kuna keha ei anna ajule signaali selle kohta, et kütust on piisavalt, tahame seda aina juurde. Süsivesikute mõju on vastupidine nad tõstavad vere glükoosisisaldust, andes infot, et kütust on juba saadud piisavalt ning seega söömine tuleks lõpetada. Suur küllastusjõud on valkudel ja kiudainetel. Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad toidud nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikuterikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadused, makaronid, riis. Proteiinid (valgud) päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesikud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud. Kiudainerikkuse ja madala kalorsuse tõttu on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimiseks. Tervislik toitumine informeeritus ja motivatsioon
· 2500 kalorit - on soovitav teismelistele noormeestele, aktiivse eluviisiga meestele ning hüperaktiivsetele naistele. Toiduainete rühmitamine Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid, seetõttu peame toituma väga mitmekülgselt. Et seda oleks lihtsam teha, on toiduained jagatud rühmadesse. tärkliserikkad toiduained aedvili piimatooted liha, kala ja teised valgurikkad toiduained nähtavad toidurasvad ja suhkrud Samuti kehtib siin ka talriku reegel: · pool taldrikut täida rohelisega (aedvili, mõni salat, juurvili toorelt (riivitult) või keedetult) · veerand taldrikust riisi, pasta või kartulitega · ülejäänud veerand kala, kana või lihaga. Tärklis ja kiudained. Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud, eeskätt tärkliserikked toiduained
Väikelaps vajab suhteliselt palju toitu, sest tema ainevahetus on kiire kasvu ja kehalise aktiivsuse tõttu intensiivne. Kuna lapse magu on väike, ei saa ta korraga palju süüa ning parem on anda väiksemaid koguseid tihedamalt. Samas peab väikelapse toit olema mitmekülgne- sisaldama nii taimseid kui ka loomseid toiduaineid; tärkliserikkaid toiduaineid; köögivilju; puuvilju; aia- ja metsamarju; liha, kala ja teised valgurikkad toiduaineid ning piimatooteid. Lasteaia laste toitumissoovitused Lasteaia lapsed peavad lasteaiast saama 85% oma päevasest toitainetevajadusest, kusjuures kõige suurema osa sellest saadakse lõunasöögiga. Lasteaias on lapsed vanuse alusel jaotatud sõimerühmaks (1-3 aastat) ja aiarühmaks (3-7 aastat). Täpse toiduenergia teada saamiseks on nii sõimerühma kui ka aiarühma lapsed vastavalt vanusele jagatud kahte gruppi.
urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt.
Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9
· Käte jt. vigastuste, haavandite ning nina-kurgu põletike puhul arsti konsultatsioon · Toiduaineid piisavalt kuumutada, kiiresti jahutada, · Vältida ristsaastumist, säilitada toit t<4ºC juures · Vältida toidu hoidmist temp-l. 5-63ºC · Toiduks kasutada pastöriseeritud piima 4.5.Botulism (Clostridium botulinum) Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: · Vähehappelised valgurikkad toiduained · Vorsti- ja lihatooted · Vaakumpakendis liha-, kalatooted · Suitsutatud, soolatud tooted · Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid · Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C · Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g)
vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas on neile ka raske vastu saada ehk veel üks argument, miks pähklite osa oma toidus suurendada. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. India pähkel Vitamiinidest sisaldab kõige enam A- ja B-grupi vitamiine ja mineraalainetest tsinki, mis parandavad lihastoonust
Hapniku vajaduse järgi liigitatakse mikroobid aeroobseteks ja anaeroobseteks. Mikroorganismide elutegevus ja väliskeskkond Mikroobide paljunemine toiduaines sõltub · temperatuurist · ajast · niiskusest · keskkonna happesusest · mikroorganismide alghulgast toiduaines Ebasoodsates tingimustes mikroobide elutegevus peatub, paljunemine lakkab. Selleks, et mikrooganismid saaksid omastada toitaineid peab keskkond sisaldama vähemalt 15 % vett. Eriti heaks toite keskkonnaks on valgurikkad toiduained. Seega on kõrgohuteguriga toiduained liha, piim ja nende tooted, munatoidud, pähklid, seened. Veesisalduse vähendamisega ehk kuivatamisega on võimalik pikendada toiduainete säilitamise aega. Enamikul bakteritest on paljunemise optimaalne temperatuur 8-65 kraadi , eriti kiiresti toimub paljunemine 20-37 kraadi juures , seetõttu riknevad liha, kala ja piim soojas ruumis väga kiiresti, loetud tundidega. Termofiidid ehk soojalembelised mikroobid paljuenevad kõige paremini 50-70.
Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime Kasvab ka 30C-50C juures Vastupidav madalatel temepratuuridel Talub 10-15% keedusoola , 30-60% suhkrut Kasvu pidurdab sorbiinhape Hävib 1050C-1250C juures 10-13 minutiga Hävib rasvarikkas toidus 1210C juures 17-30 minutiga CLOSTRIDIUM BOTULINIUM-BOTULISM Kriitilised toiduained Vähehappelised, valgurikkad toiduained Vorsti-, lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud liha-, kalatooted Konservid, eriti aedvilja-, liha-, kala-, seenekonservid Temperatuuri ja pH toime Toksiin säilib konservides ...6-8....kuud Bakterid kasvavad temperatuurivahemikus 120C-500C Osad bakterid kasvavad isegi 3,30C-450C juures Vastupidav külmutamisele Nitrit pärsib arengut Hävib pastöriseerimisel
rühma ka kuulitõuge, vasaraheide ja kettaheide. Maksimaaljõu arendamiseks tuleb toidus valgu osatähtsust suurendada (1, lk 81). Kiirusjõu aladel (sprint, kaugushüpe, ujumine, vehklemine kelgutamine ja nii edasi) on tähtis osa süsivesikutel. Süsivesikutest on energia saamine kiirem kui rasvadest, samuti ei vaja süsivesikud täendavalt hapniku olemasolu (1, lk 83). Jõuvastupidavusaladel esineb suurem valguvajadus. Päevast lihakogust ei ole mõistlik suurendada, valgurikkad on ka piim ja teised piimatooted. Sama efektiivsed on valku sisaldavad toidukontsentraadid. Treeningujärgselt on vajalik valgurikas mitmekesine toit (1, lk 83). Toitumises on tähtis osa ka valkudel, eriti jõutreeningu perioodil. Ära ei tohi unustada ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mida saab puuviljadest, salatist, mineraalveest (1, lk 84). 5 3. Tulemused
närvisüsteemi – maks, pärm, teraviljad, piimatooted, munakollane b. B2 – Riboflaviin - Osaleb valkude ja lipiidide ainevahetuses, stimuleerib kasvamist, tagab naha hea tervise, soodustab nägemist - Pärm, idud, aju, maks, süda, neerud c. B3, PP – Niatsiin, nikotiinhape - Aitab omastada süsivesikuid, valke ja lipiide, on seotud vereringega, kaitseb nahahaiguste ning seede- ja närvisüsteemi häirete eest - Valgurikkad toidud (pärm, piimatooted, valge liha, kala) d. B4 – Koliin – osaleb kolesterooli metabolismis -maasikad e. B5 – pantoteenhape -Osaleb süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses ning rasvhapete tootmises, väga oluline kasvamise juures - Pärm, idud, maks, munakollane, avokaado f. B6 – püridoksiin, püridoksamiin - Osaleb aminohapete ja magneesiumi omastamises, väga oluline lihaskonna arengus - Pärm, idud, mugulviljad, aju,
kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus
osa, kuna ta on madala suhkrusisaldusega ja kõrge kiudainesisaldusega. Juurika kaelaosa on kõige väärtuslikum osa juurikast. Ta on enam-vähem silindri kujuga. Kõrge suhkrusisalduse ja madla kiudaine sisaldusega. Päris juureosa on enam-vähem samasuguse kvaliteediga kui kaela osa. Kaunviljad Nim liblikõielisi kultuure, mille viljad on kaunad ja kauntes paiknevad valgurikkad seemned. Kuuluvad kaheiduleheliste klassi ja liblikõieliste sugukonda. Enamlebinud perekonnad on: 1. Hernes 2. hiirehernes 3. sojauba 4. seahernes 5. lääts 6. tikkerhernes 7. lupiin Kaunviljade määramine seemnete järgi Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid katab tihe nahtne seemnekest, mis on sileda või kortsulise pinnaga. Seeme kinnitub kauna külge varrekesega
Valga kutseõppekeskus Dana Makejenko KS14 Toiduhügieen Valga 2014 Sisukord Toiduhügieeni üldeeskiri................................................................................................................... lk 3 Mis on toiduhügieen........................................................................................................ ...................lk 4 Toiduhügieeni määravad tegurid............................................................................................... ......lk 5 Isiklikud hügieeninõudeid................................................................................................................lk 5-6 Puhastamis– ja desinfitseerimisplaan.............................................................................................lk 7 HACCP-Hazard analysis and critical control point......................................................................lk 8 To...
keskkonda ja valgud ei seedu täielikult. Süsivesikud aga vajavad seedimiseks aluselist keskkonda; tärkliste lõhustumise protsess algab suus amülaasi osalusel. Happeline toit (loomsed valgud, hapud puuviljad) takistab seda. Mittetäielik seedimine võib kaasa tuua jääkainete ja toksiinide kuhjumise organismis ning mitmeid terviseprobleeme. Vale toitumine tekitab ülemäära happelise keskkonna ning kurnab liigselt keha loomulikku paranemis- ja taastumisressurssi. Toiduainete rühmad: · Valgurikkad toiduained: liha, kala, muna, juust, piim, sojatooted, enamik puuvilju, läätsed, oad, vein, siider. · Tärkliserikkad toiduained: leib, riis, pasta, kartul, banaanid, rosinad, kõrvits, õlu. · Neutraalsed: pähklid, või, koor, õli, köögiviljad, kange alkohol. Meedikud on Hay teooriaid kritiseerinud, väites, et mittetäieliku seedimise kahjulikud jäägid ei saa organismis kuhjuda, vaid väljutatakse loomulikul teel
mida on raske avastada kuna neil ei ole kindlaid haigustunnuseid.Võib tekkida töövõime langus, väsimus, inimene haigestub kergemini. Miks siiski tekib vitamiinide puudujääk organismis? Põhjuseid on mitmeid: 1. Vale toidusedel. Ühekülgne tasakaalustamata toit (valkude, rasvade süsivesikute ebaõige proportsioon toidusedelis). Suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele, lisaks koormab liigne valk maksa. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist organismist. Lahustumatute kiudaineterikkad dieedid häirivad mineraalainete ja vitamiinide imendumist. Kõike seda oleks vaja silmas pidada eridieetide järgijail. Mittetäisväärtuslik toit: Toiduainete töötlemisel eraldatakse paljud vitamiinid näiteks B-vitamiin kõrgema sordi jahu tootmisel; 2. Vitamiinide vajaduse suurenemine teatud eluperioodil. Meie kliimavööndis võib imikutel ja väikelastel tekkida kergesti D-vitamiini vaegus. D-
tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib
energiavajadusest. Põhjamaade toitumisorganisatsioonide nõuannete kohaselt võib sel söögikorral saada 30% ööpäevas vajatavast toiduenergiast, kusjuures eeldatakse, et süüakse piisavalt vara. Vanemaealistel soovitatakse õhtusöögist saada vaid 15% päeva jooksul vajatavast energia koguhulgast. Õhtueine peab olema mahult väiksem kui lõunasöök. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja- ja kalatoite ning puuvilja. Valgurikkad toiduained (liha, pähklid) samuti rasva- ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest nad seeduvad aeglaselt. Kui piim püsib maos 1 – 2 tundi, siis koor, juust ja rasvane kohupiim 3 – 4 korda kauem. Lisaks sellele erutavad lihavalgud kesknärvisüsteemi ja takistavad normaalset uinumist. Toidu seedimise aeg sõltub olulisel määral ka toiduainete kulinaarsest töötlemisest. Praetud toidud on raskemini seeditavad kui keedetud ja hautatud road
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
