................................................................................................................. 13 Lõppsõna............................................................................................................................. 14 Kasutatud allikad:................................................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Soome-ugri haabjas on üks maailma vanimaid laevatüüpe ning moodsa laudpaadi esiisa. Haabjas ehk ühepuupaat oli kalastusaluse ning transpordi vahendina kasutusel juba kiviajal. Tõenäoliselt kasutasid haabjaid meie esiisad juba siis kui nad idast eesti alade poole teel olid. Ühepuulootsik oli pikk ning kitsas ühes tükis ehitatud alus. Selle juhtimiseks kasutas kalamees mõla. Hästi ehitatud haabjad olid kerged ning neid võis inimjõul üle veekogudevaheliste looduslike takistuste toimetada
Kasvab üksikult või väikeste saludena Kiire kasvuga ja väga laia levilaga Isasurvad Emasurvad Tähtsus Õõnes pesitsevad linnud ja pisemad imetajad, koortest toituvad põder ja kits, jänes ja kobras Lendorava ja valgeselg-kirjurähni elu on seotud haavaga Puit on pehme,kerge ja valge. Saetakse laudu, tehakse tuletikke, katuselaaste, puunõusid ja küttepuid Perspektiivne paberipuu Jämedast raiutakse haabjas(meenutab kanuud). Haabjas on olnud tähtis liiklusvahend Eesti jõgedel Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://www.trees-online.co.uk/aspen-tree-populus-tre http://v8.lscache6.c.bigcache.googleapis.com/static. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/ 2/23/Aspen_aa.jpg http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/haab.htm http://www.varleton.ee/lavalauad.html http://www.allbestwallpapers.com/nature- aspen_trees,_montana_wallpapers.html
meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias "Peipsimaa etnilisest ajaloost" märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat. Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni. Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda meistreid, kes tänapäeval veel valmistavad käsitsi haabjaid. Haabjas on seest õõnsaks tahutud jäme haavapuu, mida kasutatakse veesõidukina (ühepuupaat). Selle valmistamiseks kasutatakse vaid ühte käsitööriista. See on tahumiskirves. Tegu on ühe vanema paaditüübiga, mis on levinud peamiselt soome- ugri rahvaste juures. Eestis on haabjaehituse kultuur tänase päevani säilinud laialdaste üleujutuste poolest tuntud Soomaal. Üks tuntumaid haabja- ja puutöömeistreid tänapäeval on Jaan Keerdo.
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Ajalugu. Kõpu Mõis. Juhendaja: Olev Teder. Koostaja: Aivar Rähn Viljandi Ühendatud kutsekeskkool 2008 a. Suure-Kõpu mõisa ajalugu Mõisate rajamine kulges kõige kiiremini Harjus ja piiskoppide valdustes, kus juba 14. sajandil tehti algust talupoegadelt maa vägivaldse äravõtmisega ja nende sunnismaiseks muutmisega. Ordu valdustes oli see protsess palju aeglasem. Sakalas rajati esimene mõis alles 1454. a. Mõisate rajamine kiirenes 16. sajandil. Kõpu mõisat mainitakse esmakordselt 1593. aastal. Selleks ajaks oli asustus Kõpus omandanud üldjoontes hilisematest sajanditest tuntud ilme. Rootsi võimu perioodil jõudis lõpule talupoegade pärisorjastamine. Mõisnike arvates oli p...
valmistamiseks. Kergesti värvitavatest haavalaastudest tehakse mitmesuguseid punutisi. Palju on kasutatud haavalaaste ka pakkematerjaliks kergesti purunevate esemete (klaasnõud, portselan) transportimisel. Vanad rahvapärased suusad (Põhja-Eestis suksed) valmistati enamasti haavatüvest lõhestatud laudadest. Suuskadel liikusid peamiselt metsavahid ja jahimehed sügava lume aegu. Kuid haavast tehti veel teine, olulisem liiklusvahend: haavatüvest õõnestatud paat ehk haabjas. See on soome- ugri traditsiooniline ühepuulootsik, mis Eestis on levinud ulatuslike kevadiste üleujutuste piirkondades Kasari jõel, Pärnu jõgikonnas ja Emajõe Suursoos. Soomaal on veel praegugi mehi, kes haavatüvest paadi raiumise kunsti õpetavad. Noored haavad kõlbasid katusesarikateks ja -lattideks, neist sai ka mõne hea kerge reha- või hanguvarre. Haava ümarpalke on edukalt kasutatud ehitisteks, eriti Venemaa sellistes piirkondades, kus okaspuid vähe
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
geva noole' meetodiga. £6 ¢ seletab, et vanasti valmistati laevad puut¨ uve / ¡ Vana kuju , t¨uhjaks ~oo~nestamisega £6 ¢h¨ a¨aldusn¨aiturina ( ). Alg- nagu haabjas. selt t¨ahendas rumalat ja lolli ¨ Uhepuupaat on sarnane tald- . Kiirustamise t¨ ahendus riku v~oi alusega , mida p¨arineb alles Tangi ja kasutatakse m¨ argiga sega- Songi aegadest. mini. () m¨argid on k~oik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
