Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne- Eestis seevastu näiteks aeti sigu välja vastlapäeval, nende edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema.
hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused. Sigadele nisu 100t aasata kohta ja hernest v. maisi 60t aastakohta. Ühe söödaautomaadi suurus umbes 300-400 kg. Hea söödmise korral võivad sead elada 200m söödast kuigi tavaliselt on selleks vahemaaks 5-6 km. Valgu vajadus täita liha ja kalajäätmetega. Pidi aitama ka koera krõbinad.
Eelkõige on see seos tajujaga(loom, lind, inimene vms) ning tema seisundiga. Peale selle on asjadki ise omavahel seostes: näiteks vasak- ja parempoolne, suurem ja väiksem. Seepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele (järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigadele ta ju meeldib), mõni loom sööb värsket toorest liha, teine roiskunud liha jne. 5. Iseloomusta stoikude eetikat? Ta on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusse. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevaelust.
Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale
Paastumaarjapäev Paastumaarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha 25-ndal märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maar...
peetavat odrakaraskit. Odrast saab ka viljakohvi, mis oli populaarne enne kohviubade laiemat levikut. Lisaks on otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odra kasutamine Odrajahu kasutatakse ka pagaritoodetes. Näiteks leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti ja muidugi valmistatakse otra ka õlletööstuses. Umbes 75-80% Odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Odra saagikus Eestis 2012: 341 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3129 kilogrammi. 2011: 294 400 tonni, hektarilt keskmiselt 2492 kilogrammi. 2010: 252 500 tonni, hektarilt keskmiselt 2413 kilogrammi. 2009: 379 900 tonni, hektarilt keskmiselt 2703 kilogrammi. 2008: 349 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3170 kilogramm Odra külvi ehk kasvupind Eestis 2012: 109 200 hektarit 2011: 118 100 hektarit 2010: 122 000 hektarit 2009: ei leia andmeid
eeljahuti. See aitab ära hoida piima jäätumist tühjas põhijahutis. Samuti võimaldab see põhijahuti pesemist pärast piima äraviimist. 11. Sigade pidamine. Kui sigu peetakse rühmadena, tuleb ära hoida kisklemised, mis ei kuulu sigade normaalse käitumise juurde. Kui märgatakse ülemäärast kisklemist sigade vahel, tuleb viivitamata tuvastada selle põhjus ning kasutusele võtta meetmed selle ärahoidmiseks. (2) Sigadele tuleb anda ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks põhku või muud sobivat materjali, mis juhib sigade tähelepanu eemale kisklemiselt. Tuhnimismaterjal ei tohi olla kahjulik sigade tervisele. (3) Sigade pidamisel rühmadena tuleb vältida erinevate rühmade ühendamist ja uute loomade viimist väljakujunenud rühma. Kui searühmade ühendamine on siiski vajalik, tuleb seda teha võimalikult noores eas sigadega, võimalusel enne nende võõrutamist või hiljemalt nädal aega pärast seda.
Jane Eyre töö guvernandina Thornfieldis Adele õpetajana Jane Eyre ei olnud mingi iludus, aga ta oleks võib-olla olnud, kui oleks juba lapsena saanud hellust ja tähelepanu. Jane Eyre põgeneb Thornfieldist Jane sõitis postitõllaga nii kaugele kui raha jätkus. Oma asjad unustas ta postitõlla kasti. Tal ei olnud absoluutselt mitte midagi, Jane eksles tööd otsides ja seda leidmata külast külla, kord sai ta leivatüki talumehelt, teine kord putru tüdrukult, kes hakkas seda just sigadele andma. Jane eksles, kuni jõudis viimaseid jõuvarusid kokkuvõttes ja ühte tulukest silmas pidades ühe maja ukse taha, kus elasid Mary, Diana ja St.John Riversiid (õed ja nende vend, kõik kolm kenad ja haritud inimesed). St. John oli see, kes leidis kurnatud Jane ukse tagant ja kutsus tuppa, kus nad andsid talle süüa ja juua, Jane ütles neile, et ta on Jane Elliot ja et tal ei ole ühtegi sugulast, Jane pandi voodisse, kus ta oli 3 päeva ja ööd ilma et
Kõik on väga räpane. Kui Kusti süüa küsib, visatakse neile ahjutaha kaks konti, mida nad ei puutu ka. Kui kõik on magama jäänud, tahavad lapsed põgeneda, kuid nad kuulevad hääli ja lähevad ahju taha tagasi. Tulevad Mõhk ja Tölpa, kes nõuavad süüa. Kui ka nemad on magama läinud, proovivad nad uuesti põgeneda, kuid seekord ärkab vanamoor üles. Hommikul äratatakse lapsed vara ja pannakse tööle. Iti peab last valvama, Kusti aga vett kandma, hagu korjama, sigadele rohtu kitkuma. Lapsed on väsinud ja näljased. Söök, mis neile antakse, pole ka üldse maitsev. Mööduvad päevad, kuid Kusti ei leia sobivat hetke põgenemiseks. Ta saaks küll jooksu panna, kuid ta ei saa Itit üksi sinna jätta. Ühel ööl nad siiski proovivad põgeneda, kuid näevad metsa ääres huntide näljaseid nägusid ja lähevad tuppa tagasi. Järgmisel päeval, kui Kusti taas rohtu kitkub, lendab tema juurde linnuke ja hakkab rääkima. Kusti tunneb ära, et see on see
sõnade erinevad tähendused. Lausetes võivad sõnad olla mistahes käändes. Laused ei pea moodustama mõttelist tervikut. (armi ja armu) arm Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud. (ehte ja eheda) ehe Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast. (hange ja hangu) hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi haigeks. (laka ja laki) lakk Vanaisale meelidis lakal magada. Õhtuks lakin küüned punaseks. (maksa ja maksu) maks See otsus ajas mul kopsu üle maksa. Ma maksin oma tulumaksu ära.
pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel ,,tühi-täis". Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa. Voorpoegimine võimaldab spetsialiseeruda, luua sigadele paremad söötmis- pidamistingimused ja sigalaid kasutada printsiibil "tühi - täis". Isoleeritud voorpoegimisel paaritatakse/ seemendatakse emised lühikesel ajavahemikul ja sellele järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor-mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja
pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel „tühi- täis“. Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa. Voorpoegimine võimaldab spetsialiseeruda, luua sigadele paremad söötmis- pidamistingimused ja sigalaid kasutada printsiibil "tühi - täis". Isoleeritud voorpoegimisel paaritatakse/ seemendatakse emised lühikesel ajavahemikul ja sellele järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor- mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja
Kuna tema vanemad tegelesid pagariäriga, oskas ka Peeta leiba küpsetada ja kooke valmistada. Näljamängude käigus sai Katniss teada, et Peeta oli teda armastanud nende esimesest kohtumisest saati. Katniss oli parasjagu toitu otsimas, kui märkas Peetat oma maja ees, kõrbenud leivad käes. Ta oli meelega leivad ära kõrvetanud, et need Katnissile anda, kuigi vanemad poleks seda lubanud. Nad arvasid, et Peeta söödab leivad sigadele. Näljamängudel oli Peeta tugevuseks hea taip ja kõneoskus. Raamatus oli veel palju huvitavaid tegelasi, näiteks Katnissi ja Peeta juhendaja Haymitch Abernathy, stilist Cinna, intervjueerija Caesar Flickerman ja kass Buttercup. Raamat lõppes sellega, et Katniss ja Peeta võitsid pärast suuri katsumisi Kapitooliumi üle kavaldamisega Näljamängud ning suunduti tagasi 12. Ringkonda. Enne teele asumist anti ka palju intervjuusid.
Kartulikasvatust häirivad kartulihaigused, sealhulgas viirushaigused. Sordiaretajad töötavad pidevalt, et aretada uusi sorte, mis oleksid haiguskindlamad, saagikamad, tärkliserikkamad maitsvamad, vitamiinirikkamad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisund ning roheliseks läinud mugulais leidub mürgist alkolaidi solaniini. Eelkõige kasutatakse kartulit toiduks väga mitmesuguste roogadena keedetult ja praetult. Kartul on ka tähtis loomasööt, eriti sigadele. Ta on ka tööstustooraine. Veel 17.sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle kuratliku, haigusi põhjustava mõju. Alles pärast viljaikaldusi ja näljahädasid hakati pisitasa kartuliga harjuma. Üldrahvalikuks toiduaineks sai kartul alles eelmisel sajandil. Vaevalt tunnustuse saavutanud, tõusis kartul kiiresti ennenägematusse ausse. Rahvameditsiinis on raviks kasutatud kartuliõisi ja mugulaid (mahla). Kuivatatud kartuliõitest ravimtee langetab
Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne-Eestis seevastu näiteks aeti sigu välja vastlapäeval, nende edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. Mujal Eestis telliti 19
Vetikate tähtsus looduses 1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi. 2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu. 3.Vetikad on veeloomadele kaitseks ja sigimispaigaks. Vetikate tähtsus inimeste elus 1.Mahedamaitselisi vetikaid (nt. lehtadru e. merikapsas) kasutatakse inimeste toiduks Jaapanis, Hiinas, Koreas, Norras jt. maades. 2.Kasutatakse söödaks sigadele, lammastele jt taimetoidulastele koduloomadele. 3. Vetikaid kasutatakse sõnniku asemel väetiseks (Hiiumaal, Saaremaal) 4.Pruunvetikates toodetakse agarit, mida kasutatakse marmelaadi valmistamisel. 5.Vetikaid kasutatakse ravina ja neist valmistatakse ravimeid (nt. rootsi rohi) 6.Toiduvärvid. 7.Liimained 8.Plastmassid 9.Vetikate järgi on võimalik määrata veekogude saastatust.
mõõdus, patareid ,kärbse-hiiremürgid, karjusetarbed, kaelarihmad, ketid rehad.2003 aasta maikuust on Järva-Jaani kaupluslaos 2 töötajat. OÜ E-Farmeril on 2 kaupluseladu. Üks Põlva Jaama 83(kus asub ka peakontor) ja teine Järva-Jaani Võimla tee 15.OÜ E -Farmer on registreeritud Põlva Jaama 83. 2. Sortiment 5 LOOMASÖÖDAD VEISTELE, SIGADELE, KODULINDUDELE LAMMASTELE, KITSEDELE, HOBUSTELE KÜÜLIKUTELE, LEMMIKLOOMADELE PIIMA- JA LÕSSIPULBRI ASENDAJAD KOMPLEKSVÄETISED TERAVILJALE JA HEINALE KARTULILE JA KÖÖGIVILJALE AN 34,4% HEINAPALLINÖÖRID, SILOKILED JA VÕRGUD, SILOKONSERVANDID LOOMADE PIDAMIS- JA HOOLDAMISTARVIKUD PESEMIS-, DESINFITSEERIMISAINED JA VAHENDID PÕLLUTEHNIKA OSAD (Kverneland) TÖÖRIISTAD farmi, aeda Palju muudki majapidamises tarvilikku TÖÖRIIDED
Ei kõlba ta ravimtaimeks ega loomadele söödaks. Ka ei ole ta nii kare, et temaga puhastustöid saaks teha, nagu seda on raudosi. Loomasöödaks ei sobi ta mürgisuse tõttu. Teda peetakse Eesti osjadest kõige mürgisemaks. Ta on ohtlik eeskätt sarvekandjatele koduloomadele ja sigadele, kuid mürgistusi on tekkinud ka hobustel. Piisab mõnest protsendist soo-osjast heina sees, kui õnnetus ongi käes. Kui palju aga neid vahel karjamaadel kasvab! Ta paljuneb kiiresti rohkesti haruneva läikivmusta risoomi abil. Tema ebameeldivus on seotud kiire levikuga ja
jätkata alandavaid, isegi surmavaid tegevusi. Ilma väjatoodud faktide, analoogiate, protestide ja selliste sõnavõttudeta, kas keegi üldse saaks teada, mis maailmas tegelikult toimub? Miks peaksime me täna, pärast kogu saavutatud progressi, et lõpetada naiste rõhumine, alla andma? Isegi kui sinu näol on tegemist täielikult egotsentrilise šovinistiga, peaks sul alati olema vähemalt julgus hoida oma suu kinni ja anda sellekohane soovitus kõigile teistele küünilistele sigadele, kui jutt läheb naistele ja sellel on vähimgi negatiivne alatoon. Vastasel juhul teed sa end vaid avalikult lolliks. Häbistad iseend. Sa ei tohiks kunagi lõpetada võitlemist selle eest, mis on eetiliselt õige, sa ei tohiks kunagi karta väljendada oma arvamust millegi nii radikaalse kui võrdsete õiguste kohalt. Muutus on alati võimalik. Võibolla ükskord saab sinust ka enam-vähem normaalne mees. Lootust vähemalt on. Tere tulemast meie maailma!
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli harva saada, siis leiva järel teisena kerkis toidulauale kala, mida keedeti koos kartulitega, munaga või siis valmistati kalasuppi piima ja v...
Aknad kaeti kinni,et tõkestada kurja sissepääsu Laudaläve alla maeti kirves- hoidis loomad terved Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada) Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus : Kardeti äpardust sigadele, kui vorstid laualt puudusid Vorstisöömine tähendas majja õnne toomist Vorste tehti kingituseks Jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad Päris jõulupühad kestavad kolm päeva peale talvist pööripäeva (21.XII24.XII), kui päike on pesas. Sel ajal on päevad ühepikkused, öeldakse vanad jõulud. Maausuliste kalendris on uue aasta alguseks esimene pikem päev ehk jõulukuu 25. päev (s.o ristiusuliste 1. jõulupüha)
varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest
Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo. Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat.7000 aastat tagasi. Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka
● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda ● Idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C Kasutamine ● Tangud, kruubid ja jahu ● Neist omakorda putru ja pagaritooteid ● Viljakohvi ● Tangu- ja verivorstid ning kama ● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, õlu ● 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele Rukis (Secale cereale) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest ● Kõrs on seest õõnes ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud ● Õiel on emakas ja 3 tolmukat ● Viljadeks on paljasteralised terised Kasvutingimused ● Kõige külmakindlam teravili ● Vähenõudlikum kui talinisu ● Ei sobi kõrge põhjaveega ● Surub umbrohu maha ● Valmib augustis Kasutus ● Leivajahu tooraine
ajaga. Loomadel tuli endast anda kõik võimalik. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, aga samas toidunorme vähendati tunduvalt. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui kogu töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad suure õhinaga tuuleveskit, teadmises, et valmis saades pannakse sellesse dünamod ja elekter suunatakse talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Valmissaanud veskit kasutati hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi sigadele rohkelt raha sisse. Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid. Tähtsaim roll neist oli propagandal. Sigadest oli valitud propagandat läbi viima hea kõneleja Kiunats. Tema tööks oli farmi elanike veenmine juhi tegevuse headuses ja õigluses. Isegi algselt paika pandud seaduste muutmist pidi Kiunats farmi elanikele õigustama. Vahel veenis ta farmirahvast ka selles, et selline olukord on alati olnud ja teisitimäletajate mälu pettis neid lihtsalt. Veel
ajaga. Loomadel tuli endast anda kõik võimalik. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, aga samas toidunorme vähendati tunduvalt. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui kogu töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad suure õhinaga tuuleveskit, teadmises, et valmis saades pannakse sellesse dünamod ja elekter suunatakse talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Valmissaanud veskit kasutati hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi sigadele rohkelt raha sisse. Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid. Tähtsaim roll neist oli propagandal. Sigadest oli valitud propagandat läbi viima hea kõneleja Kiunats. Tema tööks oli farmi elanike veenmine juhi tegevuse headuses ja õigluses. Isegi algselt paika pandud seaduste muutmist pidi Kiunats farmi elanikele õigustama. Vahel veenis ta farmirahvast ka selles, et selline olukord on alati olnud ja teisitimäletajate mälu pettis neid lihtsalt. Veel
Ta oli hiilgav kõnemees ja mõne keerulise küsimuse üle väideldes oli tal kombeks ühelt küljelt teisele kõikuda ning saba võngutada, mis mõjus kuidagi eriti veenvalt. Teised rääkisid Kiunatsist, et ta suutvat mustagi valgeks rääkida (lk 20-21)." Nemad kolm arendasid Majori õpetused animalismiks ja hakkasid seda teiste seas levitama. Nii mõnedki loomad ei tahtnud sigade õpetustega kaasa minna, sest leiti, et Jones toidab neid ja ilma temata sureksid nad kõik nälga. Sigadele valmistas raskusi ka ronga Moosese jutustused salapärasest maast nimega Kristallsuhkru Mägi. Nad pidasid Moosese jutte valedeks. Sigade ustavaimad jüngrid olid tööhobused Tümpsa ja Ristik, kes ei olnud just väga taibukad, aga kui nad olid sead juba õpetajaks tunnistanud, siis uskusid nad neid jäägitult ja levitasid sigade argumente ka ise edasi. Edasi peeti salakoosolekuid ja lauldi "Inglismaa loomasid". Ülestõus sai peagi teoks
· Odrajahust valmistatakse pagaritooteid. · Odrajahu lisatakse teistest teraviljadest valmistatavate pagaritoodete taignasse. · Jahust valmistatakse odrakaraskit, eesti rahvustoitu. · Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. 32 · Lisaks valmistatakse odrast: - odrahelbeid, - odralinnaseid, - linnaseekstrakti, - õlut jm. · Umbes 7580% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. 33 Odrakruubid · Saadakse teradest väliskesta eemaldamisel, alles jäetakse kestaalune kiht (aleuroonkiht). · Kruubid lihvitakse hästi. · Kruubid on kõige toitvamad, eemaldatud on väga vähe toitaineid. 34 Odratangud Jämedama jahvatusega: - ei lihvita, - on peenem kui kruup, - odratang on kaotanud mitmeid toitaineid (eriti vitamiine ja mineraalaineid), - eemaldatud on peaaegu kogu aleuroonkiht.
puhkudel toiduks valmistati ja millised olid üldse toitumistavad pühade aegu. Kõigepealt on juttu tol ajal nääridest, tänapäeval siis jõuludest. Aastavahetuse pühade pühitsemist alustati toomapäeval (21. dets.) ja lõpetati 6. jaanuaril. Rohkesti söödi liha, kas keedetuna või ahjus küpsetatuna. Liha juurde anti kartuleid, kapsaid. Lastele keedeti ube ja herneid. Tingimata valmistati tanguvorsti. Kardeti äpardust sigadele kui vorstid laual puudusid. Vorsti söömine tähendas majasse õnne toomist. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Üldiseks kombeks oli näärileibade kaunistamine ja nendele mitmesuguste kujude andmine. 2 Küpsetati rukkileivataignast kuhikukujulisi leibu. Siis küpsetati seakujulisi leivapätse. Leibu kasutati tihti ka ennustamiseks.
läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega. Söödale vee lisamine parandab tunduvalt tsingi imendumist. Tsingiliig Praktikas on tsingi ülesöötmisest põhjustatud toksikoosid vähetõenäolised, kuna loomad taluvad pikema perioodi jooksul suuri tsingikoguseid. Tsingi taluvus piirmääraks veistele on antud 500, sigadele isegi 1000 mg/kg sööda kuivaine kohta. Toksikoose loomadel võib põhjustada tsingisoolade ekslik üledoseerimine Tsingi megadoosid võivad esile kutsuda teatud häireid raua ja vase ainevahetuses (nende varud maksas vähenevad). Ägeda tsingimürgistuse korral on loomad loiud, isutud, neil esineb kõhulahtisust, aneemiat (vaseainevahetuse häirumise tulemusena), piima (maksa) vasesisaldus suureneb. Mürgistus taandub kiiresti tsingisoolade väljalülitamisel ratsioonist ning vase ja
süstlanõelu e. kanüüle. Nõela ühendamiseks süstlaga võib vahetükina käsutada peenikest kummivoolikut, mis väldib nõela murdumist. Süstlad ja nõelad steriliseeritakse enne süstimist keetmisega. Kui süstal ja nõelad ei ole mäda ning mustusega saastunud, võib neid desinfitseerida ka 70° alkoholiga. Süstimine naha alla süstitakse piirkondadesse, kus alusnahk on hästi arenenud ning nahk seetõttu hästi liikuv ja kergesti volti tõstetav. Sigadele tehakse nahaalust süstimist tavaliselt kõrva taha või kubemevolti. Süstimine lihasesse Lihasesse süstitud ravimilahused imenduvad aeglasemalt kui nahaalusest sidekoest. Seetõttu on lihasesse süstitud ravimite toimeaeg pikem. Lihasesse 17 süstimine on vähem valus kui süstimine naha alla. Süste tehakse tavaliselt paksu lihaste kihiga piirkonda, nagu abapiirkonda ja kaela
2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks. Sigu peeti enamasti linnas sees. Maja trepi kõrvale oli paigutatud nende jaoks söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk. Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks. Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda. Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki olemas, kes varustasid linna kalaturgu ja müüsid osa oma saagist ka kaupmeestele väljaveoks. (PILT: keskaegsest linnapildist) 4. Tsunftid ja gildid
Gümnaasium George Orwell ,,Loomade farm" Kirjandusteose analüüs 12. a klass Juhendaja Jõhvi 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Teose ajalooline skeem...............................................................................................3 3.Teose tegelaskond.......................................................................................................3 4.Tegelaskujude analüüs................................................................................................5 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis.........................................................5 2. Tegelase iseloomustus......................................................................................5 3. Tegelase kunstiline teostu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Kaubandusökonoomika õppetool SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL Referaat Õppejõud: SISUKOR 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID...........
võimaliku ajaga. Loomadel tuli endast anda kõik võimalik. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, aga samas toidunorme vähendati tunduvalt. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui kogu töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad suure õhinaga tuuleveskit, teadmises, et valmis saades pannakse sellesse dünamod ja elekter suunatakse talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Valmissaanud veskit kasutati hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi sigadele rohkelt raha sisse. Alates 1928. aastast kasutas ka NSVL-is plaanimajandust, nimelt viisaastakuplaanide näol. Propageeriti plaani täitmist nelja aastaga. Tööpäevad pikenesid ja puudus 5 motivatsioon midagi korralikult teha. Inimestel polnud töö tegemiseks mitte mingisugust tahtmist. Tagajärjeks oli viletsus ja langenud toiduainete tarbimine. (Lee, 2002, lk 91) Toimus ka sundkollektiviseerimine
eramutest. Ellu viidi tollaseid planeeringuid minimaalselt. Pormeister pööras tähelepanu maaehituse kõigile aspektidele alates asula üldplaneeringust ja heakorrast kuni detailide ja väikevormideni nagu majandi sissepääsu või lipuvarda aluse kujundus. Ka pealtnäha tähtsusetud ülesanded nagu tootmis- ja loomakasvatushoonete ümbruse heakorrastamine ning näiteks korrapäraste jooksukoplite rajamine sigadele. 1950.aastate lõpul Põllumajandusprojekti planeerimisosakonna töö lõppes, misjärel paljud hakkasid mahulist arhitektuuri projekteerima. Pormeistri esimesi elluviidud töid oligi põllumajandustöötajate autahvel Tallinnas Virumäe edelaküljel ja selle ümbruse heakorrastus. Sõjajärgne modernism Eesti arhitektid hakkasid orienteeruma lähemate naabrite, Põhjamaade järgi. Skandinaavia- pärane arhitektuur tähendas pehmemat lähenemist modernismile, inimsõbralikkust, ehitise
hooajal 10 vakka nisu. Neli vakka läks maksudeks ja rendiks ning kolm vakka hoiti järgmise aasta seemneks. See tähendas, et perele jäi alles kolm vakka. Ühe keskmise inimese toitmiseks läks aastas 11 vakka, seega kolmelapseline pere vajas ellu jäämiseks kogu 20 aakrilt saadud vilja. Enamus eurooplasi läks öösel magama tühja kõhuga. Maisi tootlikus oli aga kordades suurem - 20-30 vakka aakri kohta. Kõik mida eurooplased ei söönud, söödeti kanadele ja sigadele ning seega saadi korraliku sealiha ja kanamune. Kartulid, nii magusad kui tavalised, tõid suure muutuse. Üks aaker suutis toota 11 000kg küllalt perele ning jäi ka üle, et toita mõningaid sigu. Lisaks kartulitele kasvatati tomateid, kõrvitsaid, ube ja kabatsoke ning muid köögivilju mis rikastasid eurooplaste dieeti. Lisaks toidule ujus Euroopasse sisse ka palju muud. Uued kolooniad ei taotlenud ainult kulda ja hõbedat vaid ka muid Uue Maailma ressursse
rakumembraanile läbimatu, selle asemele on sünteesitud vaske sisaldavaid metallorgaanilisi komleksühendeid.) NB! Vitamiinide kasutamine lisaainetena: tokoferoolid ja karoteen rasvades, askorbaadid koos nitritetega lihatoodetes, askorbaat pidurdab nitrosoamiinide teket Vitamiin P bioflavanoidid, taimsed fenoolid kui kaitse mikroorg., seenhaiguste vastu. Vitamiin E söötmine sigadele või veistele (~20 korda üle normi) parandab nende liha kvaliteeti: värvust ja lipiidide stabiilsust. · E takistab Mb ja/või oksü-Mb oksüdeerumist metmüoglobiiniks värvuse stabiilsus suureneb · E vähendab lipiidide peroksüdatsiooni · E vähendab mitokondriaalse fosfalipaas A2 aktiivsust väheneb vabade rasvhapete teke suureneb membraanide stabiilsus suureneb liha veesiduvusvõime 8. loeng Jutt söögikordadest, seedetrakti biorütmidest
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jä...
isegi inimmõistus: ,,leiva mõhe ja taari tõrukse pääle ei tohtida kybart panna, siis minda see, kes seda teeb, rumalaks". Leivataigna tegemine. Õige perenaise leivaastjast pole juuretis kunagi otsa lõppeda tohtinud. Kui leib ei hapnenud, otsiti põhjust eelkõige leivanõust, uuriti, mis oli sellega juhtunud ja kuidas saada abi. Headeks abimeesteks sel puhuks peeti sigu: on arvatud, et piisab kui anda nõud sigadele lakkuda või panna põrsas anumasse hakkab jälle leib hapnema. Põhjuseks, miks leib hapneda ei tahtnud, võis olla ka kassi leivanõus käimine, siis pidi nõus kassikarvu põletama. Põhjus teati olevat sellelgi, kui tainas yleliia kerkis: "Kui ämbliku võrk leivanõu all on, siis ajab leib yle". Leibade vormimise juures on märgatakse endeid. Kui tytarlaps ilusad siledad leivad silub, saab ta "sileda näoga peigmehe", kui seda teeb naine, saab ta "ilusad lapsed". Pikergused leivad
2.3.1 Troobid Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud nn troopidena (kreeka keeles tropos ,,kõnekujund"). Tõenäoliselt oli esimene, kes võttis kätte nende troopide sõnastamise, Ainesidemos. Troope oli kokku kümme. Esimene troop: Erinevad elusolendid tajuvad maalima erinevalt. See tähendab, et mis ühtedele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla. Näiteks sead eelistavad pori puhtale veele, järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigadele ta ju meeldib. Teine troop: Erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. See tähendab, et mis ühtedele meeldib, on teistele sageli vastik. Järelikult pole miski iseenesest vastik, vaid ainult kellegi jaoks. Kolmas troop: Erinevad on meie meeleorganite andmed. Millel on näiteks meeldiv maitse, võib vastik välja näha. Näiteks värvained võivad olla küll välimuselt meeldivad, kuid maitselt vastikud. Neljas troop: Maailma taju sõltub inimese seisundist
lihtne emiseid sööta ja künasid puhastada. Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. 3 Toitumisõpetus ja veiste söötmine 1) Loomorganismi toitumine. Kõik elusorganismid vajavad oma elutegevuseks õhku, vett ja toitu. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Toitained on kõik söödas olevad aineid, mida loom kasutab energia saamiseks, kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Toitained on nii orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid jt, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on need toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata vaja: Energiat – sööda süsivesikutest, rasvast ja proteiinist.
kuni 7 meetrit. Kogu teravili viidi kaarhallidesse, kus iga vili oli eraldi suurtes hunnikutes. 3. VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT Kuna seakasvatuses on kokku peaaegu 2000 siga, siis odavam on ise teravilja kasvatatada ja seda jahvatada kui seda kõike sisse osta. Ruum oli piisavalt suur, et sinna mahuks ära masinad kui ka suurtes kogustes teravilja. Töö algas sellega, et tuli vaadata lehelt, millises sigala osas hakkab jahu otsa saama ning vastvalt sellele tuli järgida sigadele tehtud ratsioone, kus oli kirjas, kui palju tuleb panna mingit kindlat koostisosa. Kui näiteks kindel 6 kogus nisu on segistis, siis tuleb lisada järgnev komponent, oluline on jälgida kaalu. Olenevalt sööda vajadusest töötasid vahepeal korraga Soomes toodetud valtraveski Murska mixer ja Poolas toodetud Doza Mech veski H119-5. Tabel 2. Murska ja Doza Mechi veskite tehnilised näitajad[1,2]
8* Et looma organism saaks kasutada ära kogu taimse valgu, lisatakse ratsiooni sünteetiliselt valmistatud aminohappeid, mida taimevalgus pole või on väga vähe. 9* Neid aminohappeid, millest söötades kõige sagedamini puudus võib olla, nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Enamasti on need lüsiin (Lys), metioniin (Met), süsteiin (Cys) ja trüptofaan (Try). Kõige sagedamini on puudus lüsiinist. 10* Sööda aminohappeid söödetakse sigadele, lindudele ja karusloomadele. Ei ole mõtet sööta mäletsejatele, tavaliselt ei söödeta ka hobustele. IV ANTIOKSÜDANDID E. STABILISAATORID Kontsentreeritud segajõusöödad sisaldavad paljusid kergesti oksüdeeruvaid ja lagunevaid ühendeid. Oksüdeerumise ja lagunemise vältimiseks lisatakse söötadele antioksüdante, mis moodustavad kergesti oksüdeeruvate ühenditega lõdva sideme ja takistavad reaktsioone hapnikuga
Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped,
seasööda koostis.. • Heas toitumuses olevate loomade lihal on parem lõhn ja maitse lihaskoesisese rasvkoe sisalduse tõttu, seepärast eelistatakse nn. marmorjat liha. LIHA MAITSE JA LÕHNA KÕRVALEKALLE: • Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega. • Kalalõhn tekib lihale, kui tapaeelsel perioodil söödetakse kalajahu või kalajäätmeid sigadele. LIHA ÕRNUS • Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. • Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. LIHASKOE TUIMUS
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning ...
moodustab skeleti ja toese. Fosfor Fosfor organismis on seotud energia ainevahetusega (adenosiintrifosfaat, ATP), sisaldus veres 6-7 mg/dl. Fosfor on oluline nukleiinhapete, koeensüümide, fosfolipiidide koostises. Ta imendub sama mehhanismi järgi nagu kaltsium, oluline on kaltsiumi ja fosfori õige vahekord söödaratsioonis. Suhe on umbes 1,7:1 . rohelistes taimedes on fosfor fütiini koostises. Lihtmaolised loomad ja kalad ei tooda ensüümi fütaas, mis tõttu fosfor ei ioniseeri. Sigadele ja lindudele söödetakse mikroobest fütaasi looduskaitselistel eesmärkidel. Rauast, tsingist, vasest, naatriumist peab rääkima, et miks tarvis jne. Seleen Seleeni on pärmis palju, tuleb leiba süüa, et hoida seleeni tase organismis normi piires. Seleen on rakusisese ensüümi glutatioonperoksüdaas koostises. Ta muudab rakkudes rasvhapete oksüdatsioonil tekkinud radikaalid alkoholiks. Seleeni puudus põhjustab noorloomadel ( talledel, vasikatel) valgelihastõbe.
vabam voli. Ega võõra juures olnud, ma olin oma ema karjas. Ega (seal) siis lõunavaheajal tööle nii väga ei sunnitud. Aga õhtupoolikul pidi jälle kell neli sigadega kesapõllule minema. Ja kella kaheksani ja mõnikord pidi isegi (kuni) üheksani põllul olema. Kui perenaine ei saanud kodus sigadega valmis sööki ette anda, (kas ta) oli kusagil heinateol (või), siis ei tohtinud enne koju ka tulla. Pidid aga, niikaua pidid kesapõllul olema, kui perenaine koju tuli ja sigadele söögi moldi pani. Sest karjamaa, see oli ju paljas egas seal ei tea mida suurt võtta olnud. Ja need sead, (ega) need ei seisnud (paigal), käisid mööda kesa. Seal nad tuhnisid ja , ja-ja siis magasid seal siis lohukeste sees, kus nad siis olid 13 tuhninud endale neid asemeid magamise jaoks ja. Jaa, nii et kõhud olid tühjad, kui nad koju tulid. Kodus anti neile siis veel süüa ette. Pärast olin lehmakarjas
Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 7580% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis Toitained Väärtus Toitaine 100 g kohta Vesi 68,80 g Kalorsus 123,0 kcal Süsivesikud 28,22 g Valgud 2,26 g Lipiidid 0,44 g Tuhk 0,27 g Kiudained 3,8 g
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
