Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav. 4. Kadakas (juniperus communis)
Siberi lehis: Larix sibirica Leviala Venemaa ja Ida-Euroopa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 40m. Parasniisked vett läbi laskvad mullad. Valgusnõudlik. Okkad pehmed, 20-45 tk kimbus, 2-3cm pikad, rohelised. Käbid 2-4cm pikad, allosa karvane. Puit pruun, heade mehaaniliste omadustega, vaigune. Kasutatakse puidutööstuses ja vesiehituses. Vaigust saadakse tärpentiini. Õitseb aprilli lõpus või mai alguses. Eristamise tunnused: Kõrgus, käbid. 11. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond mänd: Männid on ühekojalised, igihaljad, tuultolmlejad ning peamiselt suured, kõrged puud. Okkad pikad, kitsad. Lameda ja kumera küljega kui 2- või 3- kaupa, kolmetahulised kui 5-kaupa. Käbid puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp – apofüüs. Puit kollakaspruun, vaigune. Perekonnas 100 liiki (harilik, mägi, keerd, makedoonia, valge, siberi seeder). Eestis looduslikult ainult harilik. Leviala peamiselt põhjapoolkera: Põhja-Ameerika, Euraasia, ka Fillipiinidel.
Puude hulka arvatuist on mitmed sellised, mis väga sageli kasvavad pigem põõsana näiteks verev kontpuu, harilik paakspuu, harilik kadakas. 5 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik Perekond jalakas (Ulmus) · harilik jalakas (Ulmus glabra) · künnapuu (Ulmus laevis) Perekond jugapuu (Taxus) · harilik jugapuu (Taxus baccata) Perekond kadakas (Juniperus) · harilik kadakas (Juniperus communis) Perekond kask (Betula) · arukask (Betula pendula) · sookask (Betula pubescens) Perekond kikkapuu (Euonymus) · harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) Perekond kontpuu (Cornus) · verev kontpuu (Cornus alba) Perekond kuusk (Picea) · harilik kuusk (Picea abies) Perekond lepp (Alnus) · hall lepp (Alnus incana) · sanglepp (Alnus glutinosa) Perekond lodjapuu (Viburnum) · harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris)
ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur
kammitult või võrse tipu poole suunatult · võrsed oliivpruunid, karvased · käbid suured (...20 cm) · kasutatakse peamiselt tselluloosi valmistamiseks, Lääne-Euroopa parkides populaarne ilupuu. Samuti kasvatatakse teda laialdaselt jõulupuude istandikes ja metsakultuurides puidu saamiseks. 5. Harilik kuusk (Picea abies) Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Kaug-Idani. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast. Harilik kuusk on kasvukoha suhtes üldiselt küllalt nõudlik eelistades viljakamaid muldi. Ta ei suuda kasvada liigniisketel kõrge põhjaveega soostunud muldadel, samuti toitainetevaestel, äärmiselt kuivadel liivaaladel. Kuusk talub edukalt isegi väga madalaid temperatuure (isegi 60 °C), kuid on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning ka kevadiste hiliskülmade suhtes
on kasutatud nikerdamiseks. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. · Metsas on paakspuu marjad mitmetele lindudele toiduks Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu, leedripuu · Lodjapuu on tuntud juba ammust ajast ka ravimtaimena. Kasutatakse tema lääge maitsega marju, koort, lehti, noori võrseid ning õisi. Kõige
Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine. Berberis vulgaris(harilik kukerpuu).
18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud;
tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid
fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3
(enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017). Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga kõikide nimetatud puuliikide puistute pind absoluutarvuliselt suurenenud. Näiteks kui ca 50 a.
Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas.. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või
Harilik viirpuu Pärismaised puud-põõsad mürgiks Jugapuu Mürgine on kogu taim. Talvel 3-4 korda murgisem. Jugapuu mürgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eeskätt taksiini kompleks taksiin ja taksifülliin), glükosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud õlid (jugapuuõli). Mürgitu marikäbi. Kasutatud mõrvadeks ja enesetappudeks. Harilik kikkapuu Viljad on väga mürgised. Harilik kuslapuu Marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma, kuid kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Laukapuu Just astelde tõttu hakati kõnealust puud seostama nõidadega, kes väidetavalt kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi. Marjadel parkainete ja hapete rohkuse tõttu kombinatsioon hapust ja mõrkjast maigust, mida võimendab tugevalt kootav toime limaskestadele
Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. Selle liigi juures väärib märkimist meil samuti sageli kasvatatav vene lehis (Larix russica [Endl.] Sab. ex Trautv.), millist varem käsitleti ühise liigina siberi lehisega. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.). Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes
Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse
hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid kõrgus on 4m. põhjal saadud (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt
kujuga, kattesoomused puuduvad) Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis Männi perekond 2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju. 5 okkalistel mändidel on oluline võrse, kas on karvane või mitte, kui on karvane siis mis värvusega on karvad, vaaatan ka okka läbimõõtu. Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem. Pinus sylvestris harilik mänd (kimbus on okkaid 2, värvus sinakasroheline, okkad on lapikud, okkad keerdunud, punga värvus on oranzikapruun ja valge vaiguga kaetud). Käbid (suured soomused, värvus on kollakaspruun, tipust vaadates tumepruun , 4-5 cm) Pinus contorta keerdmänd ( okkaid kimbus 2, okas on keerdunud, värvuselt roheline väikeste kollaste plekikestega, punga värvus on oranzikaspruun ja pung on hästi suur ja kaetud valge vaiguga)
Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal-
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid................................................................................................
männid kasvavad hõredalt. · Puurinne- männid · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, kanarbik, leesikas, kukemari, mustikas · Rohurinne- nõmm-liivatee, nõmmtarn, palu-härghein · Sambliku-samblarinne- alpi-põdrasamblik, harilik põdrasamblik, islandi käokõrv, palusammas, lainjas kaksikhammas Palumets: · Seotud sõnaga palukjas, mis murdekeeles tähendab pohla. Liivane pinnas. Peamine puuliik mänd, kuid on ka kuuski,kaski ja teisi puuliike. Metsakõdu on 10cm paksune. Alustaimestik on lopsakam kui nõmmemetsas. Samblarinne on liigirikkas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. · Puurinne- männid, kuused · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, mustikas, kanarbik · Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal.
2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
§ Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee § Harilik kellukas § Harilik ussikeel §
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel ta
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel ta
pikkvõrse alaosas; on järgmise aasta Valgusenõudlikud taimed- kasv ja jämedus ovaalsed, piklikmunajad, kevadeni. Käbid sõltubki kasvukohast; Külgoksad asetsevad Mänd Pinus kollased kuni punakad või valmivad 2.aasta aastate kaupa männastes. Pungad on suured, violetsed. Emaskäbikesed sügiseks või talveks; munajad, silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed
võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota
punane leeder, harilik sarapuu Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad, deutsiad Talvekahjustused Külmalõhed- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Külmalaigud- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Talvine kuivamine- põhjustavad päike,tuul ja temperatuur, esineb igihaljastel taimedel Kevadine hiliskülm Sügisene varakülm Külmakohrutus Puittaimede külmakindluse klassid Väga pakasekindlad- taluvad -45...-55ºC, n harilik kuusk, harilik mänd, hall lepp Pakasekindlad- taluvad -35...-45ºC, n harilik vaher, harilik tamm, harilik elupuu Külmakindlad- taluvad -25...-35ºC, n torkav kuusk, mägi-ebaküpress Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine
tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus 30-35 eurot): 250 kg paberit.....0,6 m2 saematerjali.....0,4 m2 vineeri.....180 kg viskooskiudu.....170 l puupiiritust Puidu kasutust soodustavad omadused: Piuidu kasutust ebasoodustavad omadused: Põhilised puuliigid pindala
Õied- pöörises, valkjad kuni rohekad Viljad- kukkurvili MAHOONIA Mahonia Mullastik- mullaviljakuse suhtes leplikud Niiskus- Valgus- poolvarju või ka päikesepaisteline aga siis peab kaitsma kevadpäikese eest Haljastusväärtus- Puu võra- põõsad või madalad puud Lehed- saagja servaga, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased, püstistes kobarates või pööristes Viljad- kerajad, tumesinised või roosakad valged marjad NÕIAPUU Hamamelis Mullastik- viljakat mulda Niiskus- Valgus- päikesepaistelist, poolvarju Haljastusväärtus- Linnahaljastuses ei oma tähtsust. Muidu on keskmise dekoratiivsusega Puu võra- Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased Õied- Kollakad Viljad- Punakad DEUTSIA Deutzia Mullastik- Nõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas Haljastusväärtus- Lääne-Euroopas väga populaarsed kuna nad on vähenõudlikud Puu võra- põõsad
Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm
Algul segatakse kokku väiksemas hulgas olevad ürdid, mis lisatakse siis suuremas hulgas olevatele ürtidele. TAIMED MIS RAVIVAD: GRIPP- astelpaju, mustleeder, must sõstar, sibul, küüslauk, meliss, salvei, kress, kopsurohi, kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel
3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
