Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hendrik Relve „Puude juurde“ kokkuvõte
  • Haab ( Populus temula)
    Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses.
    Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid.
    Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed värisevad, kuna lehelaba kuju on ümar ja vars pikk.
    Haavast valmistati vanasti haabjaid ( paat ). Vanasti vooliti haavast lusikaid, kulpe (toidunõusid). Praegu hindab haaba paberitööstus (töötlemiseks kulub vähem kemikaale). Parim tikkude valmistamiseks, kuna puit ei ole rabe . Haavast valmistatakse saunalavasid(ei aja välja vaiku , istumisel ei tundu kuum ega konarlik. Vanad haavad rikastavad metsas elustikku (on elutähtsates sidemetes kümnete linnuliikidega).
    2. Jalakas ( Ulmus )
    Eesti kaks looduslikku liiki on Harilik jalakas ja Künnapuu. Levik mõlemal üle Eesti. Suuremate puude kõrgus üle 36m. Mõlema liigi eluiga ulatub 300 aastani. Jalaka lehe vasak ja parem pool on eri suurusega. Hariliku jalaka lehe ülapind on karedalt karvane , künnapuu oma on sile. Õitsevad maikuu alguses, vili valmib juulis. Ohtlik vaenlane on tõbi „jalakasurm“.
    Künnapuust tehti vanasti kvaliteet lookasid. Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud.
    3. Jugapuu (Taxus baccata )
    Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani ( pikima elueaga okaspuu ). Okkad lamedad, pealt tumedad , alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned.
    Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest.(sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline . Noor taim tuleb talveks kinni katta
    ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav.
    4. Kadakas ( juniperus communis)
    Kadakas asutab kasvupaiku, kus ükski teine puu toime ei tule. Eestis on tüüpilisteks kasvukohtadeks kuivad liivasossid ja kivised paepealsed. Kadakas kaitseb väga hästi mulda. Pikkust tuleb kadakal iga aasta juurde umbes 2cm. Aeglase kasvu tõttu on puit tihe. Eestis võib eluiga ulatuda üle 500 aasta. Kadaka okkad on tipust hästi teravad ja torkivad sellepärast, et võimalikult vähe vett korraga ära auraks (suudab hästi vastu pidada seega põuasemates tingimustes). Kadakas on kahekojaline puu. Isaskäbid on ümarad, kollakat ja poole okka pikkused. Emaskäbid on isaskäbidest 2 korda väiksemad.
    Kadakamarjad on hästi C-vitamiini rikkad (5-6 korda rohkem kui apelsiinis, ananassis)
    Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema viinaga jooki, mis kannab nime Gin. Vanem jook on kadakataar- kadakamarjad laotati murule ja lasti neil päikese käes mustaks küpseda, seejärel tambiti marjad umhris puruks ja pandi pajaga kuuma ahju. Mustaks tõmbunud leem valati tõrde ja lisati juurde kuuma vett, paari päeva pärast oli jook valmis.
    Kadakaõli saadakse puidust . tõhus arstirohi sügeliste ja muude nahahaiguste vastu. Hea ravim liigesepõletike vastu. Kadakamarju söödi vanasti tiisikuse, reuma kõhu-ja peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks.
    Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu tavlel ära tänu suurele suhkrute ja vaigu sisaldusele. Kadakamarju on paras korjata septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla.
    5. Kask ( Betula)
    Eestis kasvab 4 liik kaske . Puukujulised on arukask ja sookask . Põõsasjased kased on vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%. (männikute järel teisel kohal eestis). Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad). Kase koor koosneb tosinast pealistikusest kihist – tõhus kaitse kahjurseente ja putukate vastu + kaitseb puud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Vesi aurab tüvest kehvemini, kui teiste puude osas. Toht kaitseb kaske liigse külma kui ka kuuma eest.
    Vanasti oli kasetoht parimaks asenduseks paberile, kuhu sai joonistada ja kirjutada, tohust tehti ka märss ja viisud jalga ( ja palju muud). Toht taastub puul umbes 7 aastaga.
    Kasemahla jooks hakkab +4C juures ning lõppeb kui pungad on puhkenud. (magusamat mahla annab künkal kasvav kask ( maas sees vähem vett)
    Kasutus- küttepuu, paberitehaste tooraine , kasesuhkur (ksülitool), aitab vältida hammaste lagunemist. Kasekäsnad – ravib erinevaid kõhuhaigusi ja pidurdab vähi arengut, kasekäsna tõmmis on hea virgutus jook ja asendab kohvi.
    Maarjakask - valmsitati piipe, aadlilosside siustust. (maarjakask on haigustest vaevatud tavaline kask- tegegimist on viirushaigusega, mis puu normaalset kasvu häirib). Tihedas metsas ei suuda teiste puudega kasvukiiruses võistelda ja hukkub, seega leidub teda lagedamatel aladel).
    6) Kibuvitsad (Rosa)
    Eestis kasvab ligi tosin liiki kibuvitsasid. Levinuimad neis on Mets-kibuvits, Harilik kibuvits, Kutsik-kibuvits, Näärmekas kibuvits ja Kurdlehine kibuvits(aedadest levinud). Liitlehed asetsevad võrsel vaheldumisi.Viljad küpsevad septembris(söövad peamiselt linnud ). Vähenõudlikud mulla suhtes, kuid vajavad kasvamiseks palju valgust.
    Kibuvitsa marjad sisaldavad mitmeid vitamiine ja mineraale (kuivatatud viljakest sisaldab väga palju C-vitamiini)
    Tõmmise tegemiseks valatakse supilusikatäis marjadele teeklaasi täis keevat vett, keedetakse 13 min ja lastakse tõmmata 45 min. Tõmmis seisab keskmiselt 1 ööpäev. – 1 tassitäis katab päevase C-vitamiini vajaduse, parandab söögiisu ja seedimist.(ravitakse ka mõningaid tõsisemaid sapihädasid)
    Moos - 1 kilo marjade kohta 1,5 klaasi vett ja 4 klaasi suhkrut. Maitsestamiseks segatakse hulka sidrunikoort ning õuna- või muud mahla, keedetakse ca 30 min, kuni moos paks.
    7) Kontpuud (Cornus)
    Verev kontpuu (põlisliik) ja Siberi kontpuu. Lehed on laiad, lopsakad ja terveservalised.. Õied on tillukesed, nelja kroonlehega, valkjat värvi ja asuvad võrsel kimpudena, igas viljas üks seeme. Tihti õitsevad kontpuud kaks korda aastas (juunis ja septembris). Siberi kontpuul on marjad valged, verevi kontpuul sinakasmustad. Marjad poel mürgised, ent pole ka maitsvad( maitsevad väga lindudele).
    Kontpuu viljad sisaldavad õli, mida on tööstuslikult kasutatud. Kuivatatud ja röstitud marju on kasutatud koduses majapidamises kohvi aseainena.
    8. Kukerpuu (Berberis vulgaris )
    Kasvab looduslikult Põhiliselt Põhja-ja Lääne Eestis. Lehed tillukesed ja kitsad, asuvas okstel kimpudena. Lehtede kõrval on küünepikkused nõelteravad astlad. Vanematel võrsetel paiknevad astlad kolmekaupa, noorematel üksikult. Kollased rippuvad õiekobarad ilmuvad okstele mai lõpul juuni algul, küpsed viljasd valmivad septembris- oktoobris . Marjad pikliku kujuga, punased(iga marja sees 2-3 seemet ). Marjad sisaldavad inimesele tervislikke happeid, suhkruid ja vitamiine(maitse meeldiv end tugevalt hapu)
    Taim kannab edasi viljapõlde ohustavat haigust- kõrreroostet(parasiitseen) Haigustekitaja taimel on näha lehtede alaküljel oranžide laigukestena..
    Kukerpuu juuri on kasutatud sapihaiguste raviks(berberiin) – soodustab sapivoolust, aitab sapiteede põletike ja sapikivide vastu. Juuri õige aeg kaevata oktoobris pärast marjade valmimist või maikuus enne lehtede puhkemist. (juuri ei tohi pesta, kuna berbetiin lahustub vees kergesti)(ravim on kagne toimega) Kukerpuu lehtedest on valmsitatud salatit lihatoitude kõrvale (pärast õitsemist lehed enam toiduks ei kõlba) Pärast õitsemist on lehed sama head ravimdi kui juur .
    Marjadest on valmistatud komme , moose, mahlu
    Mahl - 1 liiter vee kohta 1 liiter marju, keeta 20 min, seejärel lasta kaanega kinni panduna seista veel pool tundi, kurnata ja soovi korral lisada litiri kohta 1 teelusikatäis suhkrut.
    Aedades kasvav kõige tavalisem kukerpuu (Thunbergi kukerpuu ei kõlba toitude
    tegemiseks(lehed on mürgised)(3cm lehed värvuvad sügisel sügavpunaseks).
    9) Kuslapuu (Lonicera)
    Eestis on 2 looduslikku liiki Harilik kuslapuu ja Sinine kuslapuu. Harilik kuslapuu on levinum kui sinine. Kuslapuu lehed on pisikesed ja terveservalised, msi on kaetud pehmete karvadega.hariliku kuslapuu marjad on punased sinise on sinika sinised.. Sinisel kuslapuul on marjad kergelt mürgised, harilikul kuslapuul ohtlikult mürgised. Paar marja löövad juba kõhu lahti.
    Kuslapuu peentest ja tugevatest okstest tehti rehapulki, heegelnõelu ja muid vastupidavaid esemeid(praegu eelkõige kasutuses haljastusena)..
  • kuusk (Picea abies )
    Eestis kasvab ainult üks hariliku kuuse liik Harilik kuusk, ent sellel on väga palju erinevaid vorme.(üle 100). Noores eas jääb kasvukiirus männile alla, hiljem läheb männist ette. Kuusk on varjulembene puu, lagedas ta ei suuda iseseisvalt kasvama hakata. Kuuse okaste kogupind on meie metsade suurim, seega kasutab ta kõige efektiivsemalt valgust.
    Läbi aegade hinnatud ehituspuu, saab tõrva(vanasti karuäke), väga hea pillipuu (head pillipuud tuleb otsida kehvalt kasvukohast, seal on kuusepuit tihedam, kõla kontrollimiseks koputada jämedama oksaga vastu tüve, kõlab teistmoodi)
    Tänapäeval läheb puit peamiselt saetoodete ja paberi valmistamiseks(kusue puidukiud on pikemad, kui teiste puude omad). Meditsiinis okkaid, kasvusid ja vaiku. Lihtne salvi retsept: 5 osa kuusevaiku, 1 osa magedat võid, 1 osa taruvaiku- parandab tõhusalt haavu, paistetusi ja põletusi.
    Kuusenäts- vaik , mida kuusetüvelt korjata, peab olema mitu aastat vana ja kõvastunud, kui seda on kogutud näpuotsa suurune osa, pistetakse see suhu , närvitaske niikaua , kuni muutub läbipasitvaks ja roosakaks(siis on näts valmis).
  • Laukapuu ( Prunus spinosa)
    Võib kutsuda ka metsploomiks. Võrsed teravatipulised ja torkivad. Peamised kasvupaigad on Saaremaal. Võrsed ja okkad on hallitoonilised, lehed piklikud, kuni 4cm pikad. Õitseb mais, viljav valmivad septembris. Vilja läbimõõt 1,5cm- maitseb mõrudalt.
    Kuivatatud õitest ja lehtedest on saadud tõhusat ravimteed kõhulahtisuse vastu ning tethud kompresse nahahaiguste puhul (eestis puu looduskaitse all)- sobib hästi hekkide jaoks.
  • Lepad (alnus)
    Eestis kasvab Hall lepp ja Must ehk Sanglepp . Halli lepa leht on tipust terav, mustal lepal aga tömp. (musta leppa on eestis vähem – eelistab kasvamiseks niiskeid, märgi alasid. Must lepp elab vanemaks kui hall lepp. Kaasiku järgi lehtmetsadest kõige levinum on hall lepp. On pioneerpuu ehk metsa algataja, saab kõige kiiremini kasvama)
    Mõlemad lepad muudavad mulda viljakamaks (lepalehed ei koltu sügisel kui langevad, rohelisena viivad mulda rohkem toitaineid, juured lisavad maapinda rohkesti lämmastikväetisi, lepajuure kõljes on oranžikad hernetera suurused mügarad, mis on bakterite kogumikud- aitavad lepal koguda lämmastikku)
    Must lepp on olnud hinnatud nõude ja mööbli tegemisel. Hinnatakse puidu kena tekstuuri ja kergelt punakat tooni. Must lepp ei lähe niiskes paigas või vees mädanema.( Mustast lepast on suur osa vaiadest, millel seisab Veneetsia vanalinn ).
    Hall lepp on rabe ja kergesti mädanev. Bioloogiliselt no kõige õigem aeg võsa raiuda suve esimesel poolel(eelmise aasta varuained on ära kasutatud)
    Musta lepa juured aitavad reovetel kiiresti haihtuda. Lepp on parim puu kala ja liha suitsutamisel.
    Halli lepa käbi tee- korjata oktoobris käbisid(vanad emasurvad) kuivatada 50-60C soojuses (2-3cm paksuse kihina) Ravitoime säilib 4-5 aastat. Tõmmis aitab kõhulahtisuse korral ja muude kõhuhaiguste korral(200g vee kohta 1 teelusikas käbisid) Sobib veel suuloputuseks igemepõletiku korral ja kompressiks silmapõletiku korral.
  • Lodjapuu ( Viburnum opulus)
    Harilik lodjapuu ainus looduslik liik. Kõige sagedamini kasvab salumetsades , puisniitudel ja lodudes (põõsas sirug 2-4m kõrguseks). Sügisel värvuvad lehed leekivpunaseks. Viljad küpsevad septembris. Viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini ja muud kasulikku . Kuivatatud marjadest tõmmis on tõhus higistama ajav vahend külmetuse korral. Segatuna meega on hea kõharohi ja vererõhu alandaja. Õitest valmistatakse külmetushaiguste vastaseid ravimeid, koorest verejooksu peatavat rohtu.
    Lodjapuu-õunavõie – 1kg õunte kohta 0,5 kilo lodja marju. Segu keedetakse pehmeks ja surutakse läbi sõela. Saadud püreele lisatakse lodjapuu marjade kaalu jagu suhkrut, keedetakse ja segatakse, kuni on ühtlane ja pisiavalt tahke.
  • Mets-õunapuu ( Malus sylvestris)
    Leidub kõige rohkem Saaremaal. Vajab kasvamiseks viljakat pinnast ja palju valgust. Tüve koor hallikaspruun ja rõmeline. Vanad kuivanud võrsetetipud teravad kui ogad. Õied puhkevad mais-juunis. Aedõunapuul on lehe altpoolt karvane, mets-õunapuul sile. Viljad valmivad septembris-oktoobris. Viljad on 3cm läbimõõduga, punased.
    Puit on kõva, raske ja sile, vanasti valmistati tuulikute hammsrattaid, höövlipakke. (tänapäeval on raiumine keelatud )
    Kõige väärtuslikum liik uute õunapuu sortide arendamisel. Puulehtedest saab head teed, mis aitab vältida veresoonte lupjumist.
  • Mänd ( Pinus Sylvestris)
    Maailms üle 100 liigi, Eestis kasvab ainult looduslikult 1(Harilik mänd). Mänd moodustab Eesti pemtsadest ca 40%. Kõige vastupidavam puu, suudab ksvada ka äärmuslikemates tingimustes. Selle loob väga ulatuslik juurestik . Jäme peajuur tungib sügavale maa sisse ankruks. Külgjuured sirutuvad mullas laiemale kui külgoksad maa peal. Juured ise maa seest vett kätte ei saa. Siin aitab seeneniidistik , mis on moodustanud ümber juurte keerulise põimiku. Seen hangib puule mineraalaineid ja vett ning puu annab vastu orgaanilisi aineid. Mänd on väga päikesenõudlik.
    Männipalgid on paremad kui kuuse omad, kuna on vähem okslikud ja peavad mädanemisele paremini vastu. Punumismaterjalina hinnatakse kõrgelt männi juuri ja laaste. 20. sajandist olid Eestis laialt levinud Männilaastudest pilpakatused.
    Pird ehk peerg – umbes 1m pikkune kuivatatud puulaast, mis andis valgust umbes 5 min.
    Vanasti aeti mändidest tõrva (puu raiuti tükkideks ning tõrv kuumutati välja) Tõrvaga määriti vankrirattaid, reejalaseid, immutati köisi, kalavõrke ja saapaid. Tõrva määriti ka kärnadele, haavadele, haudunud varbavahedele, Haige hamba peale. Kõige rohkem vajati siiski paatide ja laevade tõrvamiseks.
    Männileib- kevadelt võeti mändidelt mähka, kuivatati, eemaldati vaik ja tambiti mähk jahuks. Jahu segati leivajahu, metsamarjade või muu toidusega.
    Tänapäeval jämedamad lähevad saetööstusesse, peenemad tselluloosiks ja paberiks. Männivaigust toodetakse tõrva, tärpentini, kampolit, puupiiritust
    Männiokastest eritub aineid, mis hävitavad tuberkuloosipisikuid ja teisi haigusi tekitavaid mikroobe.
    Arstimina tasub korjata aprilli- maikuus männikasve, need kuivatada ja sulgeda õhukindlasse purki . Männikasvu aur aitab bronhiidi, gripi , angiini ja teiste hingamisteede haiguste vastu. Vannivette lisades saame leevendust reuma, nahahaiguste ja närvihaiguste ja unetuse korral.
  • Näsiniin ( Daphne mezereum)
    Näsiniin põõsas eelsitab kasvada viljakamates kasvukohtades (kasvab kuni 1m kõrguseks) Lehed on sõrmepikkused ja kitsad. Võrsete alaosas paiknevad lehed hõredalt, ülaosas kimpudena. Õied puhkevad aprillis (teised puud, põõsad lehetud) Õied on lillad, ning sarnaneb sireliga.
    Viljad valmivad suve teisel poolel.(hernesuurused, pilikud) Viljad(marjad) on inimesele väga mürgised (tõsine mürgitus tekib juba 2 marja söömisega, surmav on 12 marja) marjad on küpsetena erkpunsed)
    Vanasti seoti põõsa kooreriba ümber lamba kaela, et see kirpe eemale hoiaks. Koore keeduveega pesti koduloomi parasiitidest puhtaks. Ei soovitata ka vaasi tuua, kuna õitest erituv lõhn tekitab peavalu.
    17) Paakspuu (Frangula alnus)
    Paakspuu (1-2m kõrgune põõsas) puit on habras ja murdub kergesti. Lehed sarnanevad suuruselt ja sakkidega servadega kuslapuule. Paakspuu tunneb kergesti ärga, kui kraapida oksalt lahti tükike koort, puit on selgelt kollast värvi ja lehkab. Õitseb kaks korda aastas ( kevadel ja suve lõpus). Viljad on hernetera suurused(marjad on mürgised)
    Paakspuuvihtu peeti kitsede ja lammaste talviseks maiusroaks. Lehtedega anti lõngadele kollast ja rohelist värvi.
    Paakspuu koore tee on hea ravim – Koor korjatakse kevadel, enne õitsemist, kuivatatakse hästi tuulutavas paigas päikesevarjus, ravitoime tekib alles 1 aasta pärast ning kestab 5 aastat (teed joodi kõhukinnisuse vastu, abi ka maksa- ja sapihaiguste korral).
  • Pajud ( Salix )
    Eestis kasvab vähemalt 20 looduslikku pajuliiki. Hanepaju kasvab läänesaartel, Pikalehis paju kagu- ja Ida – Eestis. Hundipaju kasvab harva üle 1m. Rabe remmelgas võib kasvada kuni 20m kõrguseks(kõige pikem Hõberemmelgas – looduslikult Lõuna-Eestis)
    Eesti kõgie kõrgem on Raasiku remmelgas ( 29m).
    Pajusid on kõige lihtsam teistest puudest , põõsastest eristada pungasoomsute järgi. Kaks pungasoomust näivat kokku kasvanud ja seetõttu paistab, nagu kataks punga vaid ühtne üks soomus . Üle saja aasta vanuseid remmelgaid leidub harva. Leplikud mulla suhtes, vajavad palju valgust.
    Kõige vareasemad pajutibud ilmuvad kevadel põõsastele, mis on veele kõige lähemal. Tibud on pungasoomuste all kogu talve valmina ootel, esimeste soojadega nad kooruvad.Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses.
    Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli.
  • Pihlakad ( Sorbus )
    Eestis on kolm looduslikku pihlakaliiki: Harilik pihlakas , Pooppuu ja Tuhkpihlakas . Harilik Pihlaka lehed on sulgjas liitlehed. Poopuu lehed meenutavad lepalehti. Pooppuu viljad on suuremad. Pooppuu võib kasvada võimsamaks kui Harilik Pihlakas. Tuhkpihlaka lehe alumine pool on kaetud tuhkhalli karvakorraga, leht sarnaneb pooppuu lehega ning ei ole hõlmine (haruldane , võetud looduskaitse alla).
    Pihlaka viljaliha sisaldab õunhappeid, puuviljasuhkrut(koostiselt vägagi sarnane õunale, ning meenutab kokkusurutud õuna).
    Puit on hästi libe ning vanasti tehti sellest vankrirataste telgi . Lehtedest saab pruuni ja rohelist lõngavärvi. (Kui kartulite sekka keldris segada pihlakalehti, siis ei lähe need nii kergesti mädanema).Pihlakale annab kibedama maigu sorbiinhape . Marjadest tehakse keediseid, kompotte, mahlu , veine . Marjad leevendavad vitamiinipuudust, soodustavad neerude tegevust ning aitavad köha ja kõhuvalu vastu.
  • Porss (Myrica gale)
    Harilik porss(põõsas) kasvab Eestis mandri lääneosas ja saartel(kasvab masssiliselt soodes ja teistes märgades kasvupaikades). Tavaliselt sirgub 1m kõrguseks. Okste küljes on piklikud lehed, lehte hõõrudes lööb ninna väga vürtsikas lõhn. Õitseb varakevadel enne lehtede ilmumist. Õied väga väikesed, viljad valmivad suve lõpul(meenutavad väiskeid käbisid)
    Porssi on sageli ksutatud lutikate, täide ja kirpude tõrjeks(keedeti ja keeduveega pesti). Porssi on kasutatud õlle maitsestajana(hakkas ka kiiremini pähe). Kasutatud ka likööride ja teiste alkohoolsete jookide maitsestamisel.
  • Pärn (Tilia cordata)
    Eestis kasvab ainult Harilik Pärn. Kasvab aeglaselt ja elab kaua. Pärnalt saadavat päikesekollast , läbipasitvat, aromaatset mett hindavad mesinikud eriti väärtuslikuks.
    Pärna seemned hindavad aeglaselt ja vaevaliselt (teisel aastal lähevad idanema poole küpsetest seemnetest). Suur osa pärnadest on sirgunuf kännuvõsust.
    Puit pehme ja helevalge(hea materjal nikerdustöödel). Puu niinekiud asuvad koore alumises kihis(vamlistati jalanõusid-viiske)
    Pärnaõie tee- palaviku, kurguhaiguste korral(liigne tarbimine koormab südant). 2 klaasi vee kohta 2 supilusikatäit peenestatud pärnaõisi.(peab seisma veerand tundi, juua kuumalt).
  • Saar (Fraxinus exelsior)
    Saar eelistab kasvada lubjarikkal, parajalt niiskel ja viljakal mullal. (kuni 10 aasta vanuseni vajab varju, seejärel muutub valgusnõudlikumaks.(elab umbes 250a vanuseks)
    Juuni algul pole veel lehti näha, läheb lehte hiljem.(tundlik kevadkülmade suhtes).
    Puit on kõva ent rabedavõitu ja niiskuses kergesti pehkiv. Hästi koolutatav. Kuivatatud saarelehtedest teed peeti vanasti heaks neerurohuks. Saarevihad talvel koduloomadele eriline maiusroog. Tänapäeval tehakse põhiliselt mööbliesemeid.
  • Sarapuu (Corylus avellana)
    Sarapuu kasvab hästi lubjakivil. Hkkab õitsema aprillis. Isasurvad on pika peened , emasõied on väga väikesed. Augustikuuks on emasõitest arenenud sõrmeotsa suurused pähklid. Vili saab küpseks septembri keskpaigaks. Küps pähkel sisaldab 60% pähkliõli, ja 15% valke + sukrud, mineraalained ja vitamiinid . (Küpse pähkli toiteväärtus on poolteist korda suurem kui sealihal, kümme kroda suurem kui piimal, neliteist korda suurem kui õunal. Pähkleid hävitab kõige aktiivsemalt pähklikärsakas(mardikas).
  • Sõstrad (Ribes)
    Eesti looduses leidub 3 põhilist sõstraliiki. Must sõstar, Karvane sõstar ja Mage sõstar. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Mage sõstard on looduses kõgie rohkem aj tema marjad valmivad juulis.
  • Tamm ( Quercus robur)
    5000 aastat tagasi olid peaaegu pooled Eesti metsad tammikud. (vähenemist põhjustas kliima jahenemine ja inimene). Tamme eluiga võib ulatuda 1500 aastani. Tamme levikule aitab kõige rohkem kaasa Pasknäär, kes peidab tõrusid maa sisse. Tamm loob algul endale korraliku juurestikku ning alles siis hakkab kõrgusesse kasvama. Suurem osa maailma 450-st tammeliigist asub lähistroopikas või troopikas.
    Tammepuit on väga vastupidav. (puit muutud seda tugevamaks, mida kauem vees liguneb) Kõrgelt on hinnatud tammepuust mööbel. Asendamatud veini ja viski vaatitena. (annab joogile erilise aroomi). Tammeokste koor on hea ravim maohaavade ja kõhulahtisuse korral. Tammelehti sobib kasutada ka kurkide soolamisel.(parkaine muudab kurgid kõvemaks, tihkemaks). Tammetõru sisaldab 40% tärklist.
    25) Toomingas (Prunus padus)
    Eelistab kasvamiseks viljakat mulda ja rohket päikesevalgust. Kasvab üle Eesti, põõsa õie ja vilja ehitus on sarnased laukapuuga. Toominga lehed ja koor sisaldab amügdaliini, mis on metsloomadele mürgine(sellepärast seda keegi ei söö).
    Vanasti valmistati stikest puidust pisiesemeid, hobuselooki, korvide ja punutiste tegemisel, kuivatatud koore leotis oli tunnustatud ravim kõhulahtisuse vastu. Kuivatud lehtedest tee aitas alandada palavikku.
    Toominga vili sisaldab parkaineid , sukhruid, C-vitamiini.
    Vanasti tõrjuti putukaid toast õites toomingaokste suitsuga või pandi tassiga lauale toomingakoore leotis.
    26) Tuhkpuud (Cotoneaster)
    Eestis kasvab 3 liiki tuhkpuud. Harilik tuhkpuu (Põhja- ja Loode-Eesti paealadel). Lehed on sirgservalised, tömbivõitu tipuga, 1-4cm pikad. Õied avanevad juunis, viljad on punast värvi. Must tuhkpuu(kasvab samades piirkondades, ent on haruldasem) – õied asuvad kuni 12-kaupa kobaras, viljad on musta tooni. Lood-tuhkpuu- viljad valminult on tume-lillakaspunased.
    Kõige suurem kasutus ilupõõsana.(eelistatuim on Läikiv tuhkpuu).
    27) Türnpuu (Rhamnus cathartica)
    Kasvab paarimeetrise haralise põõsana(kohata võib kõikjal). Sarnane Paakspuuga, ent lehed paiknevad paarikaupa vastastikku, kevadel puhkevad õied väikesed ja kollakasrohelised, vili marjataoline musta värvi.
    Vilju on kasutatud kõhurohuna, tee on kõhu lahtistava toimega (tugev rohi , võtta väikestes annsutes).
    28) Vaarikas (Rubus idaeus)
    Vaarika eluiga on 2 aastat. Õitseb hilja juunikuus. Viljad valmivad, juulis-augustis, seejärel kogu maapealne osa hukkub.( maa sisse jääb alles risoom , millest järgmine aasta areneb õiteta vaarikavars.
    Kuivatatud marjad on tõhus higileajav ja palavikku alandav vahend. Tõmmisega saab ak ravida põletikke ja leevendada valu. Vaarikaseemnetes sisalduv aine fütosteriin aitab ära hoida skleroosi.
    Vaarikalehe tee on ergutus -ja ravijook.
    29) Vaher (Acer platanoides)
    Kõige paremini kasvamiseks sobib huumusrohke, viljakas, parajalt niiske muld. Noores eas sirgub paremini varjus , vanemas eas vajab rohkem päikest. Eluiga võib ulatuda 200 aastani. Õied ilmuvad maikuus, natuke enne lehtede tekkimist.
    Puidust valmistatakse kitarri , viiuli, mandoliini ja teiste keelpillide kõlakasti põhju. Puit on kõva ja sellepärast kõlab heli sellelt paremini vastu. Vahtramahlast on toodetud ka suhrkut.
    Kevadel saab värsketest lehepungadest valmistada maitsvat rooga ( pungi hautatakse ja keedetakse soolvees).
    30) Viirpuu (Crataegus)
    Õied on valged ja paiknevad kimpudes. Viljad valmivad septembris, värvuselt ja suuruselt pihlakamarjade moodi.
    Lehtedest ja õitest on valmistatud südamerohte. Kasutus ka iluhekina.
  • Vasakule Paremale
    Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #1 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #2 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #3 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #4 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #5 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #6 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #7 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #8 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #9 Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor dragoon358 Õppematerjali autor
    Tegin enda jaoks igast ja puu ja põõsa liigist sisuka kokkuvõtte ehk kellelegi veel kasuks

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
    40
    doc

    Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

    6.10. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus)........................................................................31 6.11. Verev kontpuu (Swida sanguinea)................................................................................31 7. Kasutatud kirjandus ja viited.......................................................................................32 4 2. Eessõna. 2.1. Eesti pärismaised puud. Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki. Puude eristamine põõsastest pole teravapiiriline. Siin on loetud puudeks neid, mis võivad kasvada kõrgemaks kui 3 meetrit. Looduslikult kasvavad ehk pärismaised puud on levinud Eestisse alates viimase jääaja lõpust (umbes 11 000­13 000 aastat tagasi) ja enne 18. sajandit pKr. Hiljem Eestisse levinud puuliike ei nimetata pärismaisteks. Samuti ei nimetata pärismaisteks kultuurtaimedena Eestisse kasvama toodud liike.

    Geograafia
    Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
    32
    docx

    Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

    1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

    Dendroloogia
    Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
    49
    doc

    Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

    1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame

    Dendroloogia
    Puittaimed toiduks-ravimiks ja mürgiks-ettekanne
    40
    pptx

    Puittaimed toiduks, ravimiks ja mürgiks: ettekanne

    Puittaimed toiduks, ravimiks ja mürgiks. KUTTB 1-kõ Tarmo Vaarmets 2013 a. Pärismaised puud-põõsad söögiks Harilik kadakas Marikäbisid kasutatakse kokanduses. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadaka- marjadest taar ja kali ning kadakaõlu. Kibuvits Õitest tehakse kuulsat roosiõli. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 7­10 mm ja läbimõõt 10­15 mm). Kasutatakse vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena. Pihlakas Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab

    Geograafia
    Eesti looduslikud ilutaimed
    33
    pptx

    Eesti looduslikud ilutaimed

    KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill §

    Bioloogia
    Dendroloogia
    73
    doc

    Dendroloogia

    Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame

    Dendroloogia
    Dendroloogia eksami konspekt
    48
    docx

    Dendroloogia eksami konspekt

    alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad.

    Dendroloogia
    Dendroloogia konspekt-piltidega
    57
    pdf

    Dendroloogia konspekt (piltidega)

    Dendroloogia konspekt Mõisteid Dendroloogia on teadus, mis uurib puittaimi - puid, põõsaid ja liaane. Liaan - poolpuitunud või puitunud pikkade varrega ronitaimed, mis vajavad toetuseks teisi taimi Igihaljus - taimede võime kanda lehti (okkaid) aastaringselt Heitlehisus (suvehaljus) - taimede kohastumus hüljata lehed (või okkad) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Troopikas on selleks kuivaperiood, parasvöötmes talveperiood. Ühekojaline taim - nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio) 2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis) 5. Selts (Ordo) - Alamselts (Subordo) Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia) - Alamsugukond (Subfamilia) Triib

    Dendroloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun