ja valuvaigistamiseks · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks · Looduslike ainete kasutamine oli sotsiaalse suhtlemise osa · Uimastite kasutamist kontrollisid relig. Rituaalid ja elamistavad Uimastid Eestis · Muinasajast kuni 19.sajandini samanistliku kultuuri sugemetena, atropiini sisaldavad taimed(kärbseseened, karumustikas), transsi langemine. Mürgistuse esilekutsumine, hallutsinatsioonid · Mükoatropiini mürgistus punase ja panterkärbseseene puhul. Atropiini sisaldavad verev sõrmkübar, panter- ja punane kärbseseen, karumustikas · 19.saj EV sünnini ja 20.ndad aastad . Põlva, Võru ja Peetrimaal kasutatakse lisaks alkoholile (mõdu,õlu,piiritus) ka eetrit. · Saksa soost inimeste ja med.töötajate hulgas kasutatakse oopiumit, kokaiini, uinuteid Eesti NSV 1940 1941
Loomasöödaks 4. NB! ¹ Mürgised - Mürkputk- veekogude ääres tavaline taim. - Täpiline surmaputk - vars on punaste täppidega ja haiseb hiire kuse järgi - Käoking - sinine, 25 a tagasi tartu bioloogid - Sõrmkübar - südamehaigetele äärmiselt ohtlik - Karumustikas (belladonna) - narkootiline taim, pupillid lähevad suureks. C. Raviks 1. NB! ¹ Mürgised II. Mida kasutada? A. Palju erinevaid taimeliike B. Missugust taimeosa tarvitada C. Millal kõlbab tarvitada III. Kuipalju kasutada? A. Populaarsus ß ¹ ressurss B. Kasutushulkß ¹ ohtlikkus tarbijale IV. Kus paigas kasutada? A. Levik regiooniti B
Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Erinevalt surmaputkest ei vähene mürkputke mürgisus ka taime kuivatamisel, nii et ta jääb alati ohtlikuks. 3. Must belladonna ehk karumustikas - Atropa belladonna Musta belladonna lehed ja viljad sisaldavad surmava toimega mürgiseid alkaloide atropiini, skopolamiini ja hüostsüamiini, mis kutsuvad esile deliiriumi ja hallutsinatsioone. Saksakeelne nimetus Tollkirsche vihjab sellele, et karumustika marju süües võib hulluks minna. Täiskasvanu puhul on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastel 3–4 marja. Lehtede ohtlik annus algab 5 grammist ja juurtel 10 grammist droogist.
arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini. 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast akonitiini võib põhjustada inimese surma
Senna Paakspuu 28. mis on kõige tähtsam aineterühm taimedes, millel on gastroprotektiivsed omadused (maolimaskesta kattev ja kaitsev toime)? Nimetage 2 ravimtaime, mida nende ainete sisalduse tõttu kasutatakse maokatarride leevendamiseks (ladina keeles, droogid)? Limaained e limad Harilik altee althaea officinalis (radix) Harilik lina linum usitatissimum (semen) 29. Missugustes taimedes on peamiseks TA alkaloid L-hüostsüamiin e atropiin (2)? Atropa belladonna karumustikas Datura stramonium ogaõun Scopolia corniolica skopoolia *Solonaceae - maavitsaliste sugukond. Spasmolüütilise toimega. 30. Mis on tavalise koduse FÜT peamised eelised (võrreldes keemiliste raviainete kasutamisega)? 1) Valmistamisreeglid ja printsiibid on kodus täiesti rakendatavad 2) Odavamad taimeid saab ise korjata 3) ravimtaimed on parem maitse ja lõhna poolest 4) toime on pehme ja mõõdukas kuid piisavalt efektiivne
4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5.Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell, seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till, koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200 liigi) troopika, lähistroopika ja parasvöötme kaheidulehelisi roht- ja puittaimi, Nt: karumustikas, kirbik, libliklill, tomat. Ülimürgine on maavitsalistest näiteks koera-pöörirohi, väikeste kogustena kasutatakse seda ravimtaimena. Ka harilik maavits on mürgine. SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel
aine atsetüülkoliiniga, mõjutades südame, seedetrakti, siselihaste, bronhide, higinäärmete jne. Närvistikku. Ravimipreparaadina kärbseseenemürki ei kasutata, suurt tähtsust omab see aga farmakoloogilises analüüsis. Muskariin mürgitus põhjustab peamiselt iiveldust, oksendushoogusid, värinaid ja krampe. Muskariini vastumürk on antropiin. Seda ainet sisaldub paljudes maavitsaliste (Solonaceae) sugukonda kuuluvates taimedes: karumustikas (Atropa belladonna), ogaõunas (Datura stramonium), koerapöörirohus (Hyoscyamus niger), skopoolias (Scopolia carniolica). Põhiliseks aktiivseks toimeaineks kärbseseene puhul peeti kuni viimaste katsetuste tulemusteni muskariini. Dr. Albert Hofmann ja Dr. Richard Schultes avastasid koos Dr. Eugster (Sveits) ja Dr. Takemoto (Jaapan), et peamiselt on ibotenic acid (mis on ühtlasi mustsinooli prekursor) ja mustsinool aktiivsed toimeained
Kasutatakse mürgi saamiseks, tuleb juurt keeta. Pidavat vombatitele maitsema. Surmaputk sama,mis eelmine aga kuninglik.Tehti vanadele kunnidele asjad selgeks. Sarnane toime käokinnale halvab motoorikatjuhvitvaid ihaseid, järgneb hingamise peatumine. Hiirekuse hais juures. Põhja pool juhusik prahitaim. Käoking mugulad on väga mürgised. Eests kollane käoking looduskaitse all. Lehed niii hullud ei ole. Sõrmkübar- mürgine. Südameregulatsioonis tähtsal kohal. Karumustikas/belladonna(kaunis daam) mõjub närviregulatsioonile ja teeb silmad suureks. Selleks nimetatakse ka ussilakka,millest ka üleliigne paanika Soolikarohi usside vastu, tugeva kõrvaltoimega. Koirohi absint Hobukastan värskena mürgine Harilik krass Verehurmarohi Sinililled/ülased Karukellad looduskaitse all Ogaõun- eriti seemned Unimagun Kollane mesikas Kilpjalg Jugapuu Hane/jõgi/koer/(mets harak - söödav)/vesi/haneputk Hiirekõrv mürgine,samas kõrgvererõhu korras alandab
Nii moodustub täiesti omapärase välimusega taim, keda pole raske meelde jätta. Mari nelja lehe ristumispunktis on sinakasmust, läikiv või sinaka vahakirmega kaetud. Kas pole mitte ahvatlevalt sööma kutsumas? See on küll taime eesmärk, sest nii saaks ta levitada oma seemneid, kuid mis saab tema sööjast! Siin ei ole vaja palju oletada, piisab vaid mõnede rahvapäraste nimede ettelugemisest: ussimari, hundimari, kaarnahain, hullukoeramari, karumari, karumustikas, kullimari, seakihvt. Kohe on selge, et kõik ei ole päris õige. Kui marju pannakse suhu nii paljudele loomadele, siis ilmselt need inimestele ei kõlba. Nii see on, otsest ohtu näitavad aga nimed kihvtimari, surmamari ja surnumari. Kogu ussilakk on mürgine ja äärmiselt ohtlikud on viljad ning risoom. Need põhjustavad kõhuvalu, soolte ja põie kramplikke kokkutõmbeid, oksendamist, iiveldust, peavalu ja -pööritust. Surm võib saabuda aga
bataat e. maguskartul Sugukond maavitsalised – Solanaceae Peamiselt troopilise levikuga, 3000 liiki Suurim perekond (1000 liiki) on maavits (Solanum) - rohttaimed, liaanid, vahel puitunud, sageli mürgised lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole lehtede ja harude paigutus võib olla ebaregulaarne - õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine - tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt vili:kuiv kupar v. lihakas mari tubakas, karumustikas e. belladonna, ogaõun Eestis looduses: koerapöörirohi ja kaks liiki maavitsasid kultuuris: kartul, tomat, paprika, füüsal, petuunia Selts sarikalaadsed - Apiales Olulisimad sugukonnad sarikalised ja araalialised, lisaks mõned väiksemad Sugukond araalialised – Araliaceae 800 liiki Luuderohi Hedera helix Harilik ženšenn Panax ginseng Sugukond sarikalised Apiaceae 3000 liiki Rohttaimed vars õõnes, vaoline, sõlmine
13. loeng - Psühhedeelikumid ehk närvihälvitid Tuntakse ka kui hallutsinogeenid, psühhotomimeetikumid, enteogeenid, deliriandid, delusinogeenid, mispertseptinogeenid, müstikomimeetikumid,psühhotogeenid, fantastikumid, illusogeenid, entaktogeenid, skisogeenid, psühhoheuristikumid ... Psühhedeelikumide ehk närvihälvitite efektid esinevad harva puhtal kujul; sageli lisandub ka psühhostimuleeriv või pärssiv toime, erinevatel ravimitel on erinevad toimespektrid Karumustikas - atropa belladonna · m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele · Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund · Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Inglitrompet · Kuulub maavitsaliste sugukonda · Levinud ilutaimena · Õied sisaldavad m-atsetüülkoliini-retseptorite blokaatoreid · Tarvitatakse enamasti õitest keedetud tee kujul, toimeaineks eeskätt skopolamiin
Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vein- Vahemere ääres, kus viinamari kasvas Mõdu - piirkondades, kus olid mesilased (3 kuud kääritamist- õlle eelkäija) Õlu- Odraviljast Uimastitarmimise ja uimastipoliitika ajalugu eestis Muinasajast kuni 19. sajandini - hüpoteetiliselt kasutati samanistliku kultuuri sugemetenaatropiini sisaldavaid taimi (kärbseseened, karumustikas) transsi langemiseks 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad - Põlva, Võru ja Petserimaal unikaalne piirkond kus kasutusel joobe tekitajana lisaks alkoholile ka eeter - saksa soost inimeste ja med.töötajate hulgas kasutusel oopium, kokaiin, uinutid (barbituraadid) Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas
annaabi.ee 
