10, 11). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 10 Pilt 11 · Asetada patsiendi allpool asuva jala pahkluu alla kokku volditud või rullitud käterätt või lina (pilt 12, 13). Pilt 12 Pilt 13 · Fikseerida patsiendi tallad sääre suhtes 90 kraadise nurga all sääreluu suhtes (pilt 14, 15, 16, 17). Pilt 14 Pilt 15 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 16 Pilt 17 Külili asendi toestus: (pilt 18, 19) Pilt 18 Pilt 19 · Asetada patsiendile tekk pele. 12.6
efektiivsemad. Aga igal juhul on soojendus oluline ja soovitan seda alati ka meeles pidada. (nike.jooks.ee) SOOJENDUS ERINEVATELE LIHASTELE Käte- ja õlavöölihased. Väike harkseis, sõrm-seongus käed ülal. Siruta käed ülespoole, vaata sõrmedele. Käte-, õlavöö- ja rinnalihased.Väike harkseis, käed sõrmseongus taga. Tõsta käed aeglaselt ülespoole. NB! Hoia selg sirge ja kõhulihased pingul! Seljalihased. Põlvitusiste, jalad põlvedest kõverdatud, tallad koos, kerekallutus ette. Siruta käed mööda põrandat võimalikult kaugemale, vaata otse ette. Reie sisekülje lihased. Iste, jalad põlvadest kõverdatud, tallad koos, käed hoiavad pöidadest kinni (kannad peavad olema reitele võimalikult lähedal.) Suru põlvi allapoole. Reie tagakülje lihased. Selililamang. Tõsta ülakeha kõverdatult käte toele, tõsta täisnurga alla painutatud pöiaga jalg üles. Tuhara- ja reielihased. Toengpõlvitus. Jalalöök taha.
Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on oranzikas laik, mis ulatub esikäppadeni. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkuneja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugison levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma. Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad. Ta on tihedalt metsadega seotud loom, keda lagedal võib kohata ainult saagijahil. Eelistab ta vanu risustunud okas- ja segametsi.
lõpetab tõmbe juba enne käte jõudmist õlga läbiva vertikaalasendini. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole. 3.Liigutused jalgadega Juurdetõmbamisel eemalduvad taldadega pisut vastamisi pööratud jalad teineteisest üha enam põlvede kohalt, kusjuures tallad pöörduvad samaaegselt järjest rohkem vastamisi. Vahetult enne jalgade juurdetõmbamise lõppemist algab ettevalmistus pöidade ja säärtega teostavaks tööliigutuseks. Pöiad pööratakse kõrvale ja nad jõuavad põlveliigeste kõverdamiseks vahetult puusade lähedusse. Selles asendis toetavad pöiad ja säärte sisepinnad vastu vett, avaldades väljapoole suunatud kaarliikumisega survet veele
aastal on kujutatud Rooma mosaiikidel? Bikiinid 22.Milliseid materjale armastati? Siid ja puuvill , (lina). 23.Mida uut võeti kasutusele väärisehete valmistamisel? Kameed( konnakarbist ) , rubiinid , smarakid,safiirid. 24.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid ja kõrge säärega saapad. 25.Mida tead Rooma sõjaväe riietusest,relvadest ,sümboolikast? Põskedega kiiver, metallplaatidest pantsel õlgadel,nahkpaelad,volditud sellikud,sandaalid, metallitud tallad et ei kuluks, nahast säärekaitsed,matlid suure kapuutsiga. 26.Mida häbeneti Roomas kanda? Püksid,karusnahad, 27.Missuguse suure murrangu tõi ristiusk keha ja rõivaste suhtesse? Hakati keha varjama, 28. Millepoolest erines Bütsantsi tuunika Rooma omast?Varrukad ,tugevast materjalist, varjab keha, kootud kookon ,kaunistatud vääriskividega . 29.Mis värve ja materjale Bütsantsis eelistati,miks? Tumedaid säravaid värve, purpurvärvid .
Maie Timm Pilt 6 Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 · Asetada patsiendile allpool asuva jala pahkluu alla kokku volditud käterätt või lina (pilt 10, 11). Pilt 10 Pilt 11 · Fikseerida patsiendil tallad 90 kraadise nurga all sääreluu suhtes (pilt 12, 13, 14, 15). Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm Pilt 12 Pilt 13 Pilt 14 Pilt 15 Poolkõhuli ehk Simsi asendi toestus (pilt 16). Pilt 16 · Asetada patsiendile tekk peale.
palju on neid hetki, mis sind hingetuks võtavad! -When the world gets dark, friends are the batteries in your flashlight. -Üks naeratus katki läks klirinal, muutus pisaraks iga ta kild. -Sometimes, you just have to know when to let go & when to walk away. -Ja kui kord lõppeb see, mida kunagi ei olnud ja algab see, mis alati olnud, kas siis uuesti rahu leian või põgenema pean taas? -Sa häiri mu hullu lootust ja kiusa mu üksindust. -we can't cry the pain away . -..ja tallad sa kergemeelselt minu tunnetel -Homme oleme nii, kui poleks meid olnudki -I guess I'm getting tired of being that last thing on your mind. -miks tuju rikud sa? -siis kui täna ei vea, kas homme on parem? -unistused purunevad, killud toovad õnne. -You and me never had love. -Vaid kõige süütum ingel naeratab nii nagu sina! -Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi! -Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees. -Tee häält, siis ma kuulen sind!
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Valgejänes Referaat Gerda Narusk 4.b klass Võru 2012 Mina valisin oma referaadi tööks valgejänese ehk lumejänese, sest nad on ilusad ja armsad. Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks külmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta on suhteliselt suur jäneslane. Valgejäneslane on pärit Euroopast. Valgejänes on väiksem kui halljänes, ta on ümarama kehaga. Karvkate on tal tihe ja pehme. Suvel hallikaspruun ja talvel osaliselt või üleni valge. Karvavahetus toimub oktoobri keskpaigast detsembrini, siis muutub karv valgeks. Veebruari keskpaigast mai lõpuni valgest pruuniks. Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis tagumised jalad ja seejärel lähvad valgeks selg, tagaosa ja kõrvade esiosa. Emastel vahetub karv varem kui isastel. Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut teist värvi kui vanaloomade...
Minu elu polümeeridega Polümeerideks nimetatakse kõrgmolekulaarseid ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ning molaarmass jääb vahemikku 2 000 - 2 000 000 g/mol. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelatest. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Päritolu järgi jagunevad polümeerid biopolümeerideks, tehispolümeerideks ja sünteetilisteks polümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult, näiteks luud ja juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad k...
aga mujal maailmas kandsid neid ka valitsejad. Pastel on sandaalist parem, sest kaitseb varbaid, ei lase liiva sisse ning alla saab panna paksemaid jalarätte. Tegemine on kõigile jõu- ja oskuskohane. Pastlaid pandi kaasa ka hauda, sest usuti, et teekond parimatele jahimaadele pikk ning kulub mitu paari jalatseid. Enne kingadeks üleminekut olid kasutusel paksust vanutatud riidest poolsaapad. Pikad pehmed sääred seoti kinni paelaga, alla pandi nahast või puust tallad. Karl Suure pojapoja, kuningas Bernardi hauast (9.sajand) on leitud ka punased puutaldadega nöörsaapad. Oskuste paranemisega, hakati tegema kitsamaid ja graatsilisemaid jalanõusid. See arenes pikalt, ligi viissada aastat. 972. aastal heitis Reimis piiskop ette, et mungad on omale liiga pika ninaga jalanõud teinud. Nad lõid ninaotsad läikima, vahel kinnitasid ka peeglitükke, et ennast imetleda. 14.sajandil pandi paika kindlad kinganinade pikkused seisuste järgi.
Dromedarid taluvad paremini kõrgemaid temperatuure, pakast aga halvasti..Dromedarid olid kodustatud enne baktriani, varem kui 3000 eKr Araabia poolsarel. Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks . Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu.. Ka baktrian kogub
SUUSKADE MÄÄRIMINE LIBISEMISE MÄÄRIMINE Ostes uued suusad, töötle kõigepealt suusataldade libisemispinnad põhjaparafiiniga, milleks sobivad ideaalselt ka sinine SG6 või violett SG4. Vanad, juba kasutusel olnud suuskadel tuleks kõigepealt tallad suusahoolduses kivilihvida ja alles seejärel põhjade töötlemise kallale asuda. Pea meeles, et korralik põhjade töötlemine on eelduseks heale libisemisele. SG2 valge SG4 violett SG6 sinine SG8 roheline SGG grafiit (+10°...-1°C) (-1°...-7°C) (-7°...-12°C) (-10°...-30°C) Libisemise määrimist võib teha kas külmalt ( ainult siis kui on tegemist distantsiga alla 10 km) või soojalt. Soojalt määrimine lisab määrete kulumiskindlust ja seetõttu soovitame seda alati ja eriti kui on tegemist pikemate distantsidega (üle 10 km). Libisemise määrimine külmalt: 1. Puhasta hoolikalt suusapõhjad. 2. Vali temperatuurile vastav libisemispara...
tüvepikkus on kuni 70 cm ja mass kuni 5,5 kg. Kõige väiksemad valgejänesed elavad Jakuutia taigas, kus nende mass on 2,5–3 kg. Hele saba, kõrva valge tagaserv ja silma punakaspruunid iirised on valgejänestele liigitunnusteks. Valgejänese kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut üle selle ja on tahapoole painutatud. Saba on lühike ja ümar, kas üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel. Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. (wikipeedia.org). 2 ELUPAIK JA LEVIK Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. Päris lagedale tuleb harva: elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. (blogspot.com) Valgejänes on Põhja-Euroopa kõige põlisem, kuid mitte kõige levinum jäneslane. Valgejänes on
Sooritage seda harjutust 30 korda ja korrake sama teise jalaga. b) Sirutage jalg välja. Keerutage labajalga kella osuti liikumise suunas ja siis vastupidises suunas. Korrake seda harjutust mõlema jalaga 5 korda. c) Painutage labajalg pöiast ülesse nii, et ainult kannad puudutavad maad. Seejärel kiikuge kannalt pöiale. Nüüd tõstke üles labajala väliskülg vaheldumisi siseküljega. Korrake seda harjutust 30 korda. d) Tallad vastu maad. Tõstke kannad nii kõrgele kui saate. Hoidke 3 sekundit. Laske varbaid üleval hoides kannad vastu maad ja puhake jalgu. Korrake seda harjutust 10 korda. 2) Skeleroseerimise abil saab veenilaiendeid ravida nende algstaadiumis. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku. 3) Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud
Talpa Europea (Euroopa) mutt liigikirjeldus 1) Description (üldkirjeldus) Silindriline keha ja jalad, suurte küünistega käpad. Labidakujulised käpad on hea määramistunnus (nagu ka teiste muttide puhul) (Macdonald, Barret, 1993). Esijäsemed lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud 6. varbaluu kohastumused mullas kaevamiseks. Selleks võib rakendada oma kehakaalu 24 korda ületavat jõudu. Keskmine vanus 3 aastat, piirvanus 10 aastat (Kirk, 1990). Üliväikesed silmad (läbimõõt 1 mm) jäävad enmuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad.
(lisa 2) Kõrvad on väiksed, ümarad ja laiaaluselised ning võimaldavad väga vähe liikumist. Esijalad on mõnevõrra kõverdunud tänu sissepoole pöördunud käppadele ja küünised on kreemjad. (viide 2) Päikesekaru on karudest kõige väiksem. Täiskasvanud on umbes 120-150cm pikad ja kaaluvad 27-65kg. Isased on 10-20% suuremad kui emased. Koon on lühike ja heleda värvusega ning hele piirkond ulatub enamasti üle silmade. Käpad on suured ja nende tallad on paljad. Arvatakse, et põhjuseks on see, et need on kohanenud puudel ronimiseks. Küünised on suured, kaardus ja teravad. Nad on sirbikujulised ja kaalult suhteliselt kerged. Saba on 3-7cm pikk. (viide 2) Söömise ajal võivad päikesekarud erandkorras oma keelt pikendada 20-25cm, et eraldada putukaid ja mett. Tal on väga suured kihvad ja võrreldes oma keha suurusega tugev hammustusjõud. (lisa 3) Ei ole küll hästi teada miks, kuid arvatakse, et see võib olla seotud
srtele. Ldvesta kael. Vajaduse korral kverda plved. Vaade ninaotsale. Ettepainutused virgutavad llisammast, parandavad seedimist ja jkainete vljutamist kehast. Sisse hingates siruta alla selg ja kael. Vaade kulmude vahel. Vlja hingates painuta ette. Ldvesta kael. Vaade ninaotsa. Sisse hingates tuse sirge seljaga psti ja vii ked les. Vaade pialdele. Vta vlja hingates me asend. 5. Turiseis . hinga sisse , kverda plved , toeta tallad puusade laiuselt prandale ja hoia varbad otse. Hinga vlja , suru lug rinnale ja tmba lgu tahapoole. Hinge sisse , suru ked prandale ja tsta plvest kverdatud jalad aeglaselt les. Hinga vlja , toeta lad tugevalt vastu matti , hoia lug rinnal. ra liiguta selles asendis pead kljele. Hinga sisse, tsta ked selga toetama ja langeta kvedatud plved sujuvalt lauba kohale. Pa hoida Knarnukid lgadega hel joonel, et luua kindel toetuspind, ja siruta rindkeret. Hinga vlja , kasuta alaselja toetamiseks
Istudes koormab inimene oma selgroogu umbes 50% võrra rohkem kui seistes. Istumise asend, kus keha on fikseeritud ühte asendisse, põhjustab kaela-, õla- ja seljavalusid. Keha toetub istudes vaagnale. Keha raskusjõud on kõige väiksem, kui toetuda istudes võrdselt mõlemale tuharale ja hoida alaselg kergelt nõgus vastavalt nimmeosa füsioloogilisele kõverusele. Jalgade pingevaba asend on täisnurga all painutatud, õlgade laiuselt harkselt, tallad toetuvad maha. Selline asend on kehale kõige loomulikum ja kergem taluda (Saarna, 2006). Heal toolil peaks seljatugi toetama inimese selga ka ettenõjatudes. Selg peaks olema 100-120 kraadise nurga all, mitte päris sirgelt, et vähendada survet selgroolülidele. Keha raskus peaks olema üle kantud tooli seljatoele. Käetoed on vajalikud, kui klaviatuur asub eraldi sahtlis. Eriti on käetoed abiks pimekirja valdajaile. Kui klaviatuur asub laual, toetub ka käsi lauale
Valatakse põhiliselt spordi ja tööjalateid. Tald valatakse otse jalatsil. See toimub vormis, kuhu surutakse plastide kraanulid. Jalatsid on veekindlad, tugevad, tald ei ole libe vaid mustriline. 2.niitkinnitused - neid valmistatakse kas randiga või randita. väga palju on rantkinnitust meeste jalatsites. rantkinnitusega jalats on kulumis kindel sest rant kaitseb jalatsi pealist ka tugipind on suurem. rantkinnitu on töömahukam ja materjali kulu on suurem. 3.Jäigad tallutusviisid - tallad kinnitatakse naelte või kruvidega. jalatsid on tugevad, rasked, mitte eriti vee kindlad. eesti vabariigis kehtib jalatsite märgistamise määrus mille kohaselt peab jalatsite märgistus sisaldama teavet jalatsi kolme peamise osa kohta. nende osade materjal esitatakse piktogrammina või kirjaliku märkena. teave antakse selle märke kohta mida on kasutatud vähemalt 80% pealise või voodri välis pinnast, või vähemalt 80% välistalla mahust. Nahk jalatsite sortiment.
Enne, kui hääl 12. Sinus on maailma valgus, ainus valgus, mis räägib Õpetajate juuresolekul, peab see võib valgustada Teed. Kui Sa ei suuda seda endas leida, siis on lootusetu seda kusagilt kaotama võime öelda teravusi. Enne kui mujalt otsida. See on Sinust väljaspool, sest kui hing suudab seista Õpetajate ees, peavad Sa selle leiad, siis oled ennast juba kaotanud. tema tallad olema pestud südameverega. See on saavutamatu, sest kaugeneb Sinust 1. Juuri välja auahnus. kogu aeg. Sa võid jõuda selle valguse kiirtesse, 2. Juuri välja elujanu. kuid ei saa iialgi puudutada leeki. 3. Juuri välja soovid elumõnude järele. 13. Soovi tuliselt võimu. 4. Tööta nii, nagu töötavad auahned. Austa elu 14. Soovi kuumalt rahu. nii, nagu need, kes janunevad selle järele. 15
lülisambale, · verevarustusele ja üldiselt kogu tuguliikumis-aparaadile. · Istumistööd korraldades veendu, et: · töötool on reguleeritav kõrguse ja seljatoe osas. Oled valinud tooli õige kõrguse ja · seljatoe asendi; · hoiad selja sirgelt või kergelt taha poole kaldu; · kätel on piisav toetuspind ning käsivarred ei ole surutud lauaserva vastu; · istud jalad puusaliigesest peaaegu täisnurga või nürinurga all, tallad kindlalt maas või · jalatoel; · toetud mõlemale istmikuluule; · ei peaks töötama pöördes, kummargil või muus pingeasendis/sundasendis; · oled valinud õige tööpinna kõrguse ning lõdvestanud õlad ja kaela; · oleks takistusteta võimalik muuta jalgade asendist; · jalatallad oleksid kindlalt põrandal või jalatoel; 13
Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid hüpates ühelt puult teisele, suhteliselt sarnaselt oravale. Segamini võib ajada Kivinugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis. Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta ja jägedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad. Levik ja arvukus Eestis Metsnugised on levinud üle terve Eesti. On selge, et nii liikuva looma arvukust on suhteliselt raske täpselt kindlaks määrata, mistõttu on välja pakutud umbkaudne number, mis väidab, et Eestit asustab umbes 4000 metsnugist. Eluiga. Vabas looduses 8-10 aastat
kehvad ka. Kui Sul on võimalik, osta või koo mulle ühed villased paksud sõrmikud. Mitte heledad ja ikka suuremad, et väikesed ikka ei oleks. Siis ühed paksud sokid, mul kaks paari neid õhukesi puuvillaseid on, aga need hakkavad läbi saama. Nartsud on ka, aga need lähevad külmaga ruttu niiskeks. Ja siis Taadile on mul palve, vast ta saab kusagilt taldadele alla vilttaldu. Kui Sa, Taat, saad, ära paksusi tee, sest säärikud on mul küll suured, aga kui mul paksud tallad on, siis ei lähe jälle sokid sisse. Taat ja Muti, ärge pahandage, et teen nii palju tüli, muudkui palun ja palun, ise pole aga midagi teinud. Aga loodan, et siiski ükskord saan teha tasa. Teie Väin. Veel räägib Väino oma kirjades, et ta teenistusaeg läks 3-lt aastalt 4-le ja ta lisaks ta hakkas seal tantsimas käima. Väino Tuulas -6- Tagasi Estonias Väino Arenit võeti Estoniasse avasüli vastu
kummilelastsuse saavutamiseks. Polüuretaan (PUR) Polüuretaanid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed elastomeerid. Neist saab kergelt valmistada vahtusid (40 % toodetest ongi vahud) Polüuretaanid on ühed tugevamad elastomeerid Läbipaistev, tugev, abrasiivkulumiskindel, hea survetugevusega, kütusekindel Kasutatakse: rehvid, kütusemahutid, hammasrattad, laagrid, autode stanged, tööstuslikud pingid, polstrid, jalanõude tallad jne. 10. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjaliks (KM) (composite material) nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad.KM on heterogeenne, st. omadustelt mitteühtlane. Tema omadused on määratud koostisse kuuluvate faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev, teine plastne ja elastne.
aineid, eriti histamiini. Haiguse klassikalise kulu korral lokaliseerub lööve täiskasvanutel: sõrmevahedes randmel käsi- ja õlavarre painutuspinnal rindadel küünarlohkudes kõhul (eriti naba ja vööpiirkonnas) tuharatel genitaalidel reite ja sääre sisekülgedel harva hüppeliigese ja jalalaba piirkonnas Tavaliselt jäävad juustega kaetud peanahk, nägu, selja ülaosa, peopesad ning tallad lööbevabaks. Haiguse pikemaaegsel kestmisel esineb üle kogu keha rohke lööve, ka küünarnukkidel ja põlvedel. Imikutel ja väikelastel võib lööve olla kogu kehal. Imikutel ka: juustega kaetud peanahal peopesadel ja jalataldadel 6 Joonis. Sügeliste eelistatud lokalisatsioonikohad 7 Lööve sügelishaige nahal on polümorfne ehk mitmekujuline. Lööbeelemendid on järgmised. 1
avameelsust. Kui istute toolil kaksiratsi, väljendate oma üleolekut. Jalga üle tooli käepideme visates jätate mulje, et teil on ükskõik. Kui istute jalg üle põlve ja kiigutate seda, olete kas tüdinud või vihane. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. Märkamaks kui palju me suhtlemisel liigutuste peale loodavad, püüdge rääkida mõni jutt žeste kasutamata. Võimalik, et teil tuleb hoida tallad kõvasti maas ning käed selja taga. Olles rääkinud paar minutit, lubage endal kasutada žeste ning pange tähele erinevust (McKay 1998: 58-59). 8 1.4. NÄOILME Nägu on inimese väljendusrikkam kehaosa. Näoilmest oleneb, kuidas sõnumit mõistetakse. Näoilmega kõnelemiseks on lugematuid võimalusi – põskede pungitamine, lauba kortsutamine, silmade kinnipigistamine
ja tundis esimest tukset arkava olendi ihus. Ta tegi linna kohale tahistaeva ning sai uheks iga sundiva tahe sarahtusega,kustuva paikese iga viimase kiirega. Ta nagi virguvaid jumalaid ja maailmaks laialilaotuvaid hlidusid ning tundis, kuidas nende kehast sunnivad mered ja maed. Ta oli uks koigi seast ja koik oli uhtlasi temas. Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga. Kari kosus tema kae all, toved ja metselajad hoidsid eemale ning onnistus puhkas karjuse tegude peal. Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest,
Ohumärgiks on kindlasti ka see, kui laps ei kõnni meelsasti pikki maid ja palub sülle. Ei ole võimalik ennetada lampjalgsust põhjustavaid haigusi. Kuna aga enamus lampjalgsusest on tingitud välja arenemata jalavõlvidest, siis on väga oluline juba lapseeast alates valida sobivad jalanõud (Meitern 2007). Üheks lampjalgsuse tekke põhjuseks ongi liiga suured või pehmed jalanõud (Sosaar 2007). 1.5 Õiged jalatsid Jalatsite valikul tuleb silmas pidada, et sisemised tallad oleks vormitud tallavõlvi järgides ehk vajalik on kanda niinimetatud ortopeedilise tallaga jalatseid. Sellega muutub oht tallavõlvi lamenemiseks minimaalseks (Meitern 2007). Probleem võib taanduda, kui õiget liikumisravi tehakse regulaarselt ja vajadusel kantakse tugesid või vastavaid jalanõusid. Tõsisema patoloogia korral vajaks laps siiski ortopeedi vm eriarsti konsultatsiooni. Tagasilööke võib esineda, kui määratud
Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................3 KES ON KASLANE?..........................................................................................................................................4 LÕVI...................................................................................................................................................................6 SÜSTEMAATIL...
kuni 2500 g. Metsnugisel on tüvepikkus 38-58 cm, sabapikkus 17 26 cm, mass 750 1500 g. Nugiste kere on sihvakas ja tugev. Metsnugise karvastik on tumepruun kivinugisel on see heledam, kahkja varjundiga ja hõredam. Kaelal ja rinnal torkab silma suur laik, mis kivinugisel on valge ja tagapool jaguneb kahte ossa, metsnugisel aga kollakas või oranz, tahapool ahenev nagu on näha ka piltidel (vt fotod lk 10 ja 11). Metsnugise tallad on talvel tiheda karvaga kaetud, kivinugisel aga peaaegu paljad. (Loomade elu, 1987) Kivinugis (foto Toomas Mitt) Metsnugis on tüüpiline metsaloom. Ta eelistab vanu risustunud, suurte õõnsate puudega okas- ja segametsi; lagedale tuleb üksnes saaki jahtides. Ka kivinugis elab mõnikord metsas, kuid sagedamini asustab ta siiski metsatuid kaljuseid mäenõlvu, ovraage, kivimurdusid põllukaitseribasid, aedu, 11
Tihti kasutati ka erinevaid abivahendeid mängude läbiviimiseks, näiteks palle (,,Muna") või klotse, toikaid (,,Kaikamäng") või salli (,,Pimesikk"). Liikumismänge mängiti ka pühadel. Mardipäeval mängiti ,,Haraka hüppamist", mis seisnes selles, et mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või kaugema piirjooneni hüppab, on võitja. Jõulude ajal meeldis noortele õlgedel mängida ,,Vägikaikavedu". Selles mängus istuvad vedajad sirgete jalgadega, tallad vastamisi, ning hoiavad mõlema mäega kaikast, kusjuures ühe vedaja käed on kas teise omade vahel koos või on mõlema käed vaheliti. Kaigas peab vedamise algul asetsema jalataldade kokkupuutekohal. Kumb teise üle veab, on võitja. Mõningates Eesti kohtades mängiti seda mängu ka nii, et kaikavedajaid on mitu ning nad asetsevad kolonnis. 3.2. Õuemängud Õuemängude põhimõtteks, nagu seda ütleb ka liigi nimi, on see, et kõiksugu mänguga seotud tegevus toimub õues
Merokriinsed: väikesed, üle kogu keha. * enim jalataldadel, peopesades F: kehatemperatuuri reguleerimine! F: AV-saaduste ja mürkainete eritamine HIGI - happelise reaktsiooniga (pH 5,5) -> naha pinnale bakteritsiidse kaitsekile. RASUNÄÄRMED: * pärisnahas näsa- ja võrkkihi piiril, kõikjal nahas, va peopesad, tallad * näärme juha avaneb karva ja karvatupe vahelises pilus * huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisepinnal, nibudel, nibuväljadel avanevad vahetult naha pinnale * sekreet on NAHARASU F: võiab karvu ja nahka, soodustab sellega nende elastsust F. võie kaitseb epidermist mikroorganismidele ja ainetele - rasu nõrsistumise vähenemine-> naha ja juuste kuivus
Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit.
Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit.
Hilise pesakonna pojad kes sünnivad juulis-augustis , talvituvad koos emaga. Vaenlasteks on kakulised ja rebased. On olemas harilk siil ehk läänsiil ( helehalli kõhuga, näol tume vööt silmast ninani) ja kaelussiil ehk idasiil ( värvuselt tumepruun k.a.nägu). 9 MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud ka 6. varbaluu , mis on kohastunud mullas kaevamiseks. Omab enda kehakaalust 24x tugevamat kaevamise jõudu. Eelistab elada aedades, parkides, metsaserval, heinamaal, karjamaadel. Toitumine on eranditult loomne - vihmaussid, putukad, vastsed, teod, hiired, roomajad, konnad, teised mutid. Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu koguaeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas
kummilelastsuse saavutamiseks. Polüuretaan (PUR) Polüuretaanid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed elastomeerid. Neist saab kergelt valmistada vahtusid (40 % toodetest ongi vahud) Polüuretaanid on ühed tugevamad elastomeerid Läbipaistev, tugev, abrasiivkulumiskindel, hea survetugevusega, kütusekindel Kasutatakse: rehvid, kütusemahutid, hammasrattad, laagrid,autode stanged, tööstuslikud pingid, polstrid, jalanõude tallad jne. Plastide üldised eelised ja puudused. Põhjused, miks plaste kasutatakse: Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, Nad on kergemad, Viimistlemise minimaalne vajadus, Hea töödeldavus, Korrosioonikindlus, Hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), Head elektri- ja soojaisolaatorid Plastide puuduseks on: haprumine madalatel temperatuuridel, suhteliselt madal lubatav töötemperatuur, vananemine aja jooksul, madal tulekindlus 13
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega ...
Ei talu pikaajalist jooksukoormust ja nõuab pehmeid jalanõusid. Pes planus – lamppöid – kõik võlvid lamenenud. Kaasneb halb rüht. Normaalne jalavõlv - toetuva osa ja pöia aluspinna suhe 1:3. Meetmed pöiavõlvide lamenemise korral. Pöörduda arsti poole. Hinnata ka jalalaba asendit. Ravi ortopeediliste abivahenditega: jalatalla toed, kõrgendused ühele või teisele poole jala serva, ovaalne pehme padjake eesmise ristivõlvi alla, toetavad teipimised, anatoomilised tallad. Efektiivsed on ravivannid ja jalavannid männiokkaekstraktiga või spetsiaalsed õlid, soolad aga ka massaaž, veeprotseduurid. Vee temperatuur 39 -40 kraadi 20 -30 min. Egiptuse jalatüüp: suur varvas on üle 0,5 cm pikem kui teine varvas. Võib tekkida suure varba põhiliigese deformatsioon, suur varvas käändub väikeste jalatsite puhul teise varba suunas ning tekkib põletik ja valu. On oluline et jalats ei ärritaks suurt varvast. Leevenduseks jää, veeprotsetuurid jt
ut.ee/tervis/aergo/ 22 Joonis A. 1. Ergonoomiline tööasend. Säti kehaasend nii, et õlavarre-küünarvarre nurk, kehatüve-reienurk ja reie-säärenurk oleksid ligikaudu 90-100 kraadi (mitte vähem!). 1. Istmekalle reguleeritav. 2. Seljatoetus paikneb nimmeosas, anatoomilises kõveruses, selg toetub vastu tooli seljatuge (kehatüve-reie vaheline nurk u 110 kraadi). 3. Istmekõrgus on reguleeritav. 4. Tooli serv on ümar. 5. Tallad toetavad kindlalt maha või jalatoele. 6. Reie ja lauaplaadi vahel on 10-15 cm ruumi. 7. Küünarvars on paralleelne lauaga. Küünarvarred toetavad kas tooli käetugedele või lauaplaadile. 8. Ranne on küünarvarre suhtes 0°. 9. Ekraani üleserv on suure kuvari korral enam-vähem kulmude kõrgusel, väikese kuvari korral pilgu horisontaalpinnast allpool. Vaatekaugus 50-70 cm. 10. Pilk on suunatud ekraanile 15-20 kraadise nurga all, ekraani tasapinnaga risti.
ja pärn. Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed Lehise püstpakkudest. Lisaks on veel kasutatud samamoodi tamme. Masinad: Veskid,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad, hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda) Tööriistad ja käsitöö puit Kirvevars- odav kasest, head aga saarest(juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka
ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Metsnugis Metsnugis on meie metsade tavaline kiskja. Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik, mis ulatub ka esikäppadeni. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool Jalad on tumedamad. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugis on levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma. Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad. Päeva veedavad nad peamiselt kuskil puuõõnes või muus varjatud kohas magades. Ta on tihedalt metsadega seotud loom, keda lagedal võib kohata ainult saagijahil.
Seda kuni viimase osalejani. Võidab meeskond, kes esimesena finishisse jõuab. Palli edasi andmine kerega Osavõtjad: Vähemalt kaks võistkonda Vajaminevad vahendid: tennisepall Võistluse käik: Võistkonna liikmed lamavad rivis selili (jalad kõverdatult, käed selja taga) üksteisele lähestikku. Rea alguses pandakse mõlema võistkonna esimesele liikmele tennisepall kõhu peale. Peale stardikäsklust peavad võistkonna liikmed palli üksteisele edasi andma. Käsi kasutada ei tohi ja tallad ei tohi maast lahti tulla. Puusi võib tõsta. Võidab võistkond, kes suudab palli esimesena viimase liikmeni transportida. NB: kui pall poolel teel maha kukub/ ära veereb, panevad abistajad selle tagasi selle võistkonnaliikme kõhule, kellel pall viimati korralikult kõhul oli. Kolonnipall Mängu kirjeldus: Lapsed seisavad kolonnis üksteise selja taga. Viskaja, kes seisab kolonni ees, viskab palli esimesele mängijale. See viskab palli tagasi ja kükitab. Siis visatakse pall
esimeselt poolelt ja sinised jooned on SERQUAL ankeedi teise osa tulemused. Rohelised jooned näitavad vahet ootuste ja tulemuste vahel. 2.3 Arutelu ja järeldused ja edasist uurimist vajavad valdkonnad Pärast tulemuste analüüsi saab väita, et kogu grupi aravtes oli klubis suurimaks probleemiks puhtuse hoidmine, seda nii tantsupõrandal kui ka tualettides. Kõikide külastataud pidude ajal oli tantsupõrandal klaasikilde või kokteili, mis panin jalatsi tallad mõneks ajaks kleepuma. Tualettide puhul toome välja meeste tualettruumi ahta ruumikuse ning käte pesemiseks oleva ainsa kraanikausi, mis põhjustab järjekordi või halvemal juhul hügieeninormide eiramist. Naiste tualettruumis sai kiirelt otsa kätekuivatuspaber, mis täitis kiirelt prügikasti ning sellest tulenevalt kukkus see lõpuks tualeti põrandale. Väga palju miinuspunkte sai ka klubi personal. Teenindajad ei oska alati vastata
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 ...
Mati pani saali kaela. Järgmine lausepaar illustreerib asesõna kasutamist otsekõnes ja harilikus väitlauses. Malle ütles: "Ma lähen õhtul emaga parki jalutama. Malle ütles, et ma lähen õhtul parki jalutama. Abi: Mis lauses räägib Malle endast? Mis lauses keegi räägib Mallest? Vead grammatiliste sõnade kasutamisel. Malle ja Mati seisid puude seas. Jänes jooksis pealt põllu. Mati kukkus, et ta saabaste tallad olid libedad. o Sõnavormi vigade leidmine. Veaks võib olla sõnavormi kasutamine sobimatus lausemallis, vale morfeem/morfeemi variant. Toit läks emasse. Pilt ripub seinas. o Sõnajärje, sh osalausete paigutuse vigade leidmine. Tõuseb päike talvel hilja. Malle pani vaasi lauale, mis oli maha kukkunud. o Sobimatute väljendite (pragmaatiliste vigade) leidmine. Õpetaja, kobi klassist välja
Väikese tulukese valgusel võis siin aimata mingit mesipuu laadi hütti, kus lehmade ülevedaja öösiti peavarju leidis. «Õnnelik parvemees!» mõtles Gringoire. «Sa ei unista kuulsusest ega tee pulmaluulet! Mis puutuvad sinusse naisi võtvad kuningad ja Burgundia hertsoginnad? Ei tunne sa ka muid karikakraid peale nende, mida aprillikuu aas su lehmade jaoks kasvatab! Aga mina, poeet, 54 3 0 olen välja vilistatud, ma lõdisen, ma olen kaksteist sol'i üüri võlgu ja mu tallad on nii õhukesed, et kõlbaksid su laternaklaasideks. Tänan sind, parvemees! Su onn rahustab mu pilku ja laseb mind Pariisi unustada!» Ta ärkas oma lüürilisest joobumusest tugeva paugu läbi, mis äkitselt õnneliku onni poolt lajatas. See oli ülevedaja, kes omamoodi päeva rõõmudest osa võttes raketi õhku kõmmutas. See kõmakas ajas Gringoire'il kananaha üle ihu. «Neetud pidu!» hüüdis ta. «Pead sa mul ka kannul olema kõigis paigus! Oh jumal, isegi
käest ara anda, tõstis ta suure kivi maast ja tuikus sellega võitlejate poole. Keegi ei keelanud teda, sest kõik nägid, et Oodo lugu kirjumaks hakkas minema, kui soovitav oli. Selle uue vaenlase vaheletulek tegi Jaanuse vihaseks. Hirmsa hoobiga lõi ta vastase mõõga pooleks ja pöördus kui välk uue pealetungija poole. Mõõgata kangelane pillas ehmatuse pärast kivi maha ja näitas, et tal jalgade all tallad olid. Aga nüüd tormasid teised suure kisaga ettepoole ja võtsid sõjariistata Oodo, kes kui keeletu oli seisma jäänud, endi keskele. «Mis see tähendab?» hüüdis Jaanus kahvatades. «Vaat', mis see tähendab,» pilkas junkur Klopfleisch, oma ratsahobust rüsinal Jaanusele otsa ajades. See sai aru, et siin midagi päästa ei olnud, ja kiristas meelt heites: «Oh te petised koerad!» Ta lõhkus tugeva hoobiga pealetungija hobuse 85
Aga tema toas oli kaks lauda, üks suurem, teine väiksem. Esimene neist oli kuhjatud kuivatatud taimedega. Timusk kogus nende eestikeelseid nimesid ja sellepärast proovis ta iga sisseastuja sellekohaseid teadmusi. Ka Indrekule esitas ta mõned taimed ja küsis: ,,Seda tunnete? Aga seda? Ja seda? Aga nimi teie pool? Olete ehk kuulnud? Kus ta kasvab? Millal?..." Muidugi, Indreku teadmused ei ulatunud loodusevallas kuigi kaugele, sest milleks seda nii väga teada, mille otsas tallad jalgega hommikust õhtuni. Enamasti pidi Timusk oma küsimused ise vastama ja vene-, saksa- ning ladinakeelsed nimetused lisaks andma, nagu kordaks ta neid alatasa meeldetuletuseks. ,,Ka meil peab olema igal asjal oma nimi," seletas Timusk, ,,sest teaduses on peaasi nimi. Igas teaduses! Alguses oli sõna, see on teaduse mõte. Ainult kahju, et meie keel on alles elav, sest elav keel pole kunagi nii täpne kui surnud. Ladina keel on surnud, sellepärast on tema täpne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
