Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori.
Ants Laikmaa Ats Püvi TT14 Ants Laikmaa Ants Laikmaa (5. mai 1866 Araste- 19.november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. Nime eestistamiseni 1935. aastal kandis Laikmaa nime Hans Laipman. Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti
VELJO TORMIS 1930 Veljo Tormis on enda kohta öelnud: Tormise fenomen seisneb selles, et puuduvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase igasugused eeldused olla Kolmas tase Neljas tase helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakool...
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas ...
Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. • 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. • Valgetähe I klassi teenetemärk 2009 • Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu parimaks meeskergejõustiklaseks.[3] • Aasta kergejõustiklane 2010 • Harju maakonna aukodanik 2013 „Gerd Kanter. 15 sammu võiduni“ Autorid: Gerd Kanter, Raul Rebane Ilmumisaasta: 2010 Lühitutvustus: Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem. Võib-olla on see kõrvaltvaatajatele isegi „Kunagi pole liiga hilja spordiga alustada. Isegi, kui kohe hästi ei lähe, pole hullu. Vead ja viltuminekud ei ole halvad, kui osatakse neist õppida.“ (Maaleht, 30.09.2014)
Kool 19.saj 19. sajandil loeti talurahvaseaduse järgi kõiki lapsi alatest kaheksandast eluaastast kuni leerieani kooliealisteks. Seal oli kaks kategooriat: Kodulapsed ja koolilapsed. Nemad pidid läbima kooliõppeprogrammi mis oli lugemine, katekismus ja kirikulaul. Külakoolis käivad lapsed olid kolmes rühmas: Tähtede õppijad, veerijad ning lugejad ja katekismuse õppijad. Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks. Õppevahenditest ja õpikutest: 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakat...
ANTS LAIKMAA „Rukkipõld” (1866-1942.a)/pastellmaal Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa tagasi Tallinna ning tegutses 1900-07.a Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna .Ta oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse “Sezession” näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. Tallinnas maalis kunstnik mõned lähemate tuttavate portreed, näiteks “Tšerkessi poiss”...
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke oskusi tööriistade kasutamises, kuid ka omandasin oskuse välja töötada süsteeme, kuidas kõige ...
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke oskusi tööriistade kasutamises, kuid ka omandasin oskuse välja töötada süsteeme, kuidas kõige ...
Kehra Gümnaasium Vigala Maarja kirik Referaat Kehra 2009 Vigala Maarja kirik asub Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas Enge jõe kaldal. Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist. Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni. 1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esim...
Eriti suur tähelepani koorilauludel, neid on 200 ümber, üle poole meestekoorilaulud. ,,Hakkame, mehed, minema", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas". Ooper ,,Tormide rand". Muusikapedegoogina on tal eriline võime õpilasi kaasa haarata ja neid innustada. Tal on ka kogemusi mida rikkalikult jagada. Talle on omane rahvuslik huumor, mida on tunda mõnest ta teosest. Veljo Tormis. (1930) Päris Kuusalust, kuid elas vahepeal Vigalas. Isa oli köster. Õppis Tallinna muusikakoolis orelit ja koorijuhtimist. Tema looming on sisukas ja mõttesügav. Hetkel on ta meie silmapaistvam ja omalaadsem koorikomponist. Koorilooming on tal küllalt suur ja mitmepalgeline. On nii lihtsaid, kui ka keerulisemaid, suuremaid, kui ka väiksemaid teoseid. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva
Tema heatasemeliselt teostatud kaanekujundused ilmestavad paarisada raamatut, millest põhiosa on ilmunud kirjastuse Eesti Raamat väljaandel. 4 LISAD Lisa 1 Hukkunud aplinisti hotell. 1979 5 Lisa 2 Naerata ometi. 1986 6 Lisa 3 Millal?1986 7 Lisa 4 Jõulud Vigalas. 1980 8 Lisa 5 Jumala soosik. 1990 9 Lisa 6 Hitler ja Stalin. 1989 10 Lisa 7 Suitsetamisvastane kampaania "Võrgus?" 11 Lisa 8 "Praegu pole midagi olulisemat..." 1981 12
Fred- Georg VELJO TORMIS Pääro 2017 VELJO TORMIS 7. august 1930 – 21. jaanuar 2017 Eesti helilooja BIOGRAAFIA 1937-1942 elas Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama 1942-1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde 1943-1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist, see talle ei sobinud ning ta vahetas järgmisel aastal eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakka...
Harilik saar Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda, saare perekonda, kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi on sirge ja hästi laasuv. Koor on algul sile ja rohekashall, hiljem sügavate peente pragudega korp. Oksad paiknevad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 meetrit.Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare kuuluvad sinna veel rohkem kui kakskümmend perekonda. Meile o...
ANTS LAIKMAA ( kuni 1935 Laipman) 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913
Elulugu · Veljo Tormis sündis 07.08.1930 Kuusalu kihelkonnas ja üles kasvas Vana- Vigalas. · Tema isa oli köster, kes juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana pillimängu. · Tormise kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooliloomingut- Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule- mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. · 1943. aastal hakkas ta Tallinna Konservatooriumis orelit õppima. · 1948. aastal pidi ta aga oma erialast loobuma, kuna konservatooriumis
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud....
tagasi võita loomingulist käekirja stukkdekoori katoliiklusele Tallinna Toomkiriku altar ja ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. Sellel ajal ehitati kantsel, altarid Simunas ja Stukkdekoor on võimsaid ja Vigalas. Ackermani stiil erineva kõrgusega ornamentaalne ja luksuslikke losse on lähemal Lõuna figuraalne reljeef. Praegu tegutseb seal Barokk Eestis oma võimu ja - Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti
TÖÖLEHT Kristiina Jaagus MT-09A 1. Kangad jagatakse kiu järgi: · Taimsed kiud · Loomsed kiud 2. Valmistamistehnoloogia järgi jaotatakse kangad : · Telgedel kootud kangad · Silmuskoelised kangad · Mittekootud kangad 3. Ökopuuvill - Ökopuuvilla ei kasvatata suurtes monokultuurides, vaid väikestel põldudel, mis on aastase viljavahetusega ja rangeid ökoloogilisi tingimusi kontrolliva asutuse järelvalve all. Ökopuuvilla kasvatamiseks peab põld olema enne kolm aastat kunstväetisevaba. Taimi kasvatatakse ainult orgaanilise väetisega ja puuvillaõisi korjatakse käsitsi. Tulemuseks on väiksem maa- ja veevara koormamine ning puuvilla parem kvaliteet. Tänu sellele saadakse suurepärase kvaliteediga puuvill, mis on eriti nahasõbralik, õhku läbilaskev ja pehme. Sobib allergikutele. Green cotton - Taani trikoomärgis, ...
Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvas...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Siim Mihkel Palits MM-18 Veljo Tormis Referaat SISUKORD Table of Contents SISUKORD.............................................................................................................. 2 Sissejuhtus............................................................................................................. 3 Varajane elu........................................................................................................... 4 Kõrghetk................................................................................................................ 5 Teosed.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad................................................................................................... 7 ...
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga,
Veljo Tormis Referaat Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konse...
suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks. Sõna galaktika pärineb kreeka sõnast gala, mis tähendab piima. Kreeka mütoloogia järgi olevat Linnutee moodustunud jumalanna Hera piimast. Soomes on sellised taevased piimajõed olemas ka Siberi rahvastel. Burjaatidel on olnud huvitav komme, mis seostas linnuteed ja piimajõed kui kotkas lendas üle jurta, siis visati õhku tassike piima või piimast kääritatud jooki. Eestis on nimetus Piimatee üles kirjutatud Vigalas ja Palamusel . Paraku on nendel teadetel arvatavasti kirjanduse mõju ja saksa taust. Germaani päritolu on ilmselt ka meile nii tuttav nimetus Suur Vanker. Linnutee kui lindude tee on äärmiselt laialt levinud uskumus, eesti arhiivmaterjalides ongi enamasti märgitud Linnuteed teena, mida mööda rändlinnud lendavad talvituma ja tagasi. Linnutee kui surnute hingede tee on taas paljude rahvasteusundis leiduv motiiv
Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956 - 1960 Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana. 1956 - 1969 oli Tormis ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974 - 1989 esimehe asetäitja. Tormis on alates 1956
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane ...
VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvk...
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised.............................................................................
Eesti kunstiajalugu: Eduard Viiralt, Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Paul Raud. EDUARD VIIRALT 1898-1954 Sündinud Peterburi kubermangus Gubanitsa külas. Vanemad läksid Venemaale mõisateenijateks. Seal sündiski Eduard ning hiljem veel kaks poega. Esmase hariduse sai E.Viiralt kohalikus Kalitino külakoolis. 1909. a. tuli perekond Eestisse tagasi. Nad läksid Järvamaale Koeru kihelkonda Varangu mõisa mõisatöölisteks. Eduardi vanemad soovisid oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid, et temast saaks korralik kantseleiametnik, ent noorel Eduardil ilmnes juba varakult huvi joonistamise vastu. 1915. a. läks ta Tallinna Kunstitööstuskooli, õpetajaks oli seal Nikolai Triik. Paraku kujunes Viiralti õppimine seal problemaatiliseks: puhkes revolutsioon, Saksa okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles ...
kuivalt. Toorjuustude ja pehmete juustude vahele jääb prantslaste kuulus Neufchâtel frais, toorjuustu omadustega juust, mis sisaldab ka vähesel määral valget hallitust. Juustud Page 10 Mõned allikate kinnitusel on samasuguste omadustega ka Põhja-Itaalias toodetav mascarpone , mis on kuulsaks saanud kui Tiramisu üks põhikomponente. Eestis toodetakse nimetatud juustusorti Vigalas. Sinihallitusjuustud on enamasti poolkõvad, mõnikord aga ka täiesti voolava konsistentsiga juustud, millele annavad tekstuuri ja maitse erinevad sinihallitusbakterid. Mainekaim esindaja on prantslaste Roquefort, teadaolevalt ainuke nii suure menu saavutanud, pelgast lambapiimast valmistatud sinihallitusjuust. Suurepäraseid sinihallitusjuuste on teisigi: Itaalia Castelmagno ja Gorgonzola, inglaste Stilton ja Blue Dorset, Taani Danablu (Blue Danish) ja Blå Castello (sisaldab nii sini- kui
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laik...
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623 väidab, et 1908. aastal laulsid Ann Tsingel ja Reet Tahvel ,,Vihmaloitsu" Helme...
emotsioone ja oma rahvuskangelase võidu puhul ka ühtekuuluvustunnet. Tänapäeval võikski laias joones jagada spordi tegemise kaheks. Harrastajad ja tippsport. Kui harrastajate tegevus on suunatud eelkõige enda heaolu ja tervise parandamisele siis profispordi eesmärgiks on jõuda tippu. Tippsportlane Gerd Kanter on oma raamatu ,,Kõik on võimalk" eessõnas selle kõik kokkuvõtlikult koondanud: ,, Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem." Alljärgnev referaat annab ülevaate erinevatest kergejõustiku liikidest. 3 Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed
Pulmad peiukodus Mõrsja vastuvõtmise ja tuppaviimisega seotud tavad lähtuvad enamasti kõik tõrje- ja sigivusmaagiast. Nende eesmärgiks on eemale tõrjuda kurja ja kindlustada õnne ning edukust noorpaari tulevases elus. Tõrjemaagiaga ongi seletatav, et mõrsjat ei lastud astuda maapinnale. Peiu ema asetas sõiduki ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Mõrsjat tõstis tavaliselt peiu isa. Tekile või kasukale astumisest loodeti kas head lambaõnne või pehmet, leplikku südant mõrsjale. Mõrsja pidi vaibale (kasukale) viskama vöö (hilisemal ajal aga raha), mis sai ämmale. Veel levis komme, et ukselävele laotati vanad püksid, millele mõrsja tarre tulles pidi astuma (püksid põletati). Mõrsja kas talutati tuppa isamehe poolt või jälle kanti majja peiu süles. Igale ukselävele pidi mõrsja heitma kindad (~raha). Mõnes Lääne-Eesti kihelkonnas oli tavaks, et mõrsja toodi tarre rehealuse ...
KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid j...
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta raj...
KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Autor: Anu Palmi SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud , Ants Laikmaa , Nikolai Triik. Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis ,Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis , Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste,l941. aastast...
Keila Hariduse Sihtasutus KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Koostaja: Tuuliki Kupper 12.B Keila 2013 SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis.. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, D...
(Talve 2004, lk. 144) 6 Paljudesse kohtadesse saadeti koolmeistrid ainult talvekuudeks. Suveks läksid nad kodukohta tagasi. Sellise liikumise põhjustas asjaolu, et kõigist kihelkondadest polnud poisse Tartu seminari saadetud. Kõige enam leidus õpetatud noormehi Palamuse, Tartu- Maarja, Kambja ja Puhja kihelkonnas. Eriti palju andis koolmeistreid Palamuse kihelkond: sealt tulnute abiga avati koolid Vigalas, Järva-Madisel, Suure-Jaanis ja Kodaveres. Maarahva õpetaja tõusis oma teadmisega, kuid ka õigustega tavalisest talupojast kõrgemale. Liikumisvabaduse tõttu polnud ta enam seotud maaga. Õpetajaamet eraldus põllumehe omast ja hakkas kujunema omaette elukutseks. (Andressen 1997, lk. 179) Uued koolid jäid suuruse ja õpetamisvõimaluste poolest eri tasemele. Esialgu polnud koolimaju ja õpetust tuli anda kirikumõisas, köstrimajas ja rehetoas. Erinevaks jäid ka
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sis...
SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Ni...
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõi...
Riigiametnike seas püüti süvendada arvamust, nagu poleks maarahvas üldse võimeline õppima ja ega kirjaoskust omandama. Rahva hulgas aga levitati kavalaid kuuldusi , nagu asutataks koole ainult selleks, et anda riigile kirjaoskajaid sõdureid. Põhja-Eestisse asutati vähem koole. Esimeste koolide avamine õnnestus seal paremini, kus maa oli riigistatud. Nagu Forselius ise märgib, õpetasid tema seminari kasvandikud Jõelähtmel, Viimsis, Haljalas, Türil, Järva-Jaanis, Järva-Madisel, Vigalas, Harju-Madisel ja Ristil. Viimsi kool suleti mõisaomanike vahetumise tõttu 1688. Noarootsi koolis õpetas lapsi erihariduseta köster. Nissi kihelkonnas oli lugemaõpetamist proovinud edasi anda kohalik köster, poisid aga lugemist selgeks ei saanud. Seetõttu saatis Forseliuse õemees G. Herlin sinna uue lugemismeetodi järgi õpetama ühe Risti kooli lõpetanud noormehe. Uued koolid jäid suuruse ja õpetamisvõimaluste poolest eri tasemele, kuna esialgu puudusid
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras sai eestlane tuge mõttekäigult: ,,sakslased me pole, venelaseks saada me ei taha, olgem siis eestlased!" Tallinnas oli innukas kunstielu eestvedaja ANTS LAIKMAA (1866- 1942).Sündis Läänemaal Vigalas vallakirjutaja peres. Õppis Peterburi KA-s ja Düsseldorfi KA-s. Sealt lahkus, kuna oli pettunud akadeemia õppesüsteemis. Töötas Düsseldorfis ja tegi õppereise Belgiasse ja Hollandisse. 1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli
nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras sai eestlane tuge mõttekäigult: ,,sakslased me pole, venelaseks saada me ei taha, olgem siis eestlased!" Tallinnas oli innukas kunstielu eestvedaja ANTS LAIKMAA (1866- 1942).Sündis Läänemaal Vigalas vallakirjutaja peres. Õppis Peterburi KA-s ja Düsseldorfi KA-s. Sealt lahkus, kuna oli pettunud akadeemia õppesüsteemis. Töötas Düsseldorfis ja tegi õppereise Belgiasse ja Hollandisse. 1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli
Rootsi ajalugu Eestis Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik ...
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
