docstxt/130012585517630.txt
tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase. Sobilik hekiks. H. tuhkpuu (Cotoneaster) Kuni 2m kõrgune põõsas, punakaspruunide võrsetega. Lehed pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad Õitseb juunis. lubjarikkad mullad, päikesepaisteline koht, taluvad pügamist. Viljad erepunased Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 4-kaupa. Lamarcki toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 3-4m. Lehed on puhkedes vaskpunased kuni rohelised. Valged õied ilmuvad juuni alguses. Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja söödavad. Leheroots on karvane. Lehed on puhkedes alt siidkarvased. Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, kuiv kuni niiske, talub ka haput pinnast. Lepalehine toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 2-4 m. Viljad 1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad või peaaegu mustad. Kerged lubjarikkad mullad.
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...................................................................
tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark
Kui ei saa külvata, siis külma panna. · Aeg stratifitseerimiseks : Mänd, kuusk, lehis 1 kuu temp. 1-2 kraadi Kirss, ploom, tatari vaher 2-3 kuud temp. 1-2 kraadi. Tuhkpuu 2-3 kuud temp. 1-2 kraadi. Karvane viirpuu 19 kuud temp. 0-4 kraadi. Kuslapuu, liguster, toompihlakas, sõstar, õun 1 2 kuud temp. 2-4 kraadi, sügisel enne sügisest külvi. H. saar, kikkapuu, pärn 4 5 kuud temp 2 4 kraadi · Seemnete hoidmine lume all on levinud okaspuude juures. Veebruaris pannakse seemned õhukese kihina(2 cm) kotiga otse maapinnale ja kaetakse lumega. Nii kiireneb idanevus10 12 päeva. 27.04.2016 Marje Kask 24
laenatud nimi tuleb saksa keelest. Lihtsalt söödavad marjad Kukemari/karumastikas mingi pisike must... Ta on mõrkjas vesi ja saepuru. Ta on joogimari. Pihlakas on peale öökülmasid parem. Tuhk- ja harilikphlakas ning pooppuu. Pooppuu on kibe ja lääge aga pm söödav. Tuhkpihlakas pm sama. Peaaegu eesti pihlakas on soomepihlakas, pooppuu ja hariliku pihlaka hübriid. Toompihakas, toominga moodi pihlakas ,teine perekond. Neid võib peoga süüa, pole pobleemi. Eesti levinud tähtjas-toompihlakas, ameerika liik. Need marjad on mustad ja kobaras nagu toomingal. Toompihlakaid saab kasutada biotõrjena, rästad söövad neid marju ja siis hoovi ei roni. Metsõunapuu kibedad marjad, mis on paremad pealeöökülmi. Metsas võib olla ka mingi vesik-metsõunapuu.Kui õunad on suured, on aedõunapuu.Pisikeses mõõdus on siis metsõunapuu. Metsas paljaste lehtedega õunapuu võib olla hoopis mariõunapuu, siberist. Loeng 6 Mürgised marjad
Viljad- marjataolised õunviljad, kerajad kuni ovaalsed, valminult punased, kollased, pruunid või sinised Kasutatakse meditsiinitööstuses EBAKÜDOONIA Chaenomeles Mullastik- huumusrikas saviliiv või kergem värskem liivsavimuld Niiskus- põuakindlad Valgus- vajavad valgust Haljastusväärtus- Tähtsad haljastustaimed Lehed- suured abilehed Õied- suured, punased kuni valged, kas üksikult või 2-6 kaupa Viljad- suured õunviljad, rohelised, kollased Kasutatakse toorainetööstuses TOOMPIHLAKAS Amelanchier Mullastik- vähenõudlik 6 Niiskus- Valgus- poolvari Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Lehed- sügisel dekoratiivsete lehtedega Õied- valged, väiksed, viietised, tipmistes kobarates Viljad- söödavad, väike kerajas õunvili, must kuni punane Vilju kasutatakse kondiitri ja veinitööstuses VIIRPUUD Crataegus'
Eukalüptid on valgusnõudlikud, Eucaluptus globulus. külmahellad, kahjustuvad külma talvega, kui temperatuur on alla 0'C. Sugukond on jaotatud alamsugukondadeks viljade erinevuse põhjal. Enelas; põisenelas, pihlenelas, sinienelas, pärgenelas, ebaenelas, õisenelas. Pihlakas, Õunapuu, Tuhkpuu, Viirpuu, Pirnipuu, Aroonia, Ebaküdoonia, Toompihlakas, Tuliastel, Astelpihlakas, Küdoonia. Vaarikas, Murakas, Kibuvits, Roos, Maran, Kerria, Ebakerria, Drüüas. Toomingas, Ploomipuu, Kirsipuu, Aprikoosipuu, Virsikupuu, Loorberkirsipuu. Taraenelas; Nipponi enelas. Harilik põisenelas; Metspirnipuu, Harilik pihlakas, Pooppuu; Harilik viirpuu, Karvane viirpuu. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu. Valguselembesed, ei taha rasket mulda,
kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur,
id=69325981 (11.04.16) 95.Niine, A. (1976). Haljastaja käsiraamat. Tallinn: Valgus. 308 ja 324 lk. 96.Novacek, C. 2015. Syringa Josikaea.Chalersnovacekbooks.[WWW]: http://www.charlesnovacekbooks.com/tag/syringa-josikaea/,(13.04.2016) 97.Nurga Puukool. http://foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php?t=977 (15.04.2016). 98.Palmisterna, I., Johnson, B K. 2006. Puud ja põõsad aias. 99.Patune-Mitt, L. 1971. Aiakujundus. 100.Perekonnakirjeldus, Toompihlakas 2016 Hansaplant. http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=137&art=167 (13.04.2016) 101.Piir, R. Toompihlakas kultuuris. http://agrt.emu.ee/pdf/2000_4_piir.pdf (13.04.2016) 102.Plants for a Future. Sorbus intermedia. http://www.pfaf.org/user/Plant.aspx? LatinName=Sorbus+intermedia ( 13.04.2016) 103.Põõsasmaran. Kasutamine, https://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%B5%C3%B5sasmaran (02.05.2016) 104.Põõsasmaran. Liigikirjeldus, http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara.htm (02.05.2016) 105
annaabi.ee 
