korda) Hundinui vänge õhn, aga maitse täitsa ok. Pillroog jämedad risoomid,suurel hulgl varuainedi. Aga kuidagi õline ja piisavalt tõrjuvad. (Vanad ei kõba kuskile) Orashein risoomid sisaldavad palju suhkurt. Peale kuivatamist kui magus papp. Konnaosi nö söödav. Kiviimar risooid tugevalt magusad. Natukene sahhariini meenutav maitse. Magusus ei tue suhkrust vad mingitest kõrvaltaimedest. Mingit magusareaktsioone esile kutsuv. Juured: Putked( mets harak/köömen/metsporgand/moorputk) väga vänge maitsega aga ei riku suppi ära. Individuaalne vareeruvus on liiga suur, mõni on hea. Metsporgand on väga kibe, pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri. Takjad suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse- Hanijag mugulad pidid olema söödavad. Põldosi söödav. Soonõianõges ugujad risoomid Kurekellukas mugulad Angerpist - surm silmees sööd seda.Tugeva tärpentini maitsega. (mugulad) Laugud - metlaugal muguad, natuke kibe
liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga,
liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga,
Lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole. Õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt. Vili:kuiv kupar v. lihakas mari. N: harilik maavits, harilik ogaõun, koera-pöörirohi. Sk. Sarikalised Rohttaimed. Vars õõnes, vaoline, sõlmine. Lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega. Õied viietised, väikesed. Õisikus (tavalisim liitsarikas) katis ja osakatis. Vili: kaksikseemnis. N: metsporgand, naat, heinputk, mets-harakputk, emaputk, mesiputk, köömen, aedtill, mürkputk, täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa. Õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes. Tuultolmlejad. Viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega.
vaoline, seest õõnes, alusel lillakas. Lehed paljad, üldkujult lai-kolmnurkjad, viimase järgu sulglehekesed on lõhestunud lineaalseteks, lehekeste tippudes on valkjas oga (hea eristamistunnus!). Varre tipus liitsarikas, läbimõõdus 5-10 cm, õied väikesed, valged. Õitseb juulis ja augustis, viljad kaksikseem-nised levivad ka vee kaudu. Kasutamine: varem on kasutatud rahvameditsiinis ravimtaimena langetõve vastu. Soo-piimputk nagu ka metsporgand on söödaks pääsusaba (liblikas) röövikutele. USSILILL Lysimachia thyrsiflora; nimi on pandud kreeka väejuhi Lysimachose auks, kes Pliniuse väitel leidis selle taime; thyrsus (lad.k.) püramiidjas pööris, flora (lad.k.) õieline (õied koondunud püramiidjaks õisikuks). Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: lodumetsad, siirdesood, kraavid, tiigid, jõgede ja järvede kaldad. Niiskuselembene taim. Ussilill on mitmeaastane, roomava risoomiga, pikkade
annaabi.ee 
