1979- Eesti esimene punane raamat 1987- fosforiidi sõda 1993- soomaa ja lahemaa rahvuspark. Vilsandi nimetati ümber rahvuspargiks. 1998- Ilums „Eesti punane raamat“ 2004- Matsalu rahvuspark KOLM tüüpi kaitsealasid: 1. Rahvuspargid 2. Looduskaitseaad 3. Maastikukaitsealad Eestis on võetud kaitse alla mitmed looma ja taimeliigid, mille arvukus on väike või ta on väljasuremise äärel. NT:kuldking taimeliikidest, lisaks vele sõnajalgtaimede ligid, sammaltaimed Loomadest lendorav, merikotkas, kivisisalik, karu, ilves jne RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Helsingi konventsioon- 1974 Citesi washingtoni konventsioon 1992
kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. 17.Voolava vedeliku mehaanilise energia ligid ja nende omavahelised seosed. 18.Kuidas mõjutab rõhkude vahe vedeliku voolus tema voolamise tingimusi? 19.Hüdroajamis kasutatavate pumpade ehituslikud iseärasused ja neile esitatavad nõudmised. Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad
Linna ,,reljeefi" liigestatus mõjub ka tuule suunale ja kiirusele tänavatel ning linnarajoonide sisemuses lokaalsele tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele. 17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide jaotus võib muutuda; liigid võivad järgneda nendejaoks optimaalsetele kliimatingimustele; mõningad taimekooslused võivad adapteeruda. 18. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid põllumajanduslikule tootmisele ja metsamajandusele. Ebastabiilse niisutamisega regioonid muutuvad kuivemaks, seetõttu toimuvad muldade degradatsioon ja saagikaod; niisked alad muutuvad veelgi
Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike. Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga põldmari ikka parem. Kasvab metsas, kõrge nagu vaarikas,marjad nagu põldmarjad,sinised. Kõik vaarika ja muraka ligid on söödavad. Lillakas(nimi) on tegelikult punane,see nimetus sest värvus nimetus lillakas tui hiljem. Lillakas on pm hapu, seemned on liiga tugevad,need välja sõeluda. Mustikas on oluline kaubamari, sinikas ,, ei ole nii hea" . Kuna sinikad on kehvad ja need ei müü siis selle pärast õpetati neid mitte sööm, ja sellest tulnud et sinikad on halvad. Jõhvikas: harilik ja väike jõhvikas. Neid peotäitekaupa ei söö, tekivad maohaavad. Jõhvikaid
vahele lisatud silp või teisel juhul kui tal on midagi lühendatud.Muudetud nimi on siis, kui käibelolevas nimes üks osa alles jäetakse, teine aga tehakse. 22. Sõnastuse voorus on olla selge ja mitte madal. Selgeim on muidugi see, mis koosneb käibenimedest, kuid see on madal. Väärikas ja harilikkust hülgav aga on see, mis kasutab haruldasi nimesid (tavatu, ülekandeline, pikendatud nimi). Sellised nagu tavatu nimi, ülekanne, kaunistus ja teised nimetatud ligid ei lase sõnastusel saada harilikuks ja madalaks, käibenimi annab aga selguse. Tähtis on, et kõike nimetatut kasutataks kohaselt, kuid kõige tähtsam on oskuslikkus ülekandmises. Sest üksnes seda pole võimalik teistelt üle võtta, see on loomupärase ande tunnus, sest nimesid hästi üle kanda tähendab näha sarnasust. 23. Mis aga puutub jutustuslikku ja värsimõõdu abil jäljendavasse luulesse, siis on selge, et