LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Oder Hordeum vulgare Loodusvarade kasutamine ja kaitse Tutvustus Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Õistaimed (Magnoliophyta) Klass: Üheidulised (Liliopsida) Selts: Kõrrelised (Poales) Perekond: Oder (Poaceae) Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare) Odrast Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi Odra vili on teris, mida katavad sõklad. Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul) Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odrast Otra on nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk Euroopas,...
hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk katteseemnetaimed on suurim taimede hõimkond, jagunevad kahte rühma- üheidulised, kaheidulised, iseloomulik on õis ja sellest arenev vili. (ravimtaimed, ilutaimed) katteseemnetaimed- sama mis õistaimed. progress- on millegi areng muutuvas süsteemis.(organismide evolutsiooniline edasiminek) eukarüoot- päristuumne organism, kelle rakud on päristuumset tüüpi(taimed, seened) prokarüoot- eeltuumne rakk, neil puudub membraaniga piiritletud tuum, enamik prokarüoote on ainuraksed.(bakterid) hulkrakne- organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.(kalad, kahepaiksed,
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...
Praegused Eestis kasvatavad rapsi sordid on 00-tüüpi. Need on madalama eruukhappe sisaldusega ja ka madala glükoosinolaatide sisaldusega. Glükosinaadid seemnekestas ja kaitsevad taimi haiguste ja kahjurite eest. 25.Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 27.Tervailjade ja lina kasvufaasid. 1.Tärkamine 2.Võrsumine 3.Kõrsumine 4.Loomine 5.Õitsemine 6.Valmimisfaas (piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus) Lina 1.Tõusmete ilmumine 2."kuusekese faas" 3.Õiepungade moodustamine 4.Õitsemine 5
24. Rapsi 00 sordi mõiste seletus. 00 tüüpi sort on valgurohke rapsisort, mille puhul on tõestatud, et glükosinolaatide sisaldus jahus ei ületa 0,2% ja eruukhappe sisaldus on alla 2%. Kõik sordilehel olevad sordid on 00 tüüpi. 25. Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27. Teraviljade ja lina kasvufaasid. Teraviljad: 1) Idanemine (kõigepealt hakkab kasv. idujuur, seejärel idupung) 2) Tärkamine (esimese rohelise lehe ilmumine)
vajaliku C fikseerimine CO2 näol. RuBisCO katalüüsib Calvini tsükli esimest reaktsiooni. 9. C4 taimed, paksulehelised (CAM taimed), nende FS eripärad. C4 taimedel on primaarsete assimilatsiooniproduktide seas ülekaalus 4-süsinikulised dikarboksüülhapped ja aspartaat. C4 taimedel toimub CO2 primaarne sidumine fosfoenoolpüruvaadiga (PEP), mille tagajärjes moodustub oksaalatsetaat, mis redutseerub kiirelt malaadiks vüi aspartaadiks. Peamiselt troopilised üheidulised rohttaimed. C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida ka siis, kui õhulõhed pole täielikult avanenud. C4 taimedel on väga madal CO2 kompensatsioonipunkt. CAM taimed varuvad CO2 öösiti, kui õhulõhed on avatud. CO2 aktseptoriks oleva ribuloodifosfaadi regenereerimine öösel ei toimu mitte Calvini tsükli vahendusel, vaid see oodustub päevase fotosünteesi käigus sünteesitud heksoosidest. CO2 öise talletamise
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võte on purustatud materjali fraktsioneerimine-sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse-kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel.Porgandit kasv ribaskülvis ridade vahe 50, reavahe ribas 10-12,5 cm. Koristatakse oktoobris.
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
