haiguseks igal aastal 25 miljonit uus haigusjuhtu. Tripper võib avalduda ühe päeva kuni kuu jooksul, kuid väga tavalised on ka sümptomiteta juhud. Väga oluline on vältida tripperi saamist raseduse ajal, kuna see võib tekitada ohte vastsündinule. Tripperi raviks kasutatakse antibiootikume. Tripperi ennetamiseks kasutatakse kondoomi. PIDALITÕBI Pidalitõbi ehk leepra on krooniline haigus. Haigus mõjutab peamiselt nahka ja närvisüsteemi ning ravimata pidalitõbi võib tekitada jäädavaid naha, närvide, jäsemete ning silmade kahjustusi. Arvatakse, et haigusetekitajad levivad inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu, kuid umbes 95% inimestest on haigusele immuunsed. Leepra peiteaeg on kolm kuni 5 aastat, kuid on juhtunud ka 30 aastaseid. Haigusele on loomulikud järgmised sümptomid: kõhnumine, seedehäired, närvivalud, reumaatilised valud, punetav laiguline nahalööve; võivad ilmneda muhud, mis ei ole valulikud. LIHASÖÖJA BAKTER
Haigusi põhjustavate bakterite levik Alejo ja Martin Bakterid ⦿ Baktereid on prokarüoodid ⦿ Bakterid on erakordselt vastupidavad ⦿ Võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas ⦿ Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel Haiguste jagunemine ⦿ Pärilikud – geenidega kanduvad ⦿ Mittepärilikud – nakkusega levivad Patogeensed bakterid ⦿ Elavad parasiitidena taimedes ja loomades ⦿ Põhjustavad mitmesuguseid haigusi ⦿ Inimesel parasiteerivad bakterid põhjustavad: difteeriat, kõhutüüfust, leeprat (pidalitõbi). Leepra - nakkushaigus Nakkushaigused ⦿ Palju ohtlikumad kui pärilikud haigused ⦿ Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada Levik ⦿ Sõltub piirkonnast ja elukeskkonnast ⦿ Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused – soodne keskkond ⦿ Arenenud maades on levikut piiratud –...
Bakterite abiga on võimalik isegi madala metallikonsentratsiooniga maakidest toota rauda ja uraani. 2. Kuidas võib bakterite tegevus inimesele kahju teha? Meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese kaitsemehhanismide nõrgemisel kiiresti paljuneda võivad, mis siis meid haigeks muuta võivad. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused nagu: düsenteeria, salmonelloos, teetanus, tuberkuloos, pidalitõbi, meningiit jms. Bakterid põhjustavad toiduainete roiskumist, mis inimesele teeb kahju, kui ta peaks seda roiskunud toitu sööma. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid.
Paljunevad põhiliselt pooldumise teel, kuid esineb ka pungumist. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem. Teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on patogeensed ja põhjustavad selliseid nakkushaigusi nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist. Piimatööstuses kasutatakse peamiselt piimhappebaktereid
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Aadu Hint 10.01.1910 26.10.1989 Lapsepõlv Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 1941195...
Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE
ajakirimari.ee/Uhe_elu_91_aastat_551.ht m Kokku oli Aadu Hindil kaheksa last. Surm Aadu Hint suri 26.oktoobril 1989 aastal Tallinnas. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teosed Aadu Hint on kirjutanud 50 teost. Kõige rohkem on ta kirjanud novelle. http://tutarlapslinnast.blogspot.com/2013/11/a ngerjateekond.html Näiteid teostest Tuuline rand Pidalitõbi Uued naabrimehed Sina, kuu ja ema Oma saar Libahundi ema Tuuline rand · Aadu Hindi üks tuntumaid teoseid. · Koosneb neljast osast. · Tuulise ranna põhjal vändati ka 1971.aastal film. Rezissöör oli Kalju Kiisk. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Aadu_Hint http://ilukirjandus.ee/autor/40/hint-aadu http://www.annaabi.ee/m.php?i=56642&name=Aadu-HInt http://www.saartehaal.ee/2014/09/22/100-aastat-johannes-hindi-sunnist
Looduslik vesi, probleemid ja lahendused Inimesed kasutavad vett igapäevaselt, seega on vesi meile ülioluline. Ometigi on kasutuskõlbliku vett looduses vähe arvestades veel probleeme mis kaasnevad veega. Esiteks sisaldab looduslik vesi mitmesuguseid lahunustunud aineid. Teatud tüüpi vett hüütakse karedaks veeks, ja need on need veed mis sisaldavad näiteks kaltsiumi-, magneesiumi ja raud(III)ioone. Kare vesi tekitab aga meie kodumasinatele katlakivi, muutes sedasi asjad kasutuskõlbmatuks. On võimalik ehk vee karedus on mööduv, siis öeldakse selle kohta karbonaatne, aga halvemal juhul või olla vesi ka mittekarbonaatne ehk püsivalt kare. On väga hea inimesed on suutnud leida viise kuidas vee karedusest vabaneda, seda siis olenevalt mis liiki karedusega on tegu. Lihtsamatel juhtudel piisab vee keetmisest. Veekareduse eemaldamisel keetmise teel on aga ka suur miinus. Nimelt tekitab see meie olmetehnikale katlakivi. Tegelikuses ...
Tähelaps Ükskord läksid kaks vaest puuraidurit läbi suure metsa kodu poole. Oli väga külm ja pakaseline talveõhtu. Korraga märkasid nad taevast alla langevat tähte. Sinna jõudes märkasid nad, et see on hoopis laps kuldse mantliga ja merevaigust keega. Üks Puuraidur otsustas võtta lapse endale, ning viiski ta koju. Tema naine ei kiitnud seda alguses heaks, kuid hiljem nõustus. Tähelaps kasvaski üles koos Puuraiduri lastega. Iga aastaga läks ta aina ilusamaks ja samas ka ülbemaks/isekamaks. Ta põlgas kõiki lapsi ja ütles, et nemad on madalat päritolu. Ta pidas neid oma teenriteks. Ta arvas ennast olevat õilsat päritolu, sest ta oli sündinud tähest. Ta pildus pimedaid, sante, kerjajaid ja teisi kividega ning tegi neist naerualused. Samamoodi käitus ta ka loomadega, torgates Mutil silmad peast välja, kärpides Kanepilinnu tiibu ja tappes Orava ema. Preester ja Puuraidur püüdsid teda õpetada, kuid asjatult. Ühel päeval tuli li...
Aadu Hint Koostajad: Põlvnemine ja kujunemine Aadu Hint,õieti Adolf Edmund Hint (10. jaanuar 1910 Külasema 26. oktoober 1989 Tallinn) Kodukohaks pidas siiski Lümanda vallas asuvat Kuusnõmme küla. Sealne loodus ja meri on A. Hindi kujunemises suurt rolli mänginud. (Muide ka paljud kunstnikud on seda piirkonda atraktiivseks pidanud) A. Hindi ema Marie on pärit Muhumaalt ja isa Alaksander Kuusnõmmelt Vanemate jaoks oli tähtis lastele haridus anda. Lapsi oli peres peale Aadu veel 3 Isa tahtis, et vanimast pojast Aadust saaks Kopli talu pärija Haridustee 1916. aastal läks A. Hint Loona külakooli 1917. aastal läks Lümanda Algkooli, seal paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega Pärast Lümanda kooli jätkusid õpingud Saaremaa Ühisgümnaasiumis(1923). Pedagoogikaharu, kuhu Hint kuulus, komplekteerus halvematest õpilastest, kellele ülikooli uks jäi...
poolriikide mosaiigi kogumist üheks riigiks. Erinevused Lääne-Euroopa ja Eesti vahel olid haigustepuhangutes. Aastatel 543.-664. oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, mille tulemusena vähenes ohtralt ka rahvaarv. Katku puhangud Eestis olid aga peale keskaja lõppu. Esimene katkupuhang Eestis oli 1571. aastal Tallinnas. Levisid ka muud haigused nagu silmahaigus, tuberkuloos ja pidalitõbi ning levinumad ravivõtted olid klistiir, aadrialaskmine või siis palvetamine ning metsa põgenemine. Statistikat haiguste mõjust Eesti ja Lääne-Euroopas küll ei teata, aga arvan, et kuna Eesti oli alalt väiksem ja kordades oli ka vähem rahvast võrreldes Lääne-Euroopaga, siis Eesti kannatas kümme korda enam haiguste ja katku puhangu tõttu, sest suri peaaegu ¾ rahvastikust. Samuti oli Keskaegse Eesti ja Lääne-Euroopa erinevuseks religioon nendes
5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp.
-Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus influenza või Pneumokokk) , leegionäride haigus
000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Leepra Leepra ehk pidalitõbi on kõiki elundeid ja elundisüsteeme tabav krooniline nakkushaigus. Eestisse tõid leepra sisserändajad 11.-13. sajandil. Kasutati koduseid ravivõtted - sageli kasutati raviks mudavanne, mida võisid koos võtta nii leeprahaiged kui ka need, kes olid leeprast veel puutumata, seades end niimoodi nakatumisohtu. Leprosoorium tegutses 42 aastat ning selle likvideerimisega 1946. aastal kuulutati ka pidalitõve levik Saaremaal võidetuks. Materjalid
2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3. taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte BAKTERID 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad kasvamiseks taimed osalevad Maal toimuvas aineringes. Bakterite elutegevus muudab mulle viljakamaks. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne. 3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel 4) Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. 5)Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. 6)Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. SEENED
Mere ja randlaste teema novellikogus ,,Annemarie", lisaks sees ka elu hammasrataste vahele jäänud inimestest. ,,Kivine pesa" realistlik pilt kaluriküla elust. Selgelt näha, et Ristikivi tunneb seda temaatikat. Kirjanik kasutab väga värvikat keelekasutust. I perioodis katsetab Mälk ka näidenditega, kuid kvaliteedilt on need proosast vähem olulised. Rahvalikud komöödiad ,,Vaese mehe utetall" ja ,,Neitsid lampidega" Otsingute periood. Teemadeks pidalitõbi ja meri II periood: 19341944 (Tallinnas) ,,Surnud majad" ajalooline romaan Põhjasõjast. Lahingutel vähe tähelepanu, keskendub rohkem ikaldusele, katkule ja näljale, mis valitsesid. Triloogia ,,Õitsev meri" ,,Taeva palge all" ja ,,Hea sadam" Ühendab: keskkonna truuduse idee, realistlik rannaelu kirjeldus, rahvalik keelekasutus. Rannaelu pole Meelakkumine, kuid Mälk kujutab inimesi väga positiivsetena. Öeldakse vähe, aga see, mis öeldakse on kümnesse
bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2. toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja) 3. läbi vigastatud naha (teetanuse tekitaja) 4. läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja) 5. siirutajate vahendusel (kirbud siirutavad katku) hingamisteed kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria nahk vistrikud ja pidalitõbi suguelundid süüfilis jt närvisüsteem meningiit, teetanus e kangestuskramptõbi seedekulgla salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera
Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla k...
Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või bioloogilise relvana kasutust leidnud siberi katk. Ohtlikeks patogeenideks on veel leegionäride haigust põhjustav bakter (Legionella pneumophila) ning lihasööjabakter (Streptococcus pyogenes). Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk
Rakk Tsütoloogia ehk rakubioloogia 17. Sajandi alguses leiutati mikroskoobid, see võimaldas näha mikroskoobilist elu Esimese valgusmikroskoobi leiutas Robert Hook 1665.aastal vaatas korgilõiget võttis kasutusele raku (cellula) Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sam...
Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism,k õhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus,läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või biorelvahaigustest tuntud siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus
EESTI PIKIM JÕGI Sissejuhatus Maastikud on üks huvitavamatest viisidest meie kultuuri ja ühiskonna mõistmiseks. Maastikud peegeldavad meie rahvusliku eneseteadvust sajandeid või isegi aastatuhandeid. Eesti sisemaa asustusloos on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendanud jahu ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Sajandist 19 kasutatakse Eestis veejõudu villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust j...
Bakterite ehitus Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõnga...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
toitained peavad jõudma igasse bakteriraku osasse 6)Ribosoomid - sünteesivad valke 7)Pärilikkusaine - pärilikkuse säilitamiseks Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil Tähtsus looduses: 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad kasvamiseks taimed. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne. 3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel. Paljunemine: 1)Bakterid paljunevad põhilised pooldumisega (rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku), aga esineb ka teisi võimalusi. 2)NB! Bakterid ei paljune suguliselt. MUU: 1)Spoorid - erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud.
tegelesid haigete ravimisega. Selle kõrval üritati muidugi levitada ka usku. Kloostrites kasvatati ka igasuguseid ravimtaimi, kasvatati näiteks münti, kummelit, nõgest, palderjani, mooni, rosmariini, saialilli jne. Mingil määral tegutsesid linnades kohapeal ka kindlasti targad, kes kasutasid teatud kindlaid metsataimi. Nemad olid enda teadmised saanud sajandite jooksul põlvest-põlve pärandatud tarkustest. Keskajal laialt levinud haiguseks oli pidalitõbi, kelle jaoks rajati iga linna lähedale teatud hospidal. Tartus oli see Püha-Jüri leprosoorum. Pidalitõbi toodi Euroopasse mõngingate arvamuse järgi Lähis-Idast ristisõdijate poolt. Keskaegsete allikate järgi on teada, et selle ravimiseks kasutati rästikuliha ning väga rasvast sealiha. Pidalitõbiseid ning hospidale peeti annetuste varal üleval. Keskajal arvati, et pidalitõbi levib nakkusena ning kui pidalitõbised
Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek. visitatsioon - kirikukatsumine toomkirik - piiskopikirik (katedraal) toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine.
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, naha- katkud jt.) või biorelvahaigustest tuntud ja siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur
(Santorio abiga). Santorio sulges end kambrisse, uuris enda ainevahetust. Füsioloogia rajaja. Ravimite tase tõusis. Esmakordselt haiguslood, haiguse kulg. Nakkushaigustest 1546 ,,Nakkusest, nakkushaigusest ja nende ravist" Fracastoro. Autor teatas, et kolm nakkuse viisi: vahetu kontakt, esemed, vahemaa kaudu. Nakatumine ,,Nähtamatute seemnete" kaudu e. bakterite. Temperatuuri mõju nakkusele. Tema raamatus rõuged, leetrid, tuberkuloos, pidalitõbi, süüfilis, palavikud. Kirurgid mitu liiki, erinevad rõivad. Kõrgema liigi pikahõlstilised, eemaldasid kive, operatsioon kiire ja meisterlik. Madalama liigi lühihõlstilised, piiratud operatsiooni võimalused, palju habemeajajaid. Kõige madalamad avalikes saunades konnasilmade eemaldajad. Neid jälgiti ülikoolide poolt, ei tohtinud retsepte kirjutada. Kasvasid välja kirurgid teadlased. Ambroise Pare noorelt habemeajaja, hiljem kirurg, teadlane. Õpetas veresooni
Risto Sulu Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad Eesmärk ja probleemiasetus: Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi osakaal linnaelus oli suurem, kui seni arvatud. Tähtsaim probleem on seotud kindlasti ühe osa eestlastest linnaelanikkonna saksastumisega, sest seda protsessi on raske jälgida ja kindlaks teha. Sellel puhul tuleb abiks nimede lingvistiline analüüs. Kuigi e...
Halb toitumine ja vilets meditsiin mis osanud valida vananaiste retseptide ja elukaugete teooriate vahel, tekitas hirmäratavaid füüsilisi hädasid ja arengumaa tasemel suremuse. Mõistagi oli eluiga ääretult lühike ja tõenäoliselt ei ületanud keskaja Euroopas 30 aastat. Haigused mõjutasid enamus ühiskonna kihte, kuid just vaeste klass, keda feodaalne eskpluateerimine sundis elama toitumispiiri äärel, kannatasid nende all kõige rohkem. Loetelu keskaegsetest haigustest: pidalitõbi, mädanik, gangreen, sügelised, haavandid, kasvajad, ekseem, roos. Ka skrofuloos oli väga iseloomulik keskajale. Vähem arvukamad polnud ka avitaminoos ja puuded. Langetõbi ehk püha Vituse tants. Ka lastehaigused aitasid suremusele kaasa hambavalu, krambid, rahhiit, voolmed. Igal haigusel olid omad pühakud kelle poole tuleb palvetada, nt. püha Cornelius krampide puhul, püha Albinus rahhiidi puhul, püha Agapitus voolmete ja hambavalu puhul ja paljud teised.
Kui me ka elaksime sel ajal, võib olla meil samuti ei olnud huvi mustade tänavate ja teiste hädade vastu, sest meil oleks vaja kuidagi raha teenida ja perekonna toita. Ma isegi ei saa aru, kuidas oleks võimalik selle probleemi teistmoodi ja kiremini lahendada, mis moel saaks tolleaegseid inimesi kaitsta. See elu on tänapäevase inimese jaoks võõras, sest me oleme juba harjunud sellega, et tänavad on puhtad ja õues on värske õhk. Katk, pidalitõbi, süüfilis, rõuged ja gripp need polnud tolleaegse inimese jaoks lihtsad sõnad, see oli probleem ja oht, mis võttis nende elud ära. Epideemia ja näljahäda vaheldusid teine teisega. Probleem oli ka selles, et rahval puudus arusaamine nakkuse vältimisest. Tihti inimesed ei osanud eristada üht haigust teisest, ja sellest tuleb ka see, et nad ei jõudnud õigeks ajaks sobivaid ravisammu teha. Mõned haigused olid eelkõige lihtrahva seas, need olid peamiselt rõuged
Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks. 1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. ,,väike jääaeg", mil kliima jahenes Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega nõrk organism. 1347-1352 suur katkulaine ,,must surm", mis sai alguse Aasiast Katkulaineid puhkes tihti Varakeskajast vähemalt 15 katkuepiteemiat, peale mida see Lääne-Euroopast taandus Levis ka pidalitõbi, Erkotism (tungaltera haigus). Hiliskeskajal hakkas taas katk rohkem levima (1347-52). Kõrkeskajal kolivad inimesed rohkem kokku, tekivad suuremad asulad, paljud külad jäetakse sööti/maha. Kasutusele jäid kõige viljakamad alad, tänu millele tootlikkus tõusis. Sõda. Keskaegsed sõjad olid mastaabilt väikesed, inimeste hulk minimaalne. Sõdades langes vähe inimesi. Hiliskeskajal muutusid sõjad pikemaks, tekkis palgasõjavägi.
Bakterirakk on prokarüootne ehk eeltuumne rakk, mis paljuneb pooldumise teel. Nad on hästi väiksed, neil puudub tuum, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, saavad vahetada ehk nö üle kanda geneeti Val olevatele bakteritele. 34. Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused? · Piisknakkus (tuberkuloos) · Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) · Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi 35. Too eelneva juurde näiteid? Piisknakkus- läkaköha. Koolera- saastunud toidu-ja joogiga. Süüfilis-sugulisel teel 36. Milliste haiguste puhul on antibiootikumide ravi mõttekas? Läkaköha puhul, koolera, puukborrelioos, süüfilis. 37. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterite paljunemiseks ehk pooldumiseks on vaja
eeslinnadesse väljaspool linnamüüre asutanud igasugused kaltsakad ja kerjused. Külmavärinad tulevad peale, kui sellisest agulist läbi sõita! Need mõisnike käest pagenud talupojad arvavad, et saavad linna tulles hea elu peale, siis nad eksivad. Raad on küll kuulutanud, peale aasta ja päeva linnas viibimist ei pea enam isanda juurde tagasi minema, aga kas selle peale on mõeldud, mida need talunikud siin linnas küll tegema hakkavad. Ja kui nende seas hakkavad levima veel haigused pidalitõbi, katk ja muud, siis hoidku taevas teisi linnaelanikke. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi
Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuste eest hoolitsemine maksud Kanda hoolt koolide ja kirikute eest Korraldada vaeste ja haigete ülalpidamine Jälgida, et kõik riietuksid vastavalt seisusele Kindlustada öörahu LINNA RAHVASTIK Vt.õpikust tabel lk.71 Millise suurusjärgu linnade hulka kuulusid Eesti linnad? Rahvastiku enamuse moodustasid eestlased, kodanikeks põhiliselt sakslased Antisanitaarne olukord Katk, leepra e. pidalitõbi Seek pidalitõbiste haigla KAUBANDUS Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne, s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse GILD kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust SUURGILD abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND vallaliste kaupmeeste ühendus HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud: 1) röövlid 2) laev võis tormis uppuda
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
vahetusse: hullumajas on need õiged ja väljaspool müüre valed. Küsimusele: kus siis tegelikult on hullud, müüridest väljaspool või sees, võib vastuse leida ka faktist, et Eesti ajaloos on 1917 algusest kuni tänapäevani vaimuhaiglad olnud pigem poliitilised vanglad kui raviasutused. Kus on peidus hullumeelsuse juured Michel Foucault räägib oma raamatus ,,Hullus ja arutus", et enne XIX sajandit polnud olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus. Kui pidalitõbi oli kadunud ja mälestused pidalitõbistest peaaegu kustunud, jäid vastavad struktuurid siiski püsima. Vaesed, hulgused, korrarikkujad ja "peast segased" võtsid üle varem pidalitõbistele kuulunud rolli. Keskaeg paigutas hulluse pahede hulka. Alates XV sajandist oli see sotsiaalne parameeter: kui inimene oli ohtlik teistele või endale, oli ta vaja isoleerida. Kõik pandi ühte patta kogu asotsiaalne kontingent: vaesed, vaimuhaiged, prostituudid, luuserid, kurjategijad
a) Kaitseks: · Kaitsemüür, kaitsetornid (Tln 11 m kõrge, 2,3km pikk, 46 torni) · Vallikraav tõstesildadega, sissepääs väravatest b) tänavad ja majad · Kitsad tänavad, sillutis Tln juba 14 saj keskel · Majad 2-3 kordsed, lähestikku kitsa fassaadiga-linnaruumi piiras kaitsemüür · Linnakeskuseks turuplats, mille lähedal kirikud, kloostrid, raekoda-linnavalitsuse hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud · Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne) · Tulekahjud-alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks d) agulid - ilma kaitseta eeslinnas, kus elas vaesem rahvas 3. Linnade valitsemine a) raad - linnavalitsus · Tln 24 raehärrat (pooled valitsesid ühel aastal, teised järgmisel, palka ei makstud) · 4 bürgermeistrit rae juhatus · 1 sündik juuraharidusega seadusetundja · Linnafoogt maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal b) Rae ülesanded · Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid)
just vanemate inimeste seas. Hullenevad põuaperioodid, eriti vaesemates riikides, võivad vähendada värske ja puhta joogivee varusid. Keskmistel laiuskraadidel leviv põud ning merepinna tõusu põhjustatud näljahäda ning looduskatastroofid viivad välja ulatusliku migratsioonini, mis omakorda loob soodsad tingimused epideemiate tekkeks, mis võivad ka laieneda tööstusriikidesse. Sellised haigused on tõenäoliselt leetrid, läkakoha, lastehalvatus, tuberkuloos ja isegi pidalitõbi. Rännete tõttu võivad kokku puutuda ka mitmed erinevad kultuurid, mille vahel võivad tekkida konfliktid, mis võivad välja viia koguni sõdadeni. Turvalisus Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on 7 üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Paljud rannikualad on aga tihedalt
Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eest...
alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul. Sealt levivad bakterid edasi teistesse piirkondadesse ja moodustavad uusi koldeid. Tuberkuloosi on palju HIV-positiivsetel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud. · Ravitakse isoniasiidi ja rifampiiniga. · M. bovis satub inimorganismi saastunud lehmapiimaga. Soolestikust jõuab ta hiljem kopsu ja areneb klassikaline tuberkuloosipilt. Aitab piima pastöörimine. Leepra. e. pidalitõbi (põhjustaja M. leprae) · Bakter kahjustab nahka, perifeerseid närve, ülemiste hingamisteede limaskesta ja silmi. Sümptoomideks on nahahaavandid, paralüüs, nahatundlikkuse kadu (võib end ära kõrvetada), sõrmede, varvaste ja nina äralangemine, pimedaks jäämine. · Mycobacterium leprae kandub inimeselt inimesele üle hingamisteede kaudu piisknakkusena ja nahavigastuste kaudu.
prohvet. naamani tervenemine naaman pidi eliisa käsul minema jordani jõkke end pesema 7 korda, naaman vihastus sest ettekujutus tervenemisest oli teine, kuid ta siiski talitas nii, ta sai täiesti terveks. selle eale läks ta eliisa juurde tänas ja poakkus kingitusi, mida eliisa ei võtnud vast. eliisa õpilane geehasi ei unustanud pakutud kingitusi ning jooksis naamanile järele, ta valetas ja sai osa andidest endalwe, valetas ka eliisale ning teda tabas naamani pidalitõbi. süüria vallutajad ja taevased sõjaväed süüria ja iisraeli sõja ajal ilmutas jumal eliisale tateid süüria vägede kohta ja leiisa andis need edasi kunaingale. nii saavutas iisrael võidu. süüri arvas et keegi tema lähikondlastest on retyur,ta sai teada eliisast ning eliisa juurde saadeti sõjavägi, mis piiras linna eesm oli prohvet vangistada. eliisa oli rahulik, sest ka tema teenija nägi taevas tulest ümbrisetud hobuseid ja vankreid
lõigata. See jumal eelistas äsja abiellunud paare ohvritena. See oli topeltohverdus. Sellele jumalale ohverdamine pidi ära hoidma metsa tulekahjusid, mis võisid külasid hävitada. Tialok oli vihma jumal. Arvatakse et sellele jumalale ohverdati noori lapsi, kes nutsid ohverdamise ajal. Mõnikord lõid preestrid lastele naelu kätte või jalga, et nad nutma hakkaksid. Arvati, et ohverdused tagavad viljasaagile vihma ja et haigust nagu pidalitõbi eemal hoida Asteekide kultuuris etendati rituaalseid sõdu, et saada inimohvreid juurde. Neid kutsuti lillede sõjaks. Kuna eesmärgiks oli saada elavaid ohvreid, ei tohtinud vange tappa, kuid neid võis vigastada. Neid kutsuti võlamaksuks jumalatele. Orje, kes olid laisad või müüdi kolm korda, kasutati sammuti ohverdustes. Ohverdusi vaatasid pealt õpetlased, kes said inimkeha kohta teadmisi juurde. Asteegid uskusid, et nad päästsid universumit hävingust pideva ohverdamisega.
c) võime elada anaerobioosis ja aerobioosis d) äärmuslike tingimuste talumine (kõrgeim temperatuur on 120o, pH 1 või 13, mitmesaja atm rõhk) e) kasut. väga erinevaid süsinikuallikaid Inimene ja bakterid (bakterhaigused) 1. Nakatumisviisid on samad, mis viirushaigustel 2. Haigused ise on erinevad: a) närvisüsteemi kahjustavad: bakteriaalne meningiit, borrelioos, teetanus (ehk kangestuskramptõbi), botulism b) nahka kahjustavad: akne, pidalitõbi (leepra), muhkkatk, ,,roos" ehk erüsiipel (ulatuslik põletik) c) hingamisteed: tuberkuloos, bakterkopsupõletik, läkaköha, Eestis 20. saj. algus paljude laste surma põhjustanud difteeria, legionelloos (kopsuhaigus) d) seedekulgla: kaaries, parodontoos (mädane igemepõletik, mis lõppeb hammaste kaotusega), salmonelloos, koolera, tüüfus e) suguelundid: süüfilis, klamüüdia f) lihased: lihasööjabakter (ainus ravi amputeerimine), teetanus
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hoo...
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades hävitatakse ka meie sõbrad, kes saaks osade bakteritega ise hakkama. Hävitustöö tulemusena tekivad veel hullemad . Juba on kuulda olnud ravimatust tuberkuloosist, mis on tekkinud just inimeste oskamatusest bakteritega võidelda. Ärimehed ei viitsi valmistada kitsa toimealaga vahend...
Mikrobioloogia I tutvustus. Elu teke Maal. Loengu autor dots. Tiina Alamäe Tartu Ülikool, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut Tartu 2017 Mikrobioloogia I 2017 https ://www.youtube.com/watch?v=qCn9 2mbWxd4https:// www.youtube.com/watch?v=qCn92 mbWxd4 Mikrobioloogia I 2017 Mikrobioloogia I annotatsioon Käsitletakse prokarüootide (arhede ja bakterite) teket Maal, mikrobioloogia ajalugu, prokarüootide kohta eluslooduse kolmedomeenses süsteemis, kaasaegse bakterisüstemaatika põhialuseid, võrreldakse prokarüootset rakku eukarüootsega, tuuakse välja arhede iseärasused. Esitatakse andmeid prokarüootse raku siseehituse kohta: iseloomustatakse membraane, rakukesta, kapsleid, organelle, varuaineid, vibureid, spoore jne. Käsitletakse prokarüootide paljunemist, liikumisviise, suhteid ümbritseva Mikrobioloogia I 2017 keskkonnaga (sh temperatuuri, rõhu, Loengu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
