sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes Aastas kasvatatakse 1-3 pesakonda. Hautakse 20 päeva Levik Jäälinnud: on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis rändavad lõunasse enne veekogude külmumist naasevad Eestisse märtsis-aprillis Mõned jäälinnud jäävad Eestisse ka talveks. Arvukus, kaitse ja vaenlased Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde Jäälinnud on looduskaitse 2. kategooriasse Jäälinde ohustavad külmad talved, pesarüüstajad ja jahimehed Huvitav fakt Sukeldudes katavad jäälinnud silmad, seega
KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI
- 1 7 15 - 1 7 Dx 80 x = D = 20 = 4 Dy 140 y= = = 7 D 20 Dz 300 z = D = 20 = 15 Kontroll: I vp1 = 4 + 7 + 15 = 26 pp1 = 26 vp1 = pp1 II vp 2 = 3 4 - 7 + 15 = 20 pp 2 = 20 vp 2 = pp 2 III vp 3 = -4 + 7 7 - 2 15 = 15 pp 3 = 15 vp 3 = pp 3 x= 4 Vastus: y = 7 z = 15 Ülesanne 2 Lahenda tekstülesanne determinantide abil. Emastel valgejänestel on aastas keskmiselt 3-4 pesakonda. Ühte jänest jälgiti aasta aega ja tal oli kokku 3 pesakonda ning kokku sai ta 14 poega. Leia, mitu poega oli igas pesakonnas, kui esimeses ja teises kokku oli 2 poega rohkem, kui kolmandas ja 3 poega vähem, kui teises ja kolmandas. Lahendus: Olgu esimeses pesakonnas olnud poegade arv x, teises y ja kolmandas z. Kuna kokku oli sellel jänesel aasta jooksul 14 poega, siis x + y + z = 14 . Kuna esimeses ja teises pesakonnas oli kokku 2 poega
Fourth level *mõõtmetelt rotisuurune, kaal 80- Fifth level 180 (300) g *karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid) *mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja *Põhitoiduks on vesirotile pilliroog, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. *2-3 pesakonda aastas, igas 2-10 poega *maksimaalne eluiga 4 aastat Pargi-nahkhiir Click to edit Master text styles Second level Third level *väike, värvus seljalt punakaspruun, Fourth level Fifth level kõhupool hall *elab parkids, ka leidub teda
väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega 14 kuni 15 päeva, halvema ilma korral kauem. Koorunud pojad on väga näljased ja peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja. Lõunasse lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad nad tagasi aga aprilli või mai alguses. Suitsupääsuke on looduskaitse all.
JA –KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKONNAS TAVALISELT 3 POEGA TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD,
JA KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKONNAS TAVALISELT 3 POEGA TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD,
Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte. Looduslikud vaenlased on mutile nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Mutt on ka kannibal, sest ta sööb teisi mutte.
· eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta) · Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) · Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Põualibliklaste sugukonda kuulub rohkem kui 1 000 liiki, neid on leitud kõigist maailmajagudest. Eestist on teada 11 liiki
Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda aastas. Koduhiir on inimkaasleja ta on tihedalt seotud inimasutustega. Suvel võib teda leida igalt poolt, kus ta kaevab lihtsate ehiustega urge. Veel huvitavaid fakte Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimtoiduliste hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid. Paljudel elavad maos ja soolestikus bakterid ja algloomad, kes aitavad lagundada rakukestades sisalduvat tselluloosi.
Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt. Elavad kuni poolteist aastat. Väike-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad. Karihiired ei ole aga üldiselt eriti hinnatud toit, kuna neil on vänge muskuse hais.
rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänese · Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda.
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
(metsloomade turvakodu) tegevus algas 1993. aastal. Esimene abivajav asukas oli noor hiireviu, kelle pesa ja kaaslane olid hävinud metsaraietööde käigus. Järgmisel aastal oli abivajajateks 2 kodukakku, 1997. a. talvitusid turvakodus 3 valgetoonekurge ning ravimisel oli üks tulistatud kühmnokkluik. Iga aastaga on abivajajate arv suurenenud (ka informatsiooni levimise tõttu) ning 2001. aastal vajas juba 372 isendit ning 12 pesakonda taastuskeskuse abi. Praeguse seisuga on turvakodu abi vajanud isendeid 117 liigist, kes kõik on vajanud erinevat hooldust ja toitu. Kährikupoega õpetatakse pudelist jooma Külastajale Matkaradu on 25, kogupikkusega 83,1 km. Vaatetorne on kokku 21. Looduskaitsealaga saab tutvuda kasutades ekskursioonirada, mis suures osas kulgeb mööda 6,8 km pikkust laudteed. Kasutatud materjalid http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp
inglise keelne nimi kingfisher, mis tõlkes tähendaks kuningkalurit. Jäälind suudab sukelduda kuni poole meetri sügavusele, et nähtud kala tabada. Pesa on jäälindudel samuti omalaadne, mille rajavad mõlemad sugupooled koos. Nimelt õõnestatakse liivakivisse või lihtsalt kõrgemasse kaldasse kuni poole meetri pikkune tunnel, mille lõppu rajatakse pesaõõnsus. Soodsatel aastatel võib jäälind aastas üles kasvatada 2-3 pesakonda, milles igaühes võib kasvada kuni 8 poega. Haudumiskohustusi jagavad mõlemad linnud, vahetades haudumiskordasid mitu korda päevas. Jäälinnud toituvad peamiselt pisikestest kaladest, liik pole siin oluline, isegi väikesed haugipojad lähevad saagiks. Seega sõltub jäälinnu noka vahele sattumine ainult kalade suurusest. Vahel söövad ka vees elavaid selgrootuid. Jäälinnud püüavad oma saagi vee alt. Varitsedes saaki vee kohal olevalt istepuult, ootavad nad kuni kala
Fridebert tuglase keskkool Vesirott Referaat loodusõpetus Rahvapärane nimetus. Tema rahvapärane nimetus on mügris. Välimus Mügri on mõõtmetelt rotisuurune.Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustabtüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.Tüvepikkus on 1224 cm, kehamass 80180 (harva kuni 300) g. Levib. Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjas metsatundrani.Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul.Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist ...
okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
Eestis kolme liiki, lendavad kogu suve (selle jooksul 2-3 põlvkonda) aedades, põldudel ja niitudel. Suur kapsaliblikas (Pieris brassicae), kes alustab lendamist juba maikuust, on kapsakahjur, tema röövikud söövad kapsalehed mõnikord rodudeni ära. Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Ühe suve jooksul kasvab üles kaks pesakonda. Väike kapsaliblikas (Pieris rapae) on levinud Euroopast Ameerikasse (muutus seal kahjuriks), Austraaliasse jm. Eestis on tavalisim naeriliblikas (Pieris napi). Naeriliblikas Pieris napi tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas Pieris rapae tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm
ORAV Referaat SISUKORD ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................................................................3 TOITUMINE...........................................................................................................................4 PALJUNEMINE......................................................................................................................5 LEVIK,ARVUKUS.................................................................................................................6 LISA........................................................................................................................................8 ÜLDISELOOMUSTUS Orava kehamõõtmed on:Tüvepikkus 20…25cm,saba 19…..31cm. Kehamass on 170..400g Orav on oranžikas,pruunikas,kollakas väike loom. Tal on suur saba mis ulatub ta peani ja pikad,taeva poole püsti suured kõrvad.Oraval on teravad küüned millega t...
Jäälinde on kokku 84 eri liiki. Jäälind elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses. Pesa teeb jäälind kaldaliiva uuristatud käiku. Selle kraabivad mõlemad vanemad nokaga. Uuristatud käigu pikkuseks on kuni 1 meeter. Sama pesa kasutavad nad aastaid. Uru lõpus olevasse pessa munetakse kuni 7 muna. 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all. Jäälind sööb peamiselt väikseid kalu kuid ka putukaid ning usse. Koht kust jäälind toitu hangib võib olla kuni 1 km kaugusel pesast. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Eestis on jäälind harv haudelind kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100- 500 paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile
........................... karvadega. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga ...................................... ja ......................... Oravad on ........................ eluviisiga. Orav teeb okstest pesa ........................ lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta ................. .................... Oravatel on aastas tavaliselt ................. pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Orava keskmine .................. on viis aastat. Peamisteks vaenlasteks on neil ................ ja ........................... Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka ..................., kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. 2.) Kirjuta punktiirile kas järgnevad laused on õiged või valed? Vale lause puhul paranda see õigeks! 1. Oravad on vähetuntud loomad. ........................................................
Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda.
kuuseseemnetest. Orav hoiab käbi käppade vahel ning seda pöörates närib sealt seemneid. Suvel liigub orav ka rohkem maa peal, kust otsib putukaid. Linnupesa leides sööb ära munad ja pojad. Kevadel sööb ta ka pungi ja mahlakat koort, sügisel aga sööb ja varub seeni. Paljunemine Orav sigib vaid siis, kui tal on piisavalt toitu. Viletsa käbisaagiga aastal orav ei paljune. Emasloomal võib heal aastal olla ka kaks-kolm pesakonda. Igas pesakonnas on üks kuni kaheksa poega, enamasti aga vähem. Pojad sünnivad märtsist septembrikuuni. Mitu isast ajab emast mööda puude latvu taga, lõpuks annab emane järele ja nõustub ühega neist paarituma. Mitu kuud enne poegade ilmaletulekut, ehitab emasloom endale ja oma poegadele sooja ning mugava pesa. Esimesel nädalal pärast sünnitust viibib emasloom pidevalt pesa ligiduses ning toidab poegi. 3 nädala möödudes avanevad poegadel silmad ning neile hakkab karv selga kasvama
isegi puuokstelt. Lend on tal madal, järguline ja kiirete tiivalöökidega. Ärevusse sattunud sookiur istub tihti põõsa otsa. Pesa rajab ta rohttaimede ja eelmise aasta kulu varju, sageli isegi kulu alla. Seejuures eelistab ta enamasti ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal asuvaid kuivemaid kohti. Munad poetab sookiur pessa juba maikuu alguses, neid on tal 4...6, harukordadel isegi kuni seitse. Tavaliselt on sel linnul kaks pesakonda ühel aastal, sel juhul võime me munadega pesi leida kuni juulikuu alguseni. Esimesed pojad õpivad aga lennuoskuse selgeks kas juba mai lõpul või siis juunikuus. Sookiurupered lahkuvad Eestist oktoobrikuus, mõnedel andmetel ka juba septembris. Oma talvekorterist tagasi pesitsusaladele jõuavad nad aga kevadel juba varakult, peaaegu koos esimeste saabujatega: märtsi lõpul või aprilli alguses. Kogu aprillis toimub aga nende ulatuslik läbiränne põhjapoolsematele aladele.
Kana muneb keskmiselt 16 muna ning haub maapinda kraabitud pesas 25-26 päeva. Üks pesakond aastas, kuid kui esimene pesakond hukkub, siis ka teine, väiksem pesakond. Pesa asub sageli teraviljapõllul, kõige sagedamini nisupõllul, pesa eelistab teha metsa või põõsaste lähedale põlluäärele. Pojad lahkuvad pesast kohe ning lendavad lühikesi vahemaid juba 12-14 päeva vanuselt, jäädes läbi sügise ja talve koos täiskasvanud lindudega pesakonda, teatud paari-suhted säilivad vanematel ka talvel. Toidulaud: Toitu hangib siblides, mistõttu külmad lumerikkad talved on neile tõsine katsumus. Nurmkana on taimetoiduline liik, süües lehti, seemneid, aga ka tigusid. Esimese 10 elupäeva jooksul toituvad pojad aga ainult putukatest, sest nad ei suuda taimset toitu seedida. Vaenlased: Kullilised ja väiksemad imetajad nagu kassid, rebased, tuhkrud. Paljudes kohtades on liiki hakatud kasutama jahiobjektina laskmiseks.
Jäälind ja Vesipapp M agaret kuzo vnik 6a Sisukord Jäälind- Lühikirjeldus Levikuala Elukoht Pesa ja pojad Video Vesipapp- Kirjeldus Levikupaik Pesa Toit Video Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Jäälinnu keha on 1620 cm pikk, kaal 3845 g Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad. Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast alates taevassinine tumedate tähnidega triip. Nokk on must, jalad lihakarva punased. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikr...
õõnsad haavad. Pesa vooderdab ta mõnusasti haava mädapuidu, sambla, samblike ja karvadega. Majandatavates metsades kasutab agarasti elamiseks pesakaste, kui sobivaid looduslikke õõnsusi ei ole. Samasse koguvad nad ka toiduvarusid ebasoodsaks aastaajaks. Toituvad pungadest, lehtedest, pähklitest, lihakatest viljadest, tihti ka väikestest putukatest. Lendorava jooksuaeg on märtsi lõpusaprilli alguses. Pojad sünnivad aprilli lõpus või maikuu esimesel poolel. Neil võib olla ka kaks pesakonda aastas, sel juhul sünnib teine pesakond juulis. Poegi on tavaliselt 2-3. Lendoravad elavad 5-6 aastaseks. Kodupiirkonna suurus erineb sooti oluliselt. Keskmine kodupiirkond on isastel 57.8 ± 33.8 ha ja emastel 7.5 ± 6.5 ha. Emaste kodupiirkonnad ei kattu, isaste kodupiirkond hõlmab aga sageli mitme emase oma. Isased võivad sageli okupeerida sama pesa. Askeldavad pesast umbes 50 m raadiuses. Juveniilid disperseeruvad hilissuvel kodust umbes 2 km kaugusele
Uulu põhikool Bioloogia OLIVER STIMMER 7. KLASS SUITSUPÄÄSUKE Referaat Juhendaja: Anu tammik Uulu 2006 Sisukord Sisukord Lehekülg 2 Sissejuhatus Lehekülg 3 Elupaik ja viis Lehekülg 4 Ränne Lehekülg 4 Toitumine Lehekülg 4 Pesitsemine Lehekülg 4 Areng Lehekülg 4 Levik Lehekülg 4 Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6 2 Suitsupääsuke Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet...
pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase kilbist tugevasti kinni haarata. Suve hakul otsib emasloom munemiseks hoolikalt valitud koha. Harilikult paikneb munemiskoht kaldal üsna vee ligiduses, ent üsna kaugel kõrge veetaseme piirist. Tagajäsemetega kaevab kilpkonn piisavalt sügava augu, kuhu mahub 2-22 valkjat, ovaalse kuju ja nahkja koorega kaetud muna. Ilma ja seega ka toidu poolest soodsal aastaajal võib punatriip-kilpkonnal olla ka kaks pesakonda. Väljakoorunud kilpkonnapojad kasvavad kiiresti ning järgmiseks suveks võib nende pikkus olla umbes 6-7 cm. Seejärel kasv aeglustub ning iga-aastane juurdekasv on vaid 1,25 cm, kuni lõpuks lakkab, kui kilpkonn on umbes 20 cm suurune. PUNATRIIP-KILPKONN JA INIMENE Ka meil näidatud laste teleseriaali ninjakilpkonnadest tekitas punatriip-kilpkonnade järele hiigelsuure nõudluse. Sel põhjusel veeti Ameerika Ühendriikidest hinnanguliselt välja üle kahe miljoni punatriip-kilpkonna.
Tuleb meeles pidada, et vabatahtlikud ei ole abitööjõud, keda värvatakse abitööde teostamiseks ja palgatöötajate käskjalgadeks täitma ülesandeid, mis neile endile meelepärased ei ole. Vabatahtlikele ei saa esitada nõudmisi, nende stiimul ja tasu on vabatahtlik töö ise, nende kaasabil peaks laienema uute teenuste hulk ja kvaliteet. Õige lähenemine väärtustamaks vabatahtlikku tööd saab alguse perekonnast. Kahjuks ei ole mitte kellelgi elus antud võimalust valida, kuhu pesakonda ta sünnib, siiski on igaühel võimalused, tänu millele on võimalik iseendid arendada paremaks inimeseks. Seetõttu tuleks tunnustada ja informeerida vabatahtlikku töö võimalust juba lasteaiast, edasi põhi-ja keskkoolis. Igaambitsioonikas noor teab, mis on edukuse alustala ja kuidas luua pilkupüüdvat karjääri. Vabatahtlik töö on noorele edukuse alustalaks ja nii tuleks seda ka tutvustada, sest vabatahtlik töötaja tähendab ühiskonnale hindamatut
Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. Läänemaal on suhteliselt vähe eluks sobivaid kuivi liivaseid künkaid. Teada on varasemast ajast Marimetsa raba serval vanad mägraurud ja mõnel pool mujal veel. Mäger on meie uruelanikest- imetajatest ainuke, kes on urgudega seotud aastaringselt. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve. On kindlaks tehtud et suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! 4. SLAID Mägra menüü on väga mitmekesine. Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri, ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest. Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi. Hävitades hulgaliselt
Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jooksul on emaskass suuteline sünnitama üle 100 kassipoja. Kassidel on 290 luud ja 517 lihast. Kassidel on viis selgroolüli rohkem kui inimestel. Sir Isaac Newton, kes sõnastas gravitatsiooniseaduse, leiutas ka "kassi ukse". Kassid peaaegu mitte kunagi ei "näu" teise kassi peale. See häälitsus on reserveeritud inimeste jaoks. Vanima kassi rekord on Inglismaa kass Puss käes, kes suri 1939. aastal, päev peale 36-
mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Pereelu: Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda. Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi. Toidulaud: Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla. Oravad koguvad ka toiduvarusid, peites neid maa-alla või siis puuõõnsustesse või koorelõhedesse. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti
katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla.
www.jahindusinfo.ee Elupaigana kasutavad samu biotoope, mis euroopa naaritsadki, kuid mingid ei ole nii valivad: nad saavad hästi hakkama ka aeglasevooluliste ja seisuveekogude ääres, mõnikord isegi mereranniku jõgede suudmetes. Bioloogia sama, mis euroopa naaritsal: jooksuaeg märtsis-aprillis, ning pojad (pesakonnas 4-9) sünnivad maikuus. Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Mink on samuti aasta läbi seotud urgudega, mida vajab varjeks. Vaenlasteks saarmas ja rebane. Tüvepikkus: 45 cm; kaal 0,5 - 2 kg Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale www.jahindusinfo.ee Kärp e suurnirk, (ka hermeliin) ja nirk (ei ole jahiulukid) on mõlemad meie kohalikud liigid. Suvekarvas ülalpool pruunid, kõhupoolelt kollakasvalged, talvekarvas mõlemad valged
kanda! Siili talveuni Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik mida on siilil talveune ajal vaja süüakse naha alla enne talveunne jäämist. Poegimine Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Pesakonnas on 36 poega. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad
Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad on võimelised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiale. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud, püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on valgejänesel kolm pesakonda. (miksike.ee) Illustratsioon 2 Valgejänese poeg 4 TOITUMINE Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänes on rangelt taimetoiduline. Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. (edu.ee). Suvel toitub valgejänes mitmesugustest rohttaimedest, eelistades liblikõielisi taimi. Meelsasti toitub osjadest ja maa-alustest alamatest seentest (nt. hirvepähklist), mida ta pinnasest hõlpsasti kätte saab.
päeva pärast. Juba esimesel nädalal on nad võimelised rohtu sööma, kuid ei eemaldu oma sugulastest seni, kuni nad piimast võõrutatakse. Emasloomad lasevad ka võõrastel poegadel oma piima imeda. Pojad lasevad kuuldavale nurrumist meenutavaid hääli tõenäoliselt hoiavad nad sel moel emaga sidet. Nad on küll veel kaitsetud ning langevad kergesti paljude kiskjate saagiks. Neile peavad jahti kaeluskotkad, metsikud koerad ja rebased. Kapibaaral võib aastas olla kuni kolm pesakonda. KAPIBAARA ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Massiivne, tömbiotsalise nina ja lõhestunud ülahuulega. Silmad: Asetsevad kõrgel peas, et kapibaara ujudes hästi näeks. Keha: Massiivne ja ümar, meenutab sea keret. Maismaal tundub üsna kohmakavõitu. Jäsemed: Lühikesed ja võimsad, väga hästi kohastunud ujumiseks. Jalalabad: Esijäsemetel paikneb 4, tagumistel 3 sõrataolist varvast. Varvaste vahel on ujunahk. Karvastik: Lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega.
Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad oon võimeised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiali. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on vage jänesel kolm pesakonda. Toitumine Valgejänes toitub peamiselt rohust, mitmesugutest mitmeaastatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest. Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänese territooriumi suuruseks on ligikaudu üks kuni kolm ruutkilomeetrit. Kaugel Arktikas on tema toit 280 päeva sügava lume all peidus, mistõttu on paljud jänesed sel ajal näljas. Paljud tundrataimed on oma kääbuskasvuga kohastunud raskete kliimatingimuste ja jäise tuulega. Kui lumi ja
sellist urgu ja mitmesuguseid varje- ning puhkepaiku, mida ta teatud aja tagant ja vajadust mööda kasutab. Külmal ajal vooderdab praktilise meelelaadiga nirk hõivatud uru endise peremehe karvadega, mõistagi pärast magusat söömaaega. Kodupiirkonna suurus sõltub saakloomade arvukusest. Isaste nirkide territoorium on harilikult suurem kui emastel. Nirkidel pole kindlat jooksuaega; väikesed nirgid võivad ilmavalgust näha koguni talvel. Tavaliselt sünnitab emasloom ühe suve jooksul mitu pesakonda.Tiinus kestab viis nädalat ja ühte pesakonda mahub enamasti 37 õde-venda. Pojad sünnivad pimedatena ning jäävad pessa umbes kolmeks kuuks. Esimesed jahikogemused saavad nirgipojad emaga koos küttides. Pärast jäävhammaste tulekut on noored nirgid võimelised ise endale toitu otsima. Nirgi eluiga on umbes viis aastat (rekordvanus kaheksa aastat). Nirk on loodukaitse all ning kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. 6. ÜLDANDMED Nirk Mustela nivalis Pikkus: kuni 25 cm
okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda.
Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad männi- ja kuusepungad, aga ka lehtpuude urvad ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid. Foto 4. Urvad on lendoraval oluline kevadine toit. 8 5. Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad
ja 1952. aastal. Siin on ta hästi kohanenud ja kujunenud kaasajal tähtsaks jahiulukiks. Ondatrad on rangelt oma territooriumidel elavad loomad. Ühel territooriumil elab üks ondatrapaar. Territooriumil on neil kaldasse uuristatud urg või taimedest valmistatud kuhilpesa ning mitu toitelava. Toitelavad kujunevad nende meelissöögikohtadesse kuhjuvatest toidujäätmetest. Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne. Neil on tavaliselt kaks kuni kolm pesakonda aastas, milledes on keskmiselt kuus kuni seitse poega. Pojad on alguses pimedad, saades nägijateks alles kümne päeva vanuselt. Imetatakse kuu aega, mille järel nad iseseisvuvad. Kevadel sündinud pojad võivad esimest korda sigida juba sama aasta sügisel. Sigivad ainult territooriumi omavad loomad. Tavaliselt elavad nad kahe, harva kuni viie aasta vanuseks. Vaenlasi on ondatratel palju: saarmad, rebased, röövlinnud inimene jt. Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast.
Talveuni septembrist aprillini. Vaenlaseks kärp ja kakud. LAGRITS (Eliomy quercinus) - napilt rotisuurune. Keha ja saba ülapool hallikaspruun, alapool valge järsu üleminekuga. Sabal on must-valge pintsel. Elupaigaks sega- ja okasmetsad. Kõige rohkem maapinnaga seotud unilane. Esikohal on loomne toit - putukad, ämblikud, teod, väikesed selgroogsed - sisalikud, hiired, linnupojad). Sööb ka puuseemneid, marju, puuvilju, õisi, koort. Sigib kuni 2 pesakonda aastas , poegi tavaliselt 2-9, tiinus 29 päeva. Imetamine kestab kuu. On öise eluviisiga. Pesakond liigub karavanis. Magab talveund. Vaenlased on kärplased, rotid, kakud. KASETRIIBIK (Sicista betulina) - saba tüvest pikem, must triip piki selga, suured kõrvalestad. Armastab elada niisketes elupaikades, veekogude lähedal. On segatoiduline - loomseks toiduks on maipõrnikatõugud, sipelgamunad, ämblikud, vihmaussid, limused
Tagajalad varustatud ujulestadega. Ondatra võib süüa molluskeid, karpe ja vähki. Mõlemad on monogaamsed loomad. Levik Ondatra on pärit Põhja- Ameerikast ja sattus Euroopasse 20ndal sajandil. Praegu leidub Lõuna- Eesti järvedes. Sigimine ja tegutsemine Tema suureks vaenlaseks on mink. Ta toimetab väga sarnasel viisil kopraga, aga ei ehita tamme. Ehitab kuhilaid, mis koosnevad kõrkjatest. Suveperioodil toob umbes 3 pesakonda ilmale. Hetkel on populatsioon madalseisus. Mink Sarnaneb Euroopa naartisale. Värvuselt on ta üldiselt tumepruun. Esineb üle Eesti. Kärplased Nirk ja kärp on talvel valged, mistõttu erinevad nad teistest kärplastest. Nad pole kaitsealused liigid ega ka jahiulukid. Saarmas ja ahm pole samuti staatusega loomad. Suvel on nirgi ja kärbi alumine kehapool valge või kollakas. Kärbil on sabaots must, nirgil ei ole musta osa saba otsas.
võtavad ka käbi närida...Aga üldiselt see nende maiusroog ei ole, vastukaaluks oravale, kes hea meelega käbide kallal näkitseb. Mida rohkem kevade poole, seda rohkem läheb lendorav üle urvatoidule. Kui pungad puhkevad, siis läheb lehtede söömiseks talvel 7 Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad
42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...? Eesti tumedapealisel lambatõul Miks on vaja talledele manustada sünnijärgselt E-vitamiini ja seleeni? Et vältida tallede valgelihastõbe Milline peaks olema kvaliteetse liha saamiseks noorlammaste kehamass enne lihaks realiseerimist Eesti tingimustes? 40-45 kg
telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
