SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas
Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: seedeelundid. ORGANISMI KAITSEVAD: Keha pinnal: nahk. Seedekulglas:happeline maomahl. Mujal keha sees: õgirakud, antikehad. Hingamisteede pinnal: limaskest.
peremeesrakus kaua (vahel kogu elu) • Viirus võib ootamatult üle minna tapvaks. Selliseid haigeid nimetatakse viiruskandjateks Viirushaiguste levimisviisid • Õhk-piisknakkus- tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid, nohu jne • Saastunud vee ja toiduga – viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus, osad hepatiidi vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim) kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid) • Siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi • Otse kontakt haigega – tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis Viirushaiguste ravi • Viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega • Organism toodab viiruste vastu antikehi • Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse • Vaktsiin – on aine mida valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest • Kõigi haiguste vastu vaktsiine ei ole Kasutatud kirjandus • http://www.virologyj.com/content/9/1/22/figure/F1
18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik AIDS, B hepatiit. Siirutajatega entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik, oksendamine, kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt
HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil
HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil
2. Nimeta tunnused, mille järgi ei saa viirusi pidada elusorganismideks. Pole rakulist ehitust, puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, üliiväikesed mõõtmed 3. Miks nimetatakse viirusi rakusisesteks parasiitideks? Sest nad ei saa iseseisvalt paljuneda, vaid peavad kasutama teiste organismide rakke. 4. Missuguseid viirushaigusi tead? Mil viisil nendesse haigustesse nakatutakse? Viiruslik kõhulahtisus satutakse toidu ja joogiveega, Marutõbi siirutajatega, Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis otseses kontaktis haigega 5. Kuidas kaitseb inimese organism end viiruste eest? Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel? Need on kaitsevalgud, nad hakkavad hävitama viiruseid inimese organismist 7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida? Siis hakkavad antikehad hävitama viiruseid, inimene ei või haigusesse üldse haigestuda või põeb haigust kergelt. 8
Toituvad valmis orgaanilisest ainest parasiidid, langundajad Toodavad ise orgaanilist ainet tsüanobakterid Aeroobsed bakterid kasutavad energia saamiseks hapniku – levivad kõikjal, kus on hapniku Anaeroobsed bakterid on kääritaja bakterid, jogurti ja juustu tootmisel. Nakatumine bakteriaalsetesse haigustesse Enamasti nakkushaigused piisknakkus (tuberkoloos) saastunud toit/jook (salmonella) siirutajatega (puukborrelloos) kontakt haigus (leepra ehk pidalitõbi) Vaktsineerimine eestis Immuniseerimiskava Normaalne mikroflora Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid takistavad organismil kahjulike bakterite kinnitumist kudedele aitavad kaasa seedimisele ja toitainete imendumisele sünteesivad vitamiine inimese soolestikku mikrofloorasse kuuluvad bakterid (streptococcus thermophilus ;
saastunud toidu ja lastehalvatus veega - salmonelloos, 3. koevedelikkudega (nt botulism, koolera; veri, sperma) - AIDS, 3. sugulisel teel - B-hepatiit, C-hepatiit, süüfilis, gonörroa emakakaelavähk; 4. siirutajatega - 4. siirutajatega (nt puugid, borrelioos. sääsed) - marutaud, ( Võimalik ravida entsefaliit, Dengue antibiootikumidega) palavik, kollapalavik. (Võimalik kasutada vaktsineerimist.) PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise
a. Birminghamis Inglismaal. Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
Samuti esineb võrsete lühenemist ja kasvusurutist, mis väljendub kääbuskasvus ja kängumises. Viirusest tingitud kasvuhäired võivad muuta õie või vilja kuju ja suurust, tekitada normaalkasvuga viljadele nekroosi- ja värvilaike ning rikkuda nende maitseomadusi. Viirushaiguste tõrje on põhiliselt ennetavat laadi, millega haigestumist vältida ning viiruste levikut piirata. Taimelt taimele kandub viirus haige taime mahlaga kas mehaaniliselt hooldustööde käigus või bioloogiliselt siirutajatega. Viiruse levikul on oma osa ka haigusega saastunud seemnel ja mullal. Mullas levitavad viirusi seened ja nematoodid. Viroosis taime mahl võib sattuda terve taime haavandisse hooldamisel kasutatavatelt lõikeriistadelt või kätelt. Näiteks tubaka mosaiikviirus on väga nakkav ja võib kergesti kanduda võrsete murdmise ajal suitsetaja sõrmedelt tomatitaimedele. Hahkhallitus Botrytis cinerea · Üle 200 teadaoleva peremeestaime · Võib esineda parasiidina või saprofüüdina
Putukad tolmendavad taimi (nt. mesilased, liblikad) Paljud putukad on loomade parasiidid (nt täid, kirbud) Putukad on haiguste edasikandjad (nt lutikad, parmud, sääsed) ______________________________________________________________________ _____ 5.Viirused, Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine; Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö, Näiteid rahvusvahelistest lepetest Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Nakatumise viisid: Siirutajatega (tõvestaja edasiandja teisele organismile)(nt. Marutõbi, puuk..) Toidu ja joogiveega (nt. Viiruslik kõhulahtisus) Raseduse ajal haigelt emalt lootele (nt. punetised) Õhu kaudu tillukeste piiskadena (nt. viiruslik nohu, gripp) Vere jt. kehavedelikega (nt. AIDS, hepatiit) Otseses kontaktis haigega (nt. tuulerõuges, leetrid, gripp, ohatis) Hoiduda saab viirustest vaktsineerimise teel. Oluline on ka muidu tugevdada organismi kaitsevõimet ja vähendada kokkupuudet viirushaigega.
Paljunemiseks peab viirus tungima mõne organismi rakku. Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke. Rakku tunginud viirus paneb peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid. 5. Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine. Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi, millest osa võib lõppeda isegi surmaga. Inimene võib viiruseda nakatuda mitmel viisil. Siirutajatega : Puukentsefaliit, marutõbi. Toidu ja joogiveega : Viiruslik kõhulahtisus. Raseduse ajal haigelt emalt lootele : Punetised. Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega : Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis. Vere jt kehavedelikega : AIDS, viiruslik maksapõletik (hepatiit). Õhu kaudu tillukeste piiskadega : Viiruslik nohu, gripp. Viiruste tungimist organismi takistavad keha kaitsetõketest kõigepealt nahk ja hingamisteede limaskestad
sinikute rakud. Kuju ja välimus ning see, milline on fotosünteesiv partner, sõltub seeneliigist. Seened loovad talluse struktuuri. Puudel kasvavad samblikud saavad eluks vajalikud toitained ja vee õhust ning koos nendega satuvad samblikesse ka saasteained. sellepärast on nad õhusaaste suhtes tundlikud. VIIRUSED Ehitus- pärilikkusaine ja valgust kest. Mõnedel on väljaspool veel ümbris. Viirushaigused ja levimine: siirutajatega- puukentsefaliit, marutõbi. Raseduse ajal haigelt emalt lootele- punetised. Õhu kaudu tillukeste piiskadega- viiruslik nohu, gripp. Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega-tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis. Vere jt kehavedelikega-aids, viiruslik maksapõletik (hepatiit). Toidu ja joogiveega- viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus. Oska tunda joonistel viirust. ÖKOLOOGIA 1.Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.
punetiste tekitajad) võivad põhjustada lootel arengukahjustusi. Harvem toimub nakatumine siirutajate vahendusel. Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile. Eestis on tuntumad viirushaiguste siirutajad puugid, kes kannavad edasi puukentsefaliiti tekitavat viirust. Üliohtlikud siirutajad on ka marutõbised loomad, kelle sülg nakatab puretud inimese marutõppe. Viirustega nakatumise viisid (1-6): 1. Siirutajatega (puukentsefaliit, marutõbi); 2. Raseduse ajal haigelt emalt lootele (punetised); 3. Õhu kaudu tillukeste piiskadega (viiruslik nohu, gripp); 4. Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega (tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis); 5. Vere jt kehavedelikega (AIDS, viiruslik maksapõletik e hepatiit) 6. Toidu ja joogiveega (viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus). Lisa 20. sajandil kannatas inimkond kõige rohkem gripiepideemiate tõttu. Näiteks aastatel
annaabi.ee 
