*4) võrdle ristämbliku ja jahulesta elupaik puu, jahus kehaosad pearindmik ja tagakeha, millest toitub? putukad, jahust *5) millist kahju tekitab ? Võsapuuk - Puukentsefaliit Süüdiklest tekitab sügelisi Võrgendilest rikub taime ( imevad taimemahla ) *6) kes on skorpion ja millest ta toitub? Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. 7.koosta nelja lüliline toiduahel, kus üks lüli on linnutapik Taim kärbes hiir - linnutapik mis katab putuka keha ? kitiinkest. *kuidas areneb rohutirts? mille poolest erineb see liblika arenguga ? rohutirts areneb vaegmoondega, liblikas täismoondega (muna, vastne, nukk, valmik) *mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? mardikatel on kitiinainest katte tiivad aga rohutirtsul need puuduvad. *miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata ? nad panevad oma tiivad kokku, ja neid pole näha siis
1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5
korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet. Hõõrel- arvukate kitiinhammastega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hakkimiseks. Nälkjas- kojata tigu Lülijalgsed- selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, jätked ja kitiinainest kest. Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudsest osasilmadest. Kitiinkest-lülijalgseid kattev kitiinainest kest, mis on ka välistoeseks. Suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätksed suu ümbruses.
Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes. Mõned kõrbes elavad loomad: Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Skorpion Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Sisalikud Kõik teavad, mida teeb sisalik, kui teda püüda proovida. Sisalik jätab maha vaid väikse sabajupi ning põgeneb. Hiljem kasvab selle asemele uus saba. Kõrbesisalikud teevad oma vaenlastega samamoodi. Ega nad suurt erinegi oma parasvöötme sugulastest
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3
Teraviljad Andreas Preisfreund, Ken Saaver, Marko Meigas, Sten Nirgi Oder (Hordeum vulgare) Välimus ● Juurestik mõnevõrra väiksem ● Püstine kõrs on õõnes ja teistest teraviljadest mõnevõrra lühem ● Lehtede alusel suured kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised pähikud ● Viljaks on sõkaldega teris Kasvutingimused, -ala ● Põhja-Ameerikas ● Kesk-Aasia ● Aafrika Sarvel ● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu ● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda
· 3 süda - PÕHISÜDA (3-osaline) - LÕPUSSÜDA(MED) · 3 RÜHMA - kaheksajalad - Seepiad Kümme kombitsat, tindinääre e. värvi muutma - kalmaarid LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD(vähid, vähilaadsed) ÄMBLIKULAADSED(puuk, ämblik) PUTUKAD(liblikad, mardikad) · Kogu keha lüliline · Jäsemed lülilised · Kolm suuremat osa- PEA - RINDMIK - TAGAKEHA · Keha katab VÄLISSKELETT kitiinainest(kinnituvad lihased) · Pea küljes jäsemepaaris=muudnunud lõugadeks · Avatud vereringe=selgmine süda(haraline+veresooned) JÕEVÄHK Puhtaveeline mageveekogu Ööloom (päeval varjus, öösel liigub) Rohekas kitiinkest-kaitsevärvus
Selgroogsed ja Selgrootud-Erinevused Selgroogsetel on luuline toes ehk skelett, mis asub kere sees-sisemine toes. Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe. Selgrootutel on avatud vereringe.
Lupja vajavad limused oma kodade arenguks ning seal, kus esineb tigusid, viibivad alati ka neist toituvad jaanimardikate vastsed. Jaanimardikad veedavad päeva varjualuses. Neid on küll lihtne leida piisab vaid kivi ülestõstmisest. Emased väljuvad oma varjupaikadest hämaras. Sageli näeb ühes kohas mitut emast. Kui neid ehmatada, lõpetavad nad helendamise, kui aga ettevaatlikult läheneda, jätkavad helendamist. JAANIMARDIKA ISELOOMULIKUD OMADUSED Emane: Tiivutu. Tema lüliline keha meenutab vastse oma. Helenduselund paikneb tagakeha tipul. Isane: Emasest väiksem. Suurte silmade ja hea nägemisega. Isane on tiibadega ning lennuvõimeline. Kattetiivad kaitsevad kilejaid tiibu ajal, mil putukas ei lenda. Vastsed: Võimsate suistega varustatud röövloomad. Neilgi on tagakeha lõpul helenduselundid. SUURUS Pikkus: Emasel 10-18 mm, isasel 10-13 mm. Välimus: Emasel ja vastsetel on pikk lüliline keha, isastel on tiivad ning nad on lennuvõimelised.
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed.
8.B Klass Üks suuremaid putukaliike 160 000 liiki Eestis 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad
Klass: 8 klass Kooliaste: III Koolitaja: L. Aluoja Lühitutvustus: Esitlus on kordav ülevaade lülijalgsetest loomadest ja nende peamistest välisehituslikest erinevustest tund viiakse läbi arvutiklassis. Lõputöö sisaldab esitlust "Lülijalgsed.ppt", õpetaja tunnikava "TKlülijalgsed.doc" ja õpilase töölehte "Lülijalgsed.doc" . LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD (VÄHID) ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Ühised tunnused Lüliline keha Lülilised jalad Kitiinainest välistoes Lülijalgsete mitmekesisus Elavad nii maismaal kui vees Kirjeldatud on umbes 1 miljon liiki Arvatakse, et neid on 1018 liiki Vähid (koorikloomad) Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks Jalgu 3 paari või rohkem (jõevähil 5 paari käimisjalgu ja lisaks ujujalad) Esimene paar käimisjalgu suurte sõrgadega Kaks paari tundlaid Esinevad suised Ämblikulaadsed
SKORPIONID Hans-Erik Tõnissoo Ilmar Mikael Sinisalu Välimus Maismaal elavatest lülijalgsetest ürgseim Ürgskorpionid kivististes väga hästi säilinud Kokku umbes 600 liiki, 70 perekonda Väga hästi kohastunud elama kuivas ja kuumas Suurus väga varieeruv 1,5 31 cm Värv kollasest kuni mustani Suured sõrgjalad, pikk lüliline tagakeha Tagakeha küljes mürgiastel Toitumine Hangib toitu öösel, nagu suurem osa kõrbeloomadest Toituvad ämblikest ja suurematest putukatest, ka sisalikest Saaki hoitakse kinni suurte sõrgadega Skorpionid ei joo, vaid saavad vajaliku vee kätte toidust Toituvad üksnes elusatest putukatest Söövad ööpäevas vaid paar putukat Paljunemine Suurem osa skorpionitest sünnitab, mõned liigid ka munevad
Lülijalgsed *lülijalgsed on loomad kelle jäsemed kaasnevad lülidest *jagunevad: Koorikloomad, Ämbliklaadsed, Putukad Välimus * rohekas, pruun kest ehk koorik *koorik koosneb kitiin-ja lubiainest *sale keha Kehalülid *kaks kehaosa: Pearindmik ja tagakeha *paarindmikku katab seljapoolt seljakilp *peaosas asuvad lülikestel liikuvatel varrikestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
Vaaraosipelgas. Kirjeldus. Selts: Hymenopteria (kiletiivalised). Iseloomustus:põlvjad tundlad;haukamisvõimelised suised;võib olla kaks paari kilejaid tiibu;ees-ja tagatiivad konksukeste abil haakunud;tagakeha ülaosa kokku nööritud,moodustades talje,millel on iseloomulikud sõlmed või kestad; metamor-foosid muna,vastse,nuku ja täiskasvanufaasis;on olemas keeruline ühiseluline süsteem. Liigi iseloomustus. Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Töölisputukas on 1,5-2mm pikkune, kollakaspruun, mõnikord pruuni tagakehaga; 12- lüliline tunnal ja 3-lüliline tõlv; hästiarenenud mustad silmad; lülisambata tooraks ja suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud möö...
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett
Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta V: vetikas-kalad-jääkaru 9)Kuidas tekkivad jäämäed? v:Mandriliustiku tükid murduvad lahti 10)Milliste riikide territooriummil levivad suuremad tundrad? v:Kanada,(Alaska),USA,Soome,Rootsi,Venemaa,Island
Lutikalised Uku Gross Üldinfo Suurim vaegmoondega putukate selts; maailmas teada u. 40 000 liiki, kellest 467 elab Eestis; leitud väga vanu fossiilseid jäänuseid; nokaliste selt, kuid mõned süstemaatikud paigutavad lutikalised koos sarnastiivalistega ühte seltsi nii ühise põlvnemise kui ka mõneti sarnase anatoomia ning füsioloogia tõttu. Välimus Lüliline iminokk; keha on lapik ja lai või piklik; kattetiibade tipud on kilejad; erineva suurusega (1mm-11cm); vinanäärmed; rööv- ja ujujalad. Elupaik Maismaa Mered ja ookeanid Kuumaveeallikad Osad on teiste loomade parasiidid Toitumine toituvad vedelikest; taim-, loom-, segatoidulised ja parasiitseid; iminoka sees olevad pisteharjased surutakse taime või looma kudedesse, et vedelat kehamahla imeda; Paljunemine Lahksugulised Võivad sigida aasta läbi
Skorpionid Kristofer Ragnar 8.a klass Iseloomulikud tunnused • Keha suurus võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini • Lüliline keha • Kohastunud elama kuivas ja kuumas Elupaik • Elavad sooja kliimaga maades • Päeval on nad kuuma päikese eest kivide või teiste loomade urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putuka...
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pistesääsklased referaat Koostaja: Sigmar Naudi Juhendaja: Olavi Kurina Tartu 2014 1. Sissejuhatus Sääsklased kuuluvad kahetiivaliste (Diptera) putukate seltsi. Eestis on leitud kahetiivalisi umbes 2200 liiki, aga arvatakse, et nende arvukus võib küündida isegi 4500 liigini. Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera). Sääselisi on Eestis teada rohkem kui 800 liiki. Sääsklased on majanduslikult tähtsuselt võib-olla, et isegi kõige kõrgemal kohal kahetiivuliste hulgas. Peamine põhjus sellele on, et sääsklased on üüratult tülikad ja kurnavad nii inimesi kui ka loomi. Sääsklased võivad teha võimatuks välised tööd, mis suvel aset võivad leida. Samuti v...
Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetvälja? - suurendada voolutugevust, traati juurde, panna südamik. Elektrimootor-toimib elektrimagnetilisel toimel. Leiutaja Moritz Hermann Jacobi 1834. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, mis seisneb et magnetvälja abil on võimalik saada elektrivool. Pöördnähtus elektrivoolu magnetilisel toimel. Trafo koosneb 2- st traatpoolist, millel on lüliline raudsüdamik. Trafot saab kasutada vahelduva pinge tõstmiseks või alandamiseks. Maa- hiiglaslik magnet. Maa magnetiline lõunapoolus asub tema geograafilisile põhja- pooluse lähedal. Magnetiline anomaalia on koht maakeral, kus kompass näitab valesti. Need on põhjustatud rauamaagi lademetest ja protsessidest maavahevöös. Maa magnetväli vahetab aja jooksul oma poolused. Kaasajal maa magnetväli nõrgeneb. Kuidas tekivad virmalised
Keha pikkus võib olla kuni 10 cm. Toituvad väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest (linnupojad). Linnutapik. Ämblike tähtsus looduses Toituvad putukatest. On paljudele loomaliikidele toiduks. Ristämbliku saagiks on langenud herilane. Ämblike sugulased Koibikud Koibikud sarnanevad ämblikega, kuid nad ei ole ämblikud. Koibikute keha on väike, ovaalne, lüliline ning selle küljes on pikad jalad. Värvuselt on hallikad, pruunikad või mustad. Kehapikkus võib olla 3-9 mm. Koibikutel pole mürginäärmeid ega võrgunäärmeid. Koibik. Koibik. Koibik. Koibik. Pärislestalised Sametlest Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga.
Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Skelett paikeb kehas, Toes pakineb keha pinnal. koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud. lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses.
eospeadena. Põldosi Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised ja harunenud. Põldosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Metsosi Eospäid kandvate kõrgus kuni 30 cm ja eospeadeta võrsetel kuni 60 cm. Vars on lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, välimisel pinnal on sooned ja vaod (vagudes on õhulõhed). Kasvamiseks eelistab varjukamaid kasvukohti. Mestosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Aasosi Kasvab kuivemates metsades ja niitudel: palumetsas, laanemetsas, puisniidul ning pärisniidul. Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm
Lülijalgsed Carol Tamm Lülijalgsed Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Tunnused Kitiinist välisskelett Lüliline kehaehitus Lülilised kehajätked (jalad, tundlad jms) • Alamhõimkond&Klass on Trilobita ehk trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed
(lahknemine evolutsiooni käigus) mitmekesistumine- on looduse mitmekesisus. biosfäär- elukond, on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. (litosfäär, atmosfäär- hõlmab neid) elupaikade mitmekesisus- elupaikades on erinevaid võimalusi.(loomadel) maismaaselgroogsed- selgroogsed loomad, kes elavad maismaal.(karu) toidubaas- toitumise kindel ala.(lindudel on oma toidubaas) lülijalgsed- loomaliigi hõimkond, kuhu kuulub 80% tänapäevastest loomaliikudest, iseloomulikuks tunnuseks on lüliline kehaehitus.(putukad, vähid, ämblikud) konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine. (sarnased tunnused) mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas.(mingi liigi väljasuremine) geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine.
Rõngussid Sandra Ivanov Jaotumine: § Rõngussid jaotatakse välisehituse ja eluviisude järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaanideks Vihmauss: § Elab mullas § Keha on pikk ja lüliline ning mõlemast otsast ahenev § Vihmaussil pole pead § 15 cm kehas võibolla kuni 180 lüli § Keha eesmises kolmandikus on keha paksenenud osa- vöö § Paarikaupa asetsevad keha pinnal harjased, need aitavad tal edasi liikuda Vihmaussi toes: § Tema keha katap ühest rakukihist koosnev epiteel § Selle alla paiknevad lihased: ringlihased ja pikilihased § Kokku moodustavad lihased ja epiteel nahklihasmõigu §
2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toime organismile (nende eritatavd laguproduktid on mürgisedKNS häired) Parasitaarhaiguste kulg: Täiskasvanud organismidel kulgevad tihti latentselt (e. ilma tunnusteta) Noorloomadel kulg äge ja tihti halva prognoosiga Oluline boksid ja künad puhtad hoida! Siseparasiidid Anoplotsefalidoos paelusstõbi Suurus/kuju: lüliline (spagett 4-8cm pikk, u 1 cm lai) ?kaheperemeheline täiskasvanud isend hobuse organismismunaväliskeskkonnassarvlest(vaheperemees)vastne hobune sööb ära sarvlestavastne jääb hobusesse elama ja areneb täiskasvanud isendiks (lõpp-peremees) ?PÕHJUSTAB: enteriit, limaskesta põletik Parraskaridoos - Hobuse solgetõbi Parascaris equorum ?ümaruss (spagetid) ?parasiteerivad soole limaskesta all
Lülijalgsed 8 klass 2007 Kes on lülijalgsed? LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Vähid jõevähk · Vähid on vees elavad lülijalgsed. · Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga (seepärast ka koorikloomad), mis koosneb
Vihmaussid Referaat Tallinn 2008 Ehitus Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja
Unustamine algab kohe. Primaarses mälus salvestatakse info ajalises järjestuses, unustamine. Sekundaarses mälus info salvestatakse harjutamise teel, info kättesaadavus on aeglane, aga maht on suur. Tertsiaalse mälu puhul tuleb sagedasti harjutada, info kättesaadavus on kiire ja unustamist ei ole. Selgita, iseloomusta: Seljaaju ehitus ja funktsioonid: Informatsiooni vahendamine peaaju ja keha vahel, liigutuste juhtimine. Toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid. Refleksikaar ja selle erinevate osade ülesanded: Tee, mida mööda ärritus mööda närve liigub. Retseptorid võtavad ärritusi vastu, lihased tõmbuvad kokku: aferentne närv, eferentne närv- Erutuse liikumine. Kesknärvisüsteemis analüüsitakse ja
Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa
Laagri Kool Referaat Skorpionid Koostas: Klass: Juhendaja: 2008 SISSEJUHATUS Selles referaadis sooviksin teada saata ühtteist skospionidest. Kas on põhjust karta kõiki skorpione keda näed või mitte. Skorpionid äratavad inimestes hirmu, kuna nende salvamine võib olla surmav. Skorpione esineb peaaegu kõikides maailma soojades piirkondades, ent nad on pelglikud, seetõttu ei pälvi nad sageli inimeste tähelepanu. Euroopas elutseb neli skorpioniliiki. Üks neist on Euscorpius flavicaudis, kes on inimesele täiesti ohutu. ELUVIIS Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened ...
Pea liikuv. Silmad hästi arenenud, harva üksikute lihtsilmade kogumikud. Vähestel liikidel silmad puuduvad. Esineda võib ka 2-3 täppsilma. Tundlad erineva pikkuse ja kujuga. Kõige omasem tunnus on nokk; põhiosa moodustab 3-4 lüliline renjas alahuul, kus asuvad võimsad lennulihased. Tiivad hästi arenenud; ees- ja tagatiivad sarnase soonestuse ja kujuga; kilejad. Esineb ka tiivutuid vorme. Jooksujalad; tagajalad ees- ja keskjalgadest veidi pikemad. Käpad lühikesed; 1-3 lüli; küüniseid 2
Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla. Laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad. Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik. Krabi värvus varieerub kollasest pruunini, harva tuleb ette purpurseid või punaseid isendeid. Siseehitus Keha katab koorik. Tal on lüliline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. Avatud vereringe. Veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Süda asub alati hingamiselundite - lõpuste - läheduses. Veri ringleb südame kokkutõmbumiste abil. Hingab lõpustega. Lõpuste ehitus erineb kala lõpustest, kuid ka nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Asuvad rindmikujalgade alusel ja on rindmikku katva kilbi serva poolt varjatud. Siseehitus
madalam, kui jalgade ümbruses. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Skorpion Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Ka skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese. Tavaliselt kasutab ta seda siiski saagi, mitte vaenlase või inimese peal
OSA LOODUSES: Imiussidel on parasiitidena looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Nad muudavad looma nõrgemaks ning selle tõttu muutub loom kergeks saagiks mõnele röövloomale. Kuidas nakatutakse? Kui inimene sööb vastsega saastunud looma liha. Või luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides. RÕNGUSSID 1. Väheharjaussid 2. hulkharjaussid 3. kaanid 1) VIHMAUSS · Lüliline keha, mis aheneb mõlemast otsast · Keha esimese kolmandikus on paksenenud vöö · Pea puudub · Nahk sisaldab limanäärmeid · Iga lüli külgedel on väiksed paari kaupa paiknevad harjased (silmale mitte nähtavad, aga käega tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda · Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest: ringlihased ja pikilihased · Ringlihased kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks
mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe. Kupar on tekkinud kahest või rohkemast emaka viljalehest. Seemned pääsevad viljast välja tekkivate avade või lõhede kaudu (vilja pakatamise teel). Unimaguna. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kupar#/media/Fail:Opium_pod_cut_to_demonstrate_fluid_extra ction1.jpg Kõder on pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesalineavavili. Seemned kinnituvad kõdra keskkohal pikivaheseinale. Kõder võib olla lüliline. Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks. Kõder võib olla ka üsna väike, lühike ja mitte avanev. Harilik hiirekõrv. Foto: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hiirekorv.htm Kõdrake Kuukress. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5drake#/media/Fail:Lunaire- siliques01.jpg Kukkur on ühepesaline paljuseemneline vili, mis on tekkinud ühest servast kokkukasvanud viljalehest
Nimetus: Põldosi Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi. Juur: risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. Vars: üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo
koorumiseni. Liikumine - mantlihõlma abil imetakse vesi mantliõõnde, mis seejärel suletakse. Mantlilihaste abil surutakse vesi läbi lehtriava välja. Peajalgne liigub tagakeha ees tänu väljapaiskunud veejoale (liiguvad raketi põhimõttel). Peajalgsed toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest, loomakorjustest, olles ise toiduks kaladele, lindudele ja ka imetajatele. Lülijalgsed Lülijalgsed on selgrootud loomad, kelle keha on lüliline, neil on lülilised keha jätked ja kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad Koorikloomad Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Pearindmikku katab seljakilp. Keha jätked:
Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi. Kõrberebane e. fennek peitub päeval palavaga oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida (Tartu Ülikool, 2018) 4 Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese. Tavaliselt kasutab ta seda siiski saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Skorpionid ei joo, kuna saavad kogu vajaliku vee toidust kätte. Kõrbepalavuse vastu poevad skorpionid kivi alla peitu. Kuumenemist vähendab ka läikiv ning koorikuline keha pind
19.Kui muna satub saastunud toiduga soolde siis väljub sellest vastne. Elades kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. Kui täiskasvanud vastne jõuab soolde siis seal areneb temast uus solge. 20.Kiduussid, naaskelsaba, keeritsuss. 21.Ennem söömist käed tuleb ära pesta, ennem toidu söömist tuleb olla kindel, et loom pole nakatunud ja tuleb liha ilusti läbi praadida või keeta. 22.Väheharjasussid, hulkharjasussid ja kaanid. 23.Välimus piklik, lüliline, mõlemast otsast ahanev keha. Eesmises kolmandikus paksenenud osa e. vöö, pea puudub, igal lülil on harjased(silmaga pole näha). Ehitus keha katab epiteel, palju limanäärmeid, naha all on piki ja ristilihased, lihased moodustavad nahklihasmõigu e. kehaseina. See on ka teoseks. Nahklihasmõigu sees on kehaõõs, seal asuvad siseelundid. 24.Liitsuguline, ise ennast ei vijasta. Kaks vihmaussi liibuvad mõneks
suletud, veri ringleb oma teel ainult avatud, veri voolab osal oma teest veresoontes elunditevahelistes õõnsustes TOES Paikneb keha sisemuses, on luuline ja koosneb Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist järgmistest osadest: lüliline selgroog, või lubiainest; lihastikust moodustunud jäsemete- ja koljuluud. Kaladel asendavad nahklihasmõik jäsemeid luulise toesega uimed LIHASTIK Lihastik on tugev ja massiivne, moodustab Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha siseelundite kaitseks polstri või paikneb kimpudena keha sisemuses
Kolm tähtsamat rühma-lameussid, ümarussid, rõngussid. Lameussid on kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme ja nii lame, et neil pole vaja vereringet ja hingamiselundeid. Suurem osa on parasiitse eluviisiga, kuid osa neist elab ka meredes, magevees ja niisketes kohtades maismaal. Ümarussid-lülistumata ümara kehaga, mis aheneb mõlemast otsast, enamus mikroskoopilised (mullas), lahksuguline, pikk, lihtsustatud ehitusega, elab vabalt sooles, ei kinnitu. Rõngussid- pikk lüliline keha, lülid on enamasti ühetaolised, paljunemisorganid teatud osades, mitmesugulised, viljastavad end ise harva, 1mm kuni 3mm pikkune. Tähtsus looduses ja inimesele -toiduahelas, lagundajatena, parandavad põllumulla omadusi. LÜLIJALGSED (kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, mardikalised, teised putukad) Jaotatakse-koorikloomad, ämblikulaadsed, putukad. Ehitus-neil on kitiinkest, kestuvad et kasvada. Lüliline keha ja kehajätked, avatud vereringe, neid leidub kõikjal.
Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades. Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses.Nt naaskelsaba kes elab tagasooles. (ebameeldiv kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid tuntuim esindaja on vihmauss.Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse põhjuseks on väiksed harjased. Aga neid on vähe. Keha katab rakukihist koosneb epiteel mille all on lihased. Kokku need moodustavad nahklihasmõigu mis on nende toeseks. Erinevaid lihaeid kokku tõmmates saab ta liikuda ja muuta kuju. Ringlihaste kokutõmbel muutub ta pikaks , pikilihaste kokkutõmbel aha lüheneb
LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest