VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.....................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 2 1
- mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2- 5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; - tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Herbitsiidid Pestitsiidide tagajärg Kui vabanevad keskkonda: jäävad sinna pikaks ajaks püsima kontsentratsioon keskkonnas tõuseb aja jooksul Nende omaduste tõttu võivad ained keskkonda sattudes kahjustada ökosüsteeme ja ka inimest. Pestitsiidide hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Pestitsiidid ..... tagajärjed Õhu saastumine Looduse häving Raskemetallide sisaldus mullas kõrge ja see põhjustab mürgiseid efekte.
Humistari või virtsa vesiahust • Ca puuduse korral puutuhk või lubi 6 Taimekaitsetöödmehaaniline ja keemiline • Ennetav tõrje on esmatähtis • Reavahed herbitsiidiga • Sõstraklaastiiva ja sõstranõvakoi puhul tuleb kahjustatud oksad ära lõigata • Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid • Kõplamine või herbitsiidi kasutamine 7 Saagi koristus • Töömahukas • Aeg: mustjuuli 23 nädal, punasel juuli 3 nädal • Piiratud ajaperioodiga (10...20 päeva) • Taaraplastkastid, mis mahutavad 810 kg marju, mõõtmed (600x400x125) • Korjamine käsitsi või masinaga 8 Käsitsi korjamine
Paaril korral oli tegemist Eestis registreerimata taimekaitsevahendi müügiga. 1/4 taimekaitsetunnistuse alusel taimekaitsevahendeid müüval ettevõttel puudus nõuetekohane müügiarvestus. 1/5 hoiuruumidest puudub ohumärgistus ja ligi 1/10 ladudest on probleemiks vanad, utiliseerimist vajavad jäägid. Taimekaitsevahendite jääkide kahtlusel võeti 21 kontrollproovi taimsest toodangust, millest kahes proovis (porgand ja söögikaalikas) leiti lubatust suuremas koguses herbitsiidi trifluraliin (Treflan) jääke ning ühes kapsaproovis ületas lubatud piirnormi insektitsiidi formotioon (Anthio 25 EC) sisaldus. Milliseid seaduse punkte rikuti? · Taimekaitsevahendi pakendi märgistus peab andma taimekaitsevahendi ostjale piisavalt teavet taimekaitsevahendi ohtlikkuse ja muude omaduste, vahendi säilivusaja ja -nõuete ning kasutamisviiside kohta. · Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lubatud taimekaitsevahendite,
Biotehnoloogiliste meetodite abil luuakse GM taimi, mida seejärel kasvatatakse GM toidu saamiseks. Alguses keskendusid GM seemnete loojad sellistele uuendustele, mida hindaksid põllumajandustootjad (ja toiduainetööstus üldisemalt). GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende umbrohumürgi (herbitsiidi-) kindlust. Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi
transgeen. Taimed: MILLEKS? *Kahjurikindlus(kartul, lehetäide vastu).*Külma- ja põuakindlus (maasikas,tomat). *Umbrohukindlus(teravili.*Kõrge saagikus(riis).*Parandada valmimis- ja säilitamisomadusi(tomatid) *Viirusekindlus (mais,papaiad) KUIDAS?Taime sisestatakse geen, mis kodeerib mürki lagundavat ensüümi. Taime lisatakse geen, mis kodeerib herbitsiiditundlikku ensüümi. Nii saavutatakse selle valgu ületootmine. Võib lisada ka sama ensüümi kodeeriva geeni, mille produkt on herbitsiidi suhtes resistentne; pärast mürgiga töötlemist jätkub seda ensüümi veel taimeraku enda vajadusteks. Mikroorganismid: 5. Kas transgeenne inimene on vajalik?Põhjenda Kui mõni tark proffessor geneetiliselt muudatakse, poleks kindlasti kellelgi selle vastu midagi, kuid arvatavasti pole see siiski vajalik, sest maailmas on inimesi piisavalt. Samuti on transgeensel inimesel nii teaduslikust kui ka eetiliselt küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures.
mõjuvat valku e toksiini(Bttoksiini) Oli leiutatud selleks, et asetada keemilisi insektitsiide Näide: Cry1grupi toksiinid on ohtlikud ainult liblikatele Cry3grupi toksiinid aga mardikalistele Mitme tunnusega taimed Mitme tunnusega e liidetud tunnustega GMpõllukultuurid see tähendab, et ühte taime on koondatud kaks või enam tunnust. Praegu on kasutusel kahe ja kolme tunnusega GMsordid, mis on ühekorraga nii herbitsiidi kui ka kahjurikindlad. Haigusekindlad taimed Viirusresistentne taim saadakse haigust põhjustava viiruse üksikute geenide viimisel, see muudab taime konkreetsele viirusnakkusele vähem tundlikuks või viirusekindlaks Proovitud on ka seente ja bakteriaalsete nakkuste vastast kindlust saavutada, kuid praegu ühtegi sellist GMtaimesorti turul ei ole Turustatakse maailmas vaid papaia, suvikõrvitsa ja maguskartuli viirusresistentseid GMtaimesorte
peituvad seemned. Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel, koheselt, kui esimesed võsud tärkavad ning seda tuleb korrata 23 korda suve jooksul. Tänapäeval kasutatakse sosnovski karuputke tõrjeks peamiselt Roundup Gold nimelist herbitsiidi. Sosnovski karuputke on raske piirata-tõrjuda. Taime tuleb hävitada mitme aasta jooksul, kuni kõik võsud ja ka mullas olevad seemned on hävinud. Tõrjetöödel tuleb kaitsta silmi ja nahka, kindad ja tööriided peaksid olema veekindlad.Putke tõrjumiseks on 3 meetodit: juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine ja mürgitamine. Õisikute eemaldamine enne seemnete valmimist aitab samuti taime levikut piirata. Tõrjet tuleb korrata 2-3 korda suve jooksul
Laialdasse kasutusse on jõudnud keemilist umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM- kultuuridest). Neid taimi nimetatakse HR-taimedeks (sõnast "herbitsiidiresistentsed"). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele. Nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Herbitsiidiresistentsete GM-kultuuride kasvatamine võib oluliselt suurendada antud herbitsiidi (peamiselt glüfiosaadi) osakaalu meie keskkonnas ja toidus. Glüfosaatidega on kaasnevad ka mitmed probleemid. Teise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sünteesides aktiivset mürki. 8% muundkultuuridest omavad mõlemaid omadusi. Ülejäänud tüüpe, nt viirusekindlaid, on alla 1%. GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et
mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2-5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; 6. tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Üldhävitava toimega herbitsiidid: Teravilja herbitsiidid Rapsi herbitsiidid Muud herbitsiidid ja taimekaitsevahendid Herbitsiid Insektitsiidid kahjurputukate tõrjevahendid Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust. Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused.
Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad. 7 Roundup on Monsanto poolt toodetava herbitsiidi brändinimi. Selle aktiivaine on glüfosaat. Roundup on kasutusel kogu maailmas ning mitteametlike allikate järgi on see maailma enimmüüdud agrokemikaal. Monsanto patenteeris glüfosaadi molekuli 1970. aastatel. Alates 1973. aastast on see ka müügil. Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati
põõsastest välja lõigata. Neid tuleb õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja lõigata ja põletada. Lisaks võib pritsida istandikku enne pungade puhkemist NeemAzal-T/Si vesilahuse või 10%se lubjalahusega. Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid. Kollase karusmarja-lehevaablase kahjustuse korral aitab põõsase pritsimine tugeva veejoaga. Umbrohtumuse vähendamine Kõplamine või herbitsiidi kasutamine. Goltrix üheaastaste umbrohtude tõrjeks, orasheina ja teiste kõrreliste tõrjeks Agil. Preparaat toimib lehe kaudu, istandikku töödeldakse, kui orashein on 4-6 lehe staadiumis või 20-40 cm kõrgune. Enne ega pärast töötlemist ei tohi 2-3 nädalaa jooksul mulda harida. Taimestik hävib 2-3 nädala jooksul. Üldhävitava toimega herbitsiididest kasutatakse musta sõstra istandikes umbrohutõrjeks 9. Koristus 10. Sorteerimine 11
Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline.
45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline.
Laialdasse kasutusse on jõudnud keemilist umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM- kultuuridest). Neid taimi nimetatakse HR-taimedeks (sõnast "herbitsiidiresistentsed"). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele. Nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Herbitsiidiresistentsete GM-kultuuride kasvatamine võib oluliselt suurendada antud herbitsiidi (peamiselt glüfiosaadi) osakaalu meie keskkonnas ja toidus. Teise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sünteesides aktiivset mürki. 8% muundkultuuridest omavad mõlemaid omadusi. Ülejäänud tüüpe, nt viirusekindlaid, on alla 1%. GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja
· Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi. Lisatavad geenid lülitatakse bakteris replitseeruvasse Ti plasmiidi. · Selle tehnoloogiaga on saadud näiteks herbitsiidide suhtes resistentseid taimi. · Herbitsiid "Roundup", mille toimeaine on glüfosaat, mis ihibeerib aromaatsete aminohapete sünteesi taimedes, nii kultuurtaimedes kui ka umbrohtudes. · Seda herbitsiidi kasutatakse nn musta maa tegemiseks enne külvi. · tumefaciensi ja mitmete teiste bakterite vastav ensüüm on aga glüfosaadile tundetu. Agrobacterioumi vastav ensüüm on kloneeritud Ti plasmiidi ja viidud Agrobacteriumi abil sojasse. Saadi soja, mis oli resistentne glüfosaadi suhtes. Hairy root · Põhjustavad Agrobacterium rhizogenese tüved, kes omavad juurt indutseerivat plasmiidi pRi. Infektsioon toimub samuti nagu Ti plasmiidi puhul, kuid taimekoes ei
Promootor- Nende abil saab reguleerida geeni ekspressiooni. Konstitutiivne promooter ekspressioon toimub kogu aeg igas taime osas. Valikuline promooter ekspressioon toimub ainult teatud taime arengu faasides, teatud taime kudedes või sõltub ekspressioon välistest teguritest. Tugevad ja nõrgad promootorid mõjutab ekspressiooni kogust (valgu hulka) Marker geen-Geen, mille alusel saab otsustada, kas huvi all olev geen on teise organismi kandunud. Tavaliselt antibiootilist või herbitsiidi resistentsust tagavad geenid Reporter geen- Paigutatakse huvi all oleva geeni lähedale. Võimaldab identifitseerida transformeerunud rakke NING võimaldab hinnata ekspressiooni hulka (ainult retseptist ehk geenist on vähe kasu, kui ta valku ei tooda). Transformatsioon ehk DNA ülekanne- Geneetilise materjali taime viimine Füüsilised ja bioloogilised meetodid Kaks peamist meetodit: Biolistiline meetod (gene gun), Mullabakter Agrobacterium abil
DNA järjestus, millele RNA polümeraas seondub · Matriits ahel (Template strand) versus kodeeriv ahel (Coding strand) · Upstream 5' suunas kodeerival ahelal · Geenitehnoloogias on promooter oluline määrab koespetsiiflise ekspressiooni Marker geen - Geen, mille alusel saab otsustada, kas huvi all olev geen on teise organismi kandunud Tavaliselt antibiootilist resistentsust tagavad geenid Ka herbitsiidi resistentsuse geen on hea marker Rakud pannakse kasvama antibiootikumi või herbitsiidi sisaldavasse meediumisse ja need mis jäävad ellu, on tõenäoliselt edukalt transformeeritud. Antibiootikumi resistentsust tagavate geenide puhul eelistatakse neid, mis ei ole meditsiinis kasutusel. Uus suund: taime ainevahetuse markergeenide suunas (phosphomannose isomerase, xylose isomerase etc) (loeng 7) Reporter geen - Paigutatakse huvi all oleva geeni lähedale Et oleks lihtne identifitseerida transformeerunud rakke Et saaks hinnata ekspressiooni Näiteks:
Ja kasvatada sellest transgeenne taim. Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse. Võetakse cry geen bakterist, mis toodab putukspetsiifilist toksiini. See toksiin on putukatele kahjulik. Kuidas konstrueerida üht herbitsiididele tolerantset transgeenset taime? glüfosaat, glüfosinaat blokeerib aminohapete sünteesi. glüfosaat (herbitsiit) plokeerib ära ühe ensüümi mis vastutab aminohapete tootmise eest (EPSPS ensüüm ,EPSP süntaas). Et muuta taim herbitsiidi tolerantseks võiks talle siirdada, mõne teise organismi geene, mis kodeerivad sama ensüümi, aga vähe teisel kujul nii et herbitsiid sellega ei seondu. Võib ekspresseerida ka ensüümi, mis muudab herbitsiidi nii, et see ei seondu aminohapet sünteesiva ensüümiga. Mis on “Kuldne riis”? Üks varasemaid näiteid säärastest GMOdest on kuldne riis. Tavalise riisi sisse viiakse
Turustamist reguleerivad nt Codex Alimentarius (toidualane) ja Cartagena protokoll (keskk.). Nõutav on GM toidu märgistamine. EL'is on toidus sisalduva lubatud GM ainete määraks võetud 0.9 % (ilma märgistuseta). 3) GM põllukultuurides kasutatavad kodeerivaid järjestused - nimetada ja iseloomustada vähemalt kolme neist. 2-5A süntetaas: CP4EPSPS: pärit Agrobacterium tumefaciens'st, soodustab taimes kasvuks vajaliku ensüümi EPSPS sellise vormi sünteesi, mis on vastupidav herbitsiidi RoundUp suhtes e annab taimele herbitsiiditaluvuse. Cry1 Ab: pärineb bakterist Bacillus thuringiensis (Bt), kasutatakse Bt-maisi tegemiseks, annab taimele insektitsiidsed omadused (Bt toksiin). Pat: Bt-maisis, annab herbitsiiditaluvuse, pärinev mullabakterist. Geenidest cry, gox, bla, nptII Promootorjärjestus enamlevinud CaMV 35 s P-nos Terminaatorjärjestused sagedamini T-nos, pärit mullabakteri Agrobacterium tumefaciens nopaliinsüntaasi geenist, ka T-35s, T-ocs
2.2.4.Saaste Kõige ohtlikumad on happevihmad. Alumiinium, kaadium, raud, tsink ja vask on kõik konnadele mürgised. Lähtudes kaladele tehtud uuringutest saame väita, et niklil, mangaanil ja pliil on konna populatsioone kahjustav mõju. Orgaanilised herbitsiidid ja pestitisiidid tihti tekitavad mutatsioone ja surmi konnade seas. 1997. aastal ilmunud artikkel näitas , et senini kahjutuks peetud herbitsiid ,,Roundup" on äärmiselt toksiline kullestele ja täiskasvanud konnadele. Selle herbitsiidi uuemat ja arvatavasti kahjutumat vormi kasutavad Uus-Meremaal talupidajad ja aednikud siia maani. Teatud kemikaalid nagu DDT ja PCB meenutavad hormoone ja võivad põhjustada steriilsust konnade kui ka inimeste seas. (http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009) 2.2.5.Kliima muutused Kasvuhooneefekti kirjeldati esimest korda üle 100 aasta tagasi ja selle mõjusid teatakse hästi. Konnade paaritumise aeg sõltub temperatuurist
- sobivad järelkultuurid - vee- ja soojanõudlus - sobiv päevapikkus - vajalik toiainete olemasolu, toitainete sidumisvõime - optimaalne pH väärtus Teatud tingimustel võib esineda ka negatiivseid ilminguid: - huumuse vähenemine intensiivse harimise tagajärjel - suur veetarbimine - haiguste (seenhaiguste) ja kahjurite (nematoodide) paljunemine 17 - kahjulik herbitsiidi järelmõju - umbrohtumine mitteidanenud seemnetest, mullaharimised üleelanud taimedest - fütotoksiliselt mõjuvad laguproduktid (sügavale küntud haljasmass anaeroobsetes tingimustes) - raskendatud mullaharimistööd suure haljasmassi tõttu LIBLIKÕIELISED - seovad õhust lämmastikku (150-250 kg/ha) - suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust - sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti
Toitainete tagastamise seadus- väetistega peab sama palju juurde andma toiteeelemente, kui me saagiga eemaldame. Viljavahelduse seadus- seda parem ja suurem on saak, mida õigemas järjekorras me kultuure järjestame. Kasvutegurite kompleks seadus- oluline on kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja –arengule, vähemoluline on ühe teguri maht, kogus ja mõju Idanemiskk mõju seadus- saagikus sõltub olulisel määral idanemiskk tingimustest. GMO – taim, mis on muudetud herbitsiidi suhtes vastupidavamaks 3. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, mahe) Tava- 85% maaviljeelusest on tava. Tootmisviis, mida iseloomustab rohke toodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kultutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud- tootmisviis, kus kasut kõiki tehnoloogilisi võtteid, mis peaksid tagama samade koguste juures suurema saagi.
a) tugeva toimelised surmav annus 50 mg kg kohta b) väga mürgised 50-200 mg 1 kg kohta c) ohtlikud 200-1000 mg/kg d) vähe ohtlikud üle 1g/kg Toimimisviisi järgi jagatakse herbitsiidid kahte rüha : 1) universaalsed e. mittevalivad hävitavad kogu taimkatte 2) selektiivsed e. valivatoimega a) kontaktsed e. põletikku tekitavad , kahjustavad ainult lehti b) süsteemsed hävitavad kogu taime Herbitsiidi toime sõltub taime liigist, vanusest ja ilmastikust. Toime on kõige suurem päikesepaistelisel, kuival ja tuulevaikse ilma korral. Kõrge temperatuur suurendab herbitsiidi mõju. Ohutustehnika : a) töötada tohivad täiskasvanud ja terved inimesed b) herbitsiidid peavad olema kindlalt suletud ruumides c) töötamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid d) herbitsiitidega töötamisest tuleb teavitada mesinikke 1km raadiuses ja elamutest tuleb hoiduda 500 m kaugusele
Ennetatav Kasutada ainult terved istikud.Enne istutamist same töödelda istikuid fungitsiidi lahusega. Agrotehniline Vältida olukorras, kus suurendab temperatuur.Näiteks varjutamine.Kui haigus tekkib, siis temperatuur peab olema võimalikult madal. Füüsikalis-mehaaniline Hävitada kõik taimed haigussümptoomiga. Keemiline Switch 62,5 WG Söögikõlbulikke taimi ei tohi pritsida hiljem kui 14 päeva enne saagi koristust. Kasutades soovituslikust väiksemat vee kogust, võib herbitsiidi efektiivsus väheneda. Kulunorm – 1l/ha, veekulu 300-500 l/ha Kordus -3, ooteaeg 10 Hind- 160 eur/l Topsin M Süsteemne fungitsiid. Kulunorm – 0,8-1 l/ha , 1000-1200 l/ha Kordus- 1-3 Hind-14 eur/l Kahjurid Maasikalest (Tarsonemus fragariae) Ennetatav Tolmutada väävliga varakevadel esimeste noorte lehtede ilmumisel ja pärast saagi koristamist. Agrotehniline Mullaharimine. Füüsikalis-mehaaniline
4) Pere areng: - kõik insektiitside grupid vähendavad järglaste arvukust, see hävitab ka mesilaste arvukust. 5) Tööjaotus: - elutsüklite pikkused vähenevad tööjaotuse muutuse tõttu ja asuvad liiga vara korjele jms. 6) Pesakaaslaste äratundmine: - Pole teaduslikult tõestatud, kuid: korjelkäinud mesilasi ei lastud tarru sisse, kuna nad olid värskelt käinud herbitsiidi(umbrohu mürgiga) ja fungitsiidiga (seennakkuste tõrjemürgiga) töödeldud põllul. Mesilaste hoidmiseks tuleks korrigeerida pestitsiidide kasutusviise! ISELOOM JA LOOM ISE. LOOMADE ISIKSUSTEST JA NENDE UURIMISEST (T. Sepp) · Mida mõeldakse loomade käitumise, mida loomade isiksuse all? Käitumise all: ühekordne tegutsemine vastusena keskkonnale
2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine b) termiline * leegitamine, elektrivooluga, kiiritamine c) keemiline Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis-morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline.
annaabi.ee 
