Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–6...
Integreerunud viiruse jaoks on tegu surnud teega, sest viirus ei saa paljuneda, aga nakatunul on ka kehvasti, sest suure tõenäosusega rakud hakkavad paljunema ja metastaase andma. HeLa emakakaela kartsinoom. HPV puhul immuunvastust ei teki, sest ta vere kaudu ei levi; kapsiidivalkude ekspressioon on väga madal, v.a viimases etapis; nakatund rakud ei puhune ja proinflammatoorseid tsütokiine ei vabane; E6 ja E7 blokeerivad immuunsüsteemi. 21. Mis on hospitaalinfektsioonid? Kuidas neid diagnoosida? Molekulaardiagnostika on täiesti asendamatu hospitaalinfektsioonide puhul. Neid on 2 tüüpi: need, mis on pidevalt haiglas olemas ja need, mis tuuakse sinna teiste inimestega sisse. Hospitaalinfektsioonid on haiglaspetsiifilised, selle tuvastamiseks kasutatakse Pulse-Field elektroforeesi. Nii saab suuri DNA fragmente paremini lahutada. 22. Milline on HI-viirusega nakatumise tõenäosus? Millest see sõltub? Suguline:
Võrdluskatsed: · Laborisiseselt 1x kvartalis · Eestis laborite vahel 1x aastas (referentlabor) · Rahvusvahelised n.ö. väline kontroll 1x 4 aasta jooksul tegelik tihedamini FEPAS, FAPAS Rootsi Labquality Soome Instand - Saksamaa QCMD Sotimaa jne. Referentsained: · WHO-st HCV RNA 100.000 cop/mL HIV-1 RNA 56.234 cop/mL Parvoviirus B19 77.247cop/mL · INSTAND Saksamaa Standardiamet · ATCC Ameerika tüüpkultuuride kollektsioon 11.Mis on hospitaalinfektsioonid? Kuidas neid diagnoosida? Erinevad võimalused: -Kvalitatiivne PCR -----PCR -----nested-PCR -----RT-PCR -Semikvantitatiivne (Cobas Amplicor ja Becton-Dickinson) 6 -Kvantitatiivne PCR -----reaal-ajas PCR (real-time PCR) -Muud: GeneProbe ja TMA põhinev APTIMA ------Combo2 12.Milline on HI-viirusega nakatumise tõenäosus? Millest see sõltub? http://www.health.gov.ua/health.nsf/1b45f02676a7cea4c125678d003f98dc/ab8e1475b33bd7d8 c12567eb0038598c
Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist
annaabi.ee 
