KAUBAMÄRGI- JA PATENDIUURINGU KODUTÖÖ 1. Kas kaubamärgi FAST LEADER Eestis kasutamine järgmiste teenuste tähistamiseks a) ärijuhtimine b) turu-uuringud c) transgeense tehnoloogia arendamine on ilma kaubamärgiomaniku loata (litsentsita) lubatud? Vastus: Kaubamärgi FAST LEADER kasutamine Eestis on selle teenuse tähistamiseks lubatud. Kaubamärk FAST LEADER on Eestis küll juba varasemalt registreeritud, kuid selle konkreetse ettevõtte tegevusvaldkond hõlmab Nizza klassifikatsiooni järgi klasse 16, 35 ja 41. Seega näiteks ärijuhtimise või turu-uuringute valdkonnas, mis mõlemad kuuluvad klassi
Ülikoolide juures ja uurimisasutustes töötavatel geenitehnoloogidel on võimalus maailmas palju reisida, et olla kursis toimuvaga: osaleda konverentsidel ja töötada sarnast uurimistööd tegevas asutuses mõnes teises riigis. Praegu on Eestis juhtiv haru tervishoiuga seotud biotehnoloogia, kuid põllumajandus ja toiduainetetööstus on kiirelt järele jõudmas. Maaülikooli kloonitud vasikas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis on õnnestunud transgeense vasika kloonimine. Inimese kasvuhormooni geeniga lehmalt loodetakse tulevikus saada piima, millest saab eraldada kasvuhormooni ravimitööstuses kasutamiseks. http://tv.delfi.ee/eesti/ videovaatakuidastutvustatakseesimestonnestunud.d?id=67324002 Maaülikooli kloonitud vasikas Eesti Maaülikoolis selle aasta juunis sündinud transgeenne kloonvasikas Juuni suri ootamatult. Teadlaste sõnul ei andnud esialgne makropatoloogiline uuring vastust küsimusele, miks vasikas suri, teatas maaülikool
SLAID1:Tiitelleht SLAID 2: TRANSGEENNE DNA 1)Transgeen on geen või geneetiline materjal, mis on üle kantud looduslikult või mistahes geenitehnoloogiliste võtetega ühest organismist teise 2)Võib kaasneda ka fenotüübiline muutus 3)Dna segment sisaldab kindlat geeni järjestust, mis eraldatakse ühest organismist ja viiakse üle teise. 4)Üle kantud DNA segment säilitab kõik oma esialgsed võimed. N: RNA ja valgu tootmine SLAID 3: Joonis: TRANSGEENSE DNA SAAMINE SLAID 4 : TRANSGEENSE GEENI EHITUSES ON OLULINE PROMOOTOR Transgeenne geen koosneb teatud põhiosadest. Kindlasti peab transgeenne geen sisaldama promootirt, mille järjestus määrab millal ja kus on transgeen aktiivne, kuidas kulgeb valku kodeeriv järjestus jne. Väga hea näide sellisest funktsioonide kombinatsioonist on bakteri plasmiidil SLAID 5: GEENIDE ÜLEKANDMINE Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et
2.Paljud mutatsioonid mõjutavad organisme niivõrd palju, et nad ei saa pärast enam normaalsel viisil elada ega järglasi anda. See võib paljugi mõjutada ja raskendada organismide elu. 3.Organismide pärilikkuse muutmisel võivad tekkida sageli pöördmutatsioonid, mis taastavad pärilikkuse esialgse oleku ja kergesti saavutatud kasulik omadus kaob. 4.Geneetiliselt muundatud toidu vastased rõhutavad, et kas taim on ikkagi taim, kui temas on looma geenid ja valgud, ja transgeense toidu võimalik kahjulik mõju nii inimestel kui keskkonnale, ei ole täiesti üheselt selgeks uuritud. 5. Mõjutada tuleb paljusi isendeid- et saavutada soovitud soovitud isend, ja et see oleks ka kasulik mutatsioon, tuleb mutageenidega mõjutada väga paljusi isendeid. 6. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige
Tuumapiirkonnas on ainult 1 rõngasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, selle piirkonda nimetatakse nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks.
viisil, nii on seda teinud ka rakendusbioloogia, kas või näiteks bioloogilise relva väljatöötamisel. Peale selle tekitavad mitmed bioloogilised rakendused eetilisi probleeme - kõlbeline või mitte, lubatav või mitte. Soti rakendusbioloogide eesmärgiks oli leida edukas kloonimismeetod, mis võimaldaks luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade geneetilisi koopiaid (kloone). Ja tõepoolest, juba samal, 1997. a. kloonisid nad transgeense lamba, kelle piimas sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmset sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide, s.t. saada nende geneetilisi koopiaid. Oluline on lisada, et kuigi kloonisendid on genotüübilt identsed, ei pruugi nad seda olla fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesuguseid keskkonnatingimused
lõik. Ka selle DNA lõigu otsad on üheahelalised ja kleepuvad. c) DNA lõik ja plasmiidi pannakse kokku. Kuna mõlemad on lõigatud sama järjestuse kohalt, siis DNA lõik lõimub plasmiidiga. d) Lõimumiskohta töödeldakse ligaasiga. See on aine, mis tekitab endiste lahtilõigatud otste vahele kovalentsed sidemed, nii et need jäävad tugevasti kokku. Geenivektor ongi valmis. 7.On keerukas ja kulukas, sest toimiva transgeense looma saamine oleneb paljuski õnnest. Ühe korraliku geneetiliselt muundatud looma saamiseks tuleb teha 100-200 kordust. Ühest küljest on nende loomine hea ja vajalik, sest transgeensete loomade abil uuritakse inimeste geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida, mis oleks neile suureks kergenduseks. Samuti oleks võib-olla
GEENITEHNOLOOGIA Geeni tehnoloogia seisneb DNA lõikude eraldamises , töötlemmises, in vitro ja siirdamises. Kus juures kasutadakse sama või teise isendi kromosoomi bakteri plaskidi ( väike molekul DNA-d) ja viirust ( genoom). Geenitehnoloogiat kasutadakse transgeensete organismide e GMO-de loomiseks, geeni raviks e geeniteraapias, sünnieelseks ja järgseks diagnostikaks ( DNA proov ), inimese tuvastamiseks ( DNA sõrmejälgede meetod ). Mis tahes transgeense organismi loomisel kasutadakse rekombinatse DNA loomise restritaas tehnikat. Restriktaas on ensüüm bakterites mis kaitseb neid viiruste eest. Ta lõikab viiruse genoomi (DNA) lõikudeks. Sama restriktaasi saab kasutada üldse DNA lõikamiseks. Tekivad kleepuvate otstega DNA lõigud. Need viiakse lahusesse, kus nad ühinevad komplement taarse alusel A=T; G=C. Ligaas on ensüüm, mis ühendab eri päritolu lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS kokk Madis Kool Bioloogia Essee Juhendaja: Allan Lorents Pärnu 2013 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti paljutõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Kuid laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse reostuse likvideerimisel, reovepuhastites või prügimajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel palju ära teha. Rakendus...
Rakuteraapia organismi viiakse rakke. Transgeensed organismid Tuntud ka kui GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid. GMO on ka organism, kelle muundamiseks on kasutatud oma liigi geene. GMO-sid on kõige lihtsam teha viljastatud munarakuga. Munarakule lisatakse üks geen ja munaraku jagunedes on see geen kõigis rakkudes. Teine võimlus on siis, kui rakk on juba veidi jagunenud. Moorulas on igas rakus üks rakutuum DNA sisestatakse vaid ühte rakku. Moorula arenedes ei ole tegu 100% transgeense organismiga, vaid vaid osa on muudetud tegu on mosaiikse organismiga. Seda võib teha ka blastotsüüdi staadiumis. GMO-d on vaja: geenekspressiooni ja selle regulatsiooni uuringutel ehk millised geenid avalduvad ja ei avaldu. Geenide funktsiooni uurimisel geenide suunatud inaktivatsiooni abil. Geenidoosi efektide uurimine ehk kui mitu geeni hakkab rakus tööle. Inimese haigusmudelite loomine.
37 21. geenivaigistus - geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. 22. geenivektor (geenisiirdaja) - rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 23. geneetiliselt muundatud organism - tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 24. genoomipank - bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; käsutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimi seks ja siirdamismaterjali saamiseks. 25. gonadotroopsed hormoonid - rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 26
geneetilisel tuvastamisel. · Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. · Transgeenne organism organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. · GMO lühend väljendist ,,geneetiliselt muundatud organism". tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. · Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. · Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund. · Geeniteraapia geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või
Geenivektor ongi valmis. 7.Keeruline: 1. Kuna tuleb mikropipeti abil geenivektor sisestada viljastunud munarakku, seda kahjustamata.2. Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal.Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. 3. Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootorigam, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. 4. Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kulukas: kuna toimiva transgeense looma saamine oleneb paljuski õnnest. Ühe korraliku geneetiliselt muundatud looma saamiseks tuleb teha 100-200 kordust. Ühest küljest on nende loomine hea ja vajalik, sest transgeensete loomade abil uuritakse inimeste geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida, mis oleks neile suureks kergenduseks. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi Aafrikas,
emissiooni) 4. Suurem saagikus . Piisab vähemast põllualast, et saada piisav kogus saaki, seega rohkem metsa jääb puutumata. Reeglina pole mitte taimed ise saagikamad, vaid rohkem saaki jääb näiteks putukate poolt kahjustamata. 5. Fütoremediatsioon - taimede abil keskkonna puhastamine. Taimede transgeenseks tegemine laiendab fütoremediatsiooni võimalusi. Negatiivsed mõjud: 1. Invasiivsus. Transgeensete taimede võimalik vabadusse pääsemine. Transgeense taime tolmuvahetus lähedase loodusliku liigiga. Geneetiliselt muundatud raps pääses USAs vabadusse. St 2 võimalikku teed: 1. Transgeense taime ellujäämine väljaspool kultiveerimist -> reproduktsioon vabas looduses -> taastootva populatsiooni teke -> levimine -> potentsiaalne kahju. 2. Transgeense taime tolmuvahetus lähedase loodusliku liigiga -> hübriidi sünd ja ellujäämine -> hübriidi paljunemine -> võõrgeenide introgressioon looduslikku liiki -> potentsiaalne kahju. 2
geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 45. Geenivektor (geenisiirdaja) rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 46. Geneetiliselt muundatud organism (GMO) tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 47. Genoomipank (geenipank, ,,DNA-raamatukogu") bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; kasutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimiseks ja siirdamismaterjali saamiseks. 48. Ligaas ensüüm, mid ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. 49. Pöördtranskriptaas (revertaas) RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis
Hävitav mõju loomadele ei ilmnenud 10 kohe, vaid mitme nädala pärast. Mitte ükski järelvalve asutus ei nõua sellist pikaldast eksperimentide tegemist. Huvitav märge oleks asju juures see, et A. Puztai kaotas uurimuse avaldumise järgselt oma töökoha. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Aastal 2005 suvel avaldas Itaalia uurimisrühm Manuela Malatesta intrigeerivad tulemused. Tõestati, et transgeense soja imendumine põhjustab hiirtel maksarakkude tuumades muutusi, mis võisid tekkida täiskasvanud loomadel väga lühikese perioodi jooksul. Tagasipöördumine tavalise toidu juurde tõi kaasa nende hälvete kadumise. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Transgeense toidu ohutust käsitleval seminaril aastal 2005 oktoobris tõdes FAO koordinaator Ezzedine Boutrif, et mitmetel juhtudel on lubatud muundkultuurid turule veendumata nende ohutuses. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.3 KAUDNE MÕJU
taime valmistamine järgmiselt: Et eraldada DNA-ahelast siirdamiseks vajalikke geene, kasutatakse restriktsiooniensüüme, mis lõikavad DNA- ahela soovitud kohast lahti ja valivad vajalikud geenid. Need DNA-lõigud viiakse bakteri DNA-sse plasmiiidi. Bakter paljuneb kiiresti ja lühikese aja jooksul valmistatakse tuhandeid uue geeni koopiaid. Plasmiidis sisalduv DNA-lõik koos uue geeniga kantakse agrobakteri vahendusel taimerakkudesse, mis võimaldab saada transgeense ehk GM-taime. Looduslike ensüümide abil looduses esinevasse plasmiidsesse DNA-sse viidud geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA-sse tänu igas rakus toimuvale DNA-rekombinatsioonile. GM-taime tegemine lõpeb võõr- DNA-d sisaldavast rakust uue taime regeneerimisega, mille puhul kasutatakse ära looduses ette tulev taimerakkude totipotentsus
Tänu fluoroessents-efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis nähtav. 53. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Vastavalt soovitud omadustele tuleb vastav geen DNA-s asendada või välja lõigata. Seejärel tehakse mikrsüst plasmiidset DNA-d rakku, mis on viljaststud, kuid mille kaks erinevat geneetilist informatsiooni pole veel ühinenud (pronucleus). Saadud embrüo siirdatakse kasuemasse, kes toob transgeense järglase ilmale. 54. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüos olevad rakud, mis on võimelised diferentseeruma erinevateks koetüüpideks ja organiteks. 55. Mille poolest erineb organismide kloonimine DNA kloonimisest? Kloonimine on identse DNA, raku või järglaskonna saamine. DNA kloonimine on teatud DNA lõigust koopiate tekitamine, mida on võimalik teostada katseklaasis. Organismide kloonimine on DNA kloonimisest tunduvalt raskem, sest kloonimise käigus tuleb
rakkudesse. Geenivaigistus geeni avaldumise takistamine epigeneetilise mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle sisemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. Geneetiliselt (GMO) tavakeeles väljend transgeense organismi muundatud organism tähistamiseks. Genoom ühes liigiomases kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
(Kary Mullis). Geelelektroforees- Võimaldab eraldada DNA molekule suuruse järgi DNA on negatiivse laenguga ja seega liigub positiivse elektroodi poole. Mida suurem on DNA fragment, seda aeglasemalt see liigub geelis. Etiidium bromiid geelis võimaldab DNA värvida silmale nähtavaks (UV valguse all) Southern blot- Edwin Southern Testib, kas sisestatud geen on terve ja ühes tükis, õiges suunas ja koopia arvu. DNA kodeeriva järjestuse alusel disainitakse proo, millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d filterpaberil. Proovil on küljes radioaktiivne signaal, mis näitab tulemust. Northern blot- testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt. mRNA eraldatatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western blot- testib valgu olemasolu, valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu.
Enamlevinud fluorokroomidena antikehade märgistamiseks kasutatakse FITC (fluorestsiinisotiotsüanaat), TRITC (tetrametüülrodamiin isotiotsüanaat ) PE (fükoerütriin) jt. Fluorestsentsmikroskoobis on valgusallikaks elavhôbedalamp, mis annab lühilainelist kiirgust (paljudel lainepikkustel). 51. Täispikkade genoomide sekveneerimine, miks see on oluline? Et, mõista erinevate geenide omadusi.??! 52. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Lihtsalt 53. Mille poolest erineb transgeense looma ja transgeense taime konstrueerimine? Taime rakkudel on teatud kemikaalide mõjul võime dedifferentseeruda. Mis tõttu võib ükskõik millisest taime osast saada uue organismi. Loomade puhul nii teha (veel) ei saa. 54. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? DNA´d saab kloneerida katseklaasis vajalike komponentide juuresolekul, Organismi kloneerimiseks, tuleb kõigepealt kloneerida organismi DNA ja siis see uude rakku
esile kutsuda ka mutatsioone, mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Seoses sellega on Briti Meditsiini Ühing 1999.a üles kutsunud kehtestama moratooriumi GM organismide keskkonda viimisele seniks, kuni pole läbi viidud uurimistööd uute allergeenide, antibiootikumi resistentsuse geenide ja transgeense DNA kohta. Biotehnoloogia korporatsioonid, kes on huvitatud GM põllukultuuride kasutamisele võtmisest, on väitnud, et see aitab lahendada näljaprobleemi maailmas. See väide võib eksitada neid, kes pole teadlikud toiduainete ressursside olukorrast ja nälja põhjustest maailmas. ÜRO Toiduprogrammi andmetel on praegune toidutootmine 1,5 korda suurem, kui on vaja, et toita ära maailma rahvastik. Viimase 40 aasta jooksul on maailma elanike arv
sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine (1857) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine (1866) Antibiootikumi penitsiliin massitootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia
teada sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1) Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine. 2) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine. 3) Antibiootikumi - penitsiliini - masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks. 4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e huvides 3
d) Taq DNA polümeraas e) AMV pöördtranskriptaas Kontrolltöö 2. 1. Milliseid eelteadmisi on vaja meid huvitava ensüümi omaduste muutmiseks ratsionaalse (re)disani meetodil? a) Ensüümi aktiivtsentri ja toimemehhanismi tundmine b) Selektsioonisüsteemi olemasolu mutantide valikuks c) Võimalus rekombineerida erinevatest homoloogsetest organismidest pärit ensuume d) Valgu 3D struktuuri tundmine 2. Mingi valgu tootmiseks transgeense organismi abil on otstarbekas sisestada meid huvitav transgeen: a) Tugeva konstitutiivse promootori kontrolli alla b) Tugeva reguleeritava promootori kontrolli alla 3. Millisteks suhteliselt universaalseteks vaheühenditeks konverteeritakse enamus mittehalogeenitud aromaatseid ühendeid mikroobse degradatsiooni käigus? Sealt edasi järgneb juba nende oksüdatiivne lagundamine atsetüülCoA-ks, suktsinaadiks, püruvaadiks ja atseetaldehüüdiks, mida enamus
Tooge konkreetseid näiteid (kummagi kohta 2 - otsida ise internetist). 6) GMO-de määramismeetodid. Miks eelistatakse DNA analüüsi - põhjendada. Transgeense taime genoomi on sisestatud võõr-DNA järjestus (järjestused). Enamasti ekspresseeritakse uut järjestust taimerakkudes ning see annab taimele uued omadused, näiteks herbitsiiditaluvuse. Iga GMO detekteerimiseks kasutatava tehnoloogia aluseks on erinevuse leidmine modifitseerimata taime ja transgeense taime vahel. Seda võib teha nii võõr-DNA kui sellelt transkribeeritava mRNA kui sellelt transleeritava valgu detekteerimise abil. * PCR - eeldab analüüsitava geneetilise modifikatsiooni tundmist: genoomi sisestatud geeni struktuur ja regulatoorsed elemendid. Ärmiselt tundlik, seetõttu väga suur kontaminatsiooni oht (valepositiivne tulemus!) * Võõrvalgu detekteerimine - vähem tundlik kui PCR (vähem valepositiivseid tulemusi),
oli lisatud parapähkli geen. See geen suurendas asendamatu aminohappe metioniini sisaldust sojas ning pidi parandama sojajahu toiteväärtust. Pioneeri poolt finantseeritud teadusuuringud Nebraska ülikoolis näitasid, et lisatud geen võib seni vaid pähklite vastu allergilistel inimestel tekitada allergiat ka pähkli geene kandva sojajahu tarbimisel. 2005. aastal avaldas Itaalia uurimisrühm Manuela Malatesta huvitavad tulemused. Rühm tõestas, et transgeense soja tarbimine põhjustab hiirtel maksarakkude tuumades muutusi, mis võisid tekkida täiskasvanud loomadel väga lühikese aja jooksul. Siis nad näitasid, et tagasipöördumine GMO-vaba toidu juurde tõi kaasa nende hälvete kadumise. Monsato maisist MON863, mis oli lubatud Euroopa turule, teadlastel siiamani ei ole üht seisukohta kas ta on ohutu või mitte. Toitmiskatsed näitasid, et selle maisiga toidetud rottidel on valgete vereliblede arvu kasv, veresuhkru taseme muutused,
Süstitav DNA võib olla kas lineaarne või rõngasmolekul. Lineaarne DNA integreerub genoomi ligi 5 korda efektiivsemalt kui tsirkulaarne DNA. Tavaliselt süstitakse ühte munarakku sadu kuni tuhandeid rekombinantse DNA molekule. Sisseviidud DNA integreerub genoomi suvalistesse kohtadesse. Teiseks transgeensete loomade konstrueerimise võimaluseks on embrüode nakatamine retroviiruste baasil konstrueeritud rekombinantsete DNA molekulidega. 53. Mille poolest erineb transgeense looma ja transgeense taime konstrueerimine? Taime rakkudel on teatud kemikaalide mõjul võime dedifferentseeruda. Mistõttu võib ükskõik millisest taime osast saada uue organismi. Loomade puhul nii teha (veel) ei saa. Rekombinantse DNA sisseviimiseks taimerakku on erinevaid meetodeid. DNA kas "tulistatakse" volframi või kullapartiklite koosseisus taimerakku, sisestatakse elektrivoolu abil (elektroporatsioon) või siis
Hugo Treffneri Gümnaasium GENEETILISELT MUUNDATUD RAPSI EHK TRANSGEENSE RAPSI KASVATAMISEGA SEOTUD RISKID LOODUSKESKKONNALE JA INIMESE TERVISELE Referaat Koostaja: Hilary Karu Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Mis on GM kultuurid?................................
2. Mis on geenitehnoloogia? Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide(geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 3. Kirjuta lühendi GMO pikem mõiste, mida see tähendab. GMO ehk geeniliselt muundatud organismid tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 4. Mis põhjustab sebrakala fluorestsentsvärvi? Sebrakalale siirdatud genoom on fluorestseeruvat valku kodeeriv geen meduusilt, mis põhjustab kala fluorestsentsvärvuse. 5. Millal loodi esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid? Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal. 6. Miks osutusid genoomipangad tehnogeneetilistes uuringutes ja rakenduste väljatöötamisel äärmiselt kasulikuks?
rakkudesse koekultuurides. Selle tulemusena produtseeritakse suurel hulgal patogeenide antigeene, mis seejarel isoleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse kui puhast antigeeni. Esimene rekombinantvaksiin, mis ka praktikas osutus efektiivseks oli suu-ja sorataudi viiruse vastane vaktsiin, mis pohines peamise antigeeni-VP-1 tootmisel E. coli's. Esimene inimesel kasutatud samalaadne vaktsiin oli hepatiit-B viiruse vastane vaktsiin. Antud juhul kasutati transgeense organismina parmseent. Moningast edu on saavutatud ka transgeensete taimede loomisel, kus patogeeni antigeene tootvaid geene siiratakse taimedesse. See voimaldaks rohttaimede abil vaktsineerida suu kaudu nii metsloomi kui suurtel karjamaadel. Rekombinant-vektor-vaktsiinide e DNA-vaktsiinide puhul manustatakse peremeesorganismi patogeeni antigeene produtseerivaid geene, kusjuures vektoritena (geeni kandjatena) kasutatakse kas apatogeenseid voi atenueeritud viiruseid voi baktereid voi bakterite
minuti jooksul 4. Inkubeerida 72 kraadi juurres 1 minut, selle aja jooksul moodustub 2 koopiat sihtmärgi DNA-d 5. Korratakse veel kuumutamise-jahutamise tsüklit, et teha veel 2 koopiat sihtmärgi DNA-d (loeng 6 meetodid) Geelelektrofrees - Southern Blot - Testib, kas sisestatud geen on terve ja `ühes tükis', õiges suunas (orientation), ja koopia arvu. DNA kodeeriva järjestuse alusel disainitakse proov, millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d 8 filterpaberil Proovil on radioaktiivne signaal küljes, mis näitab tulemust. (loeng 6 meetodid) Northern Blot - Testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt mRNA eraldatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western Blot - Testib valgu olemasolu Valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest, denatureeritakse ja kantakse membraanile
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine taimedel ja loomadel nt Bacillus thuringiensis genoomis geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku, läheb taimedele sisse ja taimed on resistentsemad. Ka maisi sordiaretus. · Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas · Transgeense organismi loomine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulide mehhanisme. Kloonimine somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku, millest on eemaldatud tema geneetiline materjal, siis stimuleeritakse arenema. Embrüonaalsed tüvirakud on väga huvipakkuvad, sest neid saab kasutada igasuguste haiguste raviks. 3. Geneetika väärkasutused. Eugeneetika heade tunnustega vanemad paljunevad, halbadega mitte. Intelligentsus,
populatsioonis esineb mingi geeni kaks või enam sagedat alleeli. Tihti kaasneb feneetiline polümorfism. Geneetiline triiv (geenitriiv) - alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Geneetiliselt muundatud organism - tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. Geneetiliselt muundatud toit - on toit või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMOsid). Generatiivne areng - organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
