tavainimene võib-olla argipäeviti enam tähele ei panegi, sest see on üpris loomulik. Antud töös üritan ma tuua lühidalt ettekujutuse, mis on reaalajasüsteemid, kuidas need töötavad ja mida need teevad. Seletan, kuidas töötab üks igapäevases kasutuses olev ABS- seade mootorsõidukitel, mis on säästnud väga palju elusid ja avariiohtlikke olukordi. Suuremat sorti reaalajasüsteemi jaoks on välja töödatud reaalaja operatioonisüsteem, mis paneb süsteemi töötama. See on vajalik seadmete vaheliseks suhtlemiseks ning annan seetõttu ka ülevaate antud operatsioonisüsteemist. Reaalajasüsteemid REAALAJASÜSTEEMID Arvutiteaduses on reaalaja või reaktiivne arvutamine uurimus riistvarast ja tarkvarast, mis on aluseks reaalajalise piirangule, kui kiiresti suudab süsteem reageerida sündmuse
koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant. https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid? - milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märkida operaatori(te) (rollide) kohta? - milline on operaatoriliides (lühidalt ja lakooniliselt)? Seadmeliides: koosneb sensoritest ja mõõdutornis asuvast tabloost Sensorid: veetaseme andur, taimer, õhutemperatuuri andur ja veetemperatuuri andur. Täiturid: infotabloo tulukeste lülitid Reaalaja arvutisüsteem: Üheprotsessoriline süsteem
Käitumuslik hierarhia module p2: Tarkvara on saadaval: SINTEF, Telelogic, Näited: olekud, protsessid, protseduurid. ............ Cinderella Mitmed sardsüsteemid peavad vastama reaalaja Struktuurne hierarhia end module (www.cinderella.dk). nõudmistele Näited: Protsessorid, räkid, trükkplaadid Siin on mitmeid Ei ole täiesti deterministlik ja ei ole sünkroonne
Opsüsteemid küsimused ja vastused: 1. Mis tarkvaral baseerub Android nutitelefonides? V: Linux'il. 2. Kes või mis on Kernel? V: Op. süsteemi nö. süda, jagab ressursse, juhib protsesse jne. 3. Kas IOS tarkvara saab töötada suvalisel nutitelefonil? V: Ei. 4. Mida tähendab suletud lähtekood? V: tasulised süsteemid, moodulid 5. Kus või miks kasutatakse Windows CE tarkvara peamiselt? V: GPS seadmed, DATA terminalid, auto multimeediakeskused. 6. Mida tähendab ,,Real-time OS" too 3 näidet kasutamise kohta? V: ESTCube-1, ABS kontrollsüsteem autodes, turvapatjade aktiveerimise süsteem autodes. Op.süsteem, mis on tehtud kasutamiseks reaalaja-arvutisüsteemis. 7. Mis eesmärke täidab operatsioonisüsteem nimeta vähemalt 3. V: Tõlgib kasutaja käsklusi masinakeelde. Jaotab riistvara ressurssi erinevate rakenduste vahel. Teostab kontrolli süsteemi komponentide toimimise kohta. 8. Mille poolest erinevad Android ja W...
Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intranet või intra on ka võrgupõhine infosüsteem asutusesiseseks infovahetuseks. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes. Intranet - sisevõrk organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erin...
LABORATOORNE TÖÖ NR 3- GIS GPS Töös osalenud tudengid: Kristi Ruul, Birgit Trik, Edith-Maria Urm ja Mariliis Kartau Töö juhendaja: dotsent Aive Liibusk Töö koostamise kuupäev: 06.20.2017 Töö eesmärk: Tutvuda lihtsa GIS GPS erinevate võimalustega. Samuti luua andmebaas GIS GPS seadmes. Mõõta kolm maa-ala looduses ja võrrelda käsiGPSI ja GIS GPSi mõõtetäpsusi. Kasutatud töövahendid: Mobile Mapper 120, word, ArcMap, Snipping Tool ja Geoportaal Töö käik: Esmalt tutvume klassis GPS-iga ja loome uue projekti. Järgmisena loome uued kihid, kuhu märgime ära selle tüübid. Kihititeks loome pind ja punktid. Pind tüüpideks valisime Polygon Shape ja punktide tüübiks Point Shape. Punkti mõõtmiseks mõõdame umbes iga 5 meetri tagant (väiksema maatükki mõõtsime 1 meetri tagant). Pinda mõõtsime liikumise pealt seisime vaid käänupunktides. Joonis 3.1 Maa-ameti geoportaali väljavõte mõõdetud maa-aladest Peale punktide mõõtmist kanname andmed arv...
XLSX Microsoft Excel 2007 tabel SXC StarOffice/OpenOffice’i tabel ODS Avatud formaadiga tabelifail Video failid AVI Esineb nii pakkimata kui pakitud kujul MPG, MPEG MOV Väiksemad filmilõigud, kasutusel ka veebis WMV Windows Media formaadis videofail Helifailid WAV Pakkimata helifail MP3 Levinuim muusika salvestamise formaat RAM Kasutatakse reaalaja heliülekannetel AU Audiofail, viimasel ajal vähem levinud WMA Windows Media formaadis audiofail Käivitatavad failid ja süsteemifailid EXE Levinum käivitusfaili tüüp COM Vanemate süsteemifailide formaat BAT Sageli isekirjutatud käsufail SYS Süsteemifail Arhiivifailid TAR Kataloogid pakitakse üheks failiks ZIP Levinuim formaat Windowsi all
Kõik kriitilised arvutused tuleb teha paralleelselt kahel või enamal protsessoril, mis peavad kontrollima üksteise korrasolekut. Ranges reaalajas peaksid töötama igasugused ohutust nõudvad seadmed. Kindlalt ranges reaalajas töötavad süsteemid oleksid näiteks autodel turvapadjad - nende avamine peab toimuma täpselt õigeaegselt, aja pikenedes pole nendest enam lihtsalt kasu. ABS kontrollsüsteem sõiduautodes. Tuumareaktori kontrollsüsteem. Jne. Nõrga reaalaja puhul võib ülesanne lõppeda peale sellele ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib aja jooksul väheneda. Näidetena võib tuua: klaviatuurilt tuleva informatsiooni töötlemine, ekraanidele edastatav informatsioon, graafilised kasutajaliidesed, aruannete salvestamine. 10/10 6. Mis eristab ohutult riknevaid ja järkjärgult riknevaid reaalajasüsteeme? Tooge mõned näited (max 5p) Mõnedes ranges reaalajas töötavates süsteemides eksisteerib üks või rohkem ohutut olekut,
tekst kuvatakse kogu söögitegemise vältel/ Seadme käskude kuvamise erinevates võõrkeeltes/ Temperatuuri saab valida Celciuse ja Fahrenheiti vahel/ Juhtiv skaala nupulevajutus-funktsiooniga sissekannete kinnituseks ning lihtsalt puhastatavad nupud/ Digitaalne temperatuuri ekraan/ Bruto ja neto väärtuse kuvamine/ Digitaalset taimerit 0-24 tunnise alalise seadistustega saab valida h/min ja min/sek vahel/ 24- tunnise vahemikuga reaalaja kell/ Muutuv vibratsiooni toon/ Muutuv ekraani kontrast/ Tööoperatsiooni ja hoiatuse kuvamine, nt kuum õli praadimise ajal/ Ohutustemperatuuri piirang/ Kõrbenud jäätmete sahtel/ Patenteeritud sisetemperatuuti mõõdiku hoidja/ Serveerimisuks eestpoolse ligipääsuga/ USB ühendus/ sujuv 7 hügieeniline nõgu kumerate nurkadega/ Küpsetuspann elektrilise kallutusega/
piiratud auditooriumipoolse interaktiivsusega. Koostöö võib seisneda küsimuste- vastuste sessioonis. (E-õppe termineid) Veebinariks võib nimetada ka Mainori Kõrgkooli videoloenguid. Seal esitatakse varemsalvestatud loengud ja nendega sünkroniseeritud slaidid VBrick tehnoloogia abil. Interaktiivsust annab küsimustefoorum ja küsimustikule vastamine (arvestus). 3.3. Videotelekonverents VTC Videotelekonverents (VTC)- kasutatakse professionaalset teletehnikat, videovoo reaalaja pakkimine on samadel põhimõtetel (kooder-dekooder), kuid on pakkimistase on kõrgem, tavaliselt 1:500. Info liigub üle avaliku interneti või kohtvõrgus. Ülekande teostamiseks on kahte tüüpi süsteeme: 1) Eriseadmtk-õvnjouüheasltikngvjuHDmra(PTZce).Konsdlibvktjmu,har oei.Snkgslüdatumrf,TV-oivõkpejngd.laSmrsu /iotenvõdal. 2) aTöulnk-rdesitv ,mokadesjulv-tnü ö,H.32ardij64SVCveokngul;stmõarhd(fwebn). H.264 SVC (Scalable Video Coding)- eespool kirjeldatud H
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele?
Klienditeenindus s Service Olemus Teenindus Tolerantsus Klient Hoiak Roll Klienditeenindaja tüüp SÜGAVKÜLMIK Klienditeenindaja tüüp SÕBRALIK LOOMAAED Klienditeenindaja tüüp TEHAS/KONVEIER Klienditeenindaja tüüp KVALITEET-TEENINDUS Spetsiifiliste vajadustega kliendid Erivajadustega kliendid Sümbolid Iidolid Rituaalid Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit T...
arendada või tuleks neist välja tõmbuda nende müügi või tegevuse lõpetamise läbi. · Digitaalsed strateegiad põhiidee on kasutada digitaalset tehnoloogiat, et tõsta klientide väärtust ja ettevõtte konkurentsivõimelisust. See seisneb selliste strateegiate ja ärimudelite leidmises, mis võimaldavad rakendada digitaalset tehnoloogiat unikaalsel ja väärtusi loovail viisil. · Reaalaja strateegiad tänu pidevalt toimuvatele intensiivsetele muutustele ja uute tingimuste kujunemisele turul on strateegia elluviimise kiiruse tõstmine muutunud järjest olulisemaks. Reaalaja strateegiate põhiidee seisneb selles, et mida enam suudab ettevõte vähendada ajakulu strateegia väljatöötamise ja elluviimise vahel, seda enam vastab strateegia oma elluviimise ajal tegelikule olukorrale. Kui strateegiaid on
Fortran, Perl, Ruby, Python, C#, Novell, Scheme, Java Virtual Machines. 7 Kasutused Need on kavandatud üldotstarbeliseks kasutamiseks lauaarvutites ja serverites, kuid on võimalik spetsialiseeruda ka muudeks eesmärkideks, sealhulgas: arvuti arhitektuuri toetus, manussüsteemid, stabiilsus, julgeolek, lokaliseerimine konkreetsesse piirkonna või keeled, konkreetsete kasutajarühmade suunamine, reaalaja rakenduste toetamine. Enamus Linuxi versioone sisaldavad ainult tasuta tarkvara. Praegu on juba mitusada erinevat Linuxi versiooni, neist umbes 10 kasutatakse kõige enam. Serverid ja superarvutid Linuxit on alati põhiliselt kasutatud serverite operatsioonisüsteemidena ja on selles valdkonnas üks tähtsaimatest. Uuringud näitavad, et 8 serverit 10st kasutavad Linuxit, kuna need on väga stabiilsed ja kuna paljud serverid ei vaja graafilist keskkonda. Manusseadmed
Prognoosid pole täpsed, mida lühema aja prognoos, seda ebatäpsem ta on. Tõenäoliste prognoosivigade vältimiseks on iga logistilise keti liige sidunud käibevahendeid kaupade puhvervarudesse, et reageerida ootamatule nõudluse kasvule. Teisalt nõudluse ootamatu vähenemise korral takistavad soetatud varud firma paindlikku regeerimist muutunud oludele. QR süsteemi puhul jagavad tarneketi liikmed tänu avatud infovahetusele reaalaja infot lõppturu kohta. QR aluseks on EPOS (elektrooniliste müügipunktide) süsteem, mis fikseerib toimunud müügitehingud müügiartiklite lõikes ning reaalajale võimalikult lähedast infovahetust võimaldavat IT süsteem tarneketi liikmete vahel. QR võimaldab tänu täpsele informatsioonile lõppturu nõudluste kohta vähendada laovarusid ja seotud käibekapitalikulu tarneketis, kiiremini ja paindlikumalt reageerida nõudlustele ning kasutada efektiivsemalt tarneketis osalejate vahendeid
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus...................................................................................................... 3 1.2Intraneti eelised.....................................................................................................3 1.3Intraneti paigaldamine.......................................................................................... 4 2.Ekstranet................................................................
Saku Gümnaasium Asteroidide uurimine kosmoseaparaatide abil Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: (sisesta oma nimi) (sisesta oma klass) Saku 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus lk.3 2) Asteroidid lk.3 3) Hayabusa-Mis see on? lk.4 4) 25143 Itokawa lk.5 5) Missiooni kvaliteet lk.6 6) MINERVA minimaandur lk.6 7) Mida uut loodeti avastada ja mida uut saadi teada? lk.7 8) Kokkuvõte lk.7 9) Kasutatud kirjandus lk.8 10) Lisad ...
· Madal läbilaskevõime (Low throughput) · Mahaviisatud paketid (Dropped packets) · Vead (Errors) · Latentsus (Latency) · Võdin (Jitter) · Rikkis tarne (Out-of-order delivery) Madal läbilaskevõime võib seletada niimoodi võrgu koormus muutub, kui mitu kasutajad jagavad sama võrgu ressursse ning ühe andmevoo bitikiirus (maksimaalne läbilaskevõime) võib olla liiga madal et kasutada reaalaja rakendusi. See võib juhtuda kui kõikidel andmevoogudel on sama prioriteet. Mahaviisatud paketid Ruuterid ei pruugi tarnida mõned paketid kui andmed on rikutud või nad saabuvad, kui nende puhvrid on juba täis. Vastuvõttev rakendus võib küsida, et see informatsioon saadetakse uuesti, mis võib põhjustada tõsiseid viivitusi üldises andmevoogus. Vead Bitide vead võivad alla põhjustatud müraga ja häiretega, eriti traadita sides ja kasutades pikkasid vask traate
Lisaks laieneb kasutus ka erinevate mehhanismide juhtimisele (nt tee-ehitus jpm). RTK ei ole viimaste aastate tehnoloogia, see jõudis kasutajateni 1993. aastal kui valmisid selleks vajalikud riist- ja tarkvaralised lahendused. RTK mõõtmistel paikneb üks vastuvõtjatest, nn baasjaam, tuntud koordinaatidega punktil, teine (teised) liiguvad ühelt määratavalt punktilt teisele. Vajalik on baas- ja liikuvjaama vaheline reaalaja andmeside (raadio-, mobiilside või Internet). Mõõdetakse baas- ja liikuvjaama vahelist vektorit. Mõõdetud vektoritest arvutatakse reaalajas kas kogu liikumistrajektoori või valitud punktides tehtud veidi pikemaajaliste seisupunktide koordinaadid. [6] [7,lk 240,243] 3.1 Trimble R4 GPS Peamised omadused: Täpne, töökindel ja vastupidav süsteem Põhineb tõestatud ja usaldusväärsel Trimble tehnoloogial
· Eesti laiuskraadil valitseb pikaajalise keskmisena tõusev õhuvool o õige · Mitu tsirkulatsioonirakku on kummalgi poolkeral laiuskraadide vahemikus 0 90 kraadi? o 3 · Atmosfääri alumised kümmekond km moodustavad o troposfääri · Missugused neist on enim levinud määratluse järgi saasteained: o lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid, osoon, vääveldioksiid, ammoniaak, süsinikoksiid · Millised nim ainetest kuuluvad Kyoto protokolli alla: o Metaan, co2, dilämmastikoksiid · Järjestage kütused energiaühiku kohta vabaneva süsinikdioksiidi hulga järgi. Väiksemast: o Tuumakütus, maagaas, bensiin, kivisüsi, põlevkivi, puit · Mis ühendid põhjustavad sademete hapestumist o , co2, no2, so2 · Millised allikatest pärinevad lenduvad org ühendid: o Värvimine ja lakkimine, automootorid, -tanklad, metsad · Millised on tüüpilised ajavahemikud , mille keskmisen on kehtestatud piirnormid Eestis ja ...
Suure tootmise vastastõime Online mängudes toetatakse väga suurt hulka mängijaid. Toetades sadu tuhandeid konkureerivaid mängijaid. Mängu varustajad on kaugele fokusseeritud tootmaks suuremastaabilisi mängude servereid ja laienevaid võrgustikke taristus. Hiljaaegu levitatud Online mängudes alustati ühendamist vastastoimelisi tunnusjooni ja tegutsemise jadasid. Nõndaviisi sai see üha rohkem tahtsamaks hoolitseda serveri allika eest, et toetada reaalaja vastutoimeid kasutajate vahel. Selles lehes esitletekse uut algoritmi levitust, et valida mängu serveritest grupp asjaosalisi kliente laiaulatuslikul Online mängude istungile. Serveri valikute siht on vahendada serverite allikate tavasid ja samal ajal rahuldada reaalaja side hiljaksjaamist. Töötavad valja sünkroniseeritud hilinemise mudeli vastastoimelistes mängudes ning sõnastasime serveri valiku probleeme ja tõestasime, et kaalutletud probleem oli raske
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
· hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) · üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: · Suurarvutite OS (OS/390, ...) · Serverite OS (UNIX, Linux, ...) · Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) · Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) · Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) · Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) · Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: · Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine 1 · Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine
Kooli nimi kursus ARVUTITEENINDUS SINU NIMI LÕPUTÖÖ Juhendaja: aasta Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) =...................................................................................3 SDH (Synchronous Digital Hierarchy..............................................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol).................................................................................................................
Need väljalasked tulevad ilma Windows Media Player-ta EL-i Microsoft-i vastaste sanktsioonide tõttu. Visuaalsed stiilid Windows Vistal on neli erinevat visuaalset stiili. 5.1 Windows Aero Vista peamine visuaalne stiil, Windows Aero, on ehitatud uuel töölaua koostamise mootoril (Desktop Windows Manager (DWM)) (töölauaakna haldur). Windows Aero tutvustab 3D graafikatoetust (Windows Flip 3D), poolläbipaistvaid efekte (klaas, (glass)), reaalaja pisipilte, aknaanimatsioone ja muid visuaalseid efekte, mis on mõeldud põhi- ja tippklassi videokaartidele. Selle võimaluse kasutamiseks on iga avatud akna sisu paigutatud videomällu, et lihtsustada takistusteta liikumist Windowsi aknas. Sellest tingituna on Windows Aero’l palju kõrgemad süsteeminõuded kui tema eelkäijatel. Minimaalseks nõudeks on 128 MB graafilist mälu, sõltuvalt sellest, millist resolutsiooni inimene kasutab
Kontrolltöö 1. 1. Milline järgnevatest vektorsüsteemidest kasutab peremeesrakku sisestatud DNA konstrukti tsirkulariseerimiseks cre rekombinaasi ? a) Plasmiid b) Mitte ükski c) Kosmiid d) YAC e) P1 2. Üheks väga levinud viisiks reaalaja kvantitatiivse PCR-i (qPCR-i) tegemisel on TaqMan proovide kasutamine. Millisel DNA polümeraasi omadusel, lisaks 5'-3' sünteesi aktiivsusele, põhineb antud tehnoloogia? a) DNA polümeraasi 3'-5' eksonukleaassel aktiivsusel b) DNA polümeraasi 5'-3' eksonukleaassel aktiivsusel c) DNA polümeraasi termostabiilsusel 3. Milliseid mehhanisme kasutatakse rakus geeniekspressiooni inhibeerimisel antisense DNA oligonukleotiididega?
peamisi põhjusi, miks võrgu sisu on püütud piirata ja reguleerida. (Wallace, P., 2002. Internetipsühholoogia. Rollid elus ja internetis. Tõlkinud: Tallinn: Valgus.lk.205) Pole vist lihtsamat paika suhete alustamiseks kui Internet. Samal põhjusel pole arvatavasti soodamat kohta armuloo arendamiseks. David Greenfield:"Enamik inimesi, kellega ma olen tutvunud oma praktikas seoses interneti kuritarvitamisega, on olnud seotud kas küberseksi, küberarmulugude või reaalaja armulugudega, mis algasid internetis. Tundub, et kombinatsioon avameelsusest, anonüümsusest ja kergest flirdist tekitab paljudele netimaanidele võimsa romantilise emotsiooni." räägib raamatu autor. Uuringutulemused näitavad, et suur protsent interneti-kasutajaist jätkab oma küberkontakte reaalses maailmas. Kaheksateist protsenti mittesõltlastest interneti-kasutajaid arendab oma võrgukontaktid telefonikõnedeks, ligi 17 protsenti möönis, et kohtub netituttavatega ja umbes
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
muudatuse tõttu ümbritseva keskkonna olekus, mis toimuvad juhuslikel ajahetkedel. Aja poolt juhitud süsteemides on kõik interaktsioonid algatatud aja kulgemise järgi. Arvutisüsteem kontrollib vahetult möödunud ajaintervallis toimunud sündmuseid ja valib redigeerimiseks nende hulgast välja olulised. Lisaraskus tekib kellade sünkroniseerimisega. 32. Sardsüsteemid kitsamas ja laiemas mõttes Kitsamas mõttes tähendab sardsüsteem reaalaja süsteemi, mis on ehitatud seadme sisse ja ei ole tavakasutajale üldse märgatav. Sellistes rakendustes on tavaliselt tegemist mikroprotsessoritega ja spetsiaalsete kiipidega, mis on nii sisendi, kui väljundi poolt vahetult ühendatud juhitava/jälgitava objektiga. Laiemas mõttes tähendab sardsüsteem suvalist reaalajasüsteemi, kus vähemalt osa sisendeid ja väljundeid on vahetult ühendatud objektiga. 33. Mille poolest on tarkvaratehnika erinev ja raskemini hallatav?
1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. Süsteemi mõistet kasutatakse väga paljudes valdkondades. Näiteks võib tuua väga üldised eetiliste kategooriate alusel inimühiskonnas loodavad käitumismudelid, ehk süsteemid mida mõjutab kultuur. Võime ka uskuda, et kõrgemalt poolt on ette antud teatav õigussüsteem. Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik. Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. 1. Käituminestaatilised süsteemid, dünaamilise...
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja...
koostöö/vastasmõju juhtimine OS kernel (tuum) on vähim ühik, mis neid funktsioone täidab. 5.RAS operatsioonisüsteemi taksonoomia (osad).(?) · Nanokernel lõimede/tegumine juhtimine(management) · Mikrokernel lisab plaanuri (Scheduling) · Kernel lisab kommunikatsiooni ja sünkroniseerimise(semafor, kirjakast, kohtumine jne) · RT Executive mäluplokkide kontroll, IO kontroll jne enamik reaalaja kerneleid on "executive" tasemel Operatsioonisüsteem lisab kasutaja interfeisi,turvameetodid, kõrgtasemel failitöö 6. Nimetada pseudokernelite liigid. 1. Polled loop pollitav tsükkel 2. Synchronized Polled Loop sünkroniseeritud pollitav tsükkel 3. Cyclic Executives tsükliliselt täidetavad programmid 4. State-Driven Code seisunditega/olekutega juhitav kood 5. Coroutines - kaasprogrammid 7. Millal kasutatakse reaalajasüsteemides pseudokernelit?
olevad enesekontrolli osatestid on sooritatud. Kasutusel olevate osatestide arv sõltub auto margist ja mudelist. NB! Rikkemälu tühjendamisel kustuvad ka osatestide tulemused. Tsükliliselt valvatavate osatestide sooritamine eeldab, et autoga sõidetakse nende testide sooritamiseks vajalikes tingimustes! 5.5. Heitgaaside kontrollimine- Lisaks OBD-le kontrollitakse tehnoülevaatusel veel heitgaaside koostist natuke suuremal pöörlemissagedusel (üle 2000 1/min) 6. OBD rikkeotsing 6.1 Reaalaja parameetrid- Reaalajas esitatavaid parameetreid saab vaadata etapis 1. Parameetrite tunnused, nimetused, ühikud ja kahendsüsteemist tekstisõnumiks muutmine on standardiseeritud. EU tüübikinnituse määrab autost saadavate parameetrite miinimum arvu. Tavaliselt on autodel võimalik vaadata sellest palju rohkem parameetreid. 6.2 Rikkekoodi salvestushetke parameetrid- Esimese rikke avastamisel salvestatakse lisaks rikkekoodile ka selle hetke parameetrid. Salvestatavate parameetrite valik
Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, O...
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) 5 Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemi ehitus Operatsioonisüsteem koosneb järgmistest moodulitest: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine
mõlemale DNA üksikahela fragmendile komplementaarse fragmendi, kasutades selleks segusse lisatud nukleotiide. Näitab mis järjestus DNA-s on. DNA polümeraas pikendab olemasolevat DNA ahelat, kuid selleks et DNA polümeraas saaks DNA- le kinnituda on vaja RNA molekule (praimerid), mis on komplementaarsed DNA molekuliga. Praimeri abil toimub ka sekveneerimine, sest siis on erinevate DNA molekulide algused samad. Milline meetod on reaalaja PCR? Reaktsiooni segusse pannakse täiendav praimer, mis jääb polümeerile ette. Selle küljes on floresents. Kui polümeraas teeb praimeri katki tekib floresentsi signaal, mille järgi saab teada et toimub DNA süntees. DNA küljes on floresents, kui tuleb polümeraas lükkab ta floresentsid lahti ja tekib värv. Praimerite vahel on kolmas praimer mille otsad on keemiliselt plokeeritud, ja selle küljes on floresseeruv molekul, kui polümeraas teeb praimeri katki tekib värv.
Sünonüümsed asendused ei ole nii süütud kui paistab võib juhtuda, et moduleeritakse splaissingut või tehakse alternatiivne splaissing ja siis on juba halvasti. ApoE teatav haplotüüp (variant) on Alzheimerile väga soodus. Mis siis, et esmapilgul pole üldse seotud sellega. Mittekodeerivad SNPd võivad muuta ekspressioonitaset. Teatud genoomiblokid on konserveerunud SNPde poolest. · Minisekveneerimine: 1 kaupa märgistatud nukleotiidide lisamine. · Reaalaja PCR spetsproovidega, SNPde deletsiooniks. Mõõdetakse fluorestsentsi teket. · Polümeraasipõhine ekstensioonitehnika 17. TaqMan ja Molecular Beacon töötamisprintsiip Homogeensed hübridisatsioonitestid, kasutades reaalaja PCR-i ja fluorostsentsil põhinevat detektsiooni. Põhinevad energia ülekandel, kus fluorestsents detekteeritakse tänu muutusele füüsikalises distantsis fluorokroomi ja vaigistaja vahel pärast proovide hübridisatsiooni. Iga SNP vajab spetsiaalpraimerit
· hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) · üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine
hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, …) Serverite OS (UNIX, Linux, …) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, …) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, …) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, …) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, …) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, …) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine
Ansoff on peamiselt tuntud 3 tema poolt läbi viidud teadusliku uuringu poolest: The concept of environmental turbulence; Keskkondliku turbulentsi kontseptsioon The contingent strategic success paradigm, a concept that has been validated by numerous doctoral dissertations; Kontingentaalse strateegia edu paradigma, kontseptsioon Real-time strategic management. Reaalaja strateegiline juhtimine Tuntud on Ansoffi maatriks toote-turu kasvu maatriks. Ansoffi tuntuimad tööd: Strategic Management Classic Edition (2007) Corporate Strategy (1965) 5. Nimeta vähemalt 3 strateegilise juhtimise koolkonda. Iseloomusta kõiki lühidalt. Õppimise koolkond Strateegia on õppimise tulemus ja kujuneb välja, kui inimesed õpivad tundma situatsiooni ja organisatsiooni võimet sellega toime tulla Keskkonna koolkond
· Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja ja reaalaja analüüs, suhtlusvõrgustike analüüs. Klassikaline sotsiolingvistika: inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest. · Võrgustikuanalüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes. · Barnes 1954: sotsiaalne käitumine ei sõltu alati staatusest, piirkonnast ega majanduslikust olukorrast. Võrgustiku abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid, nt sõprus, töö, naabrid, sugulased. Inimestele on
Tõlge: Tartu, OÜ Fontese kirjastus 2002. 201 lk 4. Scholtes, P.R., Juhi käsiraamat (Kuidas motiveerida meeskonda ja jõuda parima tulemuseni). Originaalteos: 1998. Tõlge: Tallinn, Tea 2001. 469 lk 5. Tamberg, J. Inimressursside juhtimine. Tallinn, TTÜ kirjastus 2000. 103 lk 6. Türk, K., Eestvedamine. Tartu, TÜ kirjastus 2001. 191 lk Artiklid ajakirjandusest 7. Aedla, M. Mitte raha, vaid loovuse puudus // Ärielu (2002) august, lk 40-41 8. Agasild, A. Reaalaja majandus: mõõtmine mänguliseks // Saldo (2003) märts 9. Iga viies unistab ülemuse või kolleegi löömisest // Saldo (2004) veebruar, lk 6 10. Ilison, A. Kaval strateegiaguru Rain Lõhmus // Saldo (2002) november, lk 4-9 11. Ligi pool miljardit krooni magamise eest // Saldo (2004) veebruar, lk 4 12. Maripuu, I. Pingevaba meeleolu meelitab parimaid // Saldo (2003) märts, lk 6-7 13. Meho, K., Raju, M. Sisemine turundus: seest ja pealt kullakarvaline // Saldo
t. et kõik serverid mis on omavahel lingitud moodustavad omavahel virtuaalselt ühe suure serveri. Enamus on siiski üksikuid servereid, mis ei ole ühendatud suuremate kettidega. IRC on siis üks interneti teenuste hulka kuuluv nähtus, mis kasutab oma protokolli ja oma servereid. Võrreldes webiga (http protokoll), on IRC siiski tunduvalt vanem interneti osa. See on kasvanud välja Unix keskkonna suhtlemisprogrammist 'talk.' Võrreldes muude reaalaja suhtlusvahenditega (telnet, ICQ, showme) mis netis levivad on IRC üks vanemaid ja kiiremaid. Kiirus on saavutatud tänu tekstipõhisele reziimile. IRC mõtles välja ja teostas algselt soomlane Jaikko Oikarinen 1988. aastal.
Sekveneerimine: -eelised: Tuvastab kõik muutused -puudused: Kallis Heterodupleks analüüs: -eelised: Lihtne ja odav -puudused: Puudulik tundlikus,Väikesed fragmendid dHPLC: -eelised: Kiire ja kvantitatiivne -puudused: Kallis, ei selgu asukoht SSCP: -eelised: Lihtne ja odav -puudused: Väikesed fragmendid DGGE: -eelised: Kõrge tundlikus -puudused: Kallid praimerid 17.TaqMan ja Molecular Beacon töötamisprintsiip Homogeensed hübridisatsioonitestid kasutades reaalaja PCR-d ja fluorestsentsil põhinevat detektsiooni: -Tuntumad TaqMan ja Molecular Beacon proovid.Erinevad quencherid (TAMRA ja DABCYL) -Põhinevad energia ülekandel, kus fluorestsents detekteeritakse tänu muutusele füüsikalises distantsis fluorokroomi ja vaigistaja (quencher) vahel pärast proovide hübridisatsiooni. FRET (fluoresence resonance energy transfere) tehnika -Iga SNP vajab spetsiaalpraimereid -Kõige efektiivsemad väheste SNP-de ja suure hulga proovide puhul
TMS320C6000 TMS 320C6000 omab: VLIW (Very Long Instruction Word) arhidektuur 256-bitised instruktsiooni-koodid 4 korrutit! 4 ALU-d, kuni 1GHz (8 GMACi/s) Ujuvkoma (c67) ja püsikoma-variandid Rakendused (pilditöötlus, sonar, radar, ADSL jne jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 8 instituut. 4 DSP eelised Mitu MAC operatsiooni sekundis Reaalaja töötlus Programmeerimise paindlikkus Suur jõudlus Normaalne hind Tänapäeval PC on samuti suure jõudlusega, aga kas saab panna mobiiltelefoni sisse ? Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 9 instituut. DSP puudused Orienteeritud liigselt ühte tüüpi operatsioonide sooritamiseks Süsteemi juhtloogika realiseerimine on tülikas Teinekord võib osutuda nn. "tankiga kärbse püüdmiseks"
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav - Otsemällupöördumise rakendamine - Kanalite (selektro, multipleks) rakendamine ...
piirkond on ühendatud võrgu tuumaga ehk „selgrooga, kusjuures marsruutimine piirkondade vahel toimib ainult läbi „selgroo“. OSPF eelised RIPiga võrreldes: o kõik OSPF teated on autentitud o kasutatakse TCP protokolli, o lubatud on mitu samaväärset (võrdselt lühikest) teed kahe punkti vahel (RIPis sai olla ainult üks lühim tee) o toetab suuremaid võrke. Kui on reaalaja andmevahetus siis ta ütleb et satelliitside on väga kallis. Kui mitte, siis ta ütleb et satelliitside on odav. BGP : Piirkondade vahel suhtlevad ruutirid. (marsruutimine toimub border gateway kaudu) On põhiline ruutimisprotokoll internetis. Igale ASile on antud unikaalne number, mille järgi see Internetis identifitseeritakse. BGP kasutab Path Vector marsruutimisprotokolli (sarnane Distance Vector protokolliga).
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
HAIN Lifescience GenoType meetod, kus amplifitseeritakse neid tuberkuloosibakteri geeni piirkondi, mis vastutavad mitmete reservrea ravimite ning etambutooli ravimtundlikkuse eest. Ühtlasi annab test samastamise tulemuse M.tuberculosis kompleksi tasemel. Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi samastamine GeneXpert meetodil koos ravimtundlikkuse määramisega rifampitsiini suhtes Poolkvantitatiivne astmeline reaalaja PCR (GeneXpert MTB/RIF), mis võimaldab: • M.tuberculosis’e kompleksi DNA tuvastamist rögast või selle kontsentreeritud sademest • rpoB geenis rifampitsiini resitentsusega seotud mutatsioonide tuvastamist Meetod on ette nähtud ravimata tuberkuloosikahtlusega patsientidel. GeneXpert süsteem ühendab ja automatiseerib proovi töötluse, nukleiinhapete amplifikatsiooni ja märklaud-järjestuste tuvastamise. GAMMAINTERFEROON (P-M TUBERCULOSIS γINF) TEST
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
