Orissaare valla keskk analüüs Ökoloogia ja keskkonnakaitse tunniks, õppejõud K.Rannik
1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire
loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon: NB! Ühise kordajaga jagan loovutatud või liidetud elektronid ja saan teada kuidas tuleb tasakaalustada. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. 1)Happeline keskkond pH<7 2)Aluseline keskkond pH>7 3)Neutraalne keskkond pH=7 Indikaator Happelises Neutraalses Aluselises keskk. keskk. keskk. Lakmus punane lilla sinine Metüüloranz punane oranz oranz fenoolftaleiin värvusetu värvusetu vaarikapunane Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides) Kiirendavad tegurid: 1)Temperatuuri tõstmine 2)Konsentratsiooni suurendamine
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud
· sünergia Organisatsioon terviksüsteem väliskeskkond inimesed tegevused organisatsioon varad siseehitus makro- ja tööstusharu konkurentsikeskkond Ettevõtte väliskeskonna elemendid Globaalne keskkond Makrokeskkond Polii- Sots. Tööstusharu tiline keskk. keskk. Konkurendid Tar- Han- bijad Firma kijad Majan- duslik Asendajad Tehnol. keskk. keskk. Rahvusvaheline regulatsioon Organisatsioon ja erinevad huvigrupid Kliendid Avaliku sektori Ühiskond institutsioonid
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus.
mõjutab, sõltub konkreetsetest tingimustest. ETTEV. KESKKONNASFÄÄRID Ettev. ei saa kunagi vaadelda lahus sellest keskkonnast, milles ta tegutseb. Nende vahel eksisteerib rida mitmesuguseid seoseid. Eristatakse: Ökoloogilist keskkonda- haarab loodust kõige laiemas mõttes. Probleemid: a) piiratud loodusressursid,b)keskkonna saastamine Arvestama peab, et vabu hüvesid jääb üha vähemaks, kasvab tegevust reguleerivate seadusandlike aktide hulk, kasvavad kulutused Tehnoloogilist keskk.-tähendab tehnikat ja selle arenguga kursis olekut. Selle keskkonnasfääri olulisust näitavad:1. Tehnoloogilise arengu kiirenemine,2.toodete elutsükli lühenemine 3.tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes 4. Oma tehnoloogia kaitse on üha vähem tagatud. Majanduslikku keskk.- sõltuvalt oma tegutsemisvaldkonnast, huvituvad ettevõtted rahvastiku arvu ja struktuuri, sisemajanduse kogutoodangu, eramajapidamiste tarbimise, investeeringute, inflatsiooni, tööhõive jne kohta
väike muudatus dZ on täisdif Protsessifu süst toimuvat protsesse isel. suurus, sõltub protsessi läbimise viisist, tähistatakse väiketähega (nt töö w, soojushulk q) Homogeenne süst. süst, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt Heterogeenne süst. süst., mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Avatud süst toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskk-ga Suletud süst puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (meh toime) või soojusena (termiline toime) Isoleeritud süst puudub nii energia kui ka ainevahetus. Väliskeskk pole ei meh. ega soojuslikku kontakti. Adiabaatne süst soojusvahetus väliskeskk. Puudub Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1 kraadi võrra Erisoojus - Ce soojushulk,
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk.
V A R I H.RUUL 2017 VALGUSE LEVIMINE VALGUSE LEVIMINE... MITTEÜHTLASES KESKKONNAS - VÕIB OLLA ÜHTLASES KÕVERJOONELINE; KESKKONNAS- MITTEÜHTLASED KESKK.-D SIRGJOONELINE; ATMOSFÄÄR KEHA, MILLE ERINEVAD PIIRKONNAD ERINEVA TEMPERATUURIGA LAHUS- ERINEVA KONTSENTRATSIOONIGA MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE
põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogiline meetod-(vertikaalanal)inimeste genotüübi välja selgit tema sugup abil e suguvõsa uurimine võim.
2x ning töö muutub 3x tõhus. Hoiatab in. muutumast tühjadeks vihmamantliteks. Teatud hetkel peaks in.energia asend. tarkusega, kuid asend. hoopis kurnat. ja läbipõlem. Elutöö mahut. lühem. per. Oma töö jäet. uuele isikule, sest ise ei suuda seda enam tõhusalt teha. 3) C. Grönroosi (1990) org.sisese turund. teooria väidab, et org-i esmaseks turuks on pers. Juht. tugin.: suhtum. ja suhtlem. juht.: pers. kliendisõbral. suhtum. ja tööt.sõbral. keskk. 4) S. Covey (1990) liidriks kujun. 7 harjumuse teooria. Käsitl eestved. ja isiksusega seond. prots. filosoofil. plaanis tehnil. üksikasjadesse laskumata. 5) J. Kotter (1990) käsitl. eesm.pärast juhtim. ja ülemin. ametl. võimult mitteametl. 6) P. Drucker (1985) propag. eesm.pärast juhtim. ja ülemin. juhtimiskeskk. ettevõtluskeskk. 7) T. Peters (1984) käsitl. ülemin. bürokraatl. juhtim. lihtsale juht., põhjend. seda in. loovusega. 8) W. Ouchi (1982) Z-teooria
(teise käega) esile tuua; enamus allakriipsutusi tee aga alles konspekti läbilugemise järel; 7) Informatsiooni erineva laadi esiletoomiseks võib kasutada samuti kindlaid värve, näiteks: mõisted punasega, näited rohelisega jne. 8) Kasuta üldtunnustatud lühendeid, kujunda ka oma lühendite süsteem, kuid arvestusega, et hiljem oskaksid oma konspekti lugeda; soovituslik on lühendile lisada sõnalõpp, mis kergendab hiljem tekstist arusaamist tunduvalt: näiteks: kk.-na või keskk.-na - keskkonna kk.-li või keskk.-li -keskkooli; NB! Konspektist on kasu siis kui see on ülevaatlik ja arusaadav. (Õpi targalt- konspekteerimine) Märkmete tegemine kas teksti lugemisel või loengu kuulamisel annab parima efekti, kui õpilane suudab esitust jälgida ja selles sisalduvat ümber sõnastada või resümeerida. Kui loengu kuulamine seisneb vaid lektori esituse üleskirjutamises, ilma et õpilane jõuaks
rohtla vööndis(Venem, Ukr- stepp, Am-preeria, L-am- pampa, Eur, ung- pusta) Mustmullad kus huumuskihi paksus v.o üle 2m *Väljauhteh- heleda värv. kiht, kus sademete vesi on toitained sügavamale uhtunud. *Sisseuhteh- tumedam värv., allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemiskoht. PROTSESSID TUNDRAD- 1.turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah
o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teistega suheldakse o PROGNOOSIMINE-kui..,siis... Seletamine, ennustamine BIOL+ KESKK tegurid = klassikalised õpetus, kasvatus, enesearendamine= laiendatud Uurimismeetodid: keeruline uurida- toimub pikema aja jooksul+ bio+psüh tegurid; mitut tegurid- pea võimatu Last veelgi raskem uurida, tk kultuuril põhinevad uskumused võivad mõjutada hinnangut VAATLUS: sise- ja välisvaatlus(loomulik, sekkuv) LONGITUUDNE UURING: pikaajalised, võib võtta aastakümneid
Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas(plasmiid) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj.) viburid(1/mitu) pikemad piilidest- vedelas keksk. liikumiseks vajalikud., bakteriviburil puudub korrapärane siseehitus. 8. Bakteriraku elutegevus Ainevahetus: fototroofid: vaj.valgust energiallikana, süsinikuallikana CO2. elavad õhus või vee pindmises kihis. Kemotroofid: Kemoorganotroofid(org. Ainetest energia,CO2)- heterotroofsed, patogeensed. Kemolitotroofid- autotroofsed, en
16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta e) puit
Keskkond-organismide ümbristev keskkond koosneb välistegurite kogumist, st kõigist faktoritest ja teguritest, mis asetsevad väljaspool organimse, kuid mõjutavad selle tegevust. Füüsikalis-keemilis tegurid = abiootilised Teised organismid = biootilised Vastastikused suhted Krebsi järgi kk. Uurimisobjektid: · Organismide levik ja arvukus 3 eri moodust: 1. Üksikisendi tasandil = autoökoloogia (org <-> keskk) 2. Populatsiooni tasemel (ühe ja sama liigi isendil) = demökoloogia (ühe või teise liigi esinemine, puudumine, arvutus) Wikist: Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdfeger 1963) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. 3. Koosluse tasemel ( koosneb erinevatest populatsioonidest) =
KESKKONNAKEEMIA Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse
A.Renoir 1941-1919 sünd Limoges vaene*13a portselanimaalija*19 Pariisi*Päikesevalguse ja hetke tabamine*väga elurõõmsad ja helged pildid---Akt päikesepaistes(alasti naine, valgus läbi lehtede); Moulin de la Galette; Vihmavarjud; Lõuna paadiretkel; Peale suplust(alasti naine kuivatab); Monet piibuga; Lugev Monet(piip suus); Blond supleja; Härra Sysley abikaasaga(mees pintsaku N pun kleidis); Aline büst-skulp A. Rodin 1840-1917 pärit keskk jõukas*hea haridus*raske isel*eeskuj antiik ja Mich loomingust*tunnustatud*ei meeldinud kriitikutele--Mõtleja(mees istub); Danaide(naine tekib merelaine); Balzak(kirjanik hommikumantlis); Suudlus; Igavene hetk(mees naise rinnal); Calais kodanukud(5 inimest, enne surma); Katedraan(2 kätt); Jumala käsi(käes on elu); Põgenev; Autoportree J. A. M. Whistler 1934-1903 sünd USA*lapsepõlv Pet ja Moskva*21 Pariisi, kohtub imp-ga*Londonis-palju skandaale, kõrge
kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisandeid(süsinik) korrudeerub kiiremini kui puhas metall. · Lahuses esinevad lisandid(sool autodele) Korrosioonitõrje
· Stabiliseeriv valik 1) kõrvaldatakse mutandid 2) viib optimaalse genofondi säilimisele 3) Kinnistab, kaitseb väljakujunenud kohastumisi 4) Viib täislikumale kohastumisele 5) Säilivad organimid, kes vähem sõltuvad keskkkonnast, Näide: Latimeeria(kala), hõlmikpuu, sipelgad · Suunav valik 1)Org-d satuvad uude keskkonda 2)Keskk. Tingimused muutuvad-> ümberkohastumine 3)Ümber kohastumine -> viib liikide täiuslikumale kehastumisele · Lõhestav valik 1) kujuneb 2 äärmuslikku fenotüüpi 2) viib uue liigi eristumiseni algses Organismi kohastumine Looduslik valik Kohastumine Kohanemine 1
kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist. Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: 1) Väliskõrv 2) Keskkõrv 3) Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Väliskõrv. Väliskõrv koosneb kahest osast- kõrvalest ja väline kuulmekäik. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa
on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. Teine selle mudeli tekkepõhjus seondub avatud ühiskonnaga ja väärtussüsteemi muutusega. Avalikkuse osalemine otsuste tegemisel ja mitte-materialistlike väärtuste esiletõus aitas kaasa ettevaatusel põhineva keskk.poliitika ja –õiguse tekkele. Kaasaegse keskkonnaõiguse põhialuseks kujunenud ettevaatusprintsiibi peamine mõju seisneb selles, et keskkonna valdkonnas ei panda teadusele üle jõu käivat ülesannet- määratleda keskkonna saastamine ohutut piiri, nagu see oli siis, kui keskkonna-poliitikas ja – õiguses domineeris assimileerimisvõime põhimõte. Selle asemel esitab ettevaatusprintsiip küsimused, kui palju on võimalik keskkonnamõjutusi vahendada ja millised on tegevuse või
2. Agressiivsus ja populatsiooni tihedus- tiheliolek muudab agressiivseks. 3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks. -Psühholoogilise teooriad 1. Frustratsiooni/agressiooni hüpotees-frustratsioon motiveerib agressioonile;mõne agressioonivormi jaoks on frustr. Olulisem kui teiste jaoks. 2. Valu ja agressiivus- valu põhjustab agressiivsust. 3.Kogemus ja agressiivsus. 4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk-st lähtuvad stiimulid. -Psühhoanalüütilised teooriad- kolm eeldust : -agressiivsus on sisemine tung; - see on mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus. -Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis
150-170mm-üle keskmise,6.170- anaeroobsed bakterid(ei vaja õhu O 2 ) 4)temp- akumulatsioonihorisontides.Vertikaalsuunas 190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur. tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 paikneb org.aine väga ebaühtlaselt Paiknemise Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud korda.Optimaalne 20...35°C 5)mulla seaduspärasused: 1)org.aine sisaldus on suurim liivmuld=110mm,leostunud reaktsioon(happesus):happelises keskk.-seeneline mulla pindmistes kihtides. 2)org.aine vormidest liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm lag.(ülekaalus okasmetsade all,männimetsa all alluvad sügavamale(mullast välja)uhtumisel Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega kõige happelisemadtingimused leeliseses keskk.- peamiselt fulvohapped ja nende soolad muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim- bakteriaalne lag
punkti vaheline pinge on 1 volt, kui el.väli teeb 1 kuloni suuruse laengu liigutamisel tööd 1 J. El.mahtuvus on suurus, mis iseloom. juhi võimet salvestada el.laenguid. S-plaadi pindala(m2), -keskk. Suht. Dielektriline läbitavus, 0-8,85* , C=q/U (F) Kondensaatori energia on võrdne plaatidevahelise el.välja energiaga Ohmi seadus: voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=q/t (A) R= -eritakistus Jadaühenduse korral: Rööpühenduse korral:
põhitüüpidesse. täiend F skeemi lisades ind mittetead-le kollektiivse mitteteadvuse (üldin kogemus, om kõigile rahvastele. so mineviku kult.pär, mis leidub in.psüühikas kõrvuti ind.mitteteadv ja mood koos isiksuse tuuma). Sealt jõudis arh. mõisteni--arht-d on psüühilise tegevuse bioloogilised normid e algselt tühjad, kuid elu jooksul omandavad sisu, sellest, kas kaasasünd arhetüüpne struktuur ja keskk võimalikud kogemused omavah sob sült in vaimne tervis ja õnn. J psühhoteraapia taotles isiksuse tasakaalust ja rikast tema sis jõududega tutv teel. InImEsE tUuM (peamised arhet-d): ise- in väidab, et meeldib X, aga mitte Y, oskab f, aga mitte G. Ta leiab oma ise, kuid kui ta teab, et see poel tema ja ta tahab osata G, siis ta tegutseb selle nimel, sest pole veel see kes tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona-in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle
5.3 Survetugevuse määramine 300 ühikut 50000 kgf Manom. näit x kgf Kujutegur k=0,91. Tabel nr 3 Survetugevus Muut uva suurus Purust Survet ega av ugevu Normaliseeritud survetugevus küljep jõud Prk s, Rs ikkuse survel keskk Prk nr leidmi ond ne [7p] Laius Laius kgf/c N/mm 1 2 Mano kgf N/mm2 m2 2 [mm] [mm] m. näit keskm üksi keskm üksik keskm.
majanduslikul, sotsiaalsel, ökoloogilisel ja kultuurilisel. 6 Hendrik Relve. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel642_617.html 7 O. Daniel "Mets ja metsandus Eestis." Koostaja Veljo Rummel. Kirjastus Ilmamaa, 2001. Lk 45-52. KASUTATUD KIRJANDUS 1. O. Daniel "Mets ja metsandus Eestis." Koostaja Veljo Rummel. Kirjastus Ilmamaa, 2001. 2. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskk onnastrateegia.pdf 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel642_617.html 4. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/12790553 6. www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole- rahahunnik.d?id=51169429
ruumipuudusel ka ebamugavaid liigutusi tegema, mistõttu suureneb veelgi seljavigastuste oht. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töö- Teisald keskk Teisald. . Keha- Juh onna- Riski Lühikirjeld töö raskuse asendi Riski- Terviseriski kirjeldus, tum tingim - us kestuse massi hinnan tase vajalikud abinõud i nr uste hinne hinnang hinnan g hinnan
4B 2488,0 2690 7,5 9,9 5 4857,4 5358 9,3 10, 6 4739,4 5320 10,9 1 5.3 Katsetatud proovikehade survetugevus 5.3.1 Kuivad kehad 300 ühikut 50000 kgf Manom. näit x kgf Kujutegur k=0,91 Tabel nr 3 Survetugevus Prk nr Prk Muut keskk uva ond suurus Purust Survet [7p] ega av ugevu Normaliseeritud survetugevus küljep jõud s, Rs ikkuse survel leidmi ne
äraseletamisel. PEN MUDEL: Ekstrav-intorv; Neuroot-emots stab; Psühhotism - ekstra/intor seletab ära retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS). Oluline aktiveeritavus, mis introvert kõrgem ja tajuvad ülestiimuleid, on rohkem valvel. Kui stiimul on väga tugev, siis on vastupidi - kõrge neur inimestel suurem limb süst aktiivsus 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS ehk lähenemine VS vältimine)- reag keskk tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment BIS- käitumusliku inhib süst- ebameeldivate sündmuste vältimine, hirm karistada saada. Serotoniin ja noradrenaliin, negatiivsed emots: ärevus ja neurootilisus BAS- akt süst- eesmärkide järgimine, saavutamine, motiveeritavus, pos emots: impulsiivsus ja ekstraverts. Dopamiin - Mida suurem BAS seda impuls. Kõrge BIS ja madal BAS-> depressioon. Kõrge BAS madal BIS-> antisots isiksus
poole liikudes niiskuse kasvu tõusuga. 17.Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala suurenedes liikide arv kasvab; isoleeritus vähendab elurikkust. 18.Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele Toiduahel on enamasti 3-4 tasemeline, esimeseks roheline taim; Kiskahel, laguahel, nugiahel. Loom loomast saab enamasti kätte 80% energiast, enamikel omastatkse ainult 10%. 19.Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskk. faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on elurikkus; Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 20.Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis: taimed, putukad, seened, protistid, linnud. Maailmas: lisaks nendele ka roomajad, kahepaiksed, kalad, imetajad . 21.Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes
üle, hakkas partei liikmete vahel intriige tekitama. Likvideeris tugevad konkurendid. Mängleva kergusega muutis oma seisukohti. 1927- Stalin tuleb võimule, tema toetajaks sai Molotov. Seoses Stalini võimule tulekuga algas S. Isikukultus. Stalinit hakati pidama suureks juhiks, igas linnas tema skulptuur, ajalugu kirjutati ümber. Käivitati propaganda, kommunistlikud noorsooorganisatsioonid: algklassides- oktoobrilapsed; pkool- pioneer, keskk.- kommunistlikud noored. Lapsi innustat vanemate järgi nuhkima. Stalini võimule tulek tähendas NEP-i lõppu. Keelas eraomandil baseeruvad ettevõtted. Eraomand oli kuritegu. Tööstuses toimus industrialiseerimine, Stalin leidis, et peamine rõhk rasketööstusele. Relvatööstus. Rasketööstusega sündis maailmarevolutsiooni idee. Tööstust hakati arendama viisaastakuu plaani järgi. Riiklik plaan tuli igal juhul täita- Bresneri ajal plaane ei suudetud täita. Bürokraatia
õhust. Pmootor muudab suruõhu kas kulgeva või pöörleva liikumise ener.P. jõuseadmed tarbivad meh energia saamiseks suruõhku, mille tootmiseks kasutatakse primaarse jõuallikaga käitavat kompressorit või vaakumpumpa. Pajamit kasutatakse jõuseadmena masinate ja mehhanismide käitamiseks suruõhu või muu gaasi abil. Koosneb pmootorist, juhtimisaparatuurist ja õhu ettevalmistamise seadmest. Pmootorid: kolbmootor, rootormootor,turbiinmootor. Pajam on keskk sõbralik, lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Mehh sujuv sisselülitus, kuid madal kasutegur. Töö hüdroajamist ebastabiilsem. Madalad tugevusnõuded konstruktsiooni ja tihenduselementidele. Puudused: töö ebatäpsus ja aeglane reageerimiskiirus, elementide suured mõõtmed, väikesed võimsused, tundlikus väliskeskk temp suhtes. SIDURID Seadmed, mis on ettenähtud samatelgselt pöörlevate võllide või detailide ühendamiseks. Eristatakse JÄIKU
Tsütoplasmas on aga aluseline pH ning seal on auksiin dissotseeritud → auksiin ei läbi enam vabalt membraane. St auksiin kuhjub rakkudes (antiport prootonitega ja saab sealt välja). Auksiin soodustab rakkude venivuskasvu. Millist Lockharti võrrandi komponenti auksiin mõjutab ja kuidas? Auksiin mõjutab raku seinte plastilisuse komponenti. IAA aktiveerib H+-ATPaasi → väliskeskkond hapustub → aktiveeruvad rakuseina hüdrolüütilised komponendid (pH optimum on happelises keskk) → muutub rakuseina struktuur. Üheks hüdrolüütiliseks ensüümiks, mis niimoodi aktiveeritakse on XET, mis lagundab ristseoseliste glükaanide glükosiidsidemeid ning seeläbi muutub rakusein plastilisemaks. ΔV/ Δt*V = Lm/(L+m) * (π -Y) Valemist lähtub, et relatiivne kasvukiirus sõltub relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust ja turgorrõhust ning rakuseinte plastilisusest.
Uuris neid vastastikkuseid suhteid, mis määravad ära org-de leviku ja arvukuse. Keskkond-organismide ümbristev keskkond koosneb välistegurite kogumist, st kõigist faktoritest ja teguritest, mis asetsevad väljaspool organimse, kuid mõjutavad selle tegevust.Füüsikalis-keemilis tegurid = abiootilised;Teised organismid = biootilised;Vastastikused suhted Krebsi järgi kk.Uurimisobjektid: Organismide levik ja arvukus 3 eri moodust:Üksikisendi tasandil = autoökoloogia (org <-> keskk);Populatsiooni tasemel (ühe ja sama liigi isendil) = demökoloogia (ühe või teise liigi esinemine, puudumine, arvutus) Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdfeger 1963) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Koosluse tasemel ( koosneb erinevatest populatsioonidest) = sünökoloogia (koosluse struktuur, aineringlus, funktsioneerimine) Sünökoloogia on ökoloogia
tegevuse esmaseks kriteeriumiks. - Lätis: - 1959 asutati Läti Loodus-ja Muinsuskaitse Ühing; 23 kohalikku haru. - 1980ndate lõpul –Keskkonnakaitse klubi - Leedus: - 1987 –Keskkonnakaitse liikumine - 1988-väikesed liikumised ühinesid Leedu Roheliseks Liikumiseks (LRL) - LRL olulisem tegevus: Ignalina 3. reaktori avamise vastane protestiaktsioon, NL sõjaväejäätmete vastane aktsioon. - Karola vastus: - MTÜ-de nõrgenemine- paljud keskk. Aktivistid läksid poliitikasse, ametnikeks KKMinist. või Kk.ametitesse, šokk turumajanduse rakendamisest , kkorg. Ühiskondliku toetuse nõrgenemine- ebastabiilsus, ebavõrdsus , sots.maj. kihistumine. Mittetulundussektorites vaikelu, sots.maj. stabiilsus olulisem kui keskkond. Uut tüüpi kesk.organisatsioonide teke- välisorg. Satellidina tegutsemine või välisdoonoritest sõltuva organ. Nt. WWF, Eestimaa Looduse Fond
jaotatakse pooride suuruse järgi. p=pooride ruumala / materjali ruumala x 100%. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur. Juhuslikud õõned (1-10mm), õhupoorid (10m-1mm), kapillaarid (10-1000nm), mikropoorid (0,001-0,02m). Määramiseks kasut. : lämmastik-, elavhõbeporomeetria ja veega küllastatud materjali pooridest veega aurumisega olenevalt keskk. niiskusest ja to. · Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk. Eristatakse mahulist ja kaalulist veeimavust. Immutamisel materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojajuhtivus suureneb ning võib muutuda ka tugevus. Veeimenduvuskiirus vee hulk kg, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 min jooksul, kui materjal on kokkupuutes veega. ·Pehmenemise koefitsient immutatud materjali pehmenemine võrreldes immutamata materjaliga (survetugevuste suhe).
10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10, vajaliku fosfori sisalduse saavutamiseks võib protsessi lisada metallsooli. Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni Kasutatakse benseen, klorobenseenid, kloroetüül, kloroeetrid ja klorofenoolid, diklorobenseenid ning PAH eemaldamiseks. Protsess: vähepolaarsete molekulide adsorptsioon; suuremate osakeste
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia.
Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. · Üks keskkonna põhiprintsiipe keskkonnale on ohutum jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast nende tekkimist · Üldist jäätmete kogust tuleb piirata vähendada (NB jäätmete tekkeallikad ja põhitähelepanu sellele) · Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast. Lub. reostusnormidele ohust. juba keskk. ja inimeste tervist. Võimalikud teed: Parima võimaliku tehnoloogia BAT tehn. protsesside muutmine Tootmisprotsessis tekkivate jäätmete taaskasutamine Taaskasutatavad ümbertöödeldud materjalist pakendid, tooted Tooteea pikendamine Parandatavad, monteeritavad tooted Ohtlike ainete sisalduse vähendamine toodetes Toodete välimuse, kuju või pakendi muutmine Seadusandluse täiendamine säästlikkuse tagamiseks. Jäätmete tekke ennetamine ja vähendamine eeldab:
. armukadedus. Meeste jaoks on seksuaalne truudusetus häirivam. Suhe puruneb, kui naisel tekib lisaks emots suhtele 3. Partneriga ka seksuaalne suhe. Armukadedus on 2 ebaturvalise kiindumusega inimese suhtes komponent, millele pannakse alus lapseeas ning võetakse hilisemasse ellu kaasa. Rahuolu abielu/kooseluga: *seotud personaalse õnne ja rahuloluga * 3-4 esimest abieluaastat Rahuoluga seotud faktorid: *personaalsed *suhetega seotud *kontekstuaalsed- füüsiline ja sotsiaalne keskk, vanemlus vähendab, kui lapsed täiskasvanud suureneb, majanduslik surve. Puhvriks on partneri toetav käitumine! Metoodilised soovitused perekonnaõpetuse käsitlemisel Rollide ümberkujundamine- kohanemine, mis on suunatud vanade rollide kesksete ja oluliste aspektide sidumisele uute aspektidega, millega tuleb muutunud olukorras hakkama saada. Mis rollide ümberkujundamist soodustab ja raskendab? Mida erinevam on elu enne ja pärast lapse sündi või mida erinevamalt elu
Teaduse sünd, medits. areng.(Egipt). Idam. õpetustel emmanentne sisu (sissepoole pööratud) Läänem. õp. väljaspoole suun.-transendentne-psüh.tüüp. Käsitlus Lääs: aeg-lineaarne-algus- lõpp, genesis- loomine- algus, apokalypsis- maailma lõpp.Ida: erinev aja käsitlus, tsükline aja käs. periood., uuesti sünd (sansara) Kõik kordub a) reinkarnutsioon (uuesti lihaks andmine) sünnitakse sama liigi esindajana. b) Transmigratsioon, uuesti sünd teise liigi esindajana.Loodusliku keskk. mõju Ida: kuuma kliima ala-teeb laiaks, tasakaalukas.In. koos- kannatlikud, abivalmid Lääs: karm kliima, aktiivsem, ekstravertsem. Suht hõre asustus. VANA INDIA õpetused. Ametlikud õ seotud kastisüsteemiga.Kooskõlas pühade tekst- ga(veeda).Voolud:imimaksa, sankja, njaja, jooga, vedanta, vaisesika-Hinduismi fil. aluseks.Hinduism on sünkretism läbipõimunud mitteerivoolu. Iseloom: 1)meeleline taju on teadmiste allikaks. 2)kaks algust dualismi, vaimne ja aineline
pidev kaasamine, alg, -kesk, -lõppfaasid, abiasutuse funktsioon määrav, ST protsessi selge mõistmine, ST korraldab suhet kliendi vahel, teeb grupi- ja kogukonnatööd. 3. PROBLEEMILAHENDUSLIK INDIVIDUAALTÖÖ (Perlman 1957): eesmärk kliendi esitatud probleemi ja keskkonnaraskustega tegelemine: 4 aspekti: isik, tema probleem, töökoht, lahendusprotsess. Oli eelduseks ULESANDEKESKSELE STle. 4. EGOKESKNE INDIVIDUAALTÖÖ (Parad 58, Goldstein 84): Freudi alateadvus + EGO kui keskk toimetuleku kogemus (minevik ja olevik, ressurss). HINDAMINE, SEKKUMINE (ego toetav, korrigeeriv), SUHE, KOOSTÖÖ, kliendi enese võimete parandamine/toetamine, korrigeeriv, osavõtlik, vajadusi arvestav, oluliste väliste olude muutmin, indiviidi ja keskkonna suhte korrigeerimine. 5. TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (Eric Berne 61, Coburn86): NB samas ka HUMANISTLIK- inimesed on vastutavad ja suutelised, takistused võivad tuleneda varasemast. Siit termin: "mängud ja silitused"
õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate hõivatus ja võimalus harjutada tunnis. Lisaks uuritakse õpilaste käitumisprobleeme noortespordis.
Kogumikus ,,Rännak giidi saatel" (1988) näevad trükivalgust ka varem tsensuuritõkkeisse kinnijäänud teosed, sealhulgas tehaseelu absurdi kujutav romaan ,,Rauakolina etüüdid" (kirjutatud 1968-1977). Ta tegeleb ühiselu püsistruktuuride mudeldamisega. Väike eesti kirjanike leksikon, 1988 Valton, Arvo (Vallikivi) on prosaist,luuletaja, stsenarist ja tõlkija. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, koos vanematega väljasaadetuna õppis 1951-53 Novosibirski obl. Tsanõ keskk-s 1951-53, lõpetas Magadani obl. Susumani keskk-i ja tuli tagasi Eestisse. 1954-59 õppis TPI Keemia- ja Mäeteaduskonnas, lõpetas mäeinsenerina, töötas 1959-61 Maardu Keemiakombinaadis ja 1961-68 Tallinna Mõõduriistade Tehases. 1961-67 õppis Üleliidul. Kinoinstituudi kaugõppes filmidramaturgiat, hiljem töötas stuudio ,,Tallinnfilm" toimetuses. KL-i liige(eesti nõukogude kirjanike liit,ensv kirjanike liit, al. 1989 eesti kirjanike liit) 1965, juh. liige 1971.a-st, esimehe at
ja seetõttu ka valgu aminohappeline järjestus. 74. Ames´i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks. Meetod põhineb bakterite histidiini suhtes auksotroofsete mutantide reverteerumissageduste mõõtmisel tingimustes, kus bakterite kasvukeskkonda on lisatud uuritavaid kemikaale. Mida mutageensem on kemikaal, seda suuremal hulgal tekib bakteripopulatsiooni revertante (bakt.rakke, mis on võimelised kolooniaid moodustama histidiini-vabas keskk-s). 75. Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes. 1) Vea parandamine kohapeal, 2) Kahjustatud lämmastikaluse kõrvaldamine, 3) Nukleotiidide kõrvaldamine DNA ahelast. DNA reparatsioon MMR korrigeerib DNA järjestust peale replikatsiooni, kõrvaldades valesti paardunud nukleotiide DNA ahelast, mida pole veel metüleeritud. Rekombinatsiooniline DNA reparatsioon sõltub RecA valgust ja käivitub SOS- vastuse tulemusena. 76. SOS vastus bakterites.
annaabi.ee 
