Orissaare valla keskk analüüs Ökoloogia ja keskkonnakaitse tunniks, õppejõud K.Rannik
1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire
loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon: NB! Ühise kordajaga jagan loovutatud või liidetud elektronid ja saan teada kuidas tuleb tasakaalustada. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. 1)Happeline keskkond pH<7 2)Aluseline keskkond pH>7 3)Neutraalne keskkond pH=7 Indikaator Happelises Neutraalses Aluselises keskk. keskk. keskk. Lakmus punane lilla sinine Metüüloranz punane oranz oranz fenoolftaleiin värvusetu värvusetu vaarikapunane Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides) Kiirendavad tegurid: 1)Temperatuuri tõstmine 2)Konsentratsiooni suurendamine
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud
· sünergia Organisatsioon terviksüsteem väliskeskkond inimesed tegevused organisatsioon varad siseehitus makro- ja tööstusharu konkurentsikeskkond Ettevõtte väliskeskonna elemendid Globaalne keskkond Makrokeskkond Polii- Sots. Tööstusharu tiline keskk. keskk. Konkurendid Tar- Han- bijad Firma kijad Majan- duslik Asendajad Tehnol. keskk. keskk. Rahvusvaheline regulatsioon Organisatsioon ja erinevad huvigrupid Kliendid Avaliku sektori Ühiskond institutsioonid
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus.
mõjutab, sõltub konkreetsetest tingimustest. ETTEV. KESKKONNASFÄÄRID Ettev. ei saa kunagi vaadelda lahus sellest keskkonnast, milles ta tegutseb. Nende vahel eksisteerib rida mitmesuguseid seoseid. Eristatakse: Ökoloogilist keskkonda- haarab loodust kõige laiemas mõttes. Probleemid: a) piiratud loodusressursid,b)keskkonna saastamine Arvestama peab, et vabu hüvesid jääb üha vähemaks, kasvab tegevust reguleerivate seadusandlike aktide hulk, kasvavad kulutused Tehnoloogilist keskk.-tähendab tehnikat ja selle arenguga kursis olekut. Selle keskkonnasfääri olulisust näitavad:1. Tehnoloogilise arengu kiirenemine,2.toodete elutsükli lühenemine 3.tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes 4. Oma tehnoloogia kaitse on üha vähem tagatud. Majanduslikku keskk.- sõltuvalt oma tegutsemisvaldkonnast, huvituvad ettevõtted rahvastiku arvu ja struktuuri, sisemajanduse kogutoodangu, eramajapidamiste tarbimise, investeeringute, inflatsiooni, tööhõive jne kohta
TD süst süst, mida saab ümbritsevast keskk. kuidagi eraldada ja eksperimen-taalselt uurida Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi olekut iseloomustada (U,H,S,G,F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuv., reaalgaasi oleku. Olekufu. suurus, mis sõltub ainult süst. olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisi. Z=f(x,y) on olekufu, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdif Protsessifu süst toimuvat protsesse isel. suurus, sõltub protsessi läbimise viisist, tähistatakse väiketähega (nt töö w, soojushulk q) Homogeenne süst. süst, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt Heterogeenne süst. süst., mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Avatud süst toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskk-ga Suletud süst puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energia...
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk.
V A R I H.RUUL 2017 VALGUSE LEVIMINE VALGUSE LEVIMINE... MITTEÜHTLASES KESKKONNAS - VÕIB OLLA ÜHTLASES KÕVERJOONELINE; KESKKONNAS- MITTEÜHTLASED KESKK.-D SIRGJOONELINE; ATMOSFÄÄR KEHA, MILLE ERINEVAD PIIRKONNAD ERINEVA TEMPERATUURIGA LAHUS- ERINEVA KONTSENTRATSIOONIGA MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE
põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogiline meetod-(vertikaalanal)inimeste genotüübi välja selgit tema sugup abil e suguvõsa uurimine võim.
2x ning töö muutub 3x tõhus. Hoiatab in. muutumast tühjadeks vihmamantliteks. Teatud hetkel peaks in.energia asend. tarkusega, kuid asend. hoopis kurnat. ja läbipõlem. Elutöö mahut. lühem. per. Oma töö jäet. uuele isikule, sest ise ei suuda seda enam tõhusalt teha. 3) C. Grönroosi (1990) org.sisese turund. teooria väidab, et org-i esmaseks turuks on pers. Juht. tugin.: suhtum. ja suhtlem. juht.: pers. kliendisõbral. suhtum. ja tööt.sõbral. keskk. 4) S. Covey (1990) liidriks kujun. 7 harjumuse teooria. Käsitl eestved. ja isiksusega seond. prots. filosoofil. plaanis tehnil. üksikasjadesse laskumata. 5) J. Kotter (1990) käsitl. eesm.pärast juhtim. ja ülemin. ametl. võimult mitteametl. 6) P. Drucker (1985) propag. eesm.pärast juhtim. ja ülemin. juhtimiskeskk. ettevõtluskeskk. 7) T. Peters (1984) käsitl. ülemin. bürokraatl. juhtim. lihtsale juht., põhjend. seda in. loovusega. 8) W. Ouchi (1982) Z-teooria
(teise käega) esile tuua; enamus allakriipsutusi tee aga alles konspekti läbilugemise järel; 7) Informatsiooni erineva laadi esiletoomiseks võib kasutada samuti kindlaid värve, näiteks: mõisted punasega, näited rohelisega jne. 8) Kasuta üldtunnustatud lühendeid, kujunda ka oma lühendite süsteem, kuid arvestusega, et hiljem oskaksid oma konspekti lugeda; soovituslik on lühendile lisada sõnalõpp, mis kergendab hiljem tekstist arusaamist tunduvalt: näiteks: kk.-na või keskk.-na - keskkonna kk.-li või keskk.-li -keskkooli; NB! Konspektist on kasu siis kui see on ülevaatlik ja arusaadav. (Õpi targalt- konspekteerimine) Märkmete tegemine kas teksti lugemisel või loengu kuulamisel annab parima efekti, kui õpilane suudab esitust jälgida ja selles sisalduvat ümber sõnastada või resümeerida. Kui loengu kuulamine seisneb vaid lektori esituse üleskirjutamises, ilma et õpilane jõuaks
maailma vilj mullad paiknevad rohtla vööndis(Venem, Ukr- stepp, Am-preeria, L-am- pampa, Eur, ung- pusta) Mustmullad kus huumuskihi paksus v.o üle 2m *Väljauhteh- heleda värv. kiht, kus sademete vesi on toitained sügavamale uhtunud. *Sisseuhteh- tumedam värv., allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemiskoht. PROTSESSID TUNDRAD- 1.turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah
o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teistega suheldakse o PROGNOOSIMINE-kui..,siis... Seletamine, ennustamine BIOL+ KESKK tegurid = klassikalised õpetus, kasvatus, enesearendamine= laiendatud Uurimismeetodid: keeruline uurida- toimub pikema aja jooksul+ bio+psüh tegurid; mitut tegurid- pea võimatu Last veelgi raskem uurida, tk kultuuril põhinevad uskumused võivad mõjutada hinnangut VAATLUS: sise- ja välisvaatlus(loomulik, sekkuv) LONGITUUDNE UURING: pikaajalised, võib võtta aastakümneid
Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas(plasmiid) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj.) viburid(1/mitu) pikemad piilidest- vedelas keksk. liikumiseks vajalikud., bakteriviburil puudub korrapärane siseehitus. 8. Bakteriraku elutegevus Ainevahetus: fototroofid: vaj.valgust energiallikana, süsinikuallikana CO2. elavad õhus või vee pindmises kihis. Kemotroofid: Kemoorganotroofid(org. Ainetest energia,CO2)- heterotroofsed, patogeensed. Kemolitotroofid- autotroofsed, en
16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta e) puit
Tingimused (temp) vs ressursid (kasutame ära, nt valguskiir) ÖKOLOOGIA · Metsataimede vahelist konkurentsi uuriti juba 1305ndal aastal Pebrus de Crescentiuse poolt. · Inimpopulatsiooni (sündimus, suremus, jne) uuris Gaunt 1662ndal aastal. · King uuris taimede suksessiooni 1625ndal aastal. Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi). · Leewenhoek · Malthus 1798 toiduressursside teooria · Farr 1843 arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahel · Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warmin...
KESKKONNAKEEMIA Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...
A.Renoir 1941-1919 sünd Limoges vaene*13a portselanimaalija*19 Pariisi*Päikesevalguse ja hetke tabamine*väga elurõõmsad ja helged pildid---Akt päikesepaistes(alasti naine, valgus läbi lehtede); Moulin de la Galette; Vihmavarjud; Lõuna paadiretkel; Peale suplust(alasti naine kuivatab); Monet piibuga; Lugev Monet(piip suus); Blond supleja; Härra Sysley abikaasaga(mees pintsaku N pun kleidis); Aline büst-skulp A. Rodin 1840-1917 pärit keskk jõukas*hea haridus*raske isel*eeskuj antiik ja Mich loomingust*tunnustatud*ei meeldinud kriitikutele--Mõtleja(mees istub); Danaide(naine tekib merelaine); Balzak(kirjanik hommikumantlis); Suudlus; Igavene hetk(mees naise rinnal); Calais kodanukud(5 inimest, enne surma); Katedraan(2 kätt); Jumala käsi(käes on elu); Põgenev; Autoportree J. A. M. Whistler 1934-1903 sünd USA*lapsepõlv Pet ja Moskva*21 Pariisi, kohtub imp-ga*Londonis-palju skandaale, kõrge
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist. Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on r...
on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. Teine selle mudeli tekkepõhjus seondub avatud ühiskonnaga ja väärtussüsteemi muutusega. Avalikkuse osalemine otsuste tegemisel ja mitte-materialistlike väärtuste esiletõus aitas kaasa ettevaatusel põhineva keskk.poliitika ja –õiguse tekkele. Kaasaegse keskkonnaõiguse põhialuseks kujunenud ettevaatusprintsiibi peamine mõju seisneb selles, et keskkonna valdkonnas ei panda teadusele üle jõu käivat ülesannet- määratleda keskkonna saastamine ohutut piiri, nagu see oli siis, kui keskkonna-poliitikas ja – õiguses domineeris assimileerimisvõime põhimõte. Selle asemel esitab ettevaatusprintsiip küsimused, kui palju on võimalik keskkonnamõjutusi vahendada ja millised on tegevuse või
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
150-170mm-üle keskmise,6.170- anaeroobsed bakterid(ei vaja õhu O 2 ) 4)temp- akumulatsioonihorisontides.Vertikaalsuunas 190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur. tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 paikneb org.aine väga ebaühtlaselt Paiknemise Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud korda.Optimaalne 20...35°C 5)mulla seaduspärasused: 1)org.aine sisaldus on suurim liivmuld=110mm,leostunud reaktsioon(happesus):happelises keskk.-seeneline mulla pindmistes kihtides. 2)org.aine vormidest liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm lag.(ülekaalus okasmetsade all,männimetsa all alluvad sügavamale(mullast välja)uhtumisel Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega kõige happelisemadtingimused leeliseses keskk.- peamiselt fulvohapped ja nende soolad muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim- bakteriaalne lag
Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust. Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K) ...
põhitüüpidesse. täiend F skeemi lisades ind mittetead-le kollektiivse mitteteadvuse (üldin kogemus, om kõigile rahvastele. so mineviku kult.pär, mis leidub in.psüühikas kõrvuti ind.mitteteadv ja mood koos isiksuse tuuma). Sealt jõudis arh. mõisteni--arht-d on psüühilise tegevuse bioloogilised normid e algselt tühjad, kuid elu jooksul omandavad sisu, sellest, kas kaasasünd arhetüüpne struktuur ja keskk võimalikud kogemused omavah sob sült in vaimne tervis ja õnn. J psühhoteraapia taotles isiksuse tasakaalust ja rikast tema sis jõududega tutv teel. InImEsE tUuM (peamised arhet-d): ise- in väidab, et meeldib X, aga mitte Y, oskab f, aga mitte G. Ta leiab oma ise, kuid kui ta teab, et see poel tema ja ta tahab osata G, siis ta tegutseb selle nimel, sest pole veel see kes tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona-in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle
5.3 Survetugevuse määramine 300 ühikut 50000 kgf Manom. näit x kgf Kujutegur k=0,91. Tabel nr 3 Survetugevus Muut uva suurus Purust Survet ega av ugevu Normaliseeritud survetugevus küljep jõud Prk s, Rs ikkuse survel keskk Prk nr leidmi ond ne [7p] Laius Laius kgf/c N/mm 1 2 Mano kgf N/mm2 m2 2 [mm] [mm] m. näit keskm üksi keskm üksik keskm.
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Katrin Kiviselg Mets kui elukeskkond Tallinn 2012 Metsa mõiste Mis on mets? "Vastuse võtmelauseks sobib tuntud rahvaütlus ,,Puude taga on mets". Ütlust tuleks mõista nii, et mets on midagi enamat kui vaid puudekogum. Mets on eriline keskkond, mis loob elurikka terviku metsakoosluse, kuid mõjutab ka ümbrust endast väljaspool."1 "Mets ja metsamaa kannavad endas kultuurilist ja identideediväärtust. Eesti on metsariik ja on ennast idendifitseerinud metsa kaudu. Kuulume Euroopa viie kõige rikkama metsariigi hulka. Üle poole maismaast on metsa all ja oleme harjunud, et Eesti maastik on metsamaastik. Selline on meie kodumaa ning ka linnastunud eestlasele on mets puhkamise ja tasakaalu saavutamise paik. Pealegi annab mets puitu ja selle kaudu ka raha." 2 Metsa mõiste on aga seaduslikult defineeritud järgmiselt: "§ 3. Mets ja metsamaa (1...
ruumipuudusel ka ebamugavaid liigutusi tegema, mistõttu suureneb veelgi seljavigastuste oht. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töö- Teisald keskk Teisald. . Keha- Juh onna- Riski Lühikirjeld töö raskuse asendi Riski- Terviseriski kirjeldus, tum tingim - us kestuse massi hinnan tase vajalikud abinõud i nr uste hinne hinnang hinnan g hinnan
4B 2488,0 2690 7,5 9,9 5 4857,4 5358 9,3 10, 6 4739,4 5320 10,9 1 5.3 Katsetatud proovikehade survetugevus 5.3.1 Kuivad kehad 300 ühikut 50000 kgf Manom. näit x kgf Kujutegur k=0,91 Tabel nr 3 Survetugevus Prk nr Prk Muut keskk uva ond suurus Purust Survet [7p] ega av ugevu Normaliseeritud survetugevus küljep jõud s, Rs ikkuse survel leidmi ne
Pole seotud konkreetse situatsiooniga Empiirilised- enese/tuttavate kirjeldused+ faktoranal/peakomp analüüs kontseptuaalsed- tavainimesed/eksperdid klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes kausaalsed taksonoomiad- lähtub omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale/sots suhete vormidele Isiksuseomaduste hierarhia tasandid isiksus- psühhofüüsiliste süsteemide dünaamiline struktuur, määrab indiviidi unikaalse kohanemuse keskk 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3 Isiksuseomadused (traits) sarnaste harjumuste kogumid 4 "Superfaktorid": isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel
poole liikudes niiskuse kasvu tõusuga. 17.Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala suurenedes liikide arv kasvab; isoleeritus vähendab elurikkust. 18.Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele Toiduahel on enamasti 3-4 tasemeline, esimeseks roheline taim; Kiskahel, laguahel, nugiahel. Loom loomast saab enamasti kätte 80% energiast, enamikel omastatkse ainult 10%. 19.Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskk. faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on elurikkus; Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 20.Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis: taimed, putukad, seened, protistid, linnud. Maailmas: lisaks nendele ka roomajad, kahepaiksed, kalad, imetajad . 21.Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis on veidi üle 24 000 liigi
üle, hakkas partei liikmete vahel intriige tekitama. Likvideeris tugevad konkurendid. Mängleva kergusega muutis oma seisukohti. 1927- Stalin tuleb võimule, tema toetajaks sai Molotov. Seoses Stalini võimule tulekuga algas S. Isikukultus. Stalinit hakati pidama suureks juhiks, igas linnas tema skulptuur, ajalugu kirjutati ümber. Käivitati propaganda, kommunistlikud noorsooorganisatsioonid: algklassides- oktoobrilapsed; pkool- pioneer, keskk.- kommunistlikud noored. Lapsi innustat vanemate järgi nuhkima. Stalini võimule tulek tähendas NEP-i lõppu. Keelas eraomandil baseeruvad ettevõtted. Eraomand oli kuritegu. Tööstuses toimus industrialiseerimine, Stalin leidis, et peamine rõhk rasketööstusele. Relvatööstus. Rasketööstusega sündis maailmarevolutsiooni idee. Tööstust hakati arendama viisaastakuu plaani järgi. Riiklik plaan tuli igal juhul täita- Bresneri ajal plaane ei suudetud täita. Bürokraatia
õhust. Pmootor muudab suruõhu kas kulgeva või pöörleva liikumise ener.P. jõuseadmed tarbivad meh energia saamiseks suruõhku, mille tootmiseks kasutatakse primaarse jõuallikaga käitavat kompressorit või vaakumpumpa. Pajamit kasutatakse jõuseadmena masinate ja mehhanismide käitamiseks suruõhu või muu gaasi abil. Koosneb pmootorist, juhtimisaparatuurist ja õhu ettevalmistamise seadmest. Pmootorid: kolbmootor, rootormootor,turbiinmootor. Pajam on keskk sõbralik, lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Mehh sujuv sisselülitus, kuid madal kasutegur. Töö hüdroajamist ebastabiilsem. Madalad tugevusnõuded konstruktsiooni ja tihenduselementidele. Puudused: töö ebatäpsus ja aeglane reageerimiskiirus, elementide suured mõõtmed, väikesed võimsused, tundlikus väliskeskk temp suhtes. SIDURID Seadmed, mis on ettenähtud samatelgselt pöörlevate võllide või detailide ühendamiseks. Eristatakse JÄIKU
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse merist...
Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi) Leewenhoek Nimed:Malthus toiduressursside teooriaFarr arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John MuirUSA Sierra klubi tegutseb siianiRessursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetikaAldo Leop...
tegevuse esmaseks kriteeriumiks. - Lätis: - 1959 asutati Läti Loodus-ja Muinsuskaitse Ühing; 23 kohalikku haru. - 1980ndate lõpul –Keskkonnakaitse klubi - Leedus: - 1987 –Keskkonnakaitse liikumine - 1988-väikesed liikumised ühinesid Leedu Roheliseks Liikumiseks (LRL) - LRL olulisem tegevus: Ignalina 3. reaktori avamise vastane protestiaktsioon, NL sõjaväejäätmete vastane aktsioon. - Karola vastus: - MTÜ-de nõrgenemine- paljud keskk. Aktivistid läksid poliitikasse, ametnikeks KKMinist. või Kk.ametitesse, šokk turumajanduse rakendamisest , kkorg. Ühiskondliku toetuse nõrgenemine- ebastabiilsus, ebavõrdsus , sots.maj. kihistumine. Mittetulundussektorites vaikelu, sots.maj. stabiilsus olulisem kui keskkond. Uut tüüpi kesk.organisatsioonide teke- välisorg. Satellidina tegutsemine või välisdoonoritest sõltuva organ. Nt. WWF, Eestimaa Looduse Fond
jaotatakse pooride suuruse järgi. p=pooride ruumala / materjali ruumala x 100%. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur. Juhuslikud õõned (1-10mm), õhupoorid (10m-1mm), kapillaarid (10-1000nm), mikropoorid (0,001-0,02m). Määramiseks kasut. : lämmastik-, elavhõbeporomeetria ja veega küllastatud materjali pooridest veega aurumisega olenevalt keskk. niiskusest ja to. · Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk. Eristatakse mahulist ja kaalulist veeimavust. Immutamisel materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojajuhtivus suureneb ning võib muutuda ka tugevus. Veeimenduvuskiirus vee hulk kg, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 min jooksul, kui materjal on kokkupuutes veega. ·Pehmenemise koefitsient immutatud materjali pehmenemine võrreldes immutamata materjaliga (survetugevuste suhe).
10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10, vajaliku fosfori sisalduse saavutamiseks võib protsessi lisada metallsooli. Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni Kasutatakse benseen, klorobenseenid, kloroetüül, kloroeetrid ja klorofenoolid, diklorobenseenid ning PAH eemaldamiseks. Protsess: vähepolaarsete molekulide adsorptsioon; suuremate osakeste
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia.
Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. · Üks keskkonna põhiprintsiipe keskkonnale on ohutum jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast nende tekkimist · Üldist jäätmete kogust tuleb piirata vähendada (NB jäätmete tekkeallikad ja põhitähelepanu sellele) · Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast. Lub. reostusnormidele ohust. juba keskk. ja inimeste tervist. Võimalikud teed: Parima võimaliku tehnoloogia BAT tehn. protsesside muutmine Tootmisprotsessis tekkivate jäätmete taaskasutamine Taaskasutatavad ümbertöödeldud materjalist pakendid, tooted Tooteea pikendamine Parandatavad, monteeritavad tooted Ohtlike ainete sisalduse vähendamine toodetes Toodete välimuse, kuju või pakendi muutmine Seadusandluse täiendamine säästlikkuse tagamiseks. Jäätmete tekke ennetamine ja vähendamine eeldab:
. armukadedus. Meeste jaoks on seksuaalne truudusetus häirivam. Suhe puruneb, kui naisel tekib lisaks emots suhtele 3. Partneriga ka seksuaalne suhe. Armukadedus on 2 ebaturvalise kiindumusega inimese suhtes komponent, millele pannakse alus lapseeas ning võetakse hilisemasse ellu kaasa. Rahuolu abielu/kooseluga: *seotud personaalse õnne ja rahuloluga * 3-4 esimest abieluaastat Rahuoluga seotud faktorid: *personaalsed *suhetega seotud *kontekstuaalsed- füüsiline ja sotsiaalne keskk, vanemlus vähendab, kui lapsed täiskasvanud suureneb, majanduslik surve. Puhvriks on partneri toetav käitumine! Metoodilised soovitused perekonnaõpetuse käsitlemisel Rollide ümberkujundamine- kohanemine, mis on suunatud vanade rollide kesksete ja oluliste aspektide sidumisele uute aspektidega, millega tuleb muutunud olukorras hakkama saada. Mis rollide ümberkujundamist soodustab ja raskendab? Mida erinevam on elu enne ja pärast lapse sündi või mida erinevamalt elu
Teaduse sünd, medits. areng.(Egipt). Idam. õpetustel emmanentne sisu (sissepoole pööratud) Läänem. õp. väljaspoole suun.-transendentne-psüh.tüüp. Käsitlus Lääs: aeg-lineaarne-algus- lõpp, genesis- loomine- algus, apokalypsis- maailma lõpp.Ida: erinev aja käsitlus, tsükline aja käs. periood., uuesti sünd (sansara) Kõik kordub a) reinkarnutsioon (uuesti lihaks andmine) sünnitakse sama liigi esindajana. b) Transmigratsioon, uuesti sünd teise liigi esindajana.Loodusliku keskk. mõju Ida: kuuma kliima ala-teeb laiaks, tasakaalukas.In. koos- kannatlikud, abivalmid Lääs: karm kliima, aktiivsem, ekstravertsem. Suht hõre asustus. VANA INDIA õpetused. Ametlikud õ seotud kastisüsteemiga.Kooskõlas pühade tekst- ga(veeda).Voolud:imimaksa, sankja, njaja, jooga, vedanta, vaisesika-Hinduismi fil. aluseks.Hinduism on sünkretism läbipõimunud mitteerivoolu. Iseloom: 1)meeleline taju on teadmiste allikaks. 2)kaks algust dualismi, vaimne ja aineline
pidev kaasamine, alg, -kesk, -lõppfaasid, abiasutuse funktsioon määrav, ST protsessi selge mõistmine, ST korraldab suhet kliendi vahel, teeb grupi- ja kogukonnatööd. 3. PROBLEEMILAHENDUSLIK INDIVIDUAALTÖÖ (Perlman 1957): eesmärk kliendi esitatud probleemi ja keskkonnaraskustega tegelemine: 4 aspekti: isik, tema probleem, töökoht, lahendusprotsess. Oli eelduseks ULESANDEKESKSELE STle. 4. EGOKESKNE INDIVIDUAALTÖÖ (Parad 58, Goldstein 84): Freudi alateadvus + EGO kui keskk toimetuleku kogemus (minevik ja olevik, ressurss). HINDAMINE, SEKKUMINE (ego toetav, korrigeeriv), SUHE, KOOSTÖÖ, kliendi enese võimete parandamine/toetamine, korrigeeriv, osavõtlik, vajadusi arvestav, oluliste väliste olude muutmin, indiviidi ja keskkonna suhte korrigeerimine. 5. TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (Eric Berne 61, Coburn86): NB samas ka HUMANISTLIK- inimesed on vastutavad ja suutelised, takistused võivad tuleneda varasemast. Siit termin: "mängud ja silitused"
õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate hõivatus ja võimalus harjutada tunnis. Lisaks uuritakse õpilaste käitumisprobleeme noortespordis.
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneeti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
