Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused (0)

2. Majapidamisteooria

Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel , kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piir­kasu­­likkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga , mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkus­kõ­ve­­rad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt , rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid ; sissetuleku-tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud ); sõltu­ma­tud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turu­nõud­luskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit
Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust – majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada; oskavad valida alternatiivide hulgast parima ; sissetulekud moodustavad tarbimiseelarve; esialgses mudelis tarbitakse ära kõik sissetulekud- ei ole säästmist ega laenamist; hüviste hinnad on fikseeritud ja tarbija ei saa neid mõjutada; sisekonfliktid majapidamises on uurimise alt väljas.
2. Miks kaasatakse esialgsesse analüüsi vaid kaks hüvist? Lihtsustamiseks; hiljem on võimalik tulemused üldistada suurema hulga erinevate hüvistega seotus situatsioonide jaoks. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel vastavad kogused .
3. Mida näitab eelarvejoone tõus? Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks.
4. Mille poolest erinevad kardinaalne ja ordinaalne kasulikkus­teooria? I väidab, et kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos; II teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikust mõõta, kuid neid on võimalik järjestada eelistuste alusel.
5. Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus? Kõverad on harilikult nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised komplekti, kus on hüviste kogused tasakaalustatud, komplektile, mis sisaldab liiga palju ühte hüvist ja liiga vähe teist hüvist. Kui tegu on täielike subsitituutitega, siis on samakasulikkuskõverad sirged tõusuga -1; kui tegu on täielike komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk)
6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt – nende puutepunkt.
7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele ? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda – normaalhüvis; nõudlus jääb samaks – erandjuht; nõudlus väheneb – inferioorne hüvis
8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvi­sed ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile
9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus.
10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust? Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest . Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese)
11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb.
12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turu­nõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral.
13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa – fikseeritud hinna. Tarbija valib sellise koguse, mille korral hind vastab viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele. Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast .

3. Firmateooria

Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid : inimtöö, maa ja maavarad , hooned, seadmed , rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid , põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; too­dangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmis­funktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht , kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassi­kaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangu­kõvera tõus – kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus; tehnilise asendamise piirmäär - kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne teguri­komplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks ; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumis­kõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk
1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine.
2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö
3. Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi? Kapital, töö
4. Mida näitab samakulujoone tõus? Kuidas vahetuvad tegurite proportsioonid erinevates kombinatsioonides, nii et kulud jääksid samaks. Kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks.
5. Mida näitab samatoodangukõvera tõus? Kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht.
6. Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt? Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt.
7. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud ? Muutuvkulud muutuvad toodangumahu muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta.
8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed.
9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pak­ku­miskõver? Lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu
10. Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pak­ku­miskõver? Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge minimaalse keskmise kulu tasemel. Firmateooria raames (täieliku konkurentsiga) tegutsedes ei ole firmal võimalik kasumit teenida.
11. Kuidas kujuneb ettevõtete pakkumiste põhjal turupakku­mine? Kõikide ettevõtete summaarne pakkumine turul. Tuleb kõik liita nah.
12. Kuidas tekib tootja hinnavaru? Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle ühiku tootmiseks kulunud ressursid, kõikide teiste ühikute eest saadud raha aga jääb üle.
13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest.

4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked

Turg – mehhanism , mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents –turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon , mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalu­kogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pak­ku­miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakku ­mis­kõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad ; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest ; tootmise – teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis – mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; indivi­duaal­hüvis – hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt ; informatsiooni asümmeetria – müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal ; “sidruniturg” – informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult ; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka täielikult kaduda, kuna ostja ei söenda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest vastavat hinda; moraalirisk – viib situatsioonini, kus ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad müüa, kuid see ei ole kasulik kummalegi, sest kannatavad tasuvus ja kvaliteet.
1. Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist; ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid ostjate ega müüjate jaoks; otsused tehakse ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta.
2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis ? Hinna
3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu.
4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõud­lus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna.
5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute ettevõtete lisandumine, tootmine odavnemine, tehnoloogia edasiarenemine
6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja mil­lises ülejäägi korral? Ülejäägi korral toimub liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõveraid allapoole, defitsiidi korral ülespoole.
7. Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid? Tootmistehnoloogia arenemine.
8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada? Bilateraalne monopol, piiratud monopson , monopson, piiratud monopol, bilateraalne oligopol , oligopson , monopol, oligopol, polüpol.
9. Mille poolest erineb monopol konkurentsist? Monopoli korral valmistab hüvist vaid üks ettevõte ja sellel ei ole lähedasi asenduskaupu. Piirtulu ei saa võrdustada hinnaga
10. Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral? Optimaalne toodangumaht on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. Tasakaaluhinna määrab tarbijate käitumine.
11. Mille poolest erinevad monopoli tasakaaluhind ja -kogus tasa­kaaluhinnast ning -kogusest konkurentsi korral? Piirtulu ei ole võrdne hinnaga, tasakaalukogus on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed.
12. Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurent­siga ja millal mitte? Kui valmistada sama toodet suures ja väikeses koguses on otstarbekas kasutada täiesti erinevat tootmistehnoloogiat ja see ei kahjusta ühiskonda, vaid on sellel lausa kasulik. Mastaabisäästuda tootmistehnoloogia korral on monopol kasulik. Ressursside kohapeal kasulik, kuid tarbijatele ei mõju see nii hästi. Kahjulik on see siis, kui mitu ettevõtet kasutaksid sama tehnoloogiat ja konkureeriksid omavahel ning hind kujuneks välja nõudluse ja pakkumise võrdumiskohas.
13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta – ’ jänesed ’.
14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda ? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus.

5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal

Üldise tasakaalu teooria – uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika – annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus – sellised hüviste jaotused , kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline ressursijaotus, kus ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui ainult mõne teise toote valmistatavast kogusest loobumise arvel; Edgeworthi kast – võimaldab uurida kahe tarbija valikute seoseid ühel graafikul; algjaotus – kirjeldab hüviste jagunemist tarbijate vahel; kokkuleppekõver – efektiivsete lahendite hulk; harilikult kulgeb ühest kasti nurgast teise, hõlmates ka otspunktid; ühene tasakaalupunkt – jaotus, mille korral mõlema majandussubjekti poolt soovitud koguste summa ühtib olemasoleva kogusema mõlema hüvise korral; heaoluteooria esimene teoreem – kõik konkurentsitasakaalud on Pareto-efektiivsed; heaoluteooria teine teoreem – iga Pareto-efektiivne jaotus võib sobiva algjaotuse korral olla konkurentsitasakaal; Walras’ seadus – kui olemasolevast N turust on N-1 tasakaalus, siis on tasakaalus kõik N turgu; ümber­jaotus – algjaotuse ümberkoraldamine; kasulikkusvõimaluste piir – joon, kus kõik punktid vastavad mingile tasakaalujaotusele ja näitavad kummagi osaleja kasulikkustaset selle hüvise jaotuse korral; tootmisvõimaluste piir – kirjeldab kahe hüvise koguste komplekte, mille korral on tootmisressursid täielikult ja efektiivselt kasutatud; globaalne kasulikkusvõimaluste piir – näitab kahest osalejast koosneva ühiskonna kasulikkuse maksimeerimise võimalusi; sotsiaalse heaolu funktsioon – üldmõiste , mis võib sisaldada erinevaid väärtushinnanguid , seetõttu ei ole see kunagi üheselt määratletud; samaheaolukõverad – kirjeldavad kahe osalise heaolutaseme omavahelist seost globaalse heaolufunktsiooni mingi valitus väärtuse korral; globaalne heaolumaksimum – kompromisslahend, kus heaolu on jagunenud kahe osaleja vahel, tagab ühiskonnale kõrgema heaolutaseme kui ühe osaleja eelistamine.
1. Miks tõusetub küsimus üldise tasakaalu võimalikkusest? Sest uuritakse ainult kitsaste valdkondade turgude tasakaalu. Tahetakse teada, kas ühe turu tasakaalu saab üle viia ka teistele turgudele, ja kas see kõik on optimaalne.
2. Mis määrab Edgeworthi kasti mõõtmed? Hüviste olemasolevad kogused.
3. Kuidas leida Pareto-efektiivsed jaotused Edgeworthi kastis? Kahe osaleja samakasulikkuskõverad puutuvad teineteist – kummagi osaleja kasulikkust ei saa vahetuse kaudu suurendada ilma teise kasulikkust vähendmata.
4. Kuidas leida ühene tasakaalupunkt hüviste jaotust maja­pida­miste vahel kirjeldavas Edgeworthi kastis? Tasakaalujaotuse tekkimiseks peavad mõlemad tarbijad valima sellised optimaalsed tarbimiskomplektid, mis vastavad samale jaotusele – mõlema optimaalset komplekti peab joonisel kirjeldama sama punkt.
5. Kuidas leida ühene tasakaalupunkt ressursijaotust hüviste toot­mise vahel kirjeldavas Edgeworthi kastis? Konkreetse ressursside algjaotuse korral kujuneb tasakaalujaotus välja ressursside sobivate ehk tasakaaluhindade korral. Seega asuvad tasakaalujaotused punktides, kus on võrdsed nii mõlema hüvise samatoodangukõverate tõusud kui ka samakulujoone tõus.
6. Kas ja millistel tingimustel on võimalik kõigi turgude üldine tasakaal? Teoreetiliselt on võimalik selliste hindade kujunemine, mille korral on tasakaalus kõik neli turgu ja fikseeritud tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond, konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud .
7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud viisil ja seejärel lasta hindade kaudu kujuneda ressursside efektiivset kasutamist tagav tasakaaluseisund .
8. Kuidas on seotud tootmisvõimaluste piiri kirjeldav joonis ja hüviste jaotust kirjeldav Edgeworthi kast? Tegelikult vastab igale punktile tootmisvõimaluste piiril mingi toodetav hüviste komplekt, mille jaotust kahe tarbija vahel võib kirjeldada Edgeworthi kastiga.
9. Kuidas leida globaalne heaolumaksimum? Eeldusel , et sotsiaalse heaolu funktsioon on teada – seda saab esitada heaolukõveratena. Kompromisslahend, kus heaolu on jagunenud kahe osaleja vahel, tagab ühiskonnale kõrgema heaolutaseme kui ühe osaleja eelistamine.
10. Miks on vaja valitsuse sekkumist turumajandusse? Tuleb tagada turusuhete toimimine , sest konkurents sunnib oma võimalusi makimaalselt ära kasutama, ja selle kõrval ei tohi unustada ka objektiivsetel põhjustel ebasoodsas positsioonis olevate ühiskonnaliikmete toetamist, et tagada ühiskonna sotsiaalne sidusus ja selle kaudu tulevane arengupotentsiaal.
Stackelbergi mudel – eeldatakse, et üks firma määrab oma toodangumahu esimesena, arvestades seejuures teise reaktsiooni.
Walras’ – üleüldine tasakaal võimalik ainult juhul, kui kõigi hüviste turud on üheaegselt tasakaalus.
Walras’ – hüviste nõudluse ülejäägi summaarne väärtus kõigil turgudel on võrdne nulliga.
Heaoluteooria I teoreem – kõik konkurentsitasakaalud on Pareto-efektiivsed jaotused.
Heaoluteooria II teoreem – kui kõigi osalejate piirangud ja käitumine vastavad majapidamisteoorias tehtud eeldustele, leidub selline hindade hulk, mille korral iga Pareto-efektiivne jaotus võib sobiva algjaotuse korral olla konkurentsitasakaal.
Arrow paradoks – sotsiaalne eelistus järgib ühe osaleja individuaalseid järjestusi.
Benthami heaoluf-n – iga osaleja kasulikkusf-ni kaalutakse selle indiviidi heaolu tähendust ühiskonnale markeeriva kaaluga.
Slutsky/Hicks – eelarve muutusest tulenevat nõudluse muutuse jagunemist sissetuleku- jaasendusefektiks.
7