Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused,
muutmisega. Eesmärgid-majanduse stabiilsuse ja arengu tagamine, pearõhk soodsa finantskeskkonna loomisel. 11.Rahapoliitika teostamise vahendid(instrumendid) avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne);
kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). Raha pakkumine. - on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo – rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused.
kommertspankade kohustusliku kohustusliku reservi reservi suurust; suurust; d) keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust; e) kommertspangad vähendavad täiendavat reservi. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9 23. Eestis sisaldab rahaagregaat M1: a) ainult paberraha; b) paberraha ja münte; c)) sularaha ja c) j nõudmiseni kroonihoiuseid;; d) sularaha ja kõiki kroonihoiuseid. 24 On antud järgmised andmed: 24. 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4)) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6)) Aktsiad 3000 Arvuta:
arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 Raha pakkumine, Raha agregaadid (selgitus) Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 1. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 1. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused.
1.Raha kui akumulatsioonivahend – väärtuse säilitaja, väärtpaber 2.Raha kui vahetusvahend – raha on kõigist väärpabereist likviidsem, kuna teda saab kergesti vahetada ükskõik milise kauba vastu. 3. Raha kui väärtusmõõt ehk arvestusühik – võimaldab lihtsustada raamatupidamist ning teeb võrreldavaks erinevate majandusüksuste tegevuse tulemused.Raha väärtus on seda kõrgem,mida madalam on hüvise hind 14. Rahaagregaadid. Rahaagregaadid: M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0 MB (M0)koosneb sularahast ringluses ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa. (kohustusted krediidiasutuste ees) Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a
· Raha kui väärtuse mõõt Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu · Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank
RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S) C sularaha ja hoiuste suhe S lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha kõige suurema võimsusega raha. Emiteerib ja kontrollib ainult keskpank. Rahaagregaadid: kitsas rahaagregaat M1 koosneb käibel olevast sularahast ning üleööhoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses laiem rahaagregaat M2 koosneb M1, lisaks kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavatest hoiustest ning kuni kahe-aastase tähtajaga hoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses lai rahaagregaat M3 koosneb M2, lisaks taolistest turukõlbulikest instrumentidest nagu
ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 RAHAPAKKUMINE Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid: 1. rahaagregaat Mo rahabaas, s.o. keskpanga poolt emiteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades + tsekid. Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab
c. keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust d. kommertspangad vähendavad täiendavat reservi e. keskpank langetab diskontomäära 38. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 200000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 10000 5) Tähtajalised hoiused 1 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40
c. raha baas suureneb d. raha multiplikaator väheneb 36. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c
c. kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele d. tavaline paberraha Question 40 (1 point) On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. * 104000 d. 108000 Question 41 (1 point) Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200'000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 100000 b. 200000 c. 1000000 d. * 2000000 Question 42 (1 point) Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. igasugused tsüklonid jm
Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb. - Õige Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. - Õige Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. – Vale Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas kogunõudluse kahanemine - Tõene Muutused lõpptoodangu omadustes kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks. – Vale Sageli tuuakse eraldi välja rahaagregaat M0 ehk rahabaas, millega tähistatakse keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas (kommertspankade reservidena), kommertspankade kassades või inimeste käes. - Tõsi
Probleemiks on, et inflatsiooni ei õnnestu täpselt prognoosida. Kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva piiri, siis tuleb seda pidurdada. Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4% -list aasta keskmist hinnatõusu. Raha funktsioonid on o maksevahend, o vahetusvahend, o väärtuse mõõt, o akumulatsioonivahend ehk väärtuse koguja. Likviidsus väljendab seda, kui kiiresti saab mingi vara täielikult konverteerida sularahaks. Rahaagregaat - raha hulga kindlaksmääramiseks. Erinevad üksteisest põhiliselt likviidsuse poolest. · M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved pankades · M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused kroonides + valuutahoiused Raha nõudlus: · Äritehingute nõudlus 9 · Ettevaatusnõudlus · Spekulatiivne nõudlus
kogumise vahend) (tänapäeval ei ole see eriti õige) (laugem joon) Klassikaline koolkond: rahal ei ole asendajaid rahanõudlus on stabiilne ja mitteeslastne (raha kui vahetusvahend) (rahanõudlust kujutame suhteliselt järsu joonega) Rahapakkumine (-agregaadid) M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money) intress M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes
Kui riik võtab endale kohustuse vahetada ringluses olev paberraha vajadusel kulla vastu, siis sellist rahasüsteemi nimetatakse kullastandardi süsteem 7. Kvaasi- ehk näivraha täidab raha kui akumulatsioonivahend funktsiooni kuid seda ei saa kasutada maksevahendiks 8. Raha pakkumised on raha hulk majanduses, mida saab mõõta nn rahaagregaatidega. 9. Kui riigi KP ostab või müüb vabaturul väärtpabereid, nimetatakse seda lühendatult OMO ehk Avaturuoperatsioonid 10. Rahaagregaat M1 sisaldab lisaks sularahale väljaspool pankasid veel nõudehoiused ehk arvelduskontod ning tsekiarved ja reisitsekid 11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul. 12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab
on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha e sümbolraha? , deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus ,
on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha – kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha – paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha – e sümbolraha? , deposiitraha – pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu – saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat – raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas – keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha – saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon – majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus ,
c) keskpank keskpank suurendab suurendab kommertspankade kommertspankade kohustusliku kohustusliku reservi reservi suurust; suurust; d) keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust; e) kommertspangad vähendavad täiendavat reservi. 23. Eestis sisaldab rahaagregaat M1: a) ainult paberraha; b) paberraha ja münte; c) c) sularaha ja nõudmiseni kroonihoiuseid; d) sularaha ja kõiki kroonihoiuseid. 24. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta:
Täidab vahetusvahendi, väärtuse mõõdu ja väärtuse säilitamise vahendi funktsioone. Dekreetraha - sümbolraha Deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha. Selle alusel toimub suurem osa tehinguid tänapäeval. Raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol (mida kõrgem intressimäär, seda suurem on raha hoidmise kulu ning seda vähem hoiavad inimesed raha likviidses vormis(sularahana) Rahaagregaat M1 raha tähendus kitsamas tähenduses ehk raha pakkumine. Sularha ringluses + nõudehoiused Rahabaas M0 tähistatakse keskpanga emiteeritud ja valitsuse garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas kommertspankade reservidena, kommertspankade kassades või inimeste käes. Kontroll on enamikes riikides usaldatud keskpangale. Asendusraha ehk surrogaatraha M2 raha laiemas tähenduses. Vahendid, mida saab
Väär 47. Ex post reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär siis kui: tegelik inflatsioonimäär on suurem kui oodatav inflatsioonimäär 48. Raha likviidsus: on vastassuunalises seoses kauplemisel ilmnevate tehingukuludega 49. Ekvivalentkaup, mida kasutada rahana, peaks omama vähemalt järgmisis tunnuseid, välja arvatud: kerge kättesaadavus 50. Rahaasendajateks (subsituutideks) on näiteks: krediitkardid 51. Rahaagregaat M2 sisaldab: sularaha, säästuhoiused, nõudehoiused 52. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k*Y, kus k on konstantne, siis raha tuluringlukiirus V võrdub: 1/k 53. Kui raha pakkumine kasvab 12 protsenti, ringlukiirus alaneb 4 protsenti ning hinnatase kasvab 5 protsenti, siis reaalse SKP muutus peab olema: 3 % 54. Hüviste ja teenuste turu tasakaal on määratud …………… inntressimääraga ning oodatav
annaabi.ee 
