TU antud sissetulekute juures, kui d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7
Mis on majapidamisteooria kohaselt majapidamise eesmärk ja millised on piirangud? Millistel tingimustel valikuprobleem üldse tekib? Mille alusel saab otsustada, kas valik oli otstarbekas? Enne kui hakata ülesandeid lahendama, võiks natuke arutleda ka nende mõistete üle! (HK) Ratsionaalne käitumine – Mikroökonoomilises mudelis tegutsev homo oeconomicus teab oma eesmärki (majapidamisel on see hüviste tarbimisest saadava kasulikkuse maksimeerimine) ja piiranguid (hüviste hinnad ja tarbimiseelarve). Piirangute raames on tarbijal võimalik teha kõige otstarbekam valik oma eesmärki silmas pidades, seega on valiku tulemused teada. Oluline lisainfo, mis tuleneb mudeli loogikast: kui tarbimiseelarve on teada, siis tuleb kogu olemasolev raha kasulikkuse maksimeerimiseks ära kasutada. Alati on võimalik püstitada ka pöördülesanne: kuidas jagada oma tarbimiseelarve eri hüviste vahel nii, et soovitava kasulikkustasemeni jõutaks vähima eelarvega. Nagu edasises selgub on
võimalike alternatiivide hulgast sellise mis annab rohkem kasulikkust juurde võrreldes teiste valikutega. Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M.
Ülesannete lahendamisel esitage ka vajalikud valemid, arvutused ja tuletuskäigud! MJRI.09.003 "SISSEJUHATUS MAJANDUSEOORIASSE" EKSAMITÖÖ 1. Millised väited on tõesed mikroökonoomilise majanduskäsituse puhul kehtivatel eeldustel koostatava majandusmudeli korral (märkige väite kõrval olevasse lahtrisse tõese väite märk "+" ja väära väite korral märk "", iga õige valik üks punkt)? Kui majapidamise tarbimiseelarve suureneb, siis Eelarvejoone tõus leitakse hüviste hindade jagatise kasvab kõigi hüviste nõudlus kaudu Ratsionaalselt käituv majandussubjekt kasutab Kui toodetav hüvistekomplekt paikneb tootmis- oma käitumise põhjendamiseks erinevaid teoree- võimaluste piiril, siis on tasakaaluhindade suhe
puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad Tarbija sissetulek e Sissetulek kahaneb, normaalkaubad kaubale kulutatav raha (tarbimiseelarve) Sissetulek kasvab, inferioorsed kaubad Sissetulek kahaneb, inferioorsed kaubad Teiste kaupade Asenduskaupade hind tõuseb (asenduskaubad, Asenduskaupade hind langeb täiendkaubad) hindade Täiendkaupade hind tõuseb muutus Täiendkaupade hind langeb
Miks? Optimaalse valiku tegemiseks tuleb võrrelda lisakasu (piirkasulikkuse) ja lisakulu (toote hind) 9 6 suhteid. Kuna 0,9 10 0,5 12 , siis on ratsionaalne valida ,,Meieri" keefir. Ülesanne 1.4. Olgu ratsionaalselt käituva tarbija eelistused kahe hüvise suhtes kirjeldatud Cobbi- Douglase tüüpi kasulikkusfunktsiooniga u ( x 1 , x2 ) Ax1a x2b , A, a, b 0. Hüviste hinnad p1 , p2 on teada, samuti majapidamise tarbimiseelarve c. MU 1 Leidke hüviste asendamise piirmäär MRS . MU 2 u MU 1 x 1 Aax1a 1 x2b ax2 MRS , see sõltub astendajatest ja kogustest (NB! Indeksite MU 2 u Abx1a x2b 1 bx1 x 2 paigutus). Püstitage majapidamise optimeerimisülesanne ja lahendage see Lagrange´i meetodil.
pärastine (muutunud) ühikuhind. NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel KAAR- EHK KESKPUNKT EDY = (((QD2 QD1 ) / ( ½ (QD1 + QD2)) 100) / ((Y2 Y1) / (/½ (Y1 + Y2)) 100) NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUSKOEFITSIENTI arvutatakse PUNKTELASTSUSENA EDY = (((QD2 QD1) / QD1) 100) / (((Y2 Y1) / Y1) 100), kus EDY nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient, QD1 - esialgne nõutav kogus, QD2 pärastine (muutunud) nõutav kogus, Y1 esialgne sissetulek (tarbimiseelarve), Y 2 pärastine sissetulek (tarbimiseelarve) NÕUTAV KOGUS QD D NÕUDLUS. PAKKUMISE HINNAELASTSUSKOEFITSIENT ESP = pakutava koguse QS muut % / kauba enda hinna P muut % PAKKUMISE HINNAELASTSUSKOEFITSIENTI arvutatakse KAAR- EHK KESKPUNKT ESP = (((QS2 QS1) / ( ½ (QS1 + QS2)) 100) / (((P2 P1) / ( ½ (P1 + P2)) 100), kus ESP pakkumise hinnaelastsuskoefitsient, QS1 - esialgne pakutav kogus, QS2 - pärastine (muutunud) pakutav kogus, P1
Majandusüksus, millel on ühine eelarve ning ühine sissetulek ja ühine otsus hüviste tarbimiseks 3) Majapidamisteooria eeldused o Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. o Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. o Majapidamse sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve o Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenu võtmist) o Majapidamine üksi ei suuda hindu mõjutada,ehk võtab hindu fikseerituna o Majapidamine käitub ühtse tarbijana,see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul) Tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saada olevatest hüvitistest.
majapidamisi. (vt. ringkäigumudelit) 2) Majapidamise mõiste. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. 3) Majapidamisteooria eeldused. 1) Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. 2) Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve. 4) Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenuvõtmist). 5) Majapidamine üksinda ei suuda hindu mõjutada ehk võtab hindu fikseerituna. 6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel. 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul). Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste- ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit
Kui nõudlus D suureneb, nihkub kõver üles paremale. Kui nõudlus väheneb, siis nõudluskõver nihkub alla vasakule. Nõudluse derminandid e nõudluse mõjurid on need nõudluse suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või vähendavad mingi kauba nõudlus e muudavad seost nõutava koguse ja hinna vahel. Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid. Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised
5 93 13 6 103 10 7 110 7 9 110 0 Tarbimisvõimalused Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti Majapidamiste tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega mis moodustavad majapidamiste tarbimiseelarve mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida M=8 - kogu raha Px= 1 Py=1 Px Qx + P y Q y =M => 1*Qx + 1* Qy = 8 Tabel iseloomustab piirkasulikkust mida tarbija saab kaupade X ja Y tarbimisest. Kauba X ja Y hind on 1. Kuidas peaks need 8 eurot kulutama et kogukasulik oleks maksimaalne? Q 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Kok
protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutudvad;dünaamiline analüüs- uurib protsessi kulgemist ajas. 12. Millised on agreteerimise head ja halvad küljed? 13. Mis on majapidamine? Millistele peamistele eeldustele tugineb majapidamisteooria? Majapidamine on majandusüksus, milel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eeldused: hüviste hankimiseks kasutada olev raha ehk sissetulek moodustab tarbimiseelarve. Lihtsustatud mudelis kasutatakse kogu sissetulek tarbimiseks. Hüviste hinnad on tarvija jaoks fikseeritud. Majapidamine esineb ühtse tarbijana, võimalikud konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel jäetakse vaatluse alt välja. 14. Kuidas defineeritakse kasulikkust? Mille poolest erinevad ordinaalne ja kardinaalne kasulikkus? Hüviste kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusel. Kardinaalne
hüvistest, mille puhul on ära tarbitud kogu sissetulek antud hindade juures. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus. Ala teljestiku positiivses osas hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine, piirid--sissetulek, kaupade, teenuste hinnad Nõutava hüvise koguse sõltuvus sissetulekust sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega.(esmatarbe- ja luksuskaubad). sissetuleku tõustes hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga -- hüvisega, mida inimene
). Sissetulekuefekt kui hind langeb, siis suhteliselt mõõdetuna selles kaubas on mul raha rohkem. Sissetulekuefekt on pos kui tegemist on normaalhüvisega, neg kui ktegemist on inferiooridega. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks.Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses valib tarbimiskomplekti. Tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidmise tarbimiseelarve. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Informatsiooni asümeetria olukord kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta.
võimalike alternatiivide hulgast sellise mis annab rohkem kasulikkust juurde võrreldes teiste valikutega. Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M.
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang
Kasulikkuse mõistet käsitlevad kaks teooriat: • Piirkasulikkuse teooria • Samasuskõverate teooria Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest kaupadest, mille puhul on ära tarbitud kogu sissetulek antud hindade juures. Siiski ei ole kõik tarbimiskomplektid majapidamisele kättesaadavad. Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Loogiline on arvata, et kui sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Nii on see siiski vaid normaalhüviste korral. Tegelikult võib hüvise individuaalne nõudlus reageerida sissetuleku tõusule kolmel erineval moel. Nimelt võib juhtuda, et: • sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega. • Hüvise nõudlus jääb samaks
Maksimeerimisel seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Piirkasulikkus- lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Tarbimisvõimalused- tarbija valib tarbimiskomplekti. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekuga, mis moodustub majapidamiste tarbimiseelarve, mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Asendamise piirmäär- näitab kuidas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säilitada sama kasulikkuse tase. Kasulikkuse maksimeerimine- optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdeline suhtelise hinnaga. Firmateeoria Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid.
Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava (ideaalse) ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks märkame keset suve poes imeilusaid saapaid. Kohe meenub meile, et praegused saapad püsivad veel vaevu koos ja vajaksid väljavahetamist. Fakti ennast teadsime ka enne, aga kuna suvel saapaid ei kasutata, polnud konkreetset ostusoovi tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine. Seda muidugi eeldusel, et olemas on ka vajalik rahasumma ehk meie tarbimiseelarve võimaldab ostu teha. Mis juhtub järgmisena? Mõistlik oleks nüüd otsida vastused õige mitmetele küsimustele – milliste omadustega saapaid vajan?, milliste hindadega müüakse sarnaseid saapaid mujal? jne. Kõige esmalt otsitakse informatsiooni kauba omaduste ja muude oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, kas siis enda või tuttavate varasematest kogemustest. Kui sellest ei piisa, siis välistest allikatest – näiteks kataloogid, kuulutused, reklaam.
Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks nähes teisi vahetunnis pirukat nosima, tekib ka endal soov midagi põske pista. Kohe meenub, et hommikusöögist on tükk aega möödas ja kõht korisebki juba. Fakti ennast teadsime ka enne, aga konkreetset ostusoovi polnud tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine. Seda muidugi eeldusel, et olemas on ka vajalik rahasumma ehk tarbimiseelarve võimaldab ostu teha. Mis juhtub järgmisena ehk siis kui oleme otsustanud osta? Mõistlik oleks nüüd otsida vastused õige mitmetele küsimustele: mida ma süüa tahaksin?, milline on puhvetis pakutava toidu hind võrreldes teiste kohtadega? jne. Kõigepealt otsitakse informatsiooni kauba omaduste ja muude oluliste asjaolude väljaselgitamiseks kas siis enda või tuttavate varasematest kogemustest. Kui sellest ei piisa, siis teistest allikatest (kuulutused, reklaam).
Asendusnorm / asenduspiirmäär MRS, see näitab, milles tuleb omavahel asendada kasulikkused. (3.loeng 8). Asendamise piirmäär näitab, millises proportsioonis ollakse nõus hüviseid asendama eelistustest lähtudes. 6 Tarbija reaktsioon hinnamuutusele elastsus ehk E. Hinnamuutust arvutatakse %. Valemi ees miinus märk. (3.loeng 10). Optimaalne tarbimiskomplekt Maksimeerib maja-pidamise kasulikkuse piiratud tarbimiseelarve korral. Optimaalse tarbimiskomplekti korral on korraga täidetud mõlemad tingimused: q 2 MU1 p MU1 p1 1 . q1 MU 2 p2 MU 2 p2 Sellised komplektid maksimeerivad kasulikkuse fikseeritud eelarve korral või tagavad minimaalsed kulutused mingi teadaoleva (soovitava) kasulikkustaseme saavutamiseks. Esimesel juhul tuleb fikseerida eelarvejoon, teisel samakasulikkusjoon.
• Alternatiivide olemasolu: kas on võimalik ressursse ümber paigutada. 9. Turu tasakaal on seisund, kus hüvise nõudlus võrdub selle hüvise pakkumisega: ehk ollakse valmis nii ostma kui müüma sama kogus. 10. Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks 10.a Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve (tähis — money) — selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida 10b. Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest hüvistest, oluline on nii hüviste koosseis kui ka nende kogus. 11. Kogukasulikkus koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest; 12. piirkasulikkus Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks Iga
29. tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa: a) normaalkauba nõudluse vähenemise b) normaalkauba pakkumise suurenemise c) mitte ühtegi ülalnimetatud muutustest 30. majapidamine on majandusüksus, millel on: ** a) ühine eelarve c) ühine otsus hüvitiste tarbimiseks b) ühine sissetulek 31. majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, mille ulatuses on võimaik maksimaalselt tarbida. a) Õige b) vale 32. Eelarvejoone võrrand kujul p1q2+p2q1= m a) On õige b) on vale 33. Eelarvejoone võrrand kujul m=m(p1q1+p2q2) a) On õige b) on vale 34. Eelarvejoone võrrand kujul p1q1+p2q2=m a) On õige b) on vale 35
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang
Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise. Täiendkaupadest ühe hinna langus põhjustab aga tema täiendkauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise eeldusel, et muud tingimused jäävad samaks Normaalkaubad on kaubad, mille tarbimine (nõudlus) tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaubad on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem Inferioorsed kaubad on vähemeelistatav kaup, mille tarbimine (nõudlus) sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõustes
optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS 11 3. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 15 4. ELASTSUS JA HINNAVARU 27 5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10
Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle numeratsioon sulgudesse. Näide:q Tarbimise eelarvepiirang avaldub: n pi xi c, i 1 (2) kus pi hüvise hind (kroonides), xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). 3.5.5 Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Tabeli kohale lehe vasakusse serva kirjutatakse üldnimetus Tabel, millele järgneb tabeli number. Lühendit nr ei kasutata. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses või iga peatüki ulatuses eraldi. Nt Tabel 10 või Tabel 3.4, mis tähistab kolmanda
a) Õige b) Vale 16. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 0,3 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 17. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 5 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 18. Nõudmise hinnaelastsust mõõdetakse rahas. a) Õige b) Vale Majapidamisteooria 1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige
Kui töös on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale paremale sulgudesse. Valemites ei tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletustes. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" ning seletused kirjutatakse üksteise alla. Näide: Tarbimise eelarvepiirang avaldub: (1) kus pi hüvise hind (kroonides), xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). Loetelud, mis koosnevad üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse üksteise järel ja eraldatakse komaga. 18 Näide: Modernistlikud kunstivoolud on sümbolism, impressionism, ekspressionism, kubism ja konstruktivism. Pikematest fraasidest koosnevad loetelud eraldatakse semikooloniga. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega.
Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 A(1;2) Tarbimisruum teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad) Eelarvepiirang graafiliselt eelarvejoon, matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda, kui palju võimaldab eelarve tarbida. See võib muutuda tarbimiseelarve või hindade muutudes. Kui sissetulek suureneb, aga hinnad 3 ei muutu, siis eelarvejoon nihkub üles paremale, aga tõus ei muutu. Kui eelarve ja hinnad muutuvad sama arv kordi, siis eelarvejoon ei muutu! Eelarvejoone võrrand võrdsusta kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korda hind) ja sissetulekud (eelda, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil)
erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil) Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil
1.24 Sissetuleku-tarbimise kõver. Tarbija alternatiivsete käitumismudelite käsitlemisel on vaatluse all variandid, kus muutuvad mitmed tarbimis käitumist mõjutavad parameetrid, näiteks tarbija eelarve või ka tarbitavate kaupade ühikuhinnad. Vastavalt uuritud muutustele võime tarbija käitumist kirjeldada nii sissetuleku-tarbimise kõvera kui ka hinna-tarbimise kõvera abil. Sissetuleku-tarbimise kõver näitab tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) muutuste mõju tarbimisvalikutele. Engeli kõver näitab mingi kauba tarbimist (tarbitavaid koguseid) kui funktsiooni tarbija sissetulekutest (tarbimiseelarvest) juhul kui hüvise ühikuhind on konstantne, ceteris paribus. Sissetuleku (tarbimiseelarve) mõju hüvise nõutavale kogusele võib olla erinev, mis väljendub ka Engeli kõvera kujus. Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, kuid inferioorsete kaupade korral hoopiski väheneb
annaabi.ee 
