mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. Pakkumiskõver Pakkumiskõver on (kõver)joon pakkumist kujutaval graafikul, mis liigub paremale üles ja näitab hinna mõju koguse suhtes. hind Pakkumiskõver kogus Pakkumise muutus Pakkumise muutus tähendab, et tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevaid hulki kõikide võimalike hindadega.
madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. Pakkumine on elastne siis, kui 5% hinnamuutus põhjustab pakutavate koguste muutust rohkem kui 5%, kui vähem, siis on tegu jäiga hinnaelastsusega. Pakkumiskõver Pakkumiskõver on (kõver)joon pakkumist kujutaval graafikul, mis liigub paremale üles ja näitab hinna mõju koguse suhtes. hind Pakkumiskõver kogus Pakkumise muutus Pakkumise muutus tähendab, et tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevaid hulki kõikide võimalike hindadega.
VASTUS: a) Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Pakkumist vähendatakse, kuna tootmisteguri hind suurenes. Pakkumiskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. Selle tulemusena pakkumine suureneb, kuna hüvise tootmiskulud vähenevad. Tootja suudab igal konkreetsel hinnatasemel seda hüvist rohkem pakkuda. Pakkumiskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad. Hinnatõus mõjutab nõutavat kogust
PAKKUMINE Pakkumine-tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus-kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise hinnaelastus-kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete kogusele,siis pakkumine on jäik. Pakkumiskõver- oakkumiskõver on (kõver)joon pakkumist kujutaval graafikul, mis liigub paremale üles ja näitab hinna mõju kauguse suhtes. Pakkumise muutus-tähendab,et tootjad soovivad ja suudavad müüa erivaid hulki kõikide võimalike hindadega.Pakkumine muutub kui toodete arv suureneb või väheneb iga hinnaga. Pakkumise suurenedes liigub pakkumiskõver paremale, vähenedes vasakule. Piirkule-kulud,mida tootjad kannavad , et toota kaupu piir(lisa)kogustes.
(10 / 25) 100% , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 5,5) 100 %, seega pakkumise 10 55 hinnaelastsuskoefitsient on E S = 25 = = 2,2 1 25 5,5 4. b; nõudluse muutus tähendab seda, et muutub hinna ja nõutava koguse vaheline seos e nõudluskõver nihkub; (vt ka eelmine teema ,,Nõudlus ja pakkumine"); 5. b; täiesti elastne pakkumiskõver on horisontaalne joon; seega nõudluse kasv e nõudluskõvera nihe (üles) paremale e väljapoole toob kaasa ainult koguste suurenemise, hind jääb aga samaks; 6. c; hinnaelastsuse koefitsient 2,5 saadakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse jagatisena; kuna hind muutub 10%, siis nõutav kogus peab muutuma 25%, et koefitsient võrduks 2,5-ga; 7. a; nõudluse hinnaelastuse koefitsient väljendab tarbijate reageerimist kauba enda hinna muutumisele,
erinevate hindadega vaadeldaval perioodil müüa. Pakkumisseadus tootjad pakuvad kõrgema hinna korral kaupa rohkem ning madalama hinna korral vähem, kui muud tingimused jäävad samaks. Kauba hind ja pakutav kogus muutuvad samas suunas. PAKKUMISSEADUS Matemaatiline väljendus pakkumisfunktsioon (supply function) funktsioon, mis kirjeldab seost pakutava koguse q (või qS ) ja toote ühikuhinna p vahel. Pakkumisfunktsiooni graafik pakkumiskõver (ehk pakkumisjoon) (supply curve) selle iga punkt näitab kaubakogust, mida pakkujad soovivad ja on reaalselt võimelised antud hinnataseme juures turule müügiks tooma. Seega q S = f ( p) Ajalooliselt on kujunenud, et ka pakkumisfunktsiooni korral -1 kasutatakse tegelikult pöördfunktsiooni p = f ( q S ) . Seda nimetatakse ikka pakkumisfunktsiooniks. 9
· Tabeli järgi kõige madalam hind, millega suudab katta muutuvkulud on 2.47, · Q=9 3.3 · Tegevuse lõpetamine lühiperioodil · Jätkab tootmist kui suudan katta vc ja osa fc · Avc>p · P=atc min nim sulgemishinnaks 3.4 · Turuhnna muutudes muudakse ka Q · Joonis: firma tootmisotsuses lühi · Perioodil, selgitab koguse valikut, kui p muutub · E normaalkasumit, kui hind tõuseb saadakse majkasumit · Frma lühiperiodill pakkumiskõver näitab missugust toodangust firma soovib ja on suutelie pakkuma konkreetsel hinnatasemle. · Firma lühiperioodi pakkumiskõveraks on tema MC-kõver ülalpool lõikumist AVC- kõver · Täieliku konkurentsi turu pakkumiskõver saadakse ühikute firmade pakkumis kõverate horisontaalsel liitmisel · Joonis selitus:kasumi maximeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal 186 8.6 Turg ja üksikfirmas · Tootmisharus 100 identsek kuludega firmat
a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb. 3 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 8. Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? a) pakkumiskõver nihkub paremale paremale, b) pakkumiskõver b) pakkumiskõver nihkub nihkub vasakule, vasakule, c) pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas suunas, d) pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas. 9. Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ? a) pakkumiskõver nihkub paremale b)) pakkumiskõver nihkub vasakule;;
vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus). Pakkumisseadus väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad(pakkujad) soovivad ja on ka suutelised müüma teatud aja perioodil(ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos, mida kõrgem on hind, seda suurem on tema pakutav kogus. Pakkumist iseloomustavad põhimõisted: 1) Pakutav kogus Q 2) Pakkumine seos hinna ja pakutava koguse vahel. Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S (Supply pakkumine). Pakkumiskõver on positiivse tõusuga, sest: a) kõrgema hinna korral on toojad huvitatud suurema koguse pakkumisest b) tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral. Kasvava alternatiivkulu seadus (law of increasing opportunity cost) täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kõrge hind aga katab need kulud. Turupakkumine & individuaalpakkumine.
-toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question25 Punktid: 1 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus suureneb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question26 Punktid: 1
Nõudluse ristelastsus Nõudluse ristelastsus näitab ühe kauba (kaup A) nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhet teise kauba (kaup B) hinna suhtelisse (protsentuaalsesse) muutusesse, kui teised mõjurid jäävad samaks (ceteris paribus) 24. Pakkumise hinnaelastsuse liigid Pakkumise hinnaelastsuse liigid: 1) täielikult mitteelastne pakkumine on juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit pakutava koguse muutust; elastsuskoefitsient ESp = 0 , pakkumiskõver S on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne pakkumine on olukord, kus kauba enda hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui pakutava koguse suhteline(protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi väärtus on väiksem kui üks, ESp < 1 , pakkumiskõvera tõus on suur, S-kõver on järsk; 3) ühikelastne pakkumine.on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub pakutava koguse protsentuaalse
hakkab ületama piirtulu. Keskmine ühikukasum võrdub hinna või keskmise tulu ja keskmise kogukulu vahega. Monopol ei müü oma toodet maksimaalse hinnaga, vaid hinnaga, millega kaasneb maksimaalne kasum. Lühiperioodil jätkab monopol oma tegevust, kui kogutulu katab keskmised muutuvkulud, vastasel juhul lõpetab monopol ajutiselt oma tegevuse. Kasumit maksimeeriva koguse hind ei leita MC=MR punktist, vaid see leitakse nõudluskõveralt. Monopolil puudub pakkumiskõver, sest hinna ja koguse vahel pole ühest seost ehk pole ühtset kõverat, mis kajastaks kogust, mida monopol sooviks ja tahaks igal hinnatasemel pakkuda. Monopolil pole suurt tähtsust lühi- ja pikal perioodil, sest uute firmade juurdetulek on takistatud. Pikal perioodil on monopoli eesmärgiks leida kasumit maksimeeriv tootmismaht. Lühiperioodil majanduskasumit saav monopol võib pikal perioodil püüda om aksumit suurendada, muutes firma
2 1000 800 4 800 800 6 600 800 8 400 800 10 200 800 a) Joonista nõudmise ja pakkumise kõverad. Mille poolest on see pakkumiskõver eriline. Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. Tegemist on vertikaalse pakkumiskõveraga. See tähendab, et pakkumine on fikseeritud mingi kindla koguse juurde sõltumata hinnast. Pakkumine on sellisel juhul täiesti mitteelastne. Täiesti mitteelastse pakkumise korral ei mõjuta hinna muutus pakutavat kogust. Kinopiletite pakkumine ongi üheks näiteks mitteelastset pakkumisest, sest kinodes olevate istekohtade arv on lühiajaliselt fikseeritud.
). Kuidas seda seost nimetatakse? Pakkumiskõveraks. p p 40 40 q Kas eespool leitud tulemus on vastavuses majandusteoorias tavapärase kasvava pakkumiskõveraga? Miks? Ei. Tegu on pika perioodi pakkumiskõveraga, kuna alguses eeldatakse, et ka kapitali kogus on muudetav (ka K muutus). Kui oleksime andnud K-le konkreetse arvulise väärtuse, oleks tulemuseks olnud lühiperioodi pakkumiskõver (kasvav funktsioon: mida kõrgem hind, seda rohkem pakutakse) Tuletada lühiperioodi pakkumiskõver, kui kasutatava kapitali hulk lühiperioodil on 1. Siis q L0 ,5 , siit tööjõu vajadus seoses tootmismahuga L q 2 ja kulufunktsioon (minimaalse võimaliku tootmiskulu ja toodangu mahu seos kõigi mahtude korral) cmin 10 L 40 K 10q 40 C (q) . Kuna pakkumiskõver koosneb nendest kogustest, mis 2
Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? a. nõudluskõver nihkub paremale b. nõudluskõver nihkub vasakule c. nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas d. nõudlus muutub piki kõverat suuremate koguste suunas Kui antud kauba asenduskauba hind tõuseb, kas siis nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? a. Pakkumiskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad b. Pakkumiskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad c. Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad d. Nõudluskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad Banaani kg hinna tõus 1,2 eurolt 1,5 euroni põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? a
või samaks jääda.Kui nõudlus väheneb rohkem kui pakkumine, siis tasakaaluhind langeb.Kui pakkumine väheneb rohkem kui nõudlus, siis tasakaaluhind tõuseb. · Nõudlusseaduse kohaselt on hüvise hind ja nõutav kogus antud perioodil pöördvõrdelises seoses.Seda kajastab negatiivse tõusuga nõudluskõver. · Pakkumisseaduse kohaselt on hüvise hind ja pakutav kogus võrdelises seoses.Seega on pakkumiskõver positiivse tõusuga. · Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsus: · Mitteelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. · Elastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. · Ühikelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega.
Mõnikord kutsub tarbijate eelistuse muutumise esile mõjurid: 1. Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks teatav sündmus. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, 2. Vajalike ressursside hindade langedes tootmiskulud vähenevad ja senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumise tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. mõjurid: 1. Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 3
100-10x = 10 + 5x 15x = 90 x=6 kui x = 6, siis p=10+5*6 = 40 70 60 50 40 nõudlus 30 Pakkumine 20 10 0 -4 -2 0 2 4 6 8 10 12 Monopol tähendab olukorda, kus firma on turul ainus pakkuja. Kui firma on monopoolses olukorras, tähendab see seda, et selle firma pakkumiskõver on ühtlasi selle hüvise kogupakkumiskõver. Seega saab firma oma pakkumist muutes muuta turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu (pakkumiskõvera ja nõudluskõvera lõikumispunkti e tasakaalupunkti). St mida rohkem firma toodab, seda madalama hinnaga peab ta oma toodangut müüma. Sellest tulenevalt on firma piirtulu tootmise mahu kasvades langev. 1. Mis on nõudluse… 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogunõudlus ületab kogupakkumise?
see halvata kogu tootmise. Ootused Tänased p pakkumised sõltuvad reeglina g tulevikuootustest. Näiteks, kui te eeldate, et lähitulevikus hind tõuseb, siis toodate jäätist rohkem ning säilitate seda laos ning vähendate momendi pakkumist. 20 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumiskõver Jäätise hind 9 7 5 3 0 4 8 12 Jäätise kogus 21 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumise esitamine Vaatleme,, kuidas muutub p pakkumise suurus sõltuvalt hinnast,, eeldusel,, et sisendkomponendid, tehnoloogia ja ootused on muutumatud.
Hind= tootmiskulud + vahenduskulud 6.Mõisted Nõudlus on seos kauba ühikuhinna ja selle kaubakoguse vahel, mida potensiaalsed tarbijad soovivad ja on suutelised ostma Turu ülejääk on suurus, mille võrra turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Nõudlusseadus väljendab seaduspärasust, et kauba hinna tõustes nõutavad kogused vähenevad (ceteris paribus) Maksimumhind ehk hinnalagi on maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi Pakkumiskõver on enamikel kaupadel üles paremale tõusev Asenduskaubad on näiteks või ja margariin Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid Pakkumisseadus väljendab seost, et kui teised pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis kauba enda hinna alanedes pakutav kogus väheneb Täiendkaubad ehk siduskaubad on sellised, mille puhul ühe kauba hinna tõus toob kaasa selle täiendi nõudluse languse
kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse suurenemise Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? pakkumiskõver nihkub vasakule Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas Kas antud kaupa tootvate firmade arvu suurenemine toob kaasa nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus suureneb Kas antud kauba tarbijate arvu vähenemine toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas
Piirkulu (MC) kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Keskmine kulu (AC) kulu ühe toodangu ühiku kohta. Täielik konkurents hind on konstantne, piirtulu on võrdne konstantse hinnaga (MR=P), on palju ettevõtteid,mis pakuvad sarnast kaupa, on palju ostjaid, puuduvad turule sisenemise barjäärid, tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle, on täielik info hindade kohta. Pakkumiskõver täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. Kui piirtulu MR on suurem piirkulust MC, siis tasub tootmist laiendada. Kui piirtulud on väiksem piirkulus, siis tasub tootmist vähendada. Kui piirtulu=piirkulu, on kasum maksmimaalne. Samakulujooned annavad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik
pea meeles!! NÕUDLUSE MUUTUS - toob kaasa terve nõudluskõvera nihkumise. Nõudluse muutust põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Pakkumine - kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus- on kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Pakkumisseadus -sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus). Pakkumiskõver - on positiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest; 2. kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Kasvavate alternatiivkulude seadus - sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine (S) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel
-toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu kulu tooteühiku kohta; tulu turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal
-toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal
b. peab olema salastatud c. peab kohandumise vältimiseks olema avalikkusele mittearusaadav d. peab olema kontrollitav 19 Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse: Vali üks: a. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega loodetava kasumi nüüdisväärtusest c. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel d. keskmise intressimäära ja amortisatsiooni liitmise teel 20 Kuhu poole liigub esitatud joonisel laenuandja pakkumiskõver Isd kui prognoositakse investeerimiskliima märgatavat halvenemist? Vali üks: a. sirge b suunas b. sirge a suunas c. ei liigu kummalegi poole 21 kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: Vali üks: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne d. ülielastme 22 Lafferi kõver iseloomustab: Vali üks: a. hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel b
muutuvkulude TVC näitajad on eelmiste küsimustega vastatud, saame majanduskasumi suuruseks ristküliku pindala, mille otsapunktid on BAHG; NB! lõigu BA või HG pikkus näitab kasumit ühe toote kohta ehk teisisõnu keskmist kasumit AT; 13.b; kuna täieliku konkurentsi turul puuduvad turukaitsetõkked, siis majanduskasumid meelitavad turule uusi konkurente; et aga uute ettevõtete juurdetulekul pakkumine S suureneb (pakkumiskõver nihkub alla paremale), siis turuhind alaneb ning firmade kogutulud TR ja seega ka kasumid vähenevad; 14.c; majanduskasumit teenib firma siis, kui hind P on suurem kui keskmine kogukulu ATC (kasumiläveks on hinnatase P=ATC); 15. 1. ei, sest MC>P, peaks aga olema MC=MR=P; 2. vähem, sest MC>p; 16. 1.d; kuna hinnatase 12 krooni on madalam kui sulgemishind (sulgemishind P=AVCmin=MC), siis toodangukogus on 0 ühikut ja firma kahjumi moodustavad lühiperioodil püsikulud TFC; kui keskmine
Nõudluskõver – näitab nõutavat kogust erinevate hindade korral. Oligopol – on turustruktuur, kus 1) on väike arv müüjaid, kellest igaüks peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele; 2) müüakse nii homogeenset kui ka diferentseeritud toodangut; 3) eksisteerivad tugevad turukaitsetõkked; 4) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Pakkumine – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa. Pakkumiskõver – näitab pakutavat kogust erinevate hindade korral. Piirkulu – on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamiseks, s.t kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra. Piirprodukt – on koguprodukti muutus ja muutuvressursi ühiku muutuse kohta. Piirtulu – on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. Püsikulud – on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
.......................................................teadlikkus 55. Average ............................................................keskväärtus 56. Average cost .....................................................keskmine kulu 57. Average product ...............................................keskmine produkt 58. Average total cost ............................................. keskmine kogumaksumus 59. Backward-spending supply curve ....................tagasipöörduv pakkumiskõver 60. Balance of payments .........................................tasumise tasakaal 61. Balance sheet ...................................................bilanss 62. Bankruptcy [bänkruptcy] ..................................pankrot 63. Bargain [baagen] ..............................................kaubandus; tehing; tingima 64. Batch ................................................................partii 65. Benefit .............................................................
Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on absoluutväärtusega 1,25 Sobib! nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,8 on tegemist inferioorse kaubaga on tegemist täiendkaubaga nimetatud hinna langus toob kaasa firma kogutulu vähenemise Küsimus 11 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda Valmis rohkem, mida Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: elastsem on pakkumine vähemelastsem on kauba nõudlus elastsem on nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga
Hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. (Nõudluskõver-tähistus D) x telg hüvise kogused y telg hüvise hinnad (Pikki nõudluskõverat üles alla liikudes ei muutu mitte nõudlus vaid nõutav kogus!) 3) Mida väidab pakkumisseadus? Pakkumiskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõustes selle pakutav kogus suureneb ning hüvise hinna langedes, selle pakutav kogus väheneb. (Pakkumiskõver- tähistus S) x telg- hüvise kogused y telg- hüvise hinnad 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas/pakutavas koguses: Muutus,mis tuleneb hinnast.(muutus hinnas ei too kaasa muutust nõudluses) Muutus nõudluses/pakkumises: Tekitavad kõik tegurid PEALE HINNA. (tarbija ootused,sissetulek jne) 5) Nõudlust mõjutavad tegurid: · sissetulek (suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi)
0/1.0 Valige üks või mitu: nimetatud hinna langus toob kaasa rma kogutulu vähenemise nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on absoluutväärtusega 1,25 Sobib! nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on 0,8 on tegemist inferioorse kaubaga on tegemist täiendkaubaga Küsimus 11 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks või mitu: elastsem on nõudlus vähemelastsem on kauba nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koe tsient elastsem on pakkumine Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see
Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust) Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Auto ja bensiin Asendushüvis- õun ja pirn Pakkumiskõver kajasatab hüvise koguseid mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge. Turupakkumine- liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused olemasolevate hindade korral. Pakkumisseadus- kui hüvise hind tõuseb, pakutakse suurem kogust ja vastupidi. Pakkumise mõjurid- hüvise tootmistehnoloogia, hüvise valmist kasutatud ressursside hinnad,
Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question25 Punktid: 1 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus suureneb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question26 Punktid: 1
mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud
- Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Ettevõtte valikud - täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 1) kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 2) Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud 3) Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota? Ettevõtte pakkumiskõver - täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. - Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga - Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver.
Turul tekib puudujääk 60 mln purki aastas 3. Kui Purgi hind on 32 kr, kas turul tekivad ülejäägid või puudujääk, kui suur ta on? Turul tekib ülejääk 30 mln purki aastas 4. Kui suur on tasakaaluhind ? Nõudmine ja pakkumine on tasakaalus kui hind on 24 kr. Ülesanne nr. 2 Kuidas mõjutavad nõudlust ja pakkumist tabelis toodud muudatused? Muudatused Nõudluskõvera Liikumine Pakkumiskõver Liikumine nihe nõudluskõveral a nihe pakkumiskõvera l 1. Kaupade hindade x x muutus 2. Uue tehnoloogia x juurutamine 3. Moe muutus
b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust c. nõudluse kõvera nihke d. nõutava koguse muutust e. pakkumisfaktori muutuse Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Täielikult mitteelastne pakkumiskõver: Vali üks: a. On laugja, positiivse tõusuga b. On horisontaalne c. On järsu negatiivse langusega d. On vertikaalne e. On järsu , positiivse tõusuga Tagasiside Õige vastus on: On vertikaalne. Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab d
d. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK- haru S-kõver SR- ajakäsitluses 9. Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliseslt, sest: a. Tema keskmised püsikulud kasvavad b. Leiavad aset kõrged sisenemisbarjäärid c. Tema piirtulu jääb muutumatuks toodangumahu kasvades d. Ta reklaamib oma toodangut 10. TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: a. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal b. AVC - kõverast üleval pool asuval MC – kõveral c. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal d. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral 11. Alljärgnevates väidetest vastab tõele: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c
c. säästmise kõ ver nihkub vasakule d. säästmise tase kasvab igal intressimäära taseme; e. krediidi hind langeb Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: a. alanes 2% b. suurenes 2% c. alanes 18% d. suurenes 18% e. jäi samale tasemele Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule c. palk tõuseb ja tööhõive kasvab d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast. Kui Te otsustate pigem süüa karbonaadi, kui närida hambugere, siis hamburger muutub Teie jaoks: a. normaalseks kaubaks b. kvaliteetseks kaubaks c. täiendkaubaks d. inferioorseks e. Rämpskaub aks e. Asenduskaubaks Lorenzi kõver a
Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A b. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B c. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses d. A ja B on asenduskaubad Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Küsimus 20 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud d. pakutav kogus on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Tagasiside Õige vastus on: pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud. Küsimus 21 On mitmeid firma Bayeri aspirini asendusravimeid , kuid vähe vererõhku alandavaid. Seega nõudlus on : Vali üks: a. Vererõhutabletid suurema elastsusega b. Vererõhutablettide puhul väiksema hinnaelastsusega c
42. Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? a. kaubad, mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba b. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse suurenemise c. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse languse d. kaubad, mis võimaldavad ostjatel pärast ostu tegelda enesetäiendamisega 43. Maailmaturul langes ootamatult puuvilla hind. Mis juhtub mõne aja pärast tekstiilitoodete pakkumisega? a. pakkumiskõver nihkub vasakule b. pakkumiskõver nihkub paremale c. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas d. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas 44. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal a. fataalselt töötu b. struktuurselt töötu c. heidutatud töötaja d. totaalselt töötu 45
a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. 75000 47. Milline nendest vastusest iseloomustaks elastset nõudlust? a. nõudlus kummist ja kautšukist valmistatud elastse kauba järele b. situatsioon, kus ostja ei tea ise, millist kaupa ta soovib c. nõudluse muutus reageerib oluliselt hinna muutusele d. siis kui hinna elastsuskoefitsient on 1 e. nõudluse muutus reageerib vähe hinna muutusele 48. Maailmaturul tõusis ootamatult metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? a. pakkumiskõver nihkub paremale b. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas c. pakkumiskõver nihkub vasakule d. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 49. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli c. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 50
d. TR/Q Küsimus 7 Küsimuse tekst Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: Vali üks: a. Tema toodang omab kaubamärki b. Tema toodang mõnevõrra erineb konkurentide omast c. Pikal perioodil saab majanduslikku kasumit d. Ei reklaami oma toodangut Küsimus 8 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: Vali üks: a. МС = min ATC b. Р = AFC c. P = min ATC d. Р = МС Küsimus 9 Küsimuse tekst TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: Vali üks: a. AVC - kõverast üleval pool asuval MC - kõveral b. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral c. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal d. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal Küsimus 10 Küsimuse tekst Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Vali üks: a. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades b. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades c
suurendab tootja kasumeid. Suuremad kasumid omakorda soodustavad tootmismahu suurendamist. Pakkumistabelisse (vt. Joonis 3.4) on kantud pakutavad kogused erinevate hindade juures. Sealjuures tuleb arvestada, et muud pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu. Tabelist on näha, et kui helikassett maksaks 40 krooni ei pakutaks ühtegi kassetti. Hinna 160 juures oleks pakkumine viis tuhat kassetti. Pakkumistabelit saab iseloomustada pakkumiskõvera (vt. Joonis 3.4) abil. Pakkumiskõver iseloomustab pakutava koguse ja toote hinna vahelist seost. Näiteks pakutakse pakkumiskõveral asuvas punktis d viis tuhat kassetti hinnaga 160 krooni kassett. Hind Kassettide Hind Kogus e pakkumine a 40 0 200 b 80 3 d
4. PAKKUMISSEADUS Pakutava kauba kogus on võrdeline kauba hinnaga kui teised tegurid jäävad samaks. Eeldus: ettevõtte eesmärk on maksimeerida kasum. Kõrgem hind stimuleerib rohkem tootma ja meelitab turule uusi firmasid. Tabel 4.1 Pakkumistabel Kauba hind (kr) Pakutav kogus aastas (tuh. tk) 10 20,0 8 18,5 6 17,0 4 13,5 2 4,0 Joonis 4.1. Pakkumiskõver Pakkumiskõver on alati tõusev kõver - vasakult paremale üles Pakkumise laienemine ja kitsenemine - olenevalt hinnamuutusest. Pakkumise kasv ja kahanemine - kui muutuvad tootmistingimused või tootmistehnoloogia s.t. raha, mida ressursside eest - pakkumiskõver nihkub paremale
nimetatakse seda alaväärtuslikuks kaubaks. Näitena võib tuua bussi või trammi. Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid kahte kaupa kutsutakse asendatavateks. Sellist situatsiooni, kui ühe kauba hinna langus kutsub esile teise kauba suurema nõudluse, nimetatakse neid kahe kaupa teineteist täiendavateks kaupadeks. Pakkumisseadus väidab, et kauba hinna tõusmisel, suureneb ka kauba pakkumine, tingimusel, et muud faktorid ei muutu. Kokkuvõttes, pakkumiskõver näitab, mis juhtub pakutava kauba kogusega, juhul kui kauba hind muutub, hoides samal ajal ülejäänud pakkumist mõjutavad tegurid konstantsena Klassikaline ülespoole suunduva nõudluskõvera näide on Giffeni kaup. Kehvem kaup sissetulekute langedes tarbimine suureneb. Vebleni efekt - Vebleni efekt väljendub selles, et mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind tõuseb. See on nn. demonstratsiooni- e. prestiiziefekt.
b) vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; c) ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; d) paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem. 18. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: a) erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel; b) kogukasulikkust; c) piirkasulikkust; d) kõike nimetatut. 19. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a) nõudluskõver on positiivse tõusuga; b) pakkumiskõver on negatiivse tõusuga; c) pakkumiskõver on positiivse tõusuga; d) nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 20. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused Kauba ühik MUA MUB MUC I 18 39 12 II 16 36 10 III 14 33 9 IV 12 30 8
Select one: tarbijate sissetulek hinnaootused antud kauba hind täiendkaupade hinnad asenduskaupade hinnad Question 17 Question text Vastavalt pakkumisseadusele Select one: pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema hinna korral ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama hinna korral on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga Question 18 Question text Mis alljärgnevast põhjustab nahktagide pakkumise vähenemist: Select one: nahktagide hinna tõus mootorrataste arvu kasv naha hinna tõus tõmblukkude hinna langus tarbijate sissetuleku vähenemine Question 19 Question text Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat? Select one: Kauba tootmistehnoloogia Kaupa tootvate firmade arv Alternatiivkauba hind
annaabi.ee 
