SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine Hadith prohvet Muhamedi kogutud ütlused ja teod Sunna islami ühiskondlike ja õiguslike tavade korpus Sira prohveti biograafiad Tasfir Koraani kommentaarid ja seletused Nendest allikatest, mis kirja pandud 8-20 saj lähtuvad kõik käsitlused Koraani ilmutamise ja islami algaastate kohta. Koraan jaguneb 114 osaks, mida nimetatakse suuradeks. Neil on erinevad vormid ja pikkused. Enamjaolt on järjestatud need kahanevas pikkusejärjekorras. 2-112 on avamine, viimased kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine. Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel. Jumal (arab. K ALLAH) valitseb kõike kõikvõimas, kõiketeadev ja halastav olend, kes on loonud maailma ja selle olendud. Ta saadab oma prohvetite kaudu sõnumeid ja seadusi, aidates juhatada inimeste elu. Ning kunagi tuleikus, ajal mis on teada ainult tallem teeb ta
Meedia, uudised Uudisküsimused: · Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus · Mis juhtus , mida tehti · Millal toimus · Kuidas, mil viisil toimus Midagi erilist: · Süüdistatavale tuleb sõna anda · Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida · Arvestada tuleb kõigi võimalike osapooltega Uudise juhtlõik: · Sisaldab kõige olulisemat teavet · Tõstatakse muust tekstist esile · Köidab lugeja tähelepanu · Selles pole loetelu , arvamust · Koosneb ühest lausest Pärast juhtlõiku- põhitekst: · Selgitab juhtlõigu esitatut · Taustainfo · Perspektiiv Kuidas kirjutada põhiteksti: · Juhtlõigu materjali ei korrata · Kõike uudisküsimused peavad saama vastata · Lõik koosneb vaid 2-4 lausest · Üks lõik sisaldab vaid üht alateemat · Materjal esitatakse kahanevas järjekorras
Downi sündroom Haigus, kus inimesel on 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. (tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest). => väike kasv, mongoliidne silmalõige, vaimne alaareng, lame nägu. Geenifond Liigi v populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenmutatsioon Väike muutus DNA nukleotiidses järjestuses. Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanema...
Kolm tuhat viissada kuuskümmend kolm ........................ Kaheksatuhat üheksa .......................... Kolm tuhat nelisada ...................... Üheksa tuhat nelisada kaks ............................. 2. Võrdle arve. (=, >, < ) (3 punkti) 2171 ........... 2117 6603 .............6630 7548 ...............7548 3. Järjesta arvud kahanevas järjekorras ( 2 punkti) 8540, 4580, 8405, 5084, 5048, .................................................................................................................................................................... 4. Moodusta numbritest 6, 0, 3, 2 suurim ja väikseim neljakohaline arv. (2 punkt) ......................................................
hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on alati toiduahela: b)esimese astme tarbijateks 5. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: d)lagundaja 6. Populatsiooni arvukus näitab: c)ühe populatsiooni isendite arvu 7. Ökosüsteemiiseregulatsioon tuleneb peamiselt: d)toitumissuhetest 8. Kahanevas populatsioonis on: b)suremus suurem kui sündimus Täida lüngad: 1. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse OPTIMUMIKS 2. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide KOOSSEIS ja ARVUKUS säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 3. Organismite vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse SÜMBIOOSIKS 4
Füüsikalised mudelid 1) Füüsikalised objektid saavad olla: MTTE AINELISED- ei saa käega katsuda, need on väljad. Näiteks: elektriväli, gravitatsiooniväli, energiaväli. AINELISED- katsun käega. Näiteks: inimene Mis vahe on ainel ja väljal ? 1. Aine: Mõõtmed, ehk mingi keha Üks keha ainult ühel kohal Iseloomulik suurus-mass Tunneme meeltega Aine võib muutuda väljaks ja vastupidi, liigub tohutu suurel kiirusel 2. Väli: Mõõtmed puuduvad Ühes kohas saab olla mitu välja Isemoomustab-energia Ei tunne meeltega Nähtus Nähtused on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused Näiteks: päike paistab, maa väriseb, tuba soojeneb Nähtusi kirjeldame: 1. Tabel (n:kummipaela venimine) 2.graafik (n:kliima muutus) 3.Valem (Sellel on kaks varjanti. Esiteks pöördvõrdeline seos, st. Kui näiteks sai läheb kallimaks siis ostjaid on vähem. Teiseks ruutsõltuvus mille graafikuks on parabool.) Füüsikalised suurused Saame nähtusi või omadusi kirjeldada või ise...
Tootjad antud koosluses: Sookail, haab, rabamurakas, tupp-villpea Tarbijad antud koosluses: Konn, valgejänes Koostage 2 toiduahelat: Sookail -> Konn -> Sookurg Haab -> Valgejänes -> Kaljukotkas 7. Populatsioon Tooge näide antud koosluses, selgitage põhjuseid Kasvavast populatsioonist: Konnad - rabas pole palju kalasi, kes sööksid konnakullesid. Kahanevast populatsioonist: Harilik mänd tarbib rohkem ressursse, kui haab ja selle pärast on haab kahanevas populatsioonis. Stabiilsest populatsioonist: Tupp-villpea saab piisavalt ressursse ja pole palju vaenlasi. 8. Inimtegevuse mõju ja ökoloogilise tasakaalu Nimetage inimtegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme, mis võivad nihkumine mõjutada antud ökosüsteemi, selgitage Saastumine, loodusvarade liigne kasutamine Kirjeldage ökosüsteemis toimuvaid muutusi ökoloogilise tasakaalu nihkumise tagajärjel Pole piisavalt toitu,
Statistiliseks kogumiks e. valimiks nimetatakse uuritavat indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhuslikku nähtust, mille kohta tahetakse otsust langetada. Tunnus jaguneb sõnaliseks (silmavärv) ja arvuliseks (kinganumber), mis jaguneb omakorda pidevaks (võib omada igat reaalarvulist väärtust) ning diskreetseks. Statistilises reas on andmed suvalises järjekorras. Variatsioonireas on andmed kasvavas või kahanevas järjekorras. Sagedustabeli esimeses reas on tunnus x, teises sagedus f. Jaotustabeli esimeses reas on tunnus x, teises suhteline sagedus W. Jaotushulknurk e. jaotuspolügoon on jaotustabelile vastav sirglõikdiagramm. Statistilise vahemiku e. klassi optimaalse arvu määrab N . Jooniseks saadakse tulpidagramm e. histogramm. Karakteristikud jagunevad kohakarakteristikuteks (keskmine, mediaan, mood) ja hajuvuse karakteristikuteks (muutumispiirkond,
Ning 3000 aastat eKr liitis need üheks ühtseks riigiks Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Hieroglüüfid kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahetusel, seejärel võeti kasutusele vask ning ehitati Dzoseri astmikpüramiid. Rääkides lähemalt Egiptusest, siis on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Giza püramiidid on kõige monumentaalsemad püramiidid, mis ehitati 26. sajandil eKr. Egiptuses oli väga väljaarenenud ehituskunst, mis tagas püramiidide ja templite ehitust. Püramiididel on tänapäeval suur osatähtsus turisminduses. Kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised arstiteaduse vallas, see aitas kaasa inimkeha tundma õppimise ja säilitamise osas. Tänu muistsete egiptlaste inimkeha tundma õppimisele on nende panus arstiteadusesse suur
mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27. sajandil eKr ning see võis olla tingitud päikese jumal Ra kultusest. Kõige monumentaasem püramiid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljakule, neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid mis on kõrgeim: kõrgus 146 meetrit küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib
lugeja tähelepanu Hinda pealkirju! Eesti toit jääb Venemaa piiri taha ka euroliidus kas eestlased on näljas, kuna nende toit on piiri taga kinni, või ei pääse Eestis toodetud toiduained Vene turule? Rollingud pääsesid Kaukaasia vangistusest Rolling Stones või Rolling Estonians? Puškin või Kaukaasia sisepoliitika? KOKKUVÕTTEKS Uudis on ümberpööratud püramiid: kõige kaalukam osa on alguses, materjal esitatakse kahanevas järjekorras Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia - Muutlikkus Muutlikkus on organismide võime muutuda. Muutlikkus jaguneb mittepärilikuks e. modifikatsiooniliseks (on täielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse määrab genotüüp, kuid genotüüp ise ei muutu, on sujuv muutus; organismi reaktsiooninorm võib olla lai, kui keskkonnateguri mõjul toimub suur muutus (kehakaal, juuksevärv, nahavärv) või kitsas, kui keskkonnateguri mõjul toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda kombinatiivseks (esineb suguliselt paljunevatel organismidel, järglased ei ole oma vanematega identsed, kuna nad saavad mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas sugurakus ...
tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega p u u d u t a genotüüpi. Modifikatsioonilise muutlikkusega ei kaasne geneetilisi muutusi, fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Iga isendi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist. Reastades mõõdetavad tunnused kasvavas või kahanevas järjekorras koos nende esinemissagedustega, saame variatsioonirea. Variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis. Variatsioonirida ja -kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust. Geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse vahekorda tunnuste varieerumises uuritakse kaksikute meetodi abil. Ühemunakaksikud on geneetiliselt identsed ja nende omavahelised erinevused tulenevad keskkonnatingimustest ning on mittepärilikud. Erinevate
üks lõik sisaldab vaid ühte alateemat Uudise pealkiri Tavaliselt pannakse see viimasena Pealkiri sisaldab kõige tähtsamat!! Mitte üle 45 täheruumi Pealkiri sisaldab alust ja öeldist Pealkiri ei tohi eksitada, aga köidab lugeja tähelepanu Hinda pealkirju! Eesti toit jääb Venemaa piiri taha ka euroliidus Rollingud pääsesid Kaukaasia vangistusest KOKKUVÕTTEKS Uudis on ümberpööratud püramiid: kõige kaalukam osa on alguses, materjal esitatakse kahanevas järjekorras Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust
3-4 cm tühja ruumi. Sinna saab toimetaja reporteri jaoks märkusi kirjutada. Lisage pressiteate koopia kindlasti arhiivi ja kandke selle number dokumentide registrisse. Saatke pressiteade ka kolleegidele, kes meedia küsimustele vastavad või teie äraolekul meediaga suhtlevad. Pressiteated Kõige parem on uudiseid kirjutada tagurpidi püramiidi põhimõttel - esimesena kokkuvõtlik lõik, mis kirjeldab edasiantavat uudist. Ülejäänud faktid reastatakse tähtsuse kahanevas järjekorras. Vastake esimeses lõigus küsimustele: Kes? Mida? Kus? Miks? Millal? ja Kuidas? Juhtlõik peaks olema iseseisev, edasi andma loo tuuma, järgnevad lõigud vaid laiendavad juhtlõiku. Pressiteadet kirjutades võite järgida valemit: · 1.TEEMA · 2.KORRALDUS · 3.KOHT, PAIK · 4.EELISED · 5.RAKENDUSED · 6.DETAILID · 7.ALLIKAS (Allikas: Jefkins, F. (1998) Public Relations. London: Pitman) Need viitavad loo võtmeelementidele: · 1
järeldusi. 4. Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. 5. Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti 6. Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides. 7. Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust. 8. Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida. 9. Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras. 10. Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. 11. Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ 12. Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. 13. Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või
Lõpp pigem traagiline Alguse ja lõpu seadus Vastandite seadus Vastandite seadus Nimed konkreetsed, kultuuriomased Nimed umbmäärased,tüüpilised kangelased Peegeldab animistlikku (hingeusk) maailmavaadet Muinasjuttudes arvumaagia Gradatsioon ehk astendus: Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omadeuse õi hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses Lohel tuleb raiuda maha kolm pead, esitatakse kolm ülesannet või küsimust, tuleb läbi minna paksust metsast, ületada mägi ja meri Muinasjuttude tegelased: Tegelased on tüübid, mitte karakterid Tavaliselt vastandlike omadustega: rikas ja vaerna, ilus ja ineti, hea ja kuri jne Vaesed, aga hea õnnega Rääkivad loomad Üleloomulikud võimed Muinasjuttude funktsioon: ülesanne on õpetad .. Loomamuinasjutud:
eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatuna kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed liikmed kirjutatakse järjest 9. Sagedus (f); sagedustabel – näitab mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse, tunnus (x, x1, x2…), sagedus (f, f1, f2). Esitatakse kas horisontaalse või vertikaalsena. 10. Suhteline sagedus – (wi) wi = fi/N; wi(%) = (fi/N) * 100% (kas suhtena või protsentidena) 11. Jaotustabel – tabel, kus tunnuse väärtustele on seatud vastavusse
Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud. Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad
väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Sektordiagramm - diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid. · Tulpdiagramm - diagramm, milles arve kujutatakse tulpadena, mis asuvad ühel ja samal sirgel. · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis a. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või
Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromo...
NÄITEKS: a + 2 + r + s2 2a + ar + as 2 + 2r + 2 s 2 + rs 2 3 + d + h2 + d 2 + l 3d + 3h2 + 3d 2 + 3l + dh 2 + d 3 + dl + h 2 d 2 + h 2l + d 2l · Neljas seos ASTMETE KASVAMINE JA KAHANEMINE Olgu näiteks tehe ( a + b ) . Eeldatavalt on liikmeid 9 tk, sest 8+1=9 8 1) Paneme paika järgneva: ( a + b ) ab + ab + ab + ab + ab + ab + ab + ab + ab 8 2) Kirjutame kõigile 'a'-dele astmed kahanevas järjekorras, 8...0 ( a + b ) a8b + a 7b + a 6b + a5b + a 4b + a 3b + a 2b + a1b + a 0b 8 3) Kirjutame kõigile 'b'-dele astmed kasvavas järjekorras, 0...8 ( a + b ) a8b0 + a 7b1 + a 6b2 + a5b3 + a 4b 4 + a 3b5 + a 2b 6 + a1b7 + a 0b8 8 Pane tähele, et iga liikme kordajate astmete summa on sama, mis algtehtes astendajagi. NB! Kordajad astmel null võib kirjutamata jätta. · Viies seos LIIKMETE KORDAJATE LEIDMINE
Ökoloogiline tasakaal - Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär Maa pinnakohtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Kõige suurem ökosüsteem. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. 4. Ökosüsteemides toimuvad muutused Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündimus ja suremud on ajalises tasakaalus. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Kasvavas populatsioonid ületab sündimuse suremuse. Kahanevas on vastupidi. Seda võivad põhjustada nt: paduvihm, põud, maavärin, temperatuuri muutused. Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. N: kuusiku maharaiumisel kasvavad sinna enne lehtpuud, mis muudavad metsatüüpi. Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
põhimõtet, kus pööratakse tähelepanu eelkõige: enim müüdavatele toodetele; klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Tegevused analüüsi koostamisel: 1. Toodete (teenuste või klientide) müügikäivete koondamine tabelisse. 2. Toodete kulude koondamine tabelisse. 3. Kulukatete arvutamine (müügikäibest lahutatakse kulud). 4. Toodete järjestamine kulukatete põhjal (NB! kahanevas järjekorras!); 5. Kumulatiivsete kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted). 6. Graafiku koostamine kumulatiivsete kulukatete põhjal. 7. Graafiku vaatlus ja analüüs ning järelduste tegemine. ABC joonise alustabel Kumulatiivne Tooted Käive () Kulu () Kulukate () kulukate () Liha 12900 9700 3200 3200
Osa=osamäär * tervik Tervik=osa : osamäär Osamäär=osa : tervik Sagedustabel, sektordiagramm: 1)tunnus on suurus, mis iseloomustab mingit objekti. Tunnus võib olla arvuline(pikkus, kaal, jalanumber jne.) või mittearvuline(juuste värv, silmade värv) 2) Tunnust iseloomustavaid arve nimetatakse tunnuse väärtuseks. Kui tunnuse väärtused on kirja pandud mõõtmise järjekorras, siis seda rida nimetatakse statistiliseks teaks. Kui tunnuse väärtused on pandud ritta kas kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed on kõrvuti, siis seda rida nimetatakse variatsioonireaks. Kui tunnuse väärtused on kirjutatud tabelisse, kus neile vastab nende esinemissagedus, siis seda tabelit nimetatakse sagedustabeliks. Kui tunnuse väärtusele on vastavusse seatud tema esinemissagedus protsentides e. suhtelise sagedusena, siis nimetatakse seda tabelit jaotustabeliks. Juhuslik sündmus: Sündmust, mis mingite tingimuste korral võib toimuda või mitte toimuda nimetatakse
üldkogum. · Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse. · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Arvjoonis andmete esitamise graafiline viis, mis aitab neid paremini analüüsida ja nähtuste olemusest aru saada. · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _
TARBIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 10.klassid Teemad on seotud isikumajandusega mida see tähendab? KES ON TARBIJA? arutelu TARBIJAKAITSESEADUS peab tagama tarbija õiguste kaitsmise Eestis. GARANTII? arutelu KOHUSTUSLIK NÕUE arutelu https://www.riigiteataja.ee/akt/28619 ÕIGUS vs KOHUSTUS arutelu/näited. Sinu kui tarbija põhiõigused on (tarbijakaitseseadus): 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral; 6) nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahj...
jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud. Hundid murravad maha haigeid või vigaseid loomu ning piiravad näriliste ja sõraliste arvukust. 1.4 Ökosüsteemides toimuvad muutused 1. Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks? Stabiilseks nimetatakse populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. 2. Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast? Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse, kahanevas aga suremus sündimuse. 3. Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega? Üks ökosüsteem võib asenduda teisega kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast ja muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 4. Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit.
5743,08 Funktsiooni Match otsimise reziimid 0 - kindla väärtuse otsimine. Väärtused vektoris ei pea olema järjestatud. Kui vastavat väärtust ei le veateade #N/A - määramatus. 1 või puudub - vahemiku otsimine. Eeldatakse, et väärtused vektoris on järjestatud kasvavas järjeko väärtusega võrdne väärtus puudub, tagastatakse otsitavale lähima väiksema väärtuse järjenumber. -1 - vahemiku otsimine. Eeldatakse, et väärtused vektoris on järjestatud kahanevas järjekorras. NÄIDE Paigalduse hinnasoodustused alates näidatud pinnast Liigid/m2 0 100 150 200 Laminaat 0% 5% 7% 10% Meetrid jrk (abi) funktsioon Soodustus Meetrid MATCH funktsioon INDEX 110 2 5%
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ü...
nt. Pisa, kaitsefunktsioonis pakkus torn viimast varjupaika · varasemates romaani kirikutes lame palklagi, pikapeale õpiti tegema silinder ja ristvõlvi, lisati vööndkaared, romaani kirikutel paksud seinad · sissepääse ehk portaale oli tihti kolm, keskmine suurim kõik läänes, perspektiivportaal nagu kahanevas järjekorras portaalid, portaalid olid dekoreeritud ROMAANI STIIL · olulisem tunnus ümarkaar · kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne · Bütsantsi mõjud · ilmalikud tagaplaanil üks kuulsamaid Wartburg Eisenachi juures (ma käinud, jejejeje) :D GOOTI STIIL · tekkis tänu teravkaarele (suudab kanda suuremat raskust), roidvõlvile (vähendas lagede raskust),
· Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või
1 Struktuurne – kvalitatiivselt ühetüübiliste rühmade seesmise struktuuri uurimiseks (nt autode rühmitamine remontidevahelise aja jooksul läbisõidetud tee pikkuse järgi). 5) Kogutud andmed moodustavad statistilise rea, mida korrastatakse, rühmitatakse, leitakse nendele statistilised karakteristikud, moodustatakse tabelid ja diagrammid. Variatsioonirida – tulemus, kui statistilises reas korrastatakse andmed nende väärtuste kasvavas või kahanevas järjestuses. Aegread (kronoloogilised read) – koosnevad andmetest, mis iseloomustavad nähtuse ajalist muutumist. Jagunevad: momentrida – iga liige seotud kindla ajamomendiga. perioodrida – iga liige seotud mingi ajavahemikuga. Intervallitud variatsioonireas on kasvavalt või kahanevalt järjestatud elemendid koos nende esinemissagedustega. Sageli lisatakse kümnendmurruna või protsendina esitatud suhteline sagedus, mis näitab elemendi osatähtsust uuritavas kogumis.
ehk esimese rea asukohta ei muudeta, vastasel juhul olgu valitud Päisereata (ingl. No header row). Tingimuse Sortimisalus (ingl. Sort by) esimesest rippmenüüst leiad veergude pealkirjad, millise veeru järgi soovid sorteerida. Rippmenüüga Tüüp (ingl. Type) saad määrata, kas veerg sorteeritakse teksti (ingl. Text) või arvavaldise (ingl. Number) järgi. Tõusev järjestus (ingl. Ascending) – kasvavas järjekorras: 0 9, A Z Laskuv järjestus (ingl. Descending) – kahanevas järjekorras: 9 0, Z A Tabelit saab sortida kuni kolme erineva lahtri järgi (Sortimisalus, Järgmine alus ehk ingl. Then by ja Järgmine alus), põhiline sortimine toimub tingimusega Sortimisalus valitud lahtri järgi. Teksti on võimalik sortida ka väljaspool tabelit, seejuures peab sorditav nimekiri olema vormindatud samal viisil nagu tekst, mis muudetakse tabeliks, st varustatud Word-ile sobivate andmeeraldajatega, ka ei tohi nimekirjas olla tühje ridu. Arvutamine tabelis
niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid.Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber.Hiljem lisandus teisigi ruume ja Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja paikadega rajatis.Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitised Vana Riigi ajal olid aga püramiidid, mis olid mõeldud vaaraodele.Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal.Haudehitise püramidaalne vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa etendada päikesejumala Ra kultus üks Ra sümboleid oli püramidaalne kivi.Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised , mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainvntari jaoks. Püramiidide ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis tavaliselt asus maapinnast madalamal, käigud suleti ja peideti pärast matust
· Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või
· Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähisx. · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min
Nende kaartide puhul on tegemist teatud tunnuste klassifitseerimisega, kus muutuja väärtused on jagatud vahemikesse kindlaksmääratud põhimõtte järgi. Iga vahemik on kujutatud eri mustri või värvitooniga. Sümbolkaardil kuvatakse kindlaks määratud kaardiobjektid vastavalt muutuja väärtusele. Tavaliselt kuvatakse objektid sümbolitena ja on erineva suurusega. Väärtusi saab kajastada kasvavas või kahanevas reas. Jaguneb: Märgikaart; Diagrammkaart; Lokaliseeritud diagrammkaart. Isaritmilinekaart annab kolmemõõtmelise ettekujutuse tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. Jaotakse kaheks: Isomeetrilised kirjeldavad nähtusi, mis asuvad mingis kindlas; Isopleetilised kirjeldavad nähtusi, mis levivad mingil alal. Punktkaardil esitatakse nähtusi kaardile paigutatud punktide abil
kassas tuvastada koodilugejate e skännerite abil. o Keskmised toiteväärtused 100 g toote kohta. Laboratoorselt määratud või kirjandusest võetud toote rasva-, valgu, niiskuse ja tuhasisaldus, millest ümberarvutuskoefitsiente kasutades saadakse toote energiasisaldus. o Koostis. Koostisesse tuuakse ära kõik toote valmistamisel kasutatud koostisosad kaalu järgi kahanevas järjestuses. Kui koostisosa esineb toidu nimetuses, siis peab selle koguse protsentides välja tooma. Koostisosi, mille sisaldus on alla 2% võib esitada suvalises järjekorras muude koostisosade järel. o Säilitada +2 +6 °C, toote säilitamistingimused, mil on tagatud toote säilimine "kõlblik kuni" kuupäevani o Tootja: valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress
protsendilise osatähtsusega suurenenud väljarände tõttu selles eluetapis, kus siirdutakse mujale majandusliku kindluse saamise eesmärgil. Lisaks neile erinevustele võib tuua ka üldistuse, et mehi on Viljandi maakonnas vähem kui naisi. 2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%. 1.3 Sündimus Viljandimaa laste arv on viimase kahekümne aasta jooksul jätkuvalt kahanevas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 , siis tänaseks on see langenud vaid 9 piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on sündimus üle rahvastiku taastetasemest (2,5). 2009. aastal on keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tervelt 1 lapse võrra madalam ( 1,4) ja samas kõvasti allpool rahvastiku taastetaset.
tegemise meetodeid Üldkogum - objektide hulk, mille kohta tehakse teaduslikult põhjendatud järeldusi Valim - uurimiseks valitud üldkogumi osa Tunnus - omadus, mille põhjal uuritakse objekti Sagedustabel - tabel, mis näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse Jaotustabel - tabel, mis näitab tunnuse väärtuse suhtelist esinemissagedust Statistiline rida - tunnuse väärtuste järjestamata rida Variatsioonirida - tunnuse väärtuste rida kasvavas või kahanevas järjekorras Mood - variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige (Mo) Mediaan - variatsioonirea keskmine liige (Me) Aritmeetiline keskmine - tunnuse keskväärtus ( x ) Hälve - variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuste vahe Dispersioon - hälvete ruutude aritmeetiline keskmine ( 2) Standardhälve - ruutjuur dispersioonist ( ) Variatsioonikordaja - standardhälbe ja keskväärtuse suhe (V) Arvutusteks kasutan järgnevaid valemeid:
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku tarbimisest
.. Sorteerimiseks märgi ära oma tabel, välja jäta järjekorra nr ja summa rida. Vali Data menüüst Sort... 7 Avanevast aknast saad valida, mille järgi Sinu andmed sorteeritakse. Tabeli pealdises olev tekst on näha Sort by (ingl. k. sorteeri millegi järgi) valikute all. Vali siit Kuupäev. Kõrvalt saad valida, kas Sa soovid sorteerida kasvavas järjekorras (1,2,3,....) või kahanevas järjekorras (10, 9, 8......9) . Kui mõned sisestused on sama kuupäevaga, saad määrata teisena sorteerimis-tingimuse Then by. Lõpuks vajutad nupule OK . Salvesta oma töö ja igaks juhuks tee ka varukoopia File menüüst Save As... käsuga. Koopia failile pane teine nimi. PRINTIMINE - PRINDI EELVAATUS Kui soovid oma päevaraamatut ka välja printida, peaksid kõige pealt vaatama prindi eelvaatust Print Preview .
juuksehooldusvahendid (juuksevärvid, -geelid), deodorandid, beebitooted, vanniõlid, vannivahud, vannisoolad, kehavõid ja muud sarnased tooted. 1. Koostisained Kosmeetikatoodete pakendil peavad olema märgitud kosmeetikatoote koostises olevad ained. Koostisainete loetelu algab sõnadega "Ingredients" ("koostisained"). Koostisainete loetelus märgitakse kõik need, mille sisaldus on suurem kui 1% ning nende sisalduse kahanevas järjestuses, lähtudes koostisainete massist tootesse lisamise momendil. Mõned ained, mis võivad põhjustada riski tervisele, kuuluvad eripiirangute alla. Mõnda neist on keelatud kasutada kosmeetika- ja hügieenitoodetes, teise osa kasutamine on lubatud teatud piiratud kontsentratsioonides või on kaetud teiste piirangute või kasutamistingimustega. Säilitusainete, värvainete ja UV filtrite osas on lubatud kasutada ainult määruses välja toodud aineid.
kaks moodi: 2 ja 3 Question 4 Milline(sed) järgnevatest on variatsioonirida(read)? Incorrect Select one or more: Mark 0.0 out of 5.0 1, 5, 3, 6, 7, 4, 8, 9 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 9, 8, 6, 3, 5, 1, 7, 4 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 1 Variatsioonirida on järjestatud rida kasvavas või kahanevas järjestuses. Kasutatakse näiteks asendikeskmiste leidmiseks. The correct answer is: 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 1, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 Question 5 Variatsioonikoe tsient näitab, mitu protsenti moodustab ... Correct Mark 5.0 out of 5.0 Select one: aritmeetiline keskmine standardhälbest standardhälve mediaanist
Ralph Kui ta ja teised saabuma saarel, Ralph muutub kiiresti peatoimetaja grupp, mitte mni karm, vljendunud vi fsiline tegevus, kuid olles valitud. Ralph on kirjeldatud kui "otsesus telist juhtimist". Ralph esimene suur otsus, et nad on "sai otsustada, kas see on saar". Prast Ralph, Jack, ja Simon avastavad, et nad on testi "asustamata saarel", Ralph nitab, et tulekahju plema, sest "kui laev juab saare lhedal nad ei pruugi mrgata meid". Kuid lpus raamat ta unustab esialgne phjus silitada tulekahju. See on tpiline kurnav mju korruptsiooni isegi targemaid meeles. Ralph vib tunduda thendab hsti, kuid sageli tema kinnisidee on populaarne vidab teda ja ta on prdunud kiusamine Piggy taastada oma vimu. Ikka, keset kiki saare kaos, tuleb mrkida, et Ralph on kalduvus olla viisakas ja loogiline pingelisemaid hetki, niteks siis, kui lapsed on kohustatud uurima Castle Rock, Ralph vtab kaasa hoolimata sellest, et karda "metsalise". Ralph on mnikord ...
muutumatu. Iga impulsi saabumisel C-sisendisse läheb loendur järgmisesse olekusse. Loendurit saab nullida ja viia ükskõik millissesse olekusse. Loenduril võib olla paralleellaadimise võimalus. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatavad parameetrid: Loendamise seaduspärasus Moodul võib olla , kus n on järkude arv, kuid mitte alati Kahendloendurite korral, kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas Kas loendur on sünkroonne või asünkroonne Kas loendur on järjestikülekandega või paralleelülekandega Sünkroonsed kahendloendurid Järjestikuülekanne – trigeri sisendi väärtus levib kõikide nooremate järkude kaudu. Paralleelülekanne – kõigile trigeritele arvutatakse sisendite väärtused eraldi ja ülekanne ei läbi kõiki nooremaid järke. Kahendloendur võib arvutada ka kahanevas suunas. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut
KURI- KUURI- KUURI 27. TÄHESTIKUMÄNG VUNK- kaardi portsud õpilastel rühmades käes. (Kaarte nii palju, kui palju õpilasi rühmades) HALL ILVES · Panna tähed tähestikulisse JALUTAS KENA järjekorda. LEOPARDIGA · Koostada etteantud tähtedest tähestikulises METSAS. järjekorras põnev lause (Laiendatud lause). · H I J K L M Järjestada arvud kasvavas/ kahanevas järjekorras. 28. ÄMBLIKUVÕRK Lapsed on ringis. Üks laps ütleb mõiste/ lause/ alustab juttu ja läheb lõngaga vabalt valitud lapse juurde. Jätkab teine laps samaga. Kokku tuleb ämblikuvõrk. Raskusastet saab suurendada, kui liikuda tuldud teed tagasi ja öelda eelneva lapse mõiste/ lause. 29. TUNNE REEGLIT! I JA J Maas on erinevad pildid, mille peal on i ja j- ga sõnad. Õpilased koguvad pilte etteantud juhise järgi: · J erandlik reegel (Ojja, majja)
Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse Statistics: võimalus tellida muutuja(te) kohta statistikuid (kvartiile-min/max, keskmist, standardhälvet jne) – ainult rangelt arvandmete korral! Charts: võimalus tellida muutuja kohta graafikuid (histogrammi) Format: peamiselt muutujate järjestus (ei taha koos histogrammiga töötada): Ascending values: muutuja väärtuste kasvavas järjekorras Descending values: sama kahanevas järjekorras Ascending counts: muutujad esinemissageduste suurenevas järjekorras Descending counts: sama kahanevas järjekorras Tulemuseks saame Output-aknasse taolised tabelid: Kodakondsus Valid Cumulative
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
