08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoü...
Piisaski sellest, kui olite üldkujul kirjeldanud, et mida käesoleva ülesande kontekstis see tootmisfunktsioon tähendada võiks. b) Selgita, kuidas sellise tegevusega on seotud kahanev tulukus. Eeldame, et käesolevas ülesandes kirjeldatud tootmise seisukohast on näiteks tööjõud muutuv sisend ja maa ning kapital on fikseeritud sisendid. Sellisel juhul kasutame kahaneva tulukuse selgitamiseks tööjõu piirtoodangu (mõnes õppevahendis ka piirprodukt) mõistet. Tööjõu piirtoodang iseloomustab, kuidas muutub ∆𝑄 tootmismaht kui muutub tööjõu hulk: 𝑀𝑃𝐿 = ∆𝐿 Kui lisanduva töölise piirtoodang ületab eelmise töölise piirtoodangut, saab rääkida kasvavast piirtootlikkusest. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga on tegemist kahaneva piirtootlikkusega. Lisades üha uusi töölisi, saame küll suurendada tootmismahtu, ent iga
suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) vahel? ATC = AVC + AFC 14. Toodangu kogus/töötajate arv 15. töötaja piirtoodang = Toodangu kogus toodangu kogus ühe töötaja võrra vähem puhul. 16.Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud : 3 töötajat.
samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega. a) Õige b) Vale 10. Keskmine toodang kasvab kuni piirtoodang on suurem kui keskmine toodang. a) Õige b) Vale 11. Kapitali piirtoodang on alati kõrgem kui tööjõu piirtoodang. a) Õige b) Vale 12
Kui p=40, siis ettevõte toob turule 2 ühikut kaupa. 3 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 3. Alljärgnevad väited on väärad, kuidas võiksid kõlada tõesed? Siin tuleks rõhutada, et oluline on mõista asja sisu, mitte õppida pähe definitsioone! Näiteks: Firmateooria põhisisu on juhtimisprotsesside kaardistamine ettevõttes. Firmateooria ei tegele ettevõttesiseste juhtimisprotsesside analüüsiga. Piirtoodang väljendab ettevõtte tootmisvõimsust. Ressursi piirtoodang väljendab ühe ressursi täiendava ühiku kasutamise arvel saadavat toodangulisa ceteris paribus Sama tootmistehnoloogia korral ei ole tootmisfunktsioon ja kulufunktsioon omavahel seotud. Kulufunktsioon kirjeldab seost tootmiskulu ja toodangu mahu vahel tingimusel, et ressursid on tootmisprotsessis kasutatud ratsionaalselt (saadud maksimaalne kogus toodangut, mille
a f 5 16 0 1 2 3 4 5 Töö Joonis 6.1 Kogutoodang Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. Tööjõu piirtoodang on tööjõu hulga üheühikulisest muutusest tingitud kogutoodangu muutus, kapitali fikseeritud koguse juures. Kampsunikuduja tööjõu piirtoodangut iseloomustab joonis 6.2. Suurendades tööjõu hulka ühelt tööliselt kahele suureneb väljalase 4 kampsunilt 10 kampsunile. Muutus kogutoodangus on 6 kampsunit. Joonisel 6.2 olevas tabelis on välja arvutatud kogutoodangu muutused, mis tulenevad tööjõu hulga muutumisest. Jooniselt on näha, et mida
Kogutoodangut saab esitada kogutoodangu kõvera abil. Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ning muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu. Kogutoodangu kõver on kantud joonisel 8.1 ning tähistatud TP. Joonis 8.1 Kogutoodangu kõver 46 Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. Tööjõu piirtoodang on tööjõu hulga üheühikulisest muutusest tingitud kogutoodangu muutus kapitali fikseeritud koguse juures. Kampsunikuduja tööjõu piirtoodangut iseloomustab joonis 8.2. Suurendades tööjõu hulka ühelt tööliselt kahele, suureneb väljalase 4 kampsunilt 10 kampsunile. Muutus kogutoodangus on 6 kampsunit. Joonisel 8.2 olevas tabelis on välja arvutatud kogutoodangu muutused, mis tulenevad tööjõu hulga muutumisest
1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600 d) 650 Ülesanne 4.5 Ettevõte toodab diivaneid. Toodetud diivanite kogus (kogutoodang) sõltub kasutatava oleva ehitise pindalast ja tööjõust. Tabelis on toodud diivanite kogutoodang (TP) ühe kuu jooksul erineva arvu töötajate korral: L M2 TP ATP MP 0 100 0 1 100 10 2 100 25 3 100 45 4 100 68 5 100 95
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esit...
- mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes Piirtoodang - Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud sisendi suurenemisest ühiku võrra Keskmine toodang - Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kulud - Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu
b) (hoonete) amortisatsioonierialdised 47. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu on 240, sh. Kogupüsikulu on 100, siis on: a) Keskmine püsikulu 10 ja keskmine kogukulu 14 b) Keskmine muutuvkulu 14 ja keskmine kogukulu 24 48. Firma kohta on olemas tabel: Töötajate arv 1 2 3 4 5 6 Kogutoodan 3 8 12 15 17 18 g Neljanda töötaja piirtoodang ehk piirprodukt on: a) 3 b) 3,73 c) 4 d) 15 49. Eelmise tabeli järgi on nelja töötaja keskmine toodang: a) 3 b) 3,75 c) 7 d) 15 50. Mis alljärgnevast suurendab firma keskmist kogukulu: ** a) Püsiressursi hind c) mitte ükski neist? b) Palga tõus 51. Mis alljärgnevast suurendab firma keskmist kogukulu: **
Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk omaniku tulu suurendamine. KASUM=KOGUTULU KOGUKULU Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP). Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP). Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmise sisendite (maa,tööjõud,kapital) hulka. Kogutulu (TC) ettevõtte kõigi kulude summa.
· Pakkumisseadust mõjutab müüjate või tootjate arvu muutus, tootmise piirkulus, · Elastne nõudlus nõudlus ei ole püsiv, hooajaline, nt: jäätis. · Jäik nõudlus kogu aeg ostetakse sama suures koguses ühte kaupa. 5. Kahaneva tootlikkuse seadus ehk toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele lisatakse üha enam muutuvressursse, hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirtoodang vähenema. 6. Majandusringluse 3 sektorit : · Ettevõtted · Kodumajapidaja ehk rahvas · Riik 7. Turustruktuurid ( täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol, monopol) · Täiskonkurents ühetaoliste toodete turg paljude ostjate ja müüjatega, kellest keegi pole hinna mõjutaja ja kellel pole täielikku ülevaadet turuhindadest. Enamik poode.
vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste
PIIRKASULIKKUS e MARGINAALKASULIKKUS MU = TU / Q , kus MU piirkasulikkus, TU kogukasulikkuse muut, Q tarbitava hüvise koguse muut. PIIRKULU e MARGINAALKULU: MC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP, kus MC piirkulu e marginaalkulu, TC ettevõtte kogukulu muut, TP kogutoodangu muut (kui toodang muutub ühe ühiku võrra), TVC muutuvkulu muut, TFC püsikulu muut. (TP = 0-iga püsikulud ei sõltu toodangu muutumisest lühiperioodil.) PIIRPRODUKT e PIIRTOODANG: MPL = TP/L, TP kogutoodangu muut, L- töötajate muut PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMP VMP = MP x p, kus MP ressursi piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind PIIRTULU e MARGINAALTULU MR: MR = TR / TP realis = TR / Q realis, Kus MR piirtulu e marginaaltulu, TR kogutulu muut, TP realis kogutoodangu muut (realiseeritava), Q realis koguse muut (realiseeritava) SULGEMISHIND P sulgemis = AVC min = MC, kus P sulgemis sulgemishind, AVC min
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hi...
Kuju sõltub tootmistegurite hinnast ning selle kaugus koordinaatide algpunktist toomisteguritele tehtavatest kulutustest c. Samakulujoone võrrand on analoogne eelarvejoone võrrandiga. wL +rK=c Alternatiivkulu- ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidega teenida. Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu. Keskmine toodang AP- ühe kulutatud teguriühiku kohta. APl= q/L (või K) Kogutoodang jagada kulutatud teguripanusega. Kui ettevõtte tootlikkus on maksimaalne, siis ka keskmised tootmiskulud on minimaalsed.
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
teguri(tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Toodangu maht- valmistatud toodangu kogus. Tootmiskoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunksiooniks q=F(K,L). Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat- milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang,mis näitab kuidas muutub toodangu maht, kui konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta. Konstantne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb
LOENG 1 Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika. Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse...
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õ...
kulud. Püsiressursid ressursid, mille kogus ei sõltu toodangu kogusest (maa, territoorium, valveteenistus, hoone, rajatis, seade). Muutuvressursid nende kogus sõltub toodangu kogusest (materjalid, tööjõud, elekter). Koguprodukt (TP total produkt) kindlate ressursside hulgaga toodetud toodang Keskmine produkt (keskmine toodang, AP average product) ühe sisendi ühiku kohta (nt toodang ühe töötaja kohta) Piirprodukt (piirtoodang, MP marginal product) ehk piirtoodang Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos tuudangu mahu muutusega. Kogukulud (total cost, TC)=FC+VC Tabeli analüüs: firma lühiperioodi kulud (vist õpikust lk 36 näide...) Kui TP=0, TC=FC. Piirkulu (MC marginal cost): MC= (TC)/ (TP) Ehk MC= (VC)/ (TP). Näitab, kui palju tuleb kulu juurde täiendava ühiku toodangu tootmiseks. Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat). MC = 25
sisend-panus, kui teise teguri (tööjõu) sisendpanus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused tegurite ostmiseks ei muutuks. Tootmisfunktsioon Ettevõtte väljundiks on hüvis koguses q (toodangu maht). Tootmisfunktsioon q F ( K , L) määrab maksimaalse hulga väljundit, mida on võimalik toota konkreetse sisendikomplekti korral. Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat. Teguri piirtoodang (MP -- marginal product) näitab, kui palju muutub toodangu maht ühe teguri koguse suurendamisel ühe ühiku võrra teise teguri mahu samaks jäädes. Keskmine toodang (AP -- average product) ühe kulutatud teguriühiku kohta on toodangu mahu ja teguripanuse q jagatis: q APK APL K L 8 , .
Kuna pikal perioodil on tegemist tootmisvõimsuse valimisega, siis võib väita, et pikal perioodil valib ettevõte oma suuruse. 7) Püsi- ja muutuvressursi mõiste. Sellist osa ressurssidest, mille kasutatavat kogust lühiperioodil muuta ei saa, nimetatakse püsiressurssideks (ehk kapital, K) ning seda osa, mille kasutatavat kogust saab lühiperioodil muuta muutuvressurssideks (ehk tööjõud, L). 8) Kogutoodang, keskmine toodang, piirtoodang. Lühiperioodi käsitlus 18 Teguriühik – tööjõud; delta – muutus TÖÖJÕU KOGU-TOODANG KESKMINE PIIR- KOGUS (L) (TP) TOODANG (AP) TOODANG (MP) 0 0 0 0 10 10 1 10
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste
vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste
mujale. Ev saab normaalkasumit juhul, kui arvestuslik kasum katab kaudsed kulud. 12 KESKMINE KOGUTOODANG (PRODUKT) ATP TP APL = ATP L = L PIIRTOODANG (PRODUKT) MP TP MP L = L KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUE SEADUS / KAHANEVATE TULUDE SEADUS (SR) TP joone tõus = 1, siis MP on maksimaalne LR tootmisvõimalused PÜSIV e KONSTANTNE MASTAABIEFEKT (constant returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju
Nendeks on maa, kapital ja töö. 26.Tootmisahel 27.Piirtootlikkus - Piirtootlikkus on täiendav toodang, mida saadakse, kui ressurssi kasutatakse ühe ühiku võrra rohkem (ceteris paribus). 28.Kahaneva Piirtootlikuse seadus - Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütlebki, et kui kindlale hulgale fikseeritud ressurssidele (põhivarale) lisatakse täiendavaid muutuvressursse (töötajaid), siis teatud punktist alates hakkab piirtoodang (tootlikkus) vähenema 29.Alternatiivkulu - Majandusteadlased võtavad kuluna arvesse ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Ettevõtjad seda oma raamatupidamises arvesse ei võta. 30.Kasumi maksimeerimise tingimus täieliku konkurentsi korral. Täieliku konkurentsi tingimustes on firma kasum maksimaalne, kui piirkulu = piirtulu = toote hind.
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootl...
Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele? o Mida toota ja missugustes kogustes? o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte
Mudel on objekti lihtsustatud kujutis, millest vähemalt mõned objektid või süsteemi omadused on eemdaldatud. Modelleerimine- nmudelite loomise ja kasutamise protsess Materiaalne ehk aineline modelleerimine – toiming, mille tulemsena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi, dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid Kujutlusmudelid põhinevad intuitiivsel ettekujutlusel reaalsest objektist (sõnaline selgitus, definitsioonid). Märkmudel on objekti mõtteline mudel, mis on esitatud teatud märgisüsteemis (valemina, joonisena, tabelina, graafikuna) Matemaatiline mudel – märkmudel, mis originaali uurimine taandub matemaatiliste seoste uurimisele. Optimeerimismudel võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning juhtimiseesmärgi saavutamist piiritlevate kitsendustega. Stimuleerimismudel võimaldab saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta tulenevalt majandusprotsessi ee...
kasutatakse ja millises proportsioonis. Seega võib erinevate ettevõtete toomisfunktsioon olla erinev. Veel tuleb tähele panna, et tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang (MP - marginal product), mis näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tootmistehnoloogiaga on seotud ka mastaabiefekti mõiste. Kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi (sama) arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangumaht. Kui toodangumaht suureneb samuti seesama arv korda, siis mastaabiefekti ei ole.
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootli...
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljun...
50 0,93 60 0,83 80 0,95 60 1,05 70 0,90 90 1,05 a) leia pika perioodi keskmised kulud järgmiste koguste korral: Q 10 20 30 40 50 60 70 80 90 b) Täida alltoodud tabelist piirtoodangu lahter: Töötajate arv ,N Toodang,TP Piirtoodang, MP 1 0 0 2 8 8 3 18 10 4 25 7 5
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
See samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. 30. Selgitage piirtoodangu ja rahaühiku piirtoodangu mõisteid ning nende erinevusi. Mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist võib nim rahaühiku piirtoodanguks. See näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. 31. Kuidas leitakse ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht? Kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga. 32. Miks ja mille poolest erinevad ettevõtte lühiajaline ja pikaajaline pakkumiskõver? Kuna lühikest aega on võimalik, et müügituluga jäetakse ära vaid muutuvkulu ja
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba ...
töötaja kohta keskmiselt vastab 25 kg toodangut. Sellist näitajat nimetatakse keskmiseks toodanguks (average product, AP). AP näitab, kui palju keskmiselt ühe ühiku tootmisressursi kohta on firma toodangut tootnud. Kui suurendada tööressurssi ühe ühiku võrra (palgatakse juurde üks tööline) ning selle tulemusena kogutoodang kasvab 550 kg-le, siis piirtoodang on 50 kg. Seega piirtoodang (marginal product, MP) mõõdab kogutoodangu suurenemist, kui suureneb tootmisressurss ühe ühiku võrra. TP MP AP MP AP Tööjõud Tööjõud Joonis 16. Kogu- ja piirtoodang
Samale järeldusele võime jõuda vaadeldes mitte kulusid, vaid hoopiski saadavat tulemit. Nn kahaneva tulu (toogi) seadus (law of diminishing returns) näitab, et kui suurendada ühe tootmisteguri hulka ja jätta teiste tegurite suurus muutumatuks, on tulemuseks järjest kahanev toodangu juurdekasv. Sisuliselt kinnitab nimetatud seadus väidet, et teatud punktist alates hakkab muutuva sisendi (näiteks tööjõu) piirtoodang kahanema. Seega, kui tootlike ressursside kasutuselevõtmise alternatiivkulu ületab sellest saadava tulu, ei ole see parim viis tootmistegurite kasutamiseks. Valikute tegemisel, kes, milline tootja peaks spetsialiseeruma millise toote valmistamisele, võib kasutada nii absoluutse kui ka suhtelise eelise printsiipe. Nn absoluutse eelise teooria formuleeris 1776. a. soti majandusteadlane Adam Smith (1723-1790). Absoluutse eelise teooria kohaselt võivad erinevad tootjad (tavakäsitluses
valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. (AP, ATP) keskmine produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust: Piirprodukt e piirtoodang on täiendav toodang (MP), mida saadakse tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel. Tootmine ettevõttes lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Seda tuntakse ka kui kahanevate tulude seadust. Tootmist analüüsides eristatakse nelja ajaperioodi: väga lühike ajaperiood e hetkeperiood lühike periood e lühiperiood pikk periood väga pikk periood e ülipikk periood Lühiperiood (SR, short run) on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks
Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutub optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. Selles punktis on samakulujoon samatoodangukõvera puutujaks, samatoodangukõvera puutuja tõus ja samakulujoone tõus on võrdsed. Tegurihindade suhe võrdub tegurite piirtootlikkuse suhtega ehk kummagi teguri ühe ühiku lisamisel lisandudud toodangumahtude suhtega. Nisugune toodangumaht, mille korral kasumi muutus koguse muutudes (piirkasum) on null Rahaühiku piirtoodang mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis. Näitab toodangu mahtu, mis lisandub kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Opt komplekti puhul on mõlema teguri viimase ühiku lisandumisel lisandunud toodangumaht rahaühiku kohta sama. Kulufunktsioon näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguse seost (iga toodangukoguse tootmiseks kasutatakse olemasolevates tingimustes optimaalset tegurikomplekti)
absoluutne halvemus suhteliselt suurim). 1936. aastal täiendas. G. Haberler suhtelise eelise käsitlust alternatiivkulude kontseptsiooniga, mille kohaselt riigil, kus mingi kauba tootmise alternatiivkulu on väikseim, on sellise kauba tootmises suhteline eelis. 23. Th. R. Malthus ja tema turu ülerahvastuse teooria. Thomas Robert Malthus (1766-1834) oli inglise vaimulik, teoloog, majandusteadlane Teened: SKP arvutuste tegemine, (töö)väärtusteooria, kahanev piirtoodang, agregeeritud nõudlus. Rahvastikuteooria (rahvastik kasvab tavaliselt geomeetriliselt (1,2,4,8,16,32 jne), toiduainete tootmine aritmeetiliselt (1,2,3,4, jne). Kontrollimeetodid: • tõkestavad (moraalsed piirangud, inimesed kes ei saa endale lapsi lubada, peavad neist loobuma) ja • positiivsed (vaesus, tulekahjud, katk, sõda jne). Ajastu vastuolud • Süvenev vaesus ja tööpuudus, mida nende probleemide vastu ette võtta • Viljaseaduste probleem (kõrged viljahinnad ja maarendid)
· Sisuliselt on tegemist suhtarvuga, mis näitab piimatoodangu vähenemist võrreldes päevase piimatoodangu maksimumiga mingi ajavahemiku jooksul. · Kui laktatsiooni püsivus on 10% kuus, siis tähendab see piimatoodangu vähenemist 90%-ni maksimumist kuu aja jooksul. · Kogu laktatsiooni püsivuse hindamisel kasutatakse laktatsioonikõvera püsivuse indeksit (laktatsiooni täisväärtuslikkuse indeks), mis arvutatakse laktatsiooni kogutoodangu jagamisel piirtoodanguga. Piirtoodang on teoreetiline piimakogus, mida lehm lüpsaks laktatsiooni jooksul, kui iga päeva toodang oleks võrdne päevase piimatoodangu maksimumiga · Lehma negatiivse energiabilansi ajal võetakse kahe esimese laktatsioonikuu intensiivseks piimaloomeks vajalik energia osaliselt lehma kehasse ladestunud rasvkoe arvelt. · Selle tagajärjel alaneb märgatavalt kehamass, mis suuretoodangulistel ja üle 600 kg
c) on kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga; d) on alates teatud punktist tarbija piirkasulikkus igast täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 15. On teada: Firma töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 Toodangu kogus 0 40 90 126 150 165 180 1. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: a) kuues töötaja; b) neljas töötaja; c) kolmas töötaja; d) teine töötaja. 16.Ülesande 15 andmete alusel, kui suur on kuuenda töötaja piirtoodang: a) 180 ühikut; b) 30 ühikut; c) 15 ühikut; d) negatiivne 17. Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud: a) kuus töötajat b) viis töötajat; c) kolm töötajat; d) kaks töötajat. 18. Joonisel kajastavad kõverad 1, 2 ja 3 vastavalt: a) keskmise produkti (AP), piirprodukti (MP) ja kogutoodangu (Q) kõveraid; b) MP, AP ja Q kõveraid; c) Q, AP ja MP kõveraid; d) Q, MP ja AP kõveraid. 19. Joonise 1 kohaselt: a) kui MP = 0, on Q maksimaalne; b) kui MP > AP, siis AP kasvab;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
