Töötuse määr(%) 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Riigid Eesti 12,40 10,30 10,00 9,70 7,90 5,90 4,70 Läti 12,90 12,20 10,50 10,40 8,90 6,80 6,00 Suurbritannia 5,00 5,10 5,00 4,70 4,80 5,40 5,30 Inflatsioonimäär (THI põhine) Riigid Eesti 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 Läti 2,5 2,0 2,9 6,2 6,9 6,6 10,1 Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100 Läti 7700 8400 9...
detsembril 1991. aastal Kaart Sümboolika Vapp Lipp NSVL Vapp Venemaa majandus 1998. aasta finantskriis on majandus kasvanud. SKP reaalkasv on olnud peaaegu 50% ja keskmine aastakasv 6,8%. Venemaa majandus Venemaa majanduspoliitika eesmärk on kahekordistada reaalset SKPd 10aasta jooksul. Hetkel on Venemaa keskpangal kaks rahapoliitilist eesmärki: alandada inflatsiooni ja aeglustada reaalse vahetus kursi kallinemist Venemaa majandusareng sõltub suuresti energiasektorist. Nafta ja Gaas Nafta ja gaasisektor moodustavad rohkem kui 50% kogu kaupade ja teenuste ekspordist ja annavad kuni 40% kogu riiklikust eelarvetulust Energia ja metalli sektori osakaal on 25% riigi SKPst
100 KOKKU 1550 950 600 ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga Tabel 13.3. Eesti nominaalne ja reaalne SKP Aasta Hinna muutus Nominaalne SKP Reaalne SKP (tuh kr) (tuh kr) 1995 100 40 869,8 40 896,8 1996 233 95 275,1 55 192,1 SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi
kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
tootja 250 Vahendaja Jalgratas 500 350 150 Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet Puhas majanduslik heaolu (PUMAH)-lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest
Teises kvartalis oli õlitööstusega mitte seotud SKP kasv 0,4 protsenti ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes langes kasv 2,5 protsendile (esimeses kvartalis oli see 3 protsenti). Naela vahetuskurss on viimase kahe aasta jooksul tekitanud probleeme tööstusele ning selle majandussektori tulem väheneb. Tööstuskonföderatsiooni läbi viidud viimane kvartaliuuring näitab, et tööstuse eneseusk on langenud. Varasematel aegadel võis selle põhjal edukalt tulevast SKPd ennustada ning praegu hoiatab eneseusalduse puudus majanduse languse eest. Lisaks jaheneb kliima teenindussektoris ja tarbimises, kitsaks läheb ka tööturul. Töötu abiraha saajate hulk on tipphetkest saadik langenud 1,6 miljoni inimese võrra 1,4 miljonini, mis annab töötuse tasemeks 4,8 protsenti. Viimane tööturuuuring näitab, et tööhõive tase kasvab. Vabu töökohti on rekordilisel hulgal ning palk tõuseb, erasektoris näiteks rohkem kui 6 protsenti.
väljenduses rahvuslik puhastoodang - sisemine kogutoodang, millest on maha arvatud amortisatsioonikulutused ja puhaseksport rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga realiseerimise printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale rebatt - väljateenimata intress, mis tagastatakse laenuvõtjale laenu ennetähtaegsel maksmisel regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni
selleks eelkõige Euroopa institutsioonide, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja ettevõtjate vahelist innovatsioonipartnerlust. Innovatsiooniliit on oluline investeering tulevikku. Näiteks kui saavutame aastaks 2020 seatud eesmärgi eraldada teadus- ja arendustegevusele 3% ELi SKPst, võib see luua 2025. aastaks 3,7 miljonit töökohta ja suurendada aastast SKPd 795 miljardi euro võrra. Euroopa innovatsiooni tulemustabel mõõdab paljusid näitajaid, mida toetavad innovatsiooni ja mille järgi mõõdetakse EL innovatsioonipoliitika tulemusi. Mõõdikute süsteem on oma ajaloos läbinud ka nimevahetuse, seda on nimetatud eelnevatel aastatel ka Innovatsiooniliidu tulemustabeliks (Innovation Union Scoreboard), viimane nimetus on praegu Euroopa innovatsiooni tulemustabel (European Innovation Scoreboard). Mõõdetakse järgmisi näitajaid:
· ratsionaalsete ootuste hüpotees majandusprotsesside analüüsimisel võetakse vaatluse alla ka ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest. · reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel · reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne · reaalkurss koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes · reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga · regionaalne fond investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse · regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel · reguleeritult ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks
ratsionaalsete ootuste hüpotees - majandusprotsesside analüüsimisel võetakse vaatluse alla ka ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest. reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalkurss - koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel reguleeritult ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks
paratamatult ka euribor. Ka langetamine on kasulik nt kiire majanduskasvu ajal, mil hinnatase võib tõusa ja aitab seda “maha jahutada”. Lisaks mõjutab intressimäära ka poliitika. 11. Maksebilanns ja vahetuskurss Maksebilanss on statistiline aruanne, mis näitab mingi aja jooksul riigi poolt tehtud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Tehing residendi ja mitteresidendi vahel. Maksebilanss: • näitab välismajandusest saadud SKPd • aitab riigi välismajandusliku taseme hindamisel • näitab RKP tulu kujunemist • aitab kaasa välisvaluutakursside muutumiste selgitamisel Maksebilansi kontod on: 1) kapitali- ja finantskonto 2) jooksevkonto 3) ametlik reservkonto Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi.
allesjäänud ettevõttes toimub tehnoloogiline hüpe- füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine. SIIT EDASI ALGAB TÕUSUFAAS kus protsessid toimuvad vastupidises suunas. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. 31.Maksebilanss, jooksev konto, kapitali konto e finantskonto. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, mis fikseerib kõik teatud perioodi (tav. aasta) riiki sisse tulnud ja väljaläinud rahavood (import, eksport, tulu, väisinvesteeringud, laenud). Maksebilansi osad on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) välisvaluuta reservid 1.jooksevkonto kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja kulude ülekannete liikumist üle riigipiiri
ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil Millistel tingimustel on võimalik, tegelik SKP on potentsaiaalsest SKP suurem? üheks oluliseks faktoriks on nn. tööjõu "ülehõivatus". Tööjõu ,,ülehõivatus" tekib siis kui üliõpilased töötavad õhtuti, tehakse massiliselt ületunde, palgatakse lapsehoidjad, et minna tööle jne. Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? Eestis arvutab SKPd Statistikaamet Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud Kuidas leitakse SKP deflaator SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? kulutuste meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport
Et majandus oleks tasakaalus, peavad koguleke ja kogusüst olema ühesuurused. 8. Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP? Kumb näitaja kajastab paremini riigi majandusarengut? Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kajastab paremini reaalne SKP, sest nominaalset saab mõjutada näiteks ka inflatsioon, mis aga on majandusele hoopis kahjulik, kuid tõstab hindu ja sellega ka nominaalset SKPd. 9. Kas suurem SKP tähendab ilmtingimata kõrgemat heaolutaset riigis? Millised tegurid veel riigi heaolu mõjutavad? SKP ei võta arvesse vaba aja ja töö aja suhet, negatiivseid välismõjusid, varimajandust, kodumajapidamist. Eraldi teema on veel heaolu ja rahulolu seosed. Ei arvesta ka rahvaarvu riigis, valuutade ostujõu erinevusi jne.. 10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus
Et majandus oleks tasakaalus, peavad koguleke ja kogusüst olema ühesuurused. 8. Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP? Kumb näitaja kajastab paremini riigi majandusarengut? Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kajastab paremini reaalne SKP, sest nominaalset saab mõjutada näiteks ka inflatsioon, mis aga on majandusele hoopis kahjulik, kuid tõstab hindu ja sellega ka nominaalset SKPd. 9. Kas suurem SKP tähendab ilmtingimata kõrgemat heaolutaset riigis? Millised tegurid veel riigi heaolu mõjutavad? SKP ei võta arvesse vaba aja ja töö aja suhet, negatiivseid välismõjusid, varimajandust, kodumajapidamist. Eraldi teema on veel heaolu ja rahulolu seosed. Ei arvesta ka rahvaarvu riigis, valuutade ostujõu erinevusi jne.. 10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus
mida indiviidid tegelikult saavad. o Kui isiklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt), saame kasutatava tulu Yd. o Kasutatavat tulu kasutatakse kas tarbimiseks ja (või) säästmiseks. · Nominaalne SKP ( SKP jooksevhindades) - on jooksva aasta hindades mõõdetud SKP. o Erinevate aastate majandustegevuse võrdlemiseks ei sobi kasutada jooksvates hindades arvutatud SKPd, sest hinnad ei ole püsiva väärtusega mõõdupuu. · Seetõttu kasutatakse aastate võrdlemiseks reaalset SKPd. · Reaalne SKP on SKP püsivhindades (baasaasta hindades). o SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutuse baasperioodi suhtes. o SKP defl = (Nominaalne SKP/Reaalne SKP)*100% · Sisemajanduse koguprodukti kasv: SKP kasv = ((SKPn SKPn-1 )/SKPn-1 )*100%, kus n ja (n-1) on aastad.
Võrdub hüvise turuhind miinus teistelt tootjatelt hangitud ja hüvise valmistamiseks kasutatud materjali, pooltoodete jne maksumus. Lõpptoode on ette nähtud tarbimiseks, mitte edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Vahetoode on teiste hüviste valmistamiseks kasutatav toode. Väärtuskasv väldib mitmekordset arvestust. Tema kujunemist uuritakse rahvamajandusharude kaupa. Reaalne SKP on hinnamuutustega kohandatud SKP; mõõdab SKPd võrreldavates (baasaasta) hindades; leitakse nominaalse (jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõigi SKPsse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega
Amortisatsioon (mingi asja väärtus läks väiksemaks, omadused vähenesid) Lõpptoodang-lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused. Eksport. Vahetoodang-kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP suurus mõjutab hinnataset!!! Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust norminaalne SKP-kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP (näitab SKPd püsivates hindades, st norminaalset SKP’d on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga; norminaalne SKP – inflatsioon)- hind0 * kogus1 (25+18+56=99) Deflaator= SKP norm/ SKP real VT tabelit slaidilt Näitab mitu % on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud. SKP näitab hindade muutuste mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel. Musta ja sinise joone vahe näitab palju läheb õhku SKP SKP ja heaolu
annaabi.ee 
