Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast fir...
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aas...
Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3. Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel? V: 4. Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida? Millised on peamised vahendid turu
1.kontrolltöö MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Sügissemester 2011 1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Majandusteoorias füüsiline kapital defineeritakse kui a) loodusressursid (nt nafta, vesi, raud jne) b) madala kvalifikatsiooniga inimesed c) inimtööga valmistatud tootmisvahendid d) raha, aktsiad ja väärtpaberid 2. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. Majandusteoorias lähtutakse põhimõttest, et kõik majanduslikud subjektid käituvad ratsionaalselt. Kui ressursid on piiratud ja alternatiive on palju, siis peab iga ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Mida arenenum ja haritum on ühiskond, seda rohkem on alternatiive. Majanduse 3 põhiküsimust on: 1) MIDA TOOTA? Ettevõtte seisukohalt on see olulise tähtsusega. Lihtne vastus sellele on, tuleb toota neid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond ja tarbija vajab ja on nõus nende eest maksma. Avatud turu tingimustes, nagu Eesti majandus seda on, tulevad kõne alla tarbijad nii Eestis kui ükskõik millises välisriigis. Turule ilmuvad need kaubad, millele on ostujõuline nõudmine. 2) KUIDAS TOOTA? Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni. Selline valik sõltub tootmisvahenditest ja nende hindadest. Kui on kasutada odavat tööjõudu, siis pole m...
indiviidide ja kollektiivide vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine; 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs. 2 Uurimuse tulemused tootmises esinevate majanduslike suhete ja nende baasil kujunevate huvide ja eesmärkide ning tegevuse kohta formuleeritakse majandusteoorias: 1) majanduslike kategooriatena (hind, omahind, kasum, rentaablus jne.); 2) majanduslike protsessidena (spetsialiseerimine, intensiivistamine jne.); 3) seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena, abinõude süsteemina, jne, mis tulenevad objektiivsete majandusseaduste tunnetamisest. Tänapäeval uurib majandust majanduse üldteooria (economics). Enamlevinud on ka aine määratlus: majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside
B Joonis: Tootmisvõimaluste kõver 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu : naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus, segamajandus. 6. Mis on turg majandusteoorias? Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraldust. Turg jaguneb järgmiselt: a) kauba ja teenuste turg b) tootmistegurite turg 1) tööturg 2) maaturg 3) kapitaliturg Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. 7. Joonista nõudluskõver + mis on nõudlus?
Turg ja turuosalised Turgu saab kõige lihtsamalt defineerida kui kauplemise kohta, kus kohtuvad hüvise ostjad (nõudjad) ja müüjad (pakkujad). Laiemalt mõistetakse turu all majanduse toimimise süsteemi (korraldust), mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste (kaupade ja teenuste) ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majandusteoorias nimetatakse neid ka nõudjateks ja pakkujateks). Peamisteks turuosalisteks ehk majandussubjektideks on majapidamised, ettevõtted ja valitsus. Kui riik on avatud majandusega, st omab majandussuhteid teiste riikidega, siis lisandub neile neljanda majandussubjektina veel välissektor (teiste riikide tootjad ja tarbijad). Majandusteooria lähtub üldisest eeldusest, et erinevad majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted ja valitsus)
näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on sissetulek, tarbijate hulk, ostja ootused. 9. Pakkumine on kaupade ja teenuste hulk, mida tootjad on valmis ja võimelised kindla hinnaga müüma. 10. Pakkumise mõjurid on tehnoloogia tase, tehnoloogia tase, vajalike ressursside hinnad,
TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest. Tootmisfunktsiooni võib kajastada tabeli kujul ja graafiliselt. Vt tabel lk 125 Kui olemasolevate vahendite toodetakse maksimaalne kogus, on tootmine tehnoloogiliselt efektiivne, kui toodetakse väiksem koguprodukt, on tootmine ebaefektiivne. Majandusteoorias eeldatakse, et iga tootja lähtub oma toodangu tootmisfunktsioonist, et mis tahes sisendite kombinatsiooniga, mida ta kasutab, maksimaalne kogus toota. Isokvant tootmisfunktsiooni graafiline kujutis ehk kõver, mis näitab kõiki 2 sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. 1) Kui firma võib kauba teatud koguse toota erinevaid sisendite kombinatsioone
Ettevõtted tegutsevad hüviste turu pakkumispoolele, kodumajapidamised aga hüviste turu nõudluspoolel. Teguriturul on aga ettevõtjad nõudluspoolel ja kodumajapidamised pakkumispoolel. Avalik sektor riiklikud institutsioonid, riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted. Valitsus kontrollib kodumajapidamise ning ettevõtete turukäitumist. Tulu ringkäik Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias tulu ringkäigu mudelit. Majandussektorid Majandussüsteemi allosad on sektorid. Põhilisteks sektoriteks on turusektor ja turuväline sektor või erasektor ja avalik sektor. Esimese jaotuse aluseks on küsimus, kuidas kaetakse kulud, st kas turult saadud müügitulude arvelt või mitte. Teise jaotuse aluseks on omandivorm. Turusektor kui hüviseid ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud
Kui meil oli viisteist krooni, mille eest me ostsime kaks jäätist, siis ei saanud me selle eest osta kolme saia ega üht ajalehte. Kahe jäätise hinnaks oli tagasihoidlik kõhutäis või võimalus lugeda värskeid uudiseid. Igapäevaelus peame pidevalt arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast kasutamata jäänud võimalusest. Majandusteoorias lähtutakse põhimõttest, et ühiskonnas käitutakse mõistusepäraselt. Tegelikus elus ei pruugi see alati nii olla, sest otsuste tegemist mõjutavad hetke emotsioonid (isiklik sümpaatia, mood jpm). Olukorras, kus vahendid on piiratud ja võimalikke kulutamisviise palju, peab igaüks otsustama, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Majanduse moodustavad kõigi (üksikisikud, perekond, ettevõtted) valikud tervikuna.
kelle puhul kliendile valetamine tekitab ajuti vähem kahju kui tõe rääkimine. Turunduse tegelaste puhul sellist õigustust ei ole. Eesmärgiks on kliendile ehk ostjale kaela määrida asju ja tegevusi, mida viimasel ilmselgelt vaja ei ole. Vale on seejuures mitte eesmärk vaid vahend. Rämpsu reklaamimisele kulunud ressursside arvel õnnestuks säästa oluline osa Brasiilia vihmametsi. Teine koht majandusteoorias, mis vajaks ümberkirjutamist on nobelisti R.Solow majanduskasvu mudel. Viimane prevaleerib siiani enamuses majandusõpikutes üle maailma. Kasvu ennast defineeritakse sisemajanduse kogutoodangu kasvuna elaniku kohta. Viimane saab võimalikuks läbi säästude ja investeeringute kapitali kasvatamises tööühiku kohta. Kasvõi juba rohelisest mõtteviisist ja osooniaukudest lähtudes vihkan ma seda kohta oma loengukonspektis. Aga uut teooriat pole siiani kirjutatud.
absoluutne tulude ebavõrdsus - situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus - situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum banaanivabariik - majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist eluaegne tulutsükkel - majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel
Aavo Kokk: "Parim tegevus on see, mille tegemata jätmist kahetseme." Kahanevuse seadus Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse. Piirprintsiip Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni. Murphy seaduste kogust: "Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud." Paljude alternatiivsete käitumisvariantide olemasolu nõuab oskust neid märgata ja ka hinnata. Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum inimene, seda rohkem alternatiive tekib. Ära sea endale ise piire! 80:20 mõtteviis.
Aavo Kokk: “Parim tegevus on see, mille tegemata jätmist kahetseme.” Kahanevuse seadus Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse. Piirprintsiip Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni. Murphy seaduste kogust: “Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud.” Paljude alternatiivsete käitumisvariantide olemasolu nõuab oskust neid märgata ja ka hinnata. Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum inimene, seda rohkem alternatiive tekib. Ära sea endale ise piire! 80:20 mõtteviis.
Milline on toodangu turuhinna ning toodetava ja müüdava toodangukoguse vaheline seos? Et ettevõte valib alati sellise toodangukoguse, mille korral kasum on maksimeeritud ehk p MC , siis hetkel p 40 . Seega ettevõte müüb ükskõik millise koguse hinnaga 40 (tükikuluga võrdse hinnaga!). Kuidas seda seost nimetatakse? Pakkumiskõveraks. p p 40 40 q Kas eespool leitud tulemus on vastavuses majandusteoorias tavapärase kasvava pakkumiskõveraga? Miks? Ei. Tegu on pika perioodi pakkumiskõveraga, kuna alguses eeldatakse, et ka kapitali kogus on muudetav (ka K muutus). Kui oleksime andnud K-le konkreetse arvulise väärtuse, oleks tulemuseks olnud lühiperioodi pakkumiskõver (kasvav funktsioon: mida kõrgem hind, seda rohkem pakutakse) Tuletada lühiperioodi pakkumiskõver, kui kasutatava kapitali hulk lühiperioodil on 1.
) 13. Tootmise omahind + soovitud kasum annavad kokku toote hinna. Tähtis on arvestada, et turunduseks ja järelteeninduseks mõeldud kulu peab olema arvestatud tootmise omahinna hulka. 14. Hinnakujundusel on kaks piiri. Madalaima hinna, mida võtta saad, määrab sinu toote omahind ning kõrgeima tarbijate ostuvõime. 15. Turundussuhtluse alla kuulub lisaks laialt tuntud reklaamile brändide loomine, suhtekorraldustegevus, otsemüük jms. 16. Kaubamärgiks peetakse majandusteoorias sümbolit või märki, aga praktikas taandub see kõigile lisaelementidele, mida ettevõtte toode ja sellega kokku puutumine, sh. tarbimine, endaga kaasa toob. Organisatsioonid määratlevad oma logod, tunnuslaused, värvid, helid jne. Ka Eesti Vabariigil on oma visuaalne identiteet ja sümboolika. ( Lipp, hümn, vapp jne. ) 17. Klienditeenidus on kaubamärgi osa. Kui ettevõtte maine on tugev ja toode usaldusväärne, siis müük läheb ladusalt. On veelgi lihtsam, kui toote järele on
maksebilanss võb kaubandusbilansi defitsiitsuse korral olla ka ülejäägiga. TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19
• Põhiküsimused: mida toota? kuidas toota? kellele toota? • Majandusteaduse ülesanded: 1) majanduslike nähtuste ja nende seoste uurimine nappide hüvede jaotamisel indiviidide ja kollektiivide vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs • Tegeleb nappide ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel • Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, intensiivistamine) 3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena • Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus Majandusteooria • Põhimeetodiks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine • ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse majandusmudel; abstraheeritakse kahes
ühik toodet X tuleb loobuda ühe Y toote tootmisest. Punktis C toodetakse 2 X toodet ja selleks tuleb juba loobuda veel kahest Y toote tootmisest, seega on X-i teise toote alternatiivkulu suurem kui esimese oma. 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Traditsiooniline majandus, käsumajandus, turumajandus ja segamajandus (ressursside jaotust määravad nii riik, tavad kui ka turg). 6. Mis on turg majandusteoorias ? Turg on kauplemise koht, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad, majandusliku toimumise süsteem (korraldus). 7. Joonista nõudluskõver+mis on nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8. Millised on nõudlusmõjurid. Hind, sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbija maitse ja eelistus, tarbija ootused ja tarbijate arv tutul. 9. Joonista pakkumiskõver+ mis on pakkumine?
mahud). Siis esitab selle funktsiooni nivoojoon f(x; y) = C kõikvõimalikud tootmistegurite X ja Y mahtude paarid (x; y); kus tootmismaht on võrdne konstanduga C: Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides (x; y) on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Tehnilise asenduse piirmäär f ´x o Majandusteoorias nimetatakse avaldist tootmistegurite x ja y tehnilise f ´y asenduse piirmääraks.
(marginal utility) Kogukasulikkus (ehk TU, ing k total utility) koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest. 3. Firmateooria: firma kui tootmisüksus. Püsi- ja muutuvkulud, keskmiste kulude ja piirkulu mõiste. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist. Kasumi kujunemine. Piirkasumi ja kogukasumi mõiste. Turu tüübid ja optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Tootmise üksuseks majandusteoorias on firma e ettevõte. Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid1. Kuid mille järgi firma valib, kui palju ja milliseid kaupu pakkuda? Nii nagu tarbija eesmärgiks on oma kasulikkuse maksimeerimine, on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2
09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2
villaseid sokke müüb. Kuid turu mõiste ja nimetuse all puutume kokku ka teiste turu liikidega, milleks on näiteks väärtpaberibörs, tööturg, välisvaluutaturg ja nii edasi. Ehk siis võib kokkuvõtvalt turu definitsiooniks nimetada, et igal kaubal, teenusel, tootmisteguril on olemas oma turg. Kaupade ning teenustega tegeletakse hüviste turul kui samaaegselt tootmisteguritega hoopiski ressursside turul. [1] Siiski majandusteoorias vaadatakse turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Ehk siis turumajandusest rääkides seostame seda eelkõige majanduselu korraldamise viisiga, millest tulenevalt on turul kindlad nii öelda koostisosad kui ka toimimise loogika. Ehk siis saab väita, et turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad, kuna turu keskseks tunnusjooneks on hind. Kõige tuntumad turuga seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine ja hind. 2.1
Eesmärk selgitada (kas empiiriliste andmete või teoreetiliste konstrukt-sioonide alusel), kuidas seaduspärasused kujunevad ja prognoosida, kuidas need arenevad. Normatiivne kuidas asi peaks olema. Annab norme. Eesmärk uurida ja anda soovitusi, mida tuleks teha, et areng toimuks soovitud suunas. Ühiskonnateaduste eesmärk: seletada selleks, et kujundada. Abstraktsioon Ükski teooria ei hõlma objekti kogu keerukuses, tuleb piirduda nähtuste ja protsesside oluliste tunnustega. Majandusteoorias on kasutusel: · lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. · ceteris paribus printsiip: vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. Majanduses ei ole miski jäädav, kõik muutub ja veel kiiresti. Seetõttu on analüüs kaheks
MIKROÖKONOOMIKA 4. KONKURENTS1 4.1. Turutasakaal täieliku konkurentsiga (ideaalsel) turul Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid
laffer'i kõver - kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel optimaalne maksumäär - laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu vaesuslõks -progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks banaanivabariik - majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte detsiiljaotus- puhul kuulub igasse gruppi kümnendik peredest või elanikkonnast kvintiiljaotus- puhul vastavalt viiendik peredest absoluutne tulude võrdsus - situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne tulude ebavõrdsus - situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile
Majandusteooria kordamisküsimused 1. Milleks on majandusteoorias vaja lihtsustavaid eeldusi? Millega tuleb lihtsustatud mudeli tõlgendamisel arvestada? Kuna meid ümbritsev ei ole kogu oma keerukuses inimmõistusega korraga haaratav, püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see
Newtoni formuleeritud seadustele laskmata end segada välistest häirijatest. Ratsionaalses maailmas kehtivad mitmed sageli eluvõõrastena tunduvad eeldused: 1) tegemist on täiusliku konkurentsiga; 2) kõikidel inimestel on turu kohta täiuslik informatsioon (ostja teab täpselt, millises tanklas on kõige odavam bensiin); 3) turul rahuldatakse iga tekkinud väikseimgi vajadus 3 Paralleelselt võib kasutada ka mõisteid leibkond, pere. Majapidamisena defineeritakse majandusteoorias ühtse eelarvega majandavat inimeste ringi. Kusjuures tavaliselt kasutatakse majapidamise mõistet kas tootlike tegurite (maa, töö, kapital) omanikena või tarbijatena. Viimases funktsioonis ongi käesolevas peatükis kasutatud majapidamise mõiste asemel tarbija mõistet. 4 Arvata võib, et Eestis näiteks erineb Keskerakonna heaolu definitsioon Isamaaliidu omast. 5 Inglise majandusteadlane Alfred Marshall (18421924) oli põhiliselt seotud Cambridge Ülikooliga Suurbritannias
Tootmisfunktsiooni analüüsi vajalikkus nii üksiku ettevõtte tasandil ja sektori kui terviku iseloomustamiseks võimaldab teha tulevikkuvaatavaid otsuseid tootmistehnoloogia muutmise osas. Käesolevas analüüsis lähtutakse põllumajandussektori keskmistest näitajatest taimekasvatuse tootmistüübi näitel. Seega iseloomustavad esitatud tulemused pigem üldiseid trende kui konkreetse ettevõtte tootmisfunktsiooni eripärasid. Majandusteoorias näeb tootmisfunktsiooni üldkuju välja alljärgnev: 𝑌𝑡 = 𝐴𝑡 𝑓(𝐾𝑡 , 𝐿𝑡 , 𝑁𝑡 ) kus Yt on põllumajanduses loodud lisandunud väärtus aastal t ning Kt, Lt ja Nt on aastal t kasutatud kapitali, töö ja maa hulk. At iseloomustab majanduse ja tehnoloogia arengust tingitud kasvu, mis ei ole otseses sõltuvuses tootjate otsustest. Erinevatel tootmise sisenditel on aga erinev mõju lõpptoodangu kujunemisele. Tootmisfunktsiooni
makoökonoomika baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Küsimus 9 Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: kõik nimetatu Sobib! puhas joogivesi aeg kvalifitseerimata tööjõud Kuna majandusteoorias kehtib ressursside piiratuse kontseptsioon, mille kohaselt on kõik ressursid piiratud, siis sellest tulenevalt on õigeks valikuks "kõik nimetatud". Küsimus 10 Nappus Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: on ainult vaeste ühiskondade probleem eksisteerib alati ja igas ühiskonnas Jah, nii see paraku on. hävitab varsti kogu tsivilisatsiooni
Pakkumise muutusega on tegemist siis, kui terve kõver nihkub paremale või vasakule. Vaatame paari joonist pakkumise muutumise ja pakkumiskõvera nihkumise kohta. Turg Juba eespool kohtusid "turu" mõistega. Mis siis on turg? Igapäevakeeles mõistame turu all kindlat kohta, kus müüakse väga erinevat kaupa alates juurviljadest ja lõpetades riideesemetest. Kui küsid võõras linnas teed turule, oskavad kohalikud inimesed sind alati kõhklusteta sinna juhatada. Majandusteoorias on aga turul laiem tähendus. Turg ei ole seotud ühe kindla kohaga, vaid ta tähistab vahetustehingute (ostmise ja müümise) sooritamise protsessi. Turg võib olla ka kauplemine interneti teel. Oluline on, et ostjad ja müüjad oma tehingud sooritatud saavad. On olemas erinevaid turge, näiteks tööturg, kapitaliturg, kaupade turg jne. Näiteks võib sinu postkaarditurg olla kohalikud inimesed, aga sa võid saada tellimusi ka hoopis kaugetest paikadest läbi interneti ja telefoni. Hinnad
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal
Kaupade ladustamine Kaupade transport Jaekaubandus - müük vahetult lõpptarbijatele nende isiklikuks tarbimiseks. 1) sihtturg 2) kauba valik 3) teenused 4) hind 5) toetus 6) asukoht Jaekaubandusettevõtete klassifitseerimine: jae-ettevõtte suuruse alusel pakutava sortimendi alusel pakutava teenindustaseme alusel müügikorralduse alusel iseseisvuse astme järgi asukoha alusel 8. Hinnakujundus Laiemas käsitluses (majandusteoorias) - hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas ja kaasaegses tähenduses mõeldakse hinna all teatud kindlat rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. Hind on turunduskompleksi ainuke element, mis mõjutab ettevõtte tulusid. Hinnakujundusotsuseid mõjutavad nii sise- kui välistegurid. Siseteguriteks on: turunduseesmärgid turundusstrateegiad
jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC) Piirkulu on iga täiendava toodetava ühikuga kaasnev täiendav kulu. 17. TURUTÜÜBID Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol, monopol, oligopol, ja monopoolne konkurents. 18. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist Kasumi kujunemisel on seega samavõrd oluline firma tulude pool. Tulu saab firma hüvise müügist. Tulud sõltuvad nõudlusest ja sellest, kui palju firmal on selle nõudluse rahuldamisel konkurente, ehk milline on selle turu struktuur, kus firma oma toodetud hüvist müüb 19. Kasumi kujunemine
Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning majanduskasvu küsimused Keskseks probleemiks on majanduslike häirete, esmajoones konjunktuurikõikumiste analüüs. Nt: töötus, inflatsioon, maksebilansi tasakaalu puudumine jne Suure panuse kaasaegse makroökonoomika tekkesse ja arengusse andis John Maynard Keynes, kes ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma kontseptsiooni kehtivust efektiivse (ehk rahaga tagatud) nõudluse kaudu. Ühendas Keynes säästmise (säästud S), kapitalimahutused (investeeringud I ) ja tarbimise (tarbimiskulutused C) suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. 1.1. Makroökonoomika olemus ja peamised makromajanduslikud seosed ning näitajad 3 kõige olulisemat näitajad: 1) SKP 2) inflatsioonimäär 3) töötuse määr
kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: Tööjõud Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: Saastus Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks: Enamiku ettevõtete puhul ei arvestata toodete omahinna hulka omaniku enda kulutatud aega (v.a. juhul, kui omanik ise on ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne.). Töötades sama aja mujal, oleks ta saanud töötasuna või mingis muus vormis teatud summa raha, mis nüüd jäi saamata
39. Ostujõu pariteedi teooria puudused Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem (keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss (rahasüst, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursi kõikumiste vähendamiseks. 40. Valuutakursside süsteemid Majandusteoorias käsitletakse kolme erinevat valuutakursside süsteemi: 1)Valbalt ujuv valuutakursi süsteem on rahasüsteem, milles kekpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; on raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras; reservidega kaetus pole oluline. 2)Fikseeritud valuutakursi süsteem on rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega;
Tööturu mudel toimib vaid osaliselt. Tähendab, et isereguleeriv tööturu mudel on teoreetiline ideaal, mis tegelikkuses täielikult ei realiseeru. Palgad ja hinnad pigem jäigad kui paindlikud. On olemas kujuteldav tööjõu nõudlus ning efektiivne tööjõu nõudlus (antud võimaluse parima ärakasutamine, mitte aga potensiaalsete võimaluste realiseerimine). J. M. Keynes (1883-1946) ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma konseptsiooni kehtivust efektiivse nõudluse kaudu. Mitte pakkumine ei määra nõudlust, vaid efektiivne nõudlus määrab hüviste pakkumise ja sellega tööhõive taseme. Neoklassikaline süntees on kaugenenud Keynesi õpetusest ja kuulumine sellesse koolkonda on kaheldav, kuid igal juhul sai just temast alguse lõhe majandusteoorias. Klassikalis-neoklassikaline (pakkumiskeskne makroökonoomika) ja neoklassikaline
Ülejäänud jääb samaks. Optimaalsusprintsiip tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt optimaalsusprintsiipi püüab erinevate käitumisvõimaluste hulgast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. Selle rakendamiseks on kaks viisi: püütakse saavutada max tulemus fixeeritud ressurssidega või fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Mõlemat korraga võimalik rakendada pole võimalik. Tasakaal majandusteoorias süsteemi rahulik seisund, majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumisdendetsi. On stabiilne kui pärast süsteemi tasakaalust väljaviimist mingi välise teguri poolt jõuab ise uuesti tasakaalu tagasi. Tasakaalu stabiilsus kui pärast süsteemi tasakaalust väljaviimist mingi välise teguri poolt, jõuab see ise uuesti tasakaalu tagasi. Ebastabiilse tasakaalu korral aga peab sekkuma mingi
tootmisest ja pakkumisest. Seega on pakkumise majanduslik seaduspärasus: hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. TURG. NÕUDLUS. TURG. Turg on paik, kus kohtuvad kaupade ja teenuste tootjad ning tarbijad. Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Esiteks mõistame turu all kauplemise kohta, mingit konkreetset paika: laadaplatsi, kaubamaja või väärpaberi börsi. See on turg paikses tähenduses. Teiseks vaadeldakse majandusteoorias turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Turul on kindlad koostisosad ja toimimise loogika. Et mõista turu toimimist, vaatleme tema koostisosi eraldi. Kõige tuntumad turuga seonduvad mõisted on nõudlus, pakkumine ja hind. Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad. Nii saame rääkida turust, kui linnaturul müüakse õunu. Turg on ka kaupade vahendamine, aktsiatehingud või teenuste osutamine.
Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et muutub ainult uuritav muutuja ja teised muutujad jäävad samaks. Cournot’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi teise firma poolt valitud tootmiskoguse korral.
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt
.............................................. 26 4.3. ORDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA...................................................................................... 29 4.4. SISSETULEKU- JA ASENDUSEFEKT ........................................................................................... 31 5. TOOTMINE JA TOOTMISKULUD ......................................................................................... 33 5.1. KASUMI KÄSITLUS MAJANDUSTEOORIAS ................................................................................. 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................. 33 5.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL ...................................................................................... 34 5.4. TOOTMINE JA KULUD PIKAL PERIOODIL ................................................................................
Töötuse tagajärgedeks indiviidi tasandil on teenimata sissetulek, elukvaliteedi langus, tarbimisharjumuste muutused, psühholoogilised mõjud, stress. Töötuse tagajärjeks riigi tasandil on tootmata jäänud toodang, teenimata sissetulek, saamata maksutulu, nappide ressursside raiskamine. Ideaaliks oleks rakendada tööle kõik tööotsijad neile kõige sobivamal ametil sellisel viisil kujuneb majanduse kogutoodang kõige suuremaks. 3) Tööturu olulisus majandusteoorias (1) tööturul toimuv mõjutab otseselt majanduses valitsevat hinnataset (ja vastupidi) (2) läbi tööturu toimub majanduse kohanemine sokkidega (3) tööturu seisund on oluliseks komponendiks majanduse pikaajalises kasvus Majanduse kriisiga kohanemine saab peamiselt toimuda kas läbi hindade (sh palkade) või tööturu. Hinnataseme kiirel langemisel on võimalik tööturgu säästa, vastasel juhul toimuvad sügavad muutused ,,tööturu numbrites".
Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Üks majandusteoorias kasutatav eeldus on homo oeconomicuse inimtüüp: majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste
Ökonomeetrilised mudelid- tuletatud tegelikult majandussituatsioonist. Neid on võimalik praktikas kontrollida. Kui need on tegelikkusega kooskõlas, ei ole alust sellest mudelist loobuda. Kui ei ole kooskõlas, siis tuleb püstitada uued hüpoteesid ja koostada uus mudel epiirilise materjali aluses Abstrsktsioon-valitakse huvipakkuv valdkond (nt mingi turg) ning lisaks sellele ka olulised seosed selles valdkonnas (nt hinna ja nõutava koguse seos) Majandusteoorias on kasutusel: Lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. Ceteris Paribus printsiip (muutuvad kaks asja mida uurime, kuid teised asjad on püsivad). Nt hinna tõustes nõutav kogus väheneb ceteris paribus. Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund:
Püsiku 2 2 2 2 2 lud FC Optimaalne tootmiskogus on 2 ja selle hind on 6 (piirkulu lähedane piirtuluga ja selle juures kõige suurem kasum) Makroökonoomika - VIII loeng. Rahvamajandus · Mitte ükski majandusagent (firma, kodumajapidamine) ei tegutse isoleeritult. · Majandusagentide tegevus on vastastikku seotud. · Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias ringkäigu mudelit. · Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone. · Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilisi seoseid. · Makroökonoomika uurib makromajanduses toimuvat ja selle uurimise üheks peamiseks eesmärgiks on luua baas majanduspoliitika arendamiseks · Ringkäigu mudeli abil analüüsitakse lühiperioodi reaalse SKP kujunemist.
annaabi.ee 
