Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regu...
alternatiivide seast parima. o Majapidamse sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve o Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenu võtmist) o Majapidamine üksi ei suuda hindu mõjutada,ehk võtab hindu fikseerituna o Majapidamine käitub ühtse tarbijana,see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul) Tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saada olevatest hüvitistest. Tarbimisruum : kui teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone GRAAFIK 5) Hüvise kasulikkus Majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline(sõltub tarbijast) ning muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab) 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused
Sissejuhatus majandusteooriasse Teadus annab tõelisi teadmisi, suhtelised tõed. 1. Hüpotees (mingitel tingimustel tõene, kui pole enam mõistlikke vastuväiteid) 2. Tõestamine - Mudel tuleb leida kõige olulisem, mille mõju on suurem - Andmete kättesaadavus, võte : must kast ceteris paribus ANALÜÜSI VORMID - Verbaalne loogikavead võivad tekkida - Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressu...
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
uD 452 0 0 . Seega eelistusjärjekord: B C A D . Näeme, et majapidamine ei vali kindlasti komplekte, mis ei sisalda mõlemat hüvist (nende komplektide kasulikkus on null). Kas kõige eelistatum komplekt tagab ka maksimaalse kasulikkuse? Ei pruugi, sest valikuvõimalusi on palju rohkem, isegi lõpmata palju, kui eeldada, et komplekti kuuluvate hüviste kogused ei pruugi olla täisarvulised. Leida selle majapidamise optimaalne tarbimiskomplekt teadaolevates tingimustes. Eespool leidsime, et ühepalju maksvaid komplekte saab omavahel asendada tingimusel q2 p 1 . Aga kuidas saab asendada majapidamisele ühesugust kasulikkust andvaid q1 p2 komplekte? Tähistame esimese hüvise viimase ühiku piirkasulikkuse tarbitavas komplektis MU 1 ja teise hüvise viimase ühiku piirkasulikkuse tarbitavas komplektis MU 2 . Kui me
rahuldada. 2) Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve. 4) Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenuvõtmist). 5) Majapidamine üksinda ei suuda hindu mõjutada ehk võtab hindu fikseerituna. 6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel. 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul). Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste- ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Lihtsustamiseks vaadeldakse esialgu kahte hüvist (q1 ja q2). Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused.
väljendab. 18. Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve? Mida näitab graafikul eelarvejoone tõus? Hüviste hankimiseks kasutada olev raha moodustub tarbimiseelarve. Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks. 19. Kuidas leitakse optimaalne tarbimiskomplekt? Kirjeldage vastava otsustusprotsessi erinevaid etappe. Kas ühe ja sama hüvise korral on optimaalne komplekt kõigile tarbijatele ühesugune? Põhjendage! Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Seega otsib ta eelarvejoonelt punkti, mis annaks talle maksimaalse kasulikkuse ehk mis asuks nullpunktist võimalikult kaugel samakasulikkusekõveral. Tarbigu majapidamine esialgu suvalises punktis eelarvejoonel. Üsna suure tõenäosusega
mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
Douglase tüüpi kasulikkusfunktsiooniga u ( x1 , x2 ) x1a x2b . Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja eelarvejoone võrrand. Mis iseloomustab komplekte, mis paiknevad eelarvejoonel? Mida näitab eelarvejoone tõus? Pange kirja üks võimalik eelistuseeskiri (kasulikkusfunktsioon) optimaalse komplekti leidmiseks (a ja b arvuline väärtus tuleb valida vastavalt teadaolevatele eelistustele). Mida hüviste asendamise piirmäär sisuliselt tähendab? Leidke optimaalne tarbimiskomplekt. Kui suur on kasulikkusindeks (kasulikkusfunktsiooni väärtus) optimaalse komplekti korral? Leidke veel üks komplekt, mis annab sama kasulikkustaseme, kuid milles hüvised ei pruugi olla optimaalses vahekorras. Kui suur peaks olema tarbimiseelarve selle omandamiseks? Leidke optimaalne komplekt selle tarbimiseelarve korral. Kui suur on nüüd majapidamise kasulikkusindeks? Lahendus. Eelarvepiirang on 10 x1 20 x2 120 , siit eelarvejoone võrrand x2 6 0,5 x1 .
sirged ja kaaskaupadest koosnevate komplektide korral murdjooned. Asendusnorm / asenduspiirmäär MRS, see näitab, milles tuleb omavahel asendada kasulikkused. (3.loeng 8). Asendamise piirmäär näitab, millises proportsioonis ollakse nõus hüviseid asendama eelistustest lähtudes. 6 Tarbija reaktsioon hinnamuutusele elastsus ehk E. Hinnamuutust arvutatakse %. Valemi ees miinus märk. (3.loeng 10). Optimaalne tarbimiskomplekt Maksimeerib maja-pidamise kasulikkuse piiratud tarbimiseelarve korral. Optimaalse tarbimiskomplekti korral on korraga täidetud mõlemad tingimused: q 2 MU1 p MU1 p1 1 . q1 MU 2 p2 MU 2 p2 Sellised komplektid maksimeerivad kasulikkuse fikseeritud eelarve korral või tagavad minimaalsed kulutused mingi teadaoleva (soovitava) kasulikkustaseme saavutamiseks. Esimesel juhul tuleb fikseerida eelarvejoon, teisel samakasulikkusjoon.
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e Ükskõiksuskõverate teooria Vilferdo Pareto Ordinaalne kasulikkus e reastuskasulikkus on tarbimisest saadav suhteline rahuldus, mille määramine rajaneb erinevate tarbimisvõimaluste reastamisel kasulikkuse järgi. Ordinaalset kasulikkust ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes e järjekorranumbrites. (esimene, teine..) Ordinaalse teooria kohaselt peab tarbija vaid otsustama, milline tarbimiskomplekt on tema jaoks kasulikum. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksuskõverate abil. Aksiomaatiline eelistusteooria järeldused sisalduvad eeldustes, ent mida kogemuslikud andmed mitte igal üksikjuhul ei pruugi toetada. Aksiomaatiline eelistusteooria on nõudlusteooria osa. Kolm eelistusjärjestuse aksioomi: Tarbija teab kõikvõimalike tarbitavate hüviste erinevate kombinatsioonide e tarbimispakettide täielikku järjestust
Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega (mida kaugemal 0-punktist, seda kasulikum). Asendamise piirmäär (MRS) näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkustase. Asendamise piirmäär samakasulikkuskõvera mingis punktis on võrdne selle kõvera puutuja tõusuga selles punktis. MRS on võrdne negatiivse piirkasulikkuste suhtega Optimaalne tarbimiskomplekt punkt eelarvejoonel, mis on 0-punktist võimalikult kaugel samakasulikkuskõveral. Selles punktis on eelarvejoon samaväärsuskõvera puutujaks, samaväärsuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Optimaalse komplekti puhul hindade suhe võrdub hüviste poolt lisatud kasulikkuste suhtega. Rahaühiku piirkasulikkus (MU/p) näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1kr
Kui suure osa sissetulekutest moodustavad kulutused hüvistele Aeg TARBIJA VALIKU TEOORIAD Tarbija käituvad arukalt- 4rivad kogukasulikkust Tarbija teab oma võimalusi Sissetulek on piiratud Tarbija on võimeline-määratlema (mõõtma) saadavat kasulikkust Toimib kahaneva piirkasulikkuse seadus (mida rohkem meil on, seda vähem kasulikkust me tunneme sellest asjast) optimaalne tarbimiskomplekt Majapidamisteooria mõisted: Kasulikkus (U)-tarbija poolt omandatav (tajutav) rahulolu või heaolu Piirkasulikkus (MU)- muutus kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku, mis suurendav või kahandab (neg kasulikkuse korral) tarbija rahulolu. Väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kahaneva piirkasulikkuse seadus-tarbitava koguse kasvades iga lisanduva ühiku piirkasulikkus kahaneb
Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil) Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
