mudelis paika pandud tingimustele. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. Lihtsustamine tingib selle, et mikroökonoomilised seosed on alati stohhastilistid- juhuslikud. Hüviseid kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, nad võivad olla materjaalsed( kaubad) või mittematerjaalsed( teenused). Majapidamine on majandusüksus, millel onühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Homo oeconomicus- sihilikult lihtsustatud mudel. Tarbimiskomplekt-mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Kõiki võimaikke kahe hüvise kombinatsioone nimetatakse tarbimisruumiks. (41) eelarvejoone võrrand- saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste otmiseks ja sissetulekud eeldus kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab täies mahus ära kasutada. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda- kui palju võimaldab eelarve tarbida
alternatiivide seast parima. o Majapidamse sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve o Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenu võtmist) o Majapidamine üksi ei suuda hindu mõjutada,ehk võtab hindu fikseerituna o Majapidamine käitub ühtse tarbijana,see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul) Tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saada olevatest hüvitistest. Tarbimisruum : kui teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone GRAAFIK 5) Hüvise kasulikkus Majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline(sõltub tarbijast) ning muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab) 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused
Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma. Alternatiiv ehk loobumiskulu. · Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria Household = majapidamine Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused majanduslik inimeste grupp. Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv. Tarbimiskomplekt/pakett toiduained, peavari, transport, prillid. Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb. Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused : 1) Kasulikkus 2) Hind 3) Sissetulek Igal tarbitaval ühikul on oma kasulikkus ja igal järgneval tarbitaval ühikul kasulikkus langeb. MU- piirkasulikkus (languse tendents) U= MU Piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis. MU= U1 MUx/P max
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
uD 452 0 0 . Seega eelistusjärjekord: B C A D . Näeme, et majapidamine ei vali kindlasti komplekte, mis ei sisalda mõlemat hüvist (nende komplektide kasulikkus on null). Kas kõige eelistatum komplekt tagab ka maksimaalse kasulikkuse? Ei pruugi, sest valikuvõimalusi on palju rohkem, isegi lõpmata palju, kui eeldada, et komplekti kuuluvate hüviste kogused ei pruugi olla täisarvulised. Leida selle majapidamise optimaalne tarbimiskomplekt teadaolevates tingimustes. Eespool leidsime, et ühepalju maksvaid komplekte saab omavahel asendada tingimusel q2 p 1 . Aga kuidas saab asendada majapidamisele ühesugust kasulikkust andvaid q1 p2 komplekte? Tähistame esimese hüvise viimase ühiku piirkasulikkuse tarbitavas komplektis MU 1 ja teise hüvise viimase ühiku piirkasulikkuse tarbitavas komplektis MU 2 . Kui me
rahuldada. 2) Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve. 4) Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenuvõtmist). 5) Majapidamine üksinda ei suuda hindu mõjutada ehk võtab hindu fikseerituna. 6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel. 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul). Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste- ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Lihtsustamiseks vaadeldakse esialgu kahte hüvist (q1 ja q2). Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused.
väljendab. 18. Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve? Mida näitab graafikul eelarvejoone tõus? Hüviste hankimiseks kasutada olev raha moodustub tarbimiseelarve. Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks. 19. Kuidas leitakse optimaalne tarbimiskomplekt? Kirjeldage vastava otsustusprotsessi erinevaid etappe. Kas ühe ja sama hüvise korral on optimaalne komplekt kõigile tarbijatele ühesugune? Põhjendage! Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Seega otsib ta eelarvejoonelt punkti, mis annaks talle maksimaalse kasulikkuse ehk mis asuks nullpunktist võimalikult kaugel samakasulikkusekõveral. Tarbigu majapidamine esialgu suvalises punktis eelarvejoonel. Üsna suure tõenäosusega
mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
Douglase tüüpi kasulikkusfunktsiooniga u ( x1 , x2 ) x1a x2b . Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja eelarvejoone võrrand. Mis iseloomustab komplekte, mis paiknevad eelarvejoonel? Mida näitab eelarvejoone tõus? Pange kirja üks võimalik eelistuseeskiri (kasulikkusfunktsioon) optimaalse komplekti leidmiseks (a ja b arvuline väärtus tuleb valida vastavalt teadaolevatele eelistustele). Mida hüviste asendamise piirmäär sisuliselt tähendab? Leidke optimaalne tarbimiskomplekt. Kui suur on kasulikkusindeks (kasulikkusfunktsiooni väärtus) optimaalse komplekti korral? Leidke veel üks komplekt, mis annab sama kasulikkustaseme, kuid milles hüvised ei pruugi olla optimaalses vahekorras. Kui suur peaks olema tarbimiseelarve selle omandamiseks? Leidke optimaalne komplekt selle tarbimiseelarve korral. Kui suur on nüüd majapidamise kasulikkusindeks? Lahendus. Eelarvepiirang on 10 x1 20 x2 120 , siit eelarvejoone võrrand x2 6 0,5 x1 .
(2.loeng 5). 3.LOENG 20.09.2010 Majapidamine ühine grupp, ühine eelarve, ühised otsused. Eeldus: majapidamised käituvad ratsionaalselt, teavad oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. Järgmine eeldus: oskavad valida nende alternatiivide hulgast (kuidas on võimalik vajadust rahuldada) parima variandi. Variante on n+1, kuid majapidamine valib väikese eelarve juures ühe. Komplektide paremusjärjestus: A, B, C, D, E B ei saa parem olla kui E. Tarbimiskomplekt Hüviste- e. tarbimiskomplektiks nimetatakse konk-reetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Tarbimiskomplektid sisaldavad saadaolevaid hüvi-seid erinevas koguses (ka koguses null!). Kaks tarbimiskomplekti erinevad üksteisest vähe-malt ühe hüvise koguse ühe ühiku võrra. Kui hüviste liigid tähistada numbritega 1 ja 2 ning nende kogused vastavalt q1 ja q2 , siis tarbimis-komplekt: (q1 ; q2). Gossen iga järgmine kaup on vähem kasulikum kui eelmine
· Mood · Asendus- ja kaaskaubad · Tehnoloogia ja teadmiste tase · Sisendite hinnad · Riik võib peale maksta Nõudja inimeste grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised otsused. Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve · Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks, mitte säästmiseks · Hinnad on teada, need on konstantsed Tarbimiskomplekt kõik, mida tarbija ostab. Lapsel on 2 eurot. Saab osta kas 5 sokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb
Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e Ükskõiksuskõverate teooria Vilferdo Pareto Ordinaalne kasulikkus e reastuskasulikkus on tarbimisest saadav suhteline rahuldus, mille määramine rajaneb erinevate tarbimisvõimaluste reastamisel kasulikkuse järgi. Ordinaalset kasulikkust ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes e järjekorranumbrites. (esimene, teine..) Ordinaalse teooria kohaselt peab tarbija vaid otsustama, milline tarbimiskomplekt on tema jaoks kasulikum. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksuskõverate abil. Aksiomaatiline eelistusteooria järeldused sisalduvad eeldustes, ent mida kogemuslikud andmed mitte igal üksikjuhul ei pruugi toetada. Aksiomaatiline eelistusteooria on nõudlusteooria osa. Kolm eelistusjärjestuse aksioomi: Tarbija teab kõikvõimalike tarbitavate hüviste erinevate kombinatsioonide e tarbimispakettide täielikku järjestust
ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada (homo oeconomicus); MP-d oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima (hüviste erinevad kombinatsioonid). Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri, kasutatakse ära kogu sissetulek, tarbija ei saa hüviste hindu mõjutada, esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata Hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, võivad olla materiaalsed (kaubad) või mittemateriaalsed (teenused) Tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. (telgedel ei asu mitte komplektid, vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 A(1;2) Tarbimisruum teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad)
Kui suure osa sissetulekutest moodustavad kulutused hüvistele Aeg TARBIJA VALIKU TEOORIAD Tarbija käituvad arukalt- 4rivad kogukasulikkust Tarbija teab oma võimalusi Sissetulek on piiratud Tarbija on võimeline-määratlema (mõõtma) saadavat kasulikkust Toimib kahaneva piirkasulikkuse seadus (mida rohkem meil on, seda vähem kasulikkust me tunneme sellest asjast) optimaalne tarbimiskomplekt Majapidamisteooria mõisted: Kasulikkus (U)-tarbija poolt omandatav (tajutav) rahulolu või heaolu Piirkasulikkus (MU)- muutus kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku, mis suurendav või kahandab (neg kasulikkuse korral) tarbija rahulolu. Väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kahaneva piirkasulikkuse seadus-tarbitava koguse kasvades iga lisanduva ühiku piirkasulikkus kahaneb
Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil) Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus).
annaabi.ee 
