Vastus leiad õppematerjalist: Majandusteooria kordamisküsimused

Majandusteooria kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks on majandusteoorias vaja lihtsustavaid eeldusi?
Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias?
Milleks on vajalik ja kuidas toimub majandusnäitajate agregeerimine?
Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat?
Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika?
Miks on mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll keerulisem?
Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad?
Millised on agreteerimise head ja halvad küljed?
Mis on majapidamine?
Kuidas defineeritakse kasulikkust?
Kuidas muutub kasulikkustase tarbitava koguse suurenedes?
Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus?
Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve?
Kuidas leitakse optimaalne tarbimiskomplekt?
Millised tegurid mõjutavad hüvise nõudlust?
Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt?
Mille poolest need erinevad?
Mida näitab tarbija hinnavaru?
Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias?
Millised on ettevõtte peamised kululiigid?
Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon?
Mida näitab samatoodangujoone isokvandi tõus?
Kuidas leitakse optimaalne tegurikomplekt?
Kuidas leitakse ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht?
Mida näitab tootja hinnavaru?
Mille poolest erineb hinnavaru kasumist?
Kuidas kujunevad turunõudlus ja turupakkumine?
Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused?
Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika?
Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus?
Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku?
Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus "leketeks" ja "süstideks"?
Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP?
Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel?
Millised tegurid ja kuidas mõjutavad kogunõudluse väärtust?
Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga langev?
Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe?
Miks võib kogupakkumise kõver olla pikaajaliselt vertikaalne sirge?
Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena?
Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus?
Millised on eelarvepoliitika eesmärgid?
Millised on raha erinevad a vormid ja b funktsioonid?
Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas?
Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse varade hoidmisel?
Kuidas defineeritakse rahanõudlust?
Millised on rahanõudluse motiivid?
Millised tegurid ja kuidas mõjutavad raha ringluskiirust?
Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase?
Millest on sõltunud rahapakkumine M0 ja M1 Eestis krooni käibeloleku ajal?
Millest sõltub rahanõudlus ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsus?
Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada?
Mida mõistetakse täishõive all?
Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive?
Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus?
Kummagi näitaja positiivsed ja negatiivsed jooned?
Millised on töötajate ehk hõivatute erinevad kategooriad?
Mitmesse erinevasse kategooriasse?
Kes kuuluvad mitteaktiivse rahvastiku hulka?
Kuidas on omavahel seotud palgatase ja tööpuudus?
Kuidas saaks vähendada a siirdetöötust b struktuurset töötust?
Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist?
Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad?
Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika a olemus ja b erinevus?
Kuidas satuvad inimesed töötute kategooriasse?
Mis on nn efektiivsuspalk ja kuidas see mõjutab tootlikust?
Millised on valitsussektori üldised funktsioonid?
Kui terviku heaolu?
Millest koosnevad avaliku sektori kulud?
Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad?
Mis on maksustamise ja laiemalt kogu eelarvepoliitika peamised eesmärgid?
Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem?
Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud?
Milles seisneb maksude ülekandumine?
Mis määrab selle kelle kanda jääb suurem maksukoormus?
Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused?
Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust?
Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida?
Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest?
Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus?
Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus?
Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse?
Mida kajastab riigi maksebilanss?

Milleks on majandusteoorias vaja lihtsustavaid eeldusi ? Millega tuleb lihtsustatud mudeli tõlgendamisel arvestada?
Kuna meid ümbritsev ei ole kogu oma keerukuses inimmõistusega korraga haaratav, püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad , kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks mudel läheb. Täielikult tegelikkusele vastavast mudelist on sama palju kasu kui maakaardist mõõtkavas 1:1- tulemuseks on teine tegelikkus. Seepärast tuleb soovides selgitada ja analüüsida teaduslikult majandusprotsesse paratamatult teha lihtsustusi ning saadud lihtsustatud mudeli tulemuste tõlgendamisel sellega arvestada.

Mida tähendab ja miks kasutatakse ceteris paribus printsiipi.
Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks.

Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Selgitage erinevate väljendusviiside eeliseid ja võimalikke puudusi.
Verbaalne esitusviis- on majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida mõisted, mida järgnvalt kasutatakse. Puudus: mitmetel mõistetel on on tavaelus ja majandusteoorias erinev tähendus.
Graafiline kirjeldusviis- kahe muutuja - hinna ja koguse- seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Graafikud esitatakse sageli seoste üldkuju esitavate skeemidena , pööramata tähelepanu seose täpsele matemaatilisele kujule ning telgede mõõtkavale. Kuna majanduses on enamasti tegemist muutujate pos väärtustega, siis kujutatakse vaid teljestiku vastavat osa.
Matemaatiline väljendusviis- pannakse kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina.

Selgitage optimaalsusprintsiibi olemust ja selle erinevaid vorme (Pareto-optimaalsus, maksimaalne tulemus minimaalsete ressurssidega ja vastupidi).
Optimaalsusprintsiip püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil.

Püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressurisse juures (nt kindla sissetulekuga majapidamine makimeerib ostudes saadavat rõõmu, kas, heaolu)

Püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus min kulude ehk ressurssidega (nt soovib majapidamine saada kõhu täis min kulutades)

Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline majanduskäsitlus?
Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesside üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandilt , makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt.

Millised on makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ning millised majandusnäitajad igal turul kujunevad?
Hüviseturg, tööjõuturg, kapitaliturg ja rahaturg .

Milleks on vajalik ja kuidas toimub majandusnäitajate agregeerimine? Millised võimalikud probleemid seonduvad agregeerimisega?
Ülevaatlikuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agegeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ühte tüüpi vahetoimingud ühendatakse- majapidamissektorisse ühendatakse majandusüksused, mis on eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja maksumaksjad. Vahendeid selleks saavad nad tööjõu müügist, tulusiiretest, individuaalsest tegevusest ja omandist. Ettevõttesektorisse hõlmatakse kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupi või teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor hõlmab riiklikud ja kohalikud haldusüksused ning muud riiklikud institutsioonid . Kõik välisresidendid ühendatakse sektorisse "välismaa” rhk välissektorisse.
Agreteerimine on seotud suure infokaoga. Kui vaadelda neljasektorilises makroökonoomilises mudelis ainult sektoritevahelisi transaktsioone, jääb vaatluse alt välja enamik investeeringutest, mis toimuvad ettevõttesektori sees.

Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat?
Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga ( organisatsioon ja turustrateegia). Struktuuriökonoomikas püütakse selgitada, milliste situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada, millal võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid ja kas on olukordi , kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori neg hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Institutsiooniökonoomika püüab teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid nagu kombed, traditsioonid, koostöövalmidus ja altruism.

Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika?
Vaatlevad ja mõõdavad üksikisiku ja majandussubjektide heaolu ja käitumist.

Miks on mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll keerulisem?
Andmete raske kättesaadavuse tõttu.

Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad?
Staatiline- uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu; võrdlev-staatiline-analüüsib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutudvad;dünaamiline analüüs- uurib protsessi kulgemist ajas.

Millised on agreteerimise head ja halvad küljed?

Mis on majapidamine? Millistele peamistele eeldustele tugineb majapidamisteooria?
Majapidamine on majandusüksus, milel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks . Eeldused: hüviste hankimiseks kasutada olev raha ehk sissetulek moodustab tarbimiseelarve . Lihtsustatud mudelis kasutatakse kogu sissetulek tarbimiseks. Hüviste hinnad on tarvija jaoks fikseeritud. Majapidamine esineb ühtse tarbijana, võimalikud konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel jäetakse vaatluse alt välja.

Kuidas defineeritakse kasulikkust? Mille poolest erinevad ordinaalne ja kardinaalne kasulikkus?
Hüviste kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusel. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kasvavas tempos. Ordinaalne kasulikkusteooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvistekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga on võimalik komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuse alusel.

Kuidas muutub kasulikkustase tarbitava koguse suurenedes? Kas kasulikkus võib olla ka negatiivne?
Hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Iga täiendavast ühikust saadav kasulikkus on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub neg.

Selgitage piirkasulikkuse ja rahaühiku piirkasulikkuse mõisteid ning nende erinevusi.
Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Rahaühiku piirkasulikkus näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada üks kroon.

Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus?
Mida kaugemal on samakasulikkuse kõver,seda suuremat kasulikkust kõver väljendab.

Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve? Mida näitab graafikul eelarvejoone tõus?
Hüviste hankimiseks kasutada olev raha moodustub tarbimiseelarve. Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks.

Kuidas leitakse optimaalne tarbimiskomplekt ? Kirjeldage vastava otsustusprotsessi erinevaid etappe. Kas ühe ja sama hüvise korral on optimaalne komplekt kõigile tarbijatele ühesugune? Põhjendage!
Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Seega otsib ta eelarvejoonelt punkti, mis annaks talle maksimaalse kasulikkuse ehk mis asuks nullpunktist võimalikult kaugel samakasulikkusekõveral.
Tarbigu majapidamine esialgu suvalises punktis eelarvejoonel. Üsna suure tõenäosusega on see lõikepunkt mõne samakasulikkusekõevaga. Sellisel juhul on võimalik leida mõni nullpunktist kaugemal asuv kõver, millel on samuti ühine punkt eelarvejoonega . Sellisel juhul on majapidamisel kasulik valida see komplekt, mis tagab suurema kasulikkuse. Nullpunktist järjest kaugemal asuvate samakasulikkukõverate valimine jätkub, kuni saavutatakse suurima võimaliku kasulikkustasemega ehk kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonega. Selline punkt on samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Selle punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt ongi optimaalne tarbimiskomplekt.

Millised tegurid mõjutavad hüvise nõudlust? Kirjeldage iga teguri puhul ka mõju suunda.
Hüviste hinnad ja sissetulek- seega, nõudluse põhilised mõjutajad on ehk tegelikult needsamad muutujad, mis määravad eelarvejoone asukoha. Sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Sissetulek väheneb, eelarvejoone joon nihkub allapoole, tarbmisvõimalused vähenevad ning esialgne komplekt ei ole enam kättesaadav, seega tarbija kasulikkus väheneb.

Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt? Mille poolest need erinevad?
Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt.
Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt.
Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb.

Mida näitab tarbija hinnavaru ?
Tarbijate hinnavaru on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe.

Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias?
Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama.
Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul.
Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja.
Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda.

Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid?
Tööjõud, kapital ja maa ( loodusressurssid )

Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud ?
Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet.

Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon ? Millest sõltub samakulujoone tõus?
Tootmisvõimaluste hulka. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks.

Kas ja kuidas arvestatakse firmateoorias erinevate tootmistehnoloogiate olemasoluga? Selgitage mastaabiefekti mõistet ja selle erinevaid liike.
Ettevõttes kasutavate tootmistehnoloogiate olemasolu kirjeldab tootmisfunktsioon - näitab milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Mastaabiefekt - kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangumaht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, siis on tegu pos mastaabiefektiga . Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb teguripanustest vähem, on mastaabiefekt neg.

Mida näitab samatoodangujoone (isokvandi) tõus?
Toodangumahu tõusu, kuid järjest väiksemal määral.

Kirjeldage, kuidas leitakse optimaalne tegurikomplekt ?
Kui ettevõte kasutab hetkel ressursse mingis punktis samatoodangukõveral, mis on üsna suure tõenäosusega lõikepunkt mõne samakulujoonega. Kui on võimalik leida mõni nullpunktile lähemal asuv samakulujoon, millel on samuti ühine punkt samatoodangukõveraga, on ettevõttel kasulik valida see. Selline protsess jätkub, kuni saavutatakse vähimad võimalikud kulud ehk graafiliselt nullpunktile kõige lähemal asuvad, kuid samal veel soovitud samatoodangukõverat puutub samakulujoon. See samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures.

Selgitage piirtoodangu ja rahaühiku piirtoodangu mõisteid ning nende erinevusi.
Mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist võib nim rahaühiku piirtoodanguks. See näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks . Piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks.

Kuidas leitakse ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht ?
Kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga.

Miks ja mille poolest erinevad ettevõtte lühiajaline ja pikaajaline pakkumiskõver?
Kuna lühikest aega on võimalik, et müügituluga jäetakse ära vaid muutuvkulu ja püsikulud jäävad katmata , siis lühiajalises perspektiivis jätkatakse hinna langemisel tootmist, kuni hind katab keskmise muutuvkulu. Kui hind langeb madalame, on ettevõttel mõteks tootmine lõpetada. Seega kattub lügiperioodil pakkumiskõver piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu.
Et pika perioodi jooksul on ettevõttel võimalik oma kapitali kogust ehk tootmisvõimsust muuta, on ettevõttel võimalik pakkuda ükskõik millist kogust sama hinnaga. See hind võrdub min tükikuluga: p= AC min. Tükikulust madalama hinna korral lõpetatakse tootmine. Seega on pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge min keskmise kulu tasemel. Joonis 1.

Mida näitab tootja hinnavaru? Mille poolest erineb hinnavaru kasumist?
Kasumi ja püsikulu summat . Kasum ei näita püsikulu summat.

Kuidas kujunevad turunõudlus ja turupakkumine ?
Turunõudlus kujuneb majapidamiste kasulikkuse maksimiseerimisel etteantud kitsenduste korral. Turupakkumine on hüvise kõigi ettevõtete poolt summarselt pakutav kogus teadaoleva turuhinna koral .

Milliste tegurite muutumine toob kaasa liikumise mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid?
Hinnataseme muutumine.

Milliste tegurite muutumine (ja kuidas) tekitab nõudlus- ja pakkumiskõverate nihkeid?
Nõudluskõvera nihkumise paremale põhjustavad nt; tarbija sissetuleku suurenemine; muude hüviste hinna langus; tarbija eelistuste muutumine vaatlusaluste kauba kasuks. Pakkumiskõvera: uute ettevõtete lisandumine; tootmistegurite hindade langus; tehnoloogia edasiarenemine. Vastupidiseid tendentsid nihutavad nimetatuid kõveraid vasakule.

Nimetage erinevaid turuvorme, selgitage nende erinevusi ning võimalikku kasulikkust/kahjulikkust erinevate majandussubjektide (tarbijad, ettevõtted, ühiskond tervikuna ) vaatenurgast.
Täieliku konkurentsiga turg saab tekkida polüpoli korral, kui kõik tootjad on valmistavad ühesugust hüvist. Monopolistliku konkurentsiga turg võik tekkida polüpoli korral, kui hüvid on tarvija jaoks eristatav . Monopoli korral konkurents tootjate vahel puudub. Oligopolistliku konkurentsi korral sõltub tasakaalulahend tootjate käitumisest. Monopoli korral hüvise tarbitav kogus väheneb, tarbijate heaolu langeb. Monopol toob kaasa heaolu kaotuse ühiskonnas ja ressursside ebaefektiivse kasutamise. Monopoli korral saab tootja täiendavat puhastulu, ühiskonna heaolu jaguneb tootja kasuks ümber.

Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kuidas leitakse turutasakaal konkurentsi korral?
Kõik sama hüvise tootjad pakuvad täpselt ühesugust hüvist. Tarbijad ei erista hüvise tootjat; nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumisi piiranguid; nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi hüvise kvaliteedist ja hinnast lähtudes; ostjatel ja müüjatel on olemas täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi neist ei saa üksi oma käitumisega hindu mõjutada; turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba; hind vüib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Turutasakaalu kujunemine mingi hüvisega turul täieliku konkurentsi korral eeldusel, et ei muutu; teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad; majapidamise sissetulek; majapidamiste eelistused ; ettevõtete tootmistehnoloogia; tootjate ja tarbijate arv.

Selgitage avalike hüviste erinevust individuaalhüvistest nende nõudluse, pakkumise ja hinna kujunemise seisukohalt.
Pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; tarbijatel stiimul salata hüviste kasulikkust; „liulaskmine” teiste arvelt.

Nimetage erinevaid turutõrkeid ja nende tekkepõhjusi.
Täielik turutõrge tähendab, et hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, sest selle hüvise jaoks turgu ei eksisteeri. Osalise turutõrke korral tasakaal küll tekib, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav.
Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil; tootmise või tarbimise välismõju; avalike hüviste jaotamine; informatsiooni asümmteetri.a

Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika?
Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemalt määral- sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha , pension, lapsehoolduspuhkus . Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import .

Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus?

Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku?
Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud . Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus.
44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest ?
SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad , rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu.
SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. Kõige suurem SKP kuluartikkel on tarbimiskulud, teine investeeringud, kolmas valitsuse kulutused ja neljas välisturg.
45. Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus “leketeks” ja “süstideks”? Kuidas mõjutavad lekked ja süstid raharinglust?
Säästude, otseste ja kaudsete maksude ning impordi summaks nim nn „leket”. „Süstiks” on investeeringute, valitsuse ostude, toetuste ehk tulusiirete ning ekspordi summat.
46. Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP? Kumb näitaja kajastab paremini riigi majandusarengut?
Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades.
47. Kas suurem SKP tähendab ilmtingimata kõrgemat heaolutaset riigis? Millised tegurid veelriigi heaolu mõjutavad?
Ei. Riikide rahvaarv on erinev. Hinnataseme muutused. Valuutade ostujõu erinevused. SKP ei arvesta vabaaja väärtust. Lõpptoodangu struktuur- SKP ei näita milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. Negatiivsed välismõjud- nt keskkonnaprobleemid. Klimaatilised tingimused. Varimajanduse osa inimeste heaolus.
48. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvulisel tmõõta? Kuidas?
SKP tase on alahinnatud, kuna suur hulk tegelikult toodetud kaupu ja teenuseid puudub arvestusest. SKP kasvutempo ei peegelda tegelikkust . SKP struktuur ei peegelda tegelikkust ei tootmise ega lõpptarbimise seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa. Mõõtmisel kasutatakse järgmisi andmete allikaid : majandusteadlaste ja maksuametnike eksperthinnangud, audiitorfirmade ja pankade küsitlused, tööturu ja ajakasutuse uuringud, pere-eelarve analüüs, elektrienergia tarbimise mõõtmine.
49. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust?
Eratarbimiskulutused C- sõltuvad eelkõige indiviidi tulude suurusest . Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J. M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine tulude tõuste küll suureneb, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks.
Investeerimiskulutused I- koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Kogunõudluse kujunemisel on vaatluse all koguinvesteeringud.
Valitsussektori kulutused G- valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustelt maksudelt.
50. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)?
Selle langev kuju näitab, et hinnataseme tõustes kogunõudlus väheneb ja vastupidi.
51. Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe ?
Tarbija eelistuste muutumisel, investeeringutega, valitsuse kulutustega, kulutustega puhasekspordile.
52. Mille poolest erinevad klassikalise ja Keynesi koolkonna eeldused majanduse toimimise kohta?
Keynesi koolkond: lühiperioodi majanduskäsitlus; lühiperioodi hinnad ja palgad on jäigad; majanduse tüüpiliseks seisundiks pole tasakaal, vaid pikaajaline seisak või pidev ebastabiilsus; tasakaal võib saabuda ka allpool potsensiaalset tootmistmahtu, s.t tööpuuduse korral; tööpuuduse põhjuseks on ebapiisav kogunõudlus; tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse, suurendades kogunõudlust; parim vahend kogunõudluse saavutamiseks on valitsuse eelarvepoliitika ; efektiivne nõudlus tekitab pakkumise.
Klassikaline koolkond: pika perioodi majanduskäsitlus; pikal perioodil on hinnad ja palgad paindlikud; majandus on isereguleeriv; majanduse loomulik seisund on tasakaal; tasakaal saabub potentsiaalse tootmismahu korral; majandus on mõjutatav kogupakkumise kaudu; parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika ; pakkumine loob nõudluse.
53. Mis on potentsiaalne tootmismaht ja kuidas see mõjutab tegelikku kogupakkumist (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt?
Potentsiaalne tootmismaht kujutab endast tootmistmahtu ressursside maksimaalse rakendatuse korral ehk tootmistaset tootmisvõimaluste piiril.
54. Miks võib kogupakkumise kõver olla pikaajaliselt vertikaalne sirge?
Sest et pikaajaliselt liiguvad hinnad ja palgad majandussurutise tõttu madalamale tasemele - see sunnib töötuit aksepteerima töö saamiseks ka madalamat palgataset, kui üldine turutasakaal hetkel pakub. Teiselt poolt, ka ettevõtjad on huvitatud paremate kaupade müügist ning on selle tõttu nõus hindu alandama.
55. Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena?
Kogupakkumise vähenemise tagajärjel toimub majanduslangus , suureneb tööpuudus ja tootmisvahendite alahõive. Lühikest aega ei suuda hinnad ja palgad muutunud majandussituatsiooniga kohaneda ja jäävad stabiilseks.
56. Kuidas mõjutavad muutused kogunõudluses hinnataset ja kogutoodangut (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt?
Pikaajaliselt:
Kogunõudluse suurenedes kogunõudluse kõver liigub paremale ning hinnatase tasakaalu korral tõuseb.
Kogunõudluse vähendes hinnatase langeb ja kogutoodangu maht suureneb, kuna tootmissisendite hinnalangus toob kaasa nende rohkema kasutamise.
57. Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise šokkide olemus? Millised on nende šokkide tagajärjed?
Kogunõudluse- kogupakkumise muutused tingivad majanduse ebastabiilsuse: majanduskasv ja –langus vaheluduvad periooditi. Välistest teguritest tulenevaid tugevaid makroökonoomilist tasakaalu mõjutavaid protsesse nim vastavalt mõjutatavale agregaadile kas nõudlus- või pakkumisšokkideks. Sellised šokid mõjutavad oluliselt majanduslikku heaolu- näiteks neg šokid suurendavad järsult tööpuudust ja/või inflatsiooni.
58. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset?
Eesmärgid: tööhõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv.
59. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel?
Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha
Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend.
Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuse ebastabiilsus on olnud peamisteks põjusteks, miks ka parim kaupraha- kuld - on asendunud sümbolrahaga.
60. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas?
M0- ringlusesse lastud sula- ja kontoraha, M1- sularaha majanduses, nõudmiseni hoiused (sh Eesti kroonides/Eurodes, välisvaluutas, , M2- tähtajalised säästu- ja muud hoiused. (eh EEK/euro, välisvaluuta)
61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel?
Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne.
62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust? Millised on rahanõudluse motiivid? Kuidas sõltub rahanõudlus tulutasemest ja intressimäärast?
Motiivid- tehingumotiiv; ettevaatusmotiiv; spekulatsioonimotiiv .
63. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust?
Maksete laekumise sagudes ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud (progoositav) inflatsioon ; elatustase; institutsionaalsed tegurid.
64. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase?
Mv = PY M-rahapakkumine; v- ringluskiirus ; PY- nominaalne SKP maht (hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) . Nad on võrdelises seoses, kui suureneb rahupakkumine, suureneb ka üdline hinnatase.
65. Millest on sõltunud rahapakkumine (M0 ja M1) Eestis krooni käibeloleku ajal?
Valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss ; reservvaluuta ja teiste valuutade vaheline kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust.
66. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid?
Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine; laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad; makse teostamine .
67. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed?
Äraarvata inflatsiooni tagajärjeks on inflatsiooni maks (raha hoidmiseks alternatiivkulu suureneb); efektiisuskaod;menüükulud; kaudne ümberjaotamine. Ootamatu inflatsiooni tagajärg on ümberjaotav efekt, s.t et inflatsioon jagab rikkust erinevate elanike kihtide vahel ringi; turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused.
68. Millest sõltub rahanõudlus ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsus ?
Rahanõudlus sõltub rahaagregaadist M1 ja rahapakkumis kõvera elastus sõltub raha defineerimisest.
69. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb kespanga rahapoliitika dilemma?
Rahapoliitika dilemma seisneb selles, et keskpank ei saa kontrollida korraga nii raha hulka kui ka intressimäära. Keskpank saab rahaturgu mõjutada kohustuslike reservimääradega.
70. Kas tšekid ja pangakaardid on raha? Põhjendage!
Jah on küll, kuna tegemist on deposiitrahaga ehk pankadesse paigutatud rahaga .
71. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist?
Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressurssid on täielikult rakendatud. Tööjõu täishõive on olukord, kus kõik inimesed on tööle rakendatud. Aga alati, isegi majandustõsu ajal, leidub inimesi, kes on töötud, kuigi nad on huvitatud töötamisest ja on selleks ka võimelised, aga nad lihtsalt ei leia rakendust.
72. Kas tööpuudus võib olla ka kasulik (üksikisikule, ühiskonnale)? Põhjendage!
Jah, kui tööjõu juurdekasv on suurem, kui on võimalik selle reaalne rakendamine. Sellisel juhul võib statistika näidatada tööpuuduse kasvu, mis konkreetselt juhul ei ole majanduslanguse väljendajaks. Isikule võib olla kasulik seeõttu, et registreerides end töötuna on võimalik saada töötu abiraha.
73. Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus? Milles seisnevad kummagi näitaja positiivsed ja negatiivsed jooned? Kuidas on registreeritud ja ILO töötuse suhteline suurus seotud riigi tööpoliitikaga?
Registeeritud töötute üle peetakse arvestust tööturuametites. ILO definitsiooni kaudu kirjeldatakse tööpuudust
74. Millised on töötajate ehk hõivatute erinevad kategooriad? Kas inimene võib üheaegselt kuuluda ka mitmesse erinevasse kategooriasse?
Palgatöötajad, ettevõtjad ja vahakutselised. Jah.
75. Kes kuuluvad mitteaktiivse rahvastiku hulka? Kas neid isikuid on võimalik ja/või vajalik töötajate hulka tuua?
On suur hulk inimesi, kes ei tööta ja keda ei arvestata töötudeks. Väljaspool tööjõudu e mitteaktiivsed on inimesed, kes ei tööta ja kes ei ole ennast tööotsijana registreerunud. Neid ei ole võimalik töötajate hulka lugeda , sest et osad inimesed, kes on mitteaktiivsed, ei otsigi tööd (nt koduperenaised, õpilased) . Samuti on mitteaktiivse rahvastiku hulgas heitunud . Lisaks on mitteaktiivse rahvastiku sees inimesed, kes ei ole võimelised töötama tervislikel põhjustel, vanuste tõttu vms. Sellised on näiteks puudega inimesed ja vanurid .
76. Kuidas on omavahel seotud palgatase ja tööpuudus? Kuidas mõjutab tööpuudust ametiühingute
ja valitsuse palgapoliitika ?
Mida kõrgem on palk, seda rohkem soovib inimesi töötada. Samas on ettevõtted huvitatud tööjõu palkamisest, mida madalam on palgatase. 1) Ametiühingute liikmeid ja teisi hõivatuid nim seesolijateks, need, kes ei ole hõivatud, on väljasolijad. Seesolijad on väljasolijatest eraldatud nii majanduslike ja psühholoogiliste barjääridega. Majanduslikud barjäärid seisnevad selles, et seesolijad kaitsevad oma töökohti kõrgendatud palganõudmistega. Moodustatud on omapärane rinkaitse väljasolijate ehk töötute suhtes, kes ei ole oma tööjõu pakkumisega konkurentsivõimelised. Peamine põhjus on tööjõu käibega seotud kulud. Nendeks on töötajate palkamise, väljaõpetamise ja vallandamise kulud. Selle asemel, et maksta kõrgeid vallandamistoetusi, teha kulutusi personali otsimisega tegelevatele firmadele ja lõpuks veel töötajaid välja õpetada, eelistavad ettevõtjad maksta juba seesolijatele kõrgemat palka, mis süvendab veelgi töötust. 2) Ametiühing sõlmib tööandjatega pikaajalisi palgalepinguid. Nüüd, kui töötus on suhteliselt kõrge, jäävad paljud ametiühinguliikmed töötus ja langevad ametiühingu kaitsva tiiva alt välja. Ametiühin läheb uuele läbirääkimiste ringile juba väiksema töötajate arvuga. Palj tõuseb jälle, osa jääb jälle töötuks jne. Tulemuseks on töötuse kasv.
77. Kuidas saaks vähendada (a) siirdetöötust, (b) struktuurset töötust?
Siirdetöötust: lühendada töö otsimise aega, parandada tööturu infosüsteemi, pakkudes koolitust või luue ajutisi töökohti regioondes, kus sesoonne töötus on väga kõrge. Struktuurset töötust:
78. Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist?
Kiirelt on kasvanud teenindussektor ja hõive on oluliselt langenud põllumajandus- ja tööstussektoris.
79. Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad?
Tööpuudus on seotud Eesti majanduse ümberstruktueerimise probleemidega, mida oma korda põhjustas üleminek ühelt majandussüsteemilt teisele. Tööpuudus kasvas 1992. Aastal, kui algasid põhilised majandusreformid. Majanduse kiire restruktueerimine; tööpakkumiste vähenemine;varimajanduse areng; Eestil on suur mitteaktiivse elanikkonna osa tööealisest rahvastikust.
80. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus?
Aktiivne tööpoliitika: on selline tööturu reguleerimine, kus valitsus püüab tööpuuduse tekkepõhjusi ennustada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega. Passiivne tööpoliitika: tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, andes töötutele mitmesuguseid sotsiaalseid garantiid. Nt töötu abiraha.
81. Kuidas satuvad inimesed töötute kategooriasse? Kuidas sellest seisundist välja saadakse?
Langeb tööjõu hulgast välja; muutub töötuks, sest kohe ei ole võimalik tööd leida; leiab endale uue töökoha. Välja: võetakse pärast ootamist tööle tagasi. Palgatakse esmakordselt. Minnakse heitunute kategooriasse, kes on kaotanud usu tulevikku ja loobunud edasistest tööotsingutest.
82. Mis on nn efektiivsuspalk ja kuidas see mõjutab tootlikust? Kuidas saab efektiivsuspalga teooria abil selgitada asjaolu, et erinevatel eriaaladel on sageli erisugune töötuse määr?
Efektiivsuspalga teooria järgi on ettevõtjal kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka,s est see tagab töötajate lojaalsuse ja nende töö kõrge tootlikkuse. Osadele töötajatele makstakse tasakaalupalgast kõrgemat palka, hoidmaks neid oma ettevõttes kinni, et nad ära ei läheks. Tulemuseks võib olla selle eriala töötajate suhteliselt kõrgem tootus, sest nende pakkumine ületab kõrgema palgataseme juures oluliselt nõudmist.
83. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine
majandusse ühiskonna kui terviku heaolu? Kuidas on omavahel seotud riigi üldine
arengutase ja valitsuse sekkumise ulatus?
Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine; s.o mängureeglite kehtestamine kõikidele majandussubjektidele- valitsus kehtestab standarid ja normid, millest tootjad peavad lähtuma, loob turukeskkonna, milles tegutsevad turuosalised- selgepiiriline ja adekvaatne õiguskeskkond soodustab kahtlemata efektiivset majandustegevust ja ühiskonna stabiilsust; ressursside efektiivse paigutamise tagamine; majandusliku stabiliseerimise funktsioon- majanduskasvu soodustamine ja neg protsesside pidurdamine või nende tagajärgede pehmendamine; valitsussektor täidab ümberjaotusfunktsiooni- valitsus kasutab mitmesuguseid vahendeid, mis tagavad tulude ühtlasema ja seega paljude arvates õiglasema jaotuse ühiskonnaliikmete arvelt; turukonkurentsi kaitse ja soodustamine- valitsuse ül on jälgida, et kõigile turusubjektidele oleks tagatud võimalus tegutseda võrdse konkurentsi tingimustes.
84. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja
pakkumisest?
Avalike hüviste pakkumise üle otsustavad ühiskonna poolt valitud esindusorganid, mida nimetame lihtsustatult valitsuseks. Avalike hüviste pakkumise kogumaht ja struktuur sõltuvad valitsussektori kasutada olevatest tuludest ja ühiskonna eelistustest .
85. Millest koosnevad avaliku sektori kulud? Millised on peamiste kululiikide proportsioonid Eestis?
Avaliku sektori tarbimiskulutused (G); riiklikud investeeringud; valitsuse tulusiirded (TR); riigivõla intressid. Suurim osa Eesti riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarvelistes kulutustest. Olulisemad kuluartiklid on veel majandustegevusega seotud väljaminekud, üldised valitsemissektori teenused ning avaliku korra ja julgeoleku tagamine.
86. Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad ?
Mitmesugused maksud- kõige suuremad tuluallikad Eesti riigieelarves on käibemaks, sotsiaalsmaks ja aktsiisimaksud .
87. Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid?
Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Reguleeriv funktsioon, mille ül on majandussubjektide käitumise mõjutamine.
88. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem?
Ekvivalentsuse printsiibi kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem, kui need kellel autot pole- selle tagamiseks on kehtestatud mootorikütusele aktsiisimaks. Maksevõimelisuse printsiibi kohaselt peaksid makse maksma need, kelle maksevõime(sissetulek) on kõrgem. See printsiip on aluseks astmelise tulumaksu põhimõttele.
89. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud?
Otseste maksude korral on maksukohuslane (majapidamine või ettevõte tulumaksu puhul) ühtlasi ka tegelik maksukoormuse kandja. Kaudsed maksud on seotud kaupade ja teenuste hindadega ning nende puhul ei pruugi otsene maksumaksja ning maksukoormuse tegelik kandja kokku langeda.
90. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus ?
Maksude ülekandumine tähnedab maksude siiret otseselt maksukohuslaselt teistele majandussubjektidele. Tootjalt tarbijale erineva nõudlusega kaupade puhul nagu alkohol , tubakas ja bensiin, sest neile on kehtestatud aktsiisimaksud, mille maksab lõppkokkuvõtte kinni tarbija? Pakkumine ja nõudlus määrab selle, kelle kanda jääb maksukoormus.
91. Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused? Kuidas saaks eelarvedefitsiiti vältida või vähendada? Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust?
Valitsuse kulud ületavad tulud. Eelarvet on võimalik tasakaalustada maksumäärade vähendamise ja/või oma kulutuste suurendamisega. Tagajärjeks on inflatsioonilise surve tugevnemine. Paljude majandusteadlaste arvates on aga eelarve tasakaalust olulisem täishõive ja mõõduka inflatsiooni tagamine. Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu. Laenamisest tekib riigivõlg, mis paljudel riikidel moodustab tähelepanuväärse osa sisemajanduse kogutoodangust.
92. Selgitage automaatsete stabilisaatorite toimimist. Kumb on efektiivsem automaatne
stabilisaator, kas proportsionaalne või progressiivne üksikisiku tulumaks?
Kui maksustatav tulu suureneb, siis progresseeruva maksu puhul suureneb ka maksumäär. Proportsionaalse maksumäära puhul on maksumäär iga tulutaseme puhul samasugune .
93. Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida? Miks?
Ekvivalentsusprintsiipi ja maksevõimelisuse printsiipi.
94. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest?
Kuna tootmisressurssid on ebaühtlaselt jaotunud maailma riikide vahel, siis saab seda leevendada väliskaubandusega.
95. Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja kaubavahetus tulusam?
Adam Smithi esitas absoluutse eelise teooria- selle kohaselt on rahvusvahelise kaubanduse abil võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, mille osas neil on absoluutne eelis. Suhtelise eelise teooria käis välja 19. Saj David Ricardo ning see ütleb, et heaolu kas on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Tema teooria kohaselt tuleks riigil sellisel juhul spetsialiseeruda selle kauba tootmisele, mille osas on tema mahajäämus teistest riikidest väiksem.Mitme kauba osas absoluutset eelist omav riik peaks aga spetsialiseeruma selle kauba tootmisele, mille osas tema absoluutne eelis on suurim. Suhteline eelis tähendabki antud kontekstis suurimat absoluutset eelist või väiksemat mahajäämust.
96. Selgitage Heckscher -Ohlini teooria olemust ja peamisi järeldusi. Miks toimub
vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides?
Selle kohaselt ekspordib riik kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid (ja seega odavamaid) tootmistegureid ning impordib kaupu, mille tootmine nõuab riigi suhteliselt vähese ja seetõttu kalli teguri intensiivset kasutamist. Selle teooria peamise järelduse kohaselt viib rahvusvaheline kaubandus tootmistegurite hindade ühtustumiseni eri riikides, kusjuures riigis külluslikult leiduvate tootmistegurite hinnad tõusevad ja nappide tegurite hinnad alanevad.
97. Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus?
Suur osa tööstusriikide vahelisest kaubandusest on seotud uute toodete ja tehnoloogiate juurutamisega. Alguses on uued tooted enamasti oskustöömahukamad ning neid toodetakse arenendu riikides peamiselt iseenda tarbeks. Nõudluse kasvades hakatakse toodet intensiivselt eksportima ja tema tootmine muutub kapitalimahukamaks. Kui uus toode on saavutanud üldise tuntuse, siis eksport väheneb ja selle asemel müüakse teiste riikide firmadele toote valmistamise litsentse.
98. Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse? Kuidas mõjutavad kaubanduspiirangud (eelkõige imporditollid ) erinevate majandussubjektide ja riigi kui
terviku heaolu?
Selle algatajateks on tavaliselt teatud huvigrupid , kellele niisugused piirangud võivad majanduslikult või poliitiliselt kasulikeks osutuda. Imporditolli korral kogutakse riiki sisseveetavatelt kaupadelt eesmärgiga piirata konkreetse kauba sissevedu. Majandusteadlaste hulgas domineerib arvamus, et kaubandustõkete kasutamisel riigi üldine heaolu väheneb. Samas ollakse nõus väitega, et õigete kaubanduspiirangute kasutamine tõstab üldist heaolu, kuid kaheldab on valitsuste võime õigeid piiranduig optimaalselt määral kehtestada. Seega võib väita, et vabakaubanduse pos tulemid on kehtivad ainult teatud tingimustel ehk heaolu kasv võib (aga ei pruugi) tuleneda kaubanduspiirangute puudumisest. Siinakohal ei tohiks unustada, et teatud juhtudel ei ole riigi peamiseks eesmärgiks mitte majandusliku heaolu kasv, vaid teatud teised olulised väärtused (turvalisus, sotsiaalse staatuse säiltamine jms). Kokkuvõtvalt ilmnevad imporditollide kehtestamisel järgmised efektid : tarbimisefekt- kodumaise tarbija heaolu vähenemine hinnatõusu tagajärjel; tootmisefekt- hinna tõustes suurendavad kodumaised tootjad pakkumist ning tootjate hinnavaru kasvab; kaubandusefekt- importkauba hinna tõustes väheneb imprditav kogus I0I1; tuluefekt- valitsuse tulud suurenevad tänu tollimaksule, seejuures keelutolli korral jäävad valitsuse kulud endisele tasemele; ümberjaotav efekt- tolli rakendamisel kantakse tarbija hinnavaru osaliselt üle tootjatele ning valitsusele; majanduse efektiivsuse langus ehk nn tolli kaitsekulu.
99. Mida kajastab riigi maksebilanss? Millised on maksebilansi olulisimad koostisosad
( jooksevkonto , kapitali- ja finantskonto, kaubandusbiklanss, tulude bilanss , ülekanneet
bilanss, reservid …) ? Kuidas tekib maksebilansi defitsiit ja kuidas see mõjutab riigi
majandust?
Maksebilanss on staatiline aruanne, mis summerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehinguid ülejäänud maailmaga . Jooksevkonto kajastab kaupade, teenuste ja tulude ekspordi ja impordi jooksevülekandeid; kapitali- ja finantskonto kajastab kapitali eksporti ning importi , mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberi ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms vormis; kaubandusbilanss- kajastab kaupade ekspordi ja importi;tulude bilanss- näitab tootmistegurite kasutamisega ja kasutada andmisega soetud tulusid, mis jagunevad kahte rühma a)tööjõu netotulu b) otse-, portfelli- ja muudelt investeeringutelt saadavaid investeerimistulusid; ülekannete bilanss- jaotub valitsuse – ja eraülekanneteks: Valitsusülekanded kajastavad Eesti välisriikide poolt antavat välisabi ning valitsuse poolt tasutavaid rahvusvaheliste organisatsioonide liitumis- ja liikmemakse. Eraülekannetes kajastuvad ühe aasta Eestis olnud võõrtööliste rahaülekanded koju ja mitteresidentidest töötajate kulutused Eestis, samuti mitmesugused kahjutasud, pärandused jne; reservid- kajastavad riigi keskpanga reservide muutust.
Maksebilanss: kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist; näitab väismaiste finantseerimisallikate struktuuri; aitab hinnata ja võrrelda riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega; aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Maksebilansi defitsiit tähendab, et vastav riik sõltub kaubavahetuses teiste riikide krediitidest (piltikult öeldes elab üle oma võimete). Krediitide abil jooksvate tarbimis- ja investeerimisvõimaluste suurendamine tähendab topeltpingutusi tulevikuks: vaja on täiendavaid ressursse nii kõrgendatud tarbimis- ja investeerimistaseme säilitamiseks kui ka võlgade teenindamiseks. Nende allikaks saavad olla krediidid või varasemad efektiivsed investeeringud konkurentsivõimelisse eksporttootmisse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 253 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

253 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jansali Õppematerjali autor

Majandusteooria ceteris paribus optimaalsusprintsiip struktuuriökonoomika majapidamine kasulikkus piirkasulikkus

Sarnased õppematerjalid

doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus,

Mikro ja makroökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

Majandus

doc

Majandusteooria

andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg. Graafiline parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa. Matemaatiline kui leitud seaduspärasusi soovitakse ka statistiliste andmete abil kontrollida, nt q=200/p 1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused

Õigus

docx

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika.

Majandus

doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures;

Makroökonoomika

docx

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri m

Majandus

docx

MAJANDUSTEOORIA

MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade

Sissejuhatus majandusteooriasse

doc

Majandusteooria alused

1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõve

Majandusteooria alused

Rohkem sarnaseid