Tarbimiskulutused C 750 800 850 900 950 1000 Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 400 ja avaliku sektori kulutused on 200 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu Oletame, et täishõive taseme SKP 1500 c) kas sellisel juhul on inflatsiooni- või languslõhe? d) Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta ette lõhe sulgemiseks? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 Ülesanne 2.2Punkte 6 On antud järgmised andmed: Tarbimiskulutused C=
Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 400 kulutused on 200 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu – Oletame, et täishõive taseme SKP on 1500 c) kas sellisel juhul on inflatsiooni- või languslõhe? d) Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta ette lõhe sulgemiseks? Ülesanne 2.2.4. Punkte 6 On antud järgmised andmed: Tarbimiskulutused C= 1200 +
b) näitab, mitu protsenti ühest kroonist kasvavad tarbimiskulutused, kui kasutatav tulu kasvab ühe krooni võrra. c) väheneb, kui kasutatav tulu väheneb d) näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust tarbitakse 2. 2010.a. Eesti SKP sisaldab a) stipendiumi b) õmblejate palgakulusid c) kleidi õmblemisel kasutatud riiet d) isa tehtud tööriistakasti 3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000
õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15. Rahanõudluse motiiv, mis on seotud sooviga hoida raha ettenägematuks autoremondiks, on ettevaatuse.................................................................motiiv 16. Diskontomäär..........on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad
e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a. inflatsioon b. retsessioon c. langus d. tõus e. elavnemine Küsimus 6 Kogukulude kasv põhjustab inflatsiooni, kui: Vali üks: a. majandus areneb täishõive tingimustes b. SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed c. tööjõu arv ei kasva d. õiged ainult vastused a) ja b) e. kõik vastused õiged Küsimus 7 Keynesi järgi: Vali üks: a. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust b. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. tuleb likvideerida eraomandus e. kõik valed Küsimus 8
2.kontrolltöö MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Sügissemester 2011 1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Kui kõrghariduse omandamisest saadav kasu ühiskonnale on suurem, kui inimeste isiklik kasu, a) tuleks kõrghariduse omandamist rangelt reguleerida, b) tuleks kõrghariduse omandamist maksustada c) tuleks kõrghariduse omandamine positiivse välismõju d) Kõrghariduse saanud inimeste arv tulevikus ei muutu 2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase t...
Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e
Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e
26. Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a) kui nominaalne SKP suureneb b) intressimäär tõuseb c) intressimäär alaneb d) nominaalne SKP väheneb 27. Mis alljärgnevast ei ole rahapoliitika vahend : a) riigi võlakirjade ost või müük avaturul b) diskontomäära muutumine c) maksumäära muutumine d) kohustusliku reservinõude muutmine 28. Lühiperioodi Phillipsi kõver : a) näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b) näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c) näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d) näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud 29. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on : a) struktuurselt töötu b) tsükliliselt töötu c) arvestatud tööjõu hulka d) välja arvatud tööjõu koosseisust 30
1.Kolmeks traditsiooniliseks makromajandusteaduse ja poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b)stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarvetasakaalu säilitamine.Vale 2.John Maynard Keyneskirjutas oma raamatu ,,Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria" 1946.a.Bretton Woods'i konverentsiks.Vale 3.Täishõiveks nimetatakse hõivet, mis = 100% loomulik tööpuuduse määr.Õige 4.Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma ,,Rahvaste Rikkuses".Õige 5.Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest.Õige 6.Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i.Õige 7.Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman.Õige 8.Teadusliku makromajandusteooria tekkimiseeeldused olid: 1) majandusstatika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumineja 3) Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine.Õige 9.Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmaja...
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsiooni omamine ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud süstemaatiline põhjus, mis omakorda halvendab turu kui majandusmehhanismi toimimist." (Näiteks: infotõrg meditsiinisektoris). Tööpuudus Majanduspoliitika üheks eesmärgiks on täishõive tööjõu osas. Täishõive on olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud ja majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes, s.o. 4- 6% töötuid. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuudus riigis viitab potentsiaalselt võimalikule, kuid tegelikkuses mittetoimivale majandustegevusele. Töötuseks nimetatakse sellist olukorda, kus tööealised inimesed, kes on võimelised tööd tegema ja soovivad tööd teha, ei leia tööd
tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumine ja 3)Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine.õige 7. Keinistliku makroökonoomika seisukohalt on majanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. ÕIGE 8. Nähtamatu käe termini võttis esimest korda kasutusele Adam Smith 1776.a oma ''Rahvaste Rikkuses''. ÕIGE 9. Kolmeks traditsiooniliseks makromajandusteaduse ja poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b) stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarve tasakaalu säilitamine. VALE 10. Täishõiveks nim hõivet, mis = 100% - loomulik tööpuuduse määr. ÕIGE Test 6 Einsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: vale Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki Vastus: õige Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega
= = NX-jooksev konto või kaubandusbilanss Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0 pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem Täishõive S=I on riigi valuuta. Muutused valuutakursis võrduvad Raha fumktsioonid: Väärtuse säilitamise ja kogumise vahend, inflatsioonimäära vahega. vahetusvahend, arvestusühik CUd+ 1 %S = %P %P*
.................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..............................................................................8 1.6. Majanduskasv..................................................................................................8 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE ..................................................................11 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus ........................................................................11 2.2 Mudel graafiliselt.......................
Kogunõudluse ja kogupakkumise mõiste. Majanduse täishõivetase: Kogutoodangu täishõivetase (majanduse täishõivetase) on tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Languslõhe: suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe: kogus, mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset. Multiplikaator: on kordaja, mis näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest(sõltumatu) komponentidest. SKP multiplikaator on selle tulemus,
d) pideva töötuse liigi alla; e) kõik valed 5. Milline küsimuse 4 vasatustest on õige kui vabatahtlikult töölt lahkunu, satub tööjõu hulka, kuid momendil ei ole leidnud tööd? Keynesi järgi: a) valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust; b) turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme; c) majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel, d) tuleb likvideerida eraomandus; e) kõik valed. 6. Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: a) olema 0; b) olema väiksem kui 1%; c) olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest; d) kõik vastused õiged; e) kõik vasused valed. Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a) siirdetöötuse; b) struktuurse töötuse suurenemise; c) tsüklilise töötuse kasvu; d) varjatud töötuse kasvu; e) kõik vastused valed. 8
Rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida mahandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel (ceteris paribus). Kogupakkumine rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad müügiks pakkuda igal hinnatasemel (ceteris paribus). Lühiperioodi kogupakkumine on graafiliselt positiive tõusuga joon ja pika perioodi kogupakkumine vertikaalne joon. Vt. joonis 12.4 Sellest teemast osata: oska tasakaalukulusid/-tulusid arvutada, multplikaatoriefekt, antakse täishõive ja hetketarbimine ja küsitakse, kas inflatsiooni- või languslõhe ja mis teha (teha seda, et inflatsioonilõhe korral kulutusi vähendada ja languslõhe korral tõsta). LOENG 13 Finantsõiguse allikateks on seadusandliku ja täidesaatva riiguvõimu organite aktid. Põhiseaduse paragrahv 102 alusel: * Raha emissiooni (väljanadmise) õigus on ainult Eesti pangal *Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule
o Y = E = C + Id +G + (X - M) · · Tasakaalu alternatiivne määratlemine: o Majandus on tasakaalus, kui väljavoog ja sissevoog on võrdsed. o Väljavood tähendavad raha eemaldamist tulude (kulutuste) voost. Väljavoog on säästud, maksud ja import. o Sissevood tähendavad raha lisandumist tulude (kulutuste) voogu. Sissevoog on investeeringud, avaliku sektori kulutused ja eksport. · · Majandus on täishõive tasakaalu tasemel, kui ressursid on täielikult kasutuses ja majandus toodab potentsiaalse kogutoodangu mahus. o Tegelik tasakaal (Y* = E*) võib saabuda tulutasemel, mis on väiksem või suurem täishõive kogutoodangust YFE. · Suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõive taset, nimetatakse languslõheks. o Languslõhe (lõik GH) on vertikaalne kaugus 45 kraadi joone ja kogukulutuste kõvera vahel.
(rikkus)=Y1+Y2/1+r + Y3/(1+r)2. Tuleks leida kõigepealt diskonteeritud sissetulekute summa üle kolme perioodi, mis ongi rikkus. Seejärel tuleb leida tegurite summa T väärtus 1+ 1/(1+r) + 1/ (1+r)2 väärtus. YP = (rikkus)/T. Leida ka iga perioodi säästud (võivad olla ka negatiivsed). Ajaldatud tulu nüüdisväärtus ehk vara = 50000+330000/(1+10%)+42200/ (1+10%)2= 50000+300000+34876=384876 T= 2,74 YP = 384876/2,74= 140465,7 5. Kuidas suhtuda täishõive taotlemisse? Kas selleks on parem kasutada suuremaid otseselt riigieelarvest rahastatud tööhõivekulutusi või on selleks ka muid võimalusi? (1 p.). 6. Nimetage neli tegurit, mis penisonide suurust mõjutavad. Millised on teed pensionide suurendamiseks? (1 p.).
sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y= Kui oletame et kogutulu tasakaalutase vähened 1000( Y=-1000) võrra, siis vastavalt antud mudelile oli põhjuseks näiteks autonoomsete tarbimiskulutuste (Co) vähenemine võrra ( võtke arvesse multiplikaatorefekti ) 5
a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse a. Eelnevaga võrreldes madalamal palgatasemel b. Ainult tänu tootlikuse kasvule c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes Keynes'i mudelis kogukulutused ei sisalda a. Valitsussektori kulutusi (G) b. Sääste (S) c. Tarbimiskulutusi (C) d. Investeerimiskulutusi (I) Keynes'i majandusteooria väidab, et a. valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta b
Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12. Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr. Tõene 13. Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel. Tõene 14. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3%. Väär 15
languslõheks. Languslõhe tähendab seega, et mingi osa ressursse (nt tootmishooned, tööjõud) on kasutamata või ebaefektiivselt kasutatud. Sotsiaalses mõttes teravaim languslõhega kaasnev probleem ongi ilmselt kasutamata tööjõu ehk tööpuuduse teke 40. inflatsioonilõhe. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Suurust, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust, nimetatakse inflatsioonilõheks 41. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest.
Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12. Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr. Tõene 13. Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel. Tõene 14. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3%. Väär 15
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus · Täishõive · Tulude ebavõrdsuse vähendamine · Puhas keskkond *****INTERNET*****OLÜMPIAAD****** www. tuulberg.ee 9. Ressursid · On tootmisel kasutatavad vahendid · Jagatakse 1. Loodusvara (maa, maavarad, mets, vesi, jm loodusest saadav) 2. Inimressurss (Töö) 3. Kapital (materiaalsed vahendid) Maa iseärasused: · Looduse and, pole loodud inimtööga · Ruumiliselt piiratud · Tootmisvõime on piiramatu · Erineb kvaliteedist
Valuutakursi kujunemise aluseks on nende ostujõu pariteedi teooria ja ühtse hinna seadus Vaba vahetuskursside süsteem, kus rahvuslike valuutade vahetuskurss kujuneb vabaturul üksteise suhtes nõudmise ja pakkumise vahekorra alusel. Vabakursside süsteemi puudused on: 1) määramatuse ja riski suurenemine põhjustab majanduses sageli investeeringute vähenemist ja pidurdab arengut, 2) raskendab maksu- ja rahapoliitika abil täishõive saavutamist ja hindade stabiilsuse tagamist. See puudutab eriti neid maid, kelle eksport-import moodustas 20 - 30 % RKT-st. Fikseeritud valuutakursside süsteem kujuneb kas antud maa oma raha hinna ühepoolse sidumisena mingi maa valuutaga, või vastastikuste kursilepingute sõlmimise teel.
Rahvamajanduse kogutulu määramine Avaliku sektori kulutused E = C + Id + G Kogutoodangu täishõivetase igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset, tulemuseks inflatsioon ( hinnataseme tõus). Multiplikaator kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kogunõudlus rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandus subjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 12. Fiskaalpoliitika
Valuutakursi kujunemise aluseks on nende ostujõu pariteedi teooria ja ühtse hinna seadus Vaba vahetuskursside süsteem, kus rahvuslike valuutade vahetuskurss kujuneb vabaturul üksteise suhtes nõudmise ja pakkumise vahekorra alusel. Vabakursside süsteemi puudused on: 1) määramatuse ja riski suurenemine põhjustab majanduses sageli investeeringute vähenemist ja pidurdab arengut, 2) raskendab maksu- ja rahapoliitika abil täishõive saavutamist ja hindade stabiilsuse tagamist. See puudutab eriti neid maid, kelle eksport-import moodustas 20 - 30 % RKT-st. Fikseeritud valuutakursside süsteem kujuneb kas antud maa oma raha hinna ühepoolse sidumisena mingi maa valuutaga, või vastastikuste kursilepingute sõlmimise teel.
Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet,stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 10. Mis on raha hoidmise alternatiivkulu? Sularaha hoidmise alternatiivkulu on intressitulu 3. Oletame, et Kartulivabariigis, kus kasutatakse fikseeritud vahetuskurssi ja mille majandus toimib täishõive tootmismahu juures, on inflatsioonimäär olnud juba mitmeid aastaid 10 protsenti aastas. Nüüd on tehtud otsus, et inflatsiooni peab vähendama, kasutades selleks rahapakkumise kasvu täielikku piiramist. Selgita IS-LM kõveratega sellise poliitika lühiajalist mõju. 1) Esialgu rahaturu, kaubaturu tasakaal. Tegemist on fikseeritud vahetuskursiga ning tahetakse rakendada rahapoliitikat. 2) LM-kõver nihkub vasakule, kuna rahapakkumist vähendatakse. Raha väheneb ning raha muutub kallimaks
Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka Complete leiavad. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 6 Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka Complete Mark 1.0 out of 1
1. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb.
defineerimisest. 69. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb kespanga rahapoliitika dilemma? Rahapoliitika dilemma seisneb selles, et keskpank ei saa kontrollida korraga nii raha hulka kui ka intressimäära. Keskpank saab rahaturgu mõjutada kohustuslike reservimääradega. 70. Kas tsekid ja pangakaardid on raha? Põhjendage! Jah on küll, kuna tegemist on deposiitrahaga ehk pankadesse paigutatud rahaga. 71. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressurssid on täielikult rakendatud. Tööjõu täishõive on olukord, kus kõik inimesed on tööle rakendatud. Aga alati, isegi majandustõsu ajal, leidub inimesi, kes on töötud, kuigi nad on huvitatud töötamisest ja on selleks ka võimelised, aga nad lihtsalt ei leia rakendust. 72
Automaatselt kasvab AS e. Automaatselt kasvad AD 8. Kui majandus asub kogupakkumiskõvera keynesi lõigul, siis kogunõudluse kasv: a. Tõstab hinnataset, kuid ei mõjuta reaalse SKP dünaamikat b. Suurendab reaalset SKP, kuid ei mõjuta hinnataset c. Suurendab SKP-d ja reaalset hinnataset d. Tõstab hinnataset ja vähendab reaalset SKP e. Alandab hinnataset ja suurendab reaalset SKP 9. Kui kogunõudluse tase ületab täishõive tingimustes saavutatud SKP, tähendab see, et majanduses: a. On finantspiirangud b. On inflatsiooniline lõhe c. On deflatsiooniline lõhe d. On tasakaal AD ja AS vahel e. On eelarvedefitsiit 10. Keynesi lõik kogupakkumise kõveral: a. On positiivse kaldega b. On negatiivse kaldega c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne joon e. Kõik vastused valed 11
suureneb. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Nüõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud et suureneva nõudluse survel tõusta. Philipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Puhas inflatsioon väljendab olukorda kus kogutoodang on täishõive tasemel ja kogunõudluse kasv väljendub ainult hinnataseme tõusus. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind. Struktuurne töötus töötus, mida põhjustab majanduse struktuurimuutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus töö pakkumisega. Tarbijahinnaindeks THI on ,,keskmise tarbija" tarbimiskorvi kuuluvate teenuste ja kaupade hinnaindeks, mis arvutatakse baasperioodi suhtes kasutades hüviste fikseeritud
(koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine Impordi piirkalduvus MPM väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus ,,Mo" on autonoomne import ja ,,m" on impordi piirkalduvus (MPM) Kogunõudlus AD on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.
sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele o kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes o Uusklassikaline koolkond(1970/80-..
Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaa...
Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); • finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus (kui muutub pakkumine, muutub laenuprotsent ja I ning S muutuvad nii, et nad on jällegi võrdsed); • paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses (igal inimesel on põhimõtteliselt võimalik tööd leida, ainult millist ja millise palga eest; kes ei soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT Lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 2. lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal (Keynes’i koolkond) Nende seisukohad: • mitte kogupakkumine ei loo nõudmist, vaid kogunõudmine tingib ettevõtete poolt pakutava toodangu mahu;
25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32
c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset) 47) Kuluinflatsiooniteooria on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon. Palga hinna spiraal, palgad ja hinnad tõusevad spiraalina. Tootmiskulude kasv on see mis põhjustab kuluinflatsiooni. Valemid Y - kogutoodang Kogukulu TC TC=FC+VC Sääst S FC-püsikulu S= Yd C
Palga ja optimaalse töötajate arvu seos on ettevõtte tööjõu nõudlusfunktsioon Tööjõu pakkumine Sellest võib mõelda kahtepidi: Mitu tundi ma olen nõus töötama palga w juures? Mida kõrgem palk, seda rohkem tunde. Inimene peab kaaluma, kuivõrd talle on armsam tarbimine (selleks on vaja töötada) VS vaba aeg. Majanduse tasemel: kui suur osa tööealistest inimestest tahaks töötada palgataseme w juures? Majanduspoliitika üheks eesmärgiks on täishõive saavutamine. Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. Kui ressursse ei kasutata täielikult ära, on tegemist osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Sellisel juhul on meil tegemist tööpuuduse mõistega laiemas tähenduses. Perioodilised tööhõive vähenemised tulevad teatud mõttes ühiskonnale kasuks, kuna võimaldavad
üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver vertikaalne sirge, Okuni seadus tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule. 1. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Kogunõudlust mõjutavad tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused ja puhas eksport. Mida suuremad need tegurid on, seda suurem on kogunõudlus. 2. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? See näitab, et hinnataseme tõustes nõudlus väheneb. 3. Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe? Kogunõudlust mõjutavad
kõrget palga palga taset taset võrreldes võrreldes toodangu toodangu hi hinnatasemega; t c) kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; d) lähtus Say seadusest, seadusest et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse; e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. 39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kogupakkumine S e
üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver – vertikaalne sirge, Okuni seadus – tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe – erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika – maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule. 1. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Kogunõudlust mõjutavad tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused ja puhas eksport. Mida suuremad need tegurid on, seda suurem on kogunõudlus. 2. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? See näitab, et hinnataseme tõustes nõudlus väheneb. 3. Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe? Kogunõudlust mõjutavad
e. tööhõive Klassikaline majandusteooria: a. eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt ei saavutata täishõivet tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d. lähtub Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse e. eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive f. kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset Klassikaline majandusteooria: a. ei eelda turgude iseregulatsioonivõimet ja peab võimalikuks Suure Depressiooni taolise kriisi võimalust b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d
intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda • Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. Pikk periood- 50-100 aastat Lühike periood- 1 aasta Keskpikk periood- 3-7 (10) aastat Klassikaline koolkond- vaatleb majandust pikal perioodil • Tüüpiline seisund on tasakaal • Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st tööturg on tasakaalus • Parim majanduse mõjutusvahend on rahapoliitika • Majandus reguleerib ennast ise, stimuleerida tuleb pakkumise poolt, kogunõudlus on passiivne • Kogupakkumine on vertikaalne sirge • Pakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga (reaalne SKP , mille majandus saavutab kui ta toodab võimaliku tootmise piiril, ressursid on maksimaalselt rakendatud. Pot
a. normaalseks kaubaks b. kvaliteetseks kaubaks c. täiendkaubaks d. inferioorseks e. Rämpskaubaks e. Asenduskaubaks Lorenzi kõver a. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid b. Nihkub vasakule, kui elanike sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks c. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet d. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks Lühiperioodi Phillipsi kõver : a. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud c. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet - b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust
3. tegelik tootmismaht see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga. Ühiskond on huvitatud oma majanduslike eesmärkide saavutamisest tootmisvõimaluste kõveral. Selliselt toimides otsustab ühiskond majanduse põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Tänapäeval on lisatud ka algupärasele kolmele küsimusele veel kaks: 4. kuidas tagada täishõive? 5. kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? 3 1.4 MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kasutatakse järgmisi niiöelda puhtaid majandussüsteeme: traditsioonilist (tavamajandust), turumajandust ning plaanimajandust (ehk käsumajandust). Traditsiooniline ehk tavamajandus on majandussüsteem, mis põhineb: · ühiskondlikel traditsioonidel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
