Kulud riigieelarvest (ehk millele riik raha kulutab): * sotsiaalsfäär * tervishoid *haridus * korrakaitse * transport, side jne. Riigieelarvest läheb raha ka ühishüvedeks. Ühishüved - kõik see mida me kasutame iga päev konkreetselt selle eest maksmata nt. tänavavalgustus, teedeparandus Defitsiidiga eelarve tulusid laekus vähem kui planeeriti Lisaeelarve moodustatakse siis, kui tulusid laekus rohkem. Kasutatakse ettenägematuteks kulutusteks. Valitsuse reservfond planeeritakse eelarvesse sisse ja on n.ö. tagavararaha ettenägematuteks kulutusteks. Maksud Neid kogub riik, et end finantseerida e. end ülal pidada. RIIKLIKUD maksud: KOHALIKUD maksud: OTSESED KAUDSED *üksikisiku tulumaks 21 % *aktsiis 20 % tubakalt, volikogu võib kehtestada-
väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid
13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine. Kitsendav rahapoliitika rahapakkumise vähendamine ja selle kaudu kogunõudluse pidurdamine. Situatsioonikohane rahapoliitika rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank.
vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel. Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid; ettevaatusmotiiv-soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks ja spekulatsioonimotiiv- soov omada raha, juhul kui intressimäär tulevikus tõuseb. Rahapakkumine majanduses kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused
· Ära osta bensiinijaamadest, sest seal on kaup 1525 protsenti kallim. · Ära osta lotopileteid. · Jälgi toidupoes alati kaupade kilo-, mitte tükihinda. · Soeta sooduskaardid. · Joo kraanivett, nii hoiad raha kokku ja oled ka keskkonna säästlik. · Ära viska taarat minema, vaid tee see rahaks. · Võimaluse korral käi kinos ja teatris päevastel seanssidel või etendustel siis on piletid odavamad kui õhtul. ·Ava endale ,,säästukonto" ja kanna igal kuul teatud summa ettenägematuteks väljaminekuteks. ·Kontrolli oma ostutsekk alati kassa juures üle. Ostjate petmist (riiulil odavam hind, kassast läbi lüües kallim) harrastavad kõik kauplused. ·Asenda hõõglambid säästupirnidega. Olen nõus, et paljud inimesed on sunnitud poes toidukäru asemel haarama käe pisikese ostukorvi järele. Kuid arvan, et mitte kõik, need, kelle sissetulek on tunduvalt suurem miinimum- palgast võivad jätkuvalt lubada endale meelepärast sööki. Ilmselt ka need, kes on
8. Majanduskava 8.1. Majanduskava 2011 analüüs Raamatupidamise aastaaruande andmetel oli 2011. aasta 31. detsembri seisuga ühistu arvel pangas 1749 eurot, millest kohustustega seotud oli 1325 eurot, seega vaba raha oli 424 eurot. 2010. aasta 31. detsembri seisuga oli pangas 4682 eurot, millest kohustustega seotud 1715 eurot, seega oli vaba raha 2967. Korteriomanike võlgnevusi samuti ei olnud. 2011 aastal tehti kulutusi majaümbruse korrashoiust. Ühistu liikmetelt korjatakse ettenägematuteks kulutusteks raha. 2011. aastal vahetati majal katus kuna see sai tormikahjustusi. Korteriühistul puuduvad hüpoteegid ja pangalaenud. 2011. aastal maksti ka Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu 31.68 eurot. Remondikuludest oli suurim katuse vahetus 2500 eurot. Igakuise veevahe maksavad kinni korterielanikud ise, mitte ühistu üldine kassa. Võlgnikke korteriühistul ei olnud. 8.2. Majanduskava 2012 analüüs Majanduskava 2012 analüüs aruandeperioodi 01.01.2012 31.12
Kuna Vabariigi Valitsuse reservi vahendid on piiratud, tuleb seadusega tagada võimalus täita ka selliseid potentsiaalseid kohustusi, mida pole nende suuruse tõttu võimalik Vabariigi Valitsuse reservi arvelt täita. Taotlusi reservist vahendite eraldamiseks saavad esitada: 1) ministeeriumid ja Riigikantselei oma valitsemis- või haldusala ja oma valdkonna ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks või finantseerimistehinguteks; 2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus enda või oma haldusala asutuse ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks või finantseerimistehinguteks. Riigieelarve tulude summa peab võrduma kulude summaga (tasakaalustatuse põhimõte).
RE-st antavad toetused Assingeeringud riigilaenude tagastamiseks ja riigilaenude intresside tasumiseks ning tasumiseks ning riigigarantidest ja- tagatistest tulenevate kohustuste katmiseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Muud assigneeringud vastavalt seadusele Eraldised Vab, Valitsuse reservi ettenägematuteks kuludeks. 61 62 63 RE menetlus- RE eelnõu arutamine, RE eelnõu muutmise ettepanekud , RE vastuvõtmine ja jõustamine 64 RE täitmist korraldab Eesti Rahandussüsteem 65 66 RE=TULUD+KULUD püüeldakse tasakaalu poole 67 Riigikassa ülesanded- 68 Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu. 69 RE kassaline täitmine 70 71 Kindlustuse peamised rühmad-Isikukindlustus, Varakindlustus e riskikindlustus e kahjukindlustus,
Ühe kuu kulu 2500 krooni. Arvestuslikud tööjõukulud kokku 44724 krooni. 18 3.11 Stardikapital Stardikapitali komponent Summa põhivahendite maksumus 562490 väikevahendite maksumus 14821 materjalide maksumus 6946 kindlustuskulud 1125 reklaamikulud 7760 Internetiga liitumine 70 Kokku 593212 19 3.12 Muud kulud Ettevõtte ettenägematuteks kuludeks on kavandatud 3 % ühe kuu kuludest Muud kulud = AM + VV + M + Tk + KK + SK + RK + Ki + O+Lk Muude kulude arvestus Kulukomponent Summa 1235 10442 M materjalid 11146 Tk tööjõukulud 44724 KK kommunaalkulud, rendikulud 6870 SK sidekulud 4864 Ki kindlustus 1125
o tollimaksud V loeng, rahaturg ja pangandus o Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni: o vahetusvahend o arvestusühik o rikkuse akumuleerimise funktsioon o Raha hoidmise kolm motiivi: o tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend) o ettev aatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks o spekulatsioonimotiiv o Varade struktuur o Raha ringluskiirus on kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul; teisisõnu tähendab see seda, mitut lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil o Raha ringluskiiruse määravad ära järgmised tegurid: o maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus o intressimäär
puudub eriseadus, mis sellisel juhul näeks ette toetuse andmise alused ja korra. Seaduslikkuse põhimõtet oleks täpselt järgitud siis, kui: riigieelarve seaduses oleks ette nähtud raha Eesti sportlastele erandkorras rahaliste preemiate maksmiseks; riik kasutaks Vabariigi Valitsuse reservfondi vahendeid, mis on kindlaks määratud riigieelarves. Riigieelarve seaduse § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tehakse reservfondist eraldisi ettenägematuteks kulutusteks ning eraldised on sihtotstarbelised ja nende kasutamist kontrollitakse. 2.2. Proportsionaalsus ja selle rakendamine Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga: põhiseaduse § 11 teises lauses väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse idee 6 loogiline jätk. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult
Keynes'i järgi on ettevõttes rahavajadus:1. Ülekannete tegemiseks - normaalseks äritegevusest vajatav rahahulk, sõltub tegevusalast ning raha tulevase laekumise tõenäosusest. Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel. Näiteks kauplustel on raha suhe müügitulusse kõrgem kui kommunaalettevõttel. Sõltuvus aastaajast ning geograafilistest tingimustest mõjutab just põllumajandusettevõtteid. 2. Ettenägematuteks otstarveteks - likviidsete varade reservvaru võimalike ettenägematute vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lennunduses. Mõjutab väliste finantseerimisallikate kättesaadavus. Näiteks head suhted pangaga ning väljakujunenud krediidisüsteem vähendavad raha hoidmise vajadust. Sageli on varu kergestirealiseeritavates väärtpaberites e raha ekvivalentides. 3. Spekulatiivsel eesmärgil - võimaluse avanemisel kasutada ära kasumit tõotavaid olukordi
Reaalne intress- nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga 22. Hoiuste liigid- Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida suuremat intressi, kuna makstav intress sõltub väärtpaberite hindade liikumisest. Kogumishoius võimaldab turvaliselt koguda tagavararaha ettenägematuteks kulutusteks, sest raha saab igal ajal juurde maksta ning see on lihtsasti kättesaadav. Kogumishoiusele saab teha nii ühekordseid kui regulaarseid makseid. 23. Nõudehoiuste intresside arvutusmeetodid- Sellelt kontolt saab välja võtta sularaha või tsekke, teha makseid, kanda raha teisele kontole jmt. Kliendi pangakonto, kuhu ta saab teha sissemakseid sularahas või lasta sellele kanda oma töötasu. Nõudehoiuse intressimäär on üldjuhul väga väike või puudub üldse. 24
Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; B) ettevaatusmotiiv on soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; C) spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 8. LM kõver väljendab seost tulutaseme ja intressimäära vahel. Mida kõrgem on tulutase, seda suurem on reaalraha nõutav kogus ja seda kõrgem on tasakaaluintressimäär. Konstantse kogutulu korral põhjustab rahapakkumise vähenemine intressimäära tõusu. Selle tulemusena nihkub LM kõver ülespoole/vasakule. 9
Sularaha ja hoiused? 3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv valmisolek ettenägematuteks 11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes'i
Sularaha ja hoiused? 3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv – valmisolek ettenägematuteks 11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes’i
Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on niisugune rahaliste vahenite kogus, mida inimesed siivivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1. tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; 2. ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematuteks juhtumisteks; 3. spekuratsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus tõusma peaks. INTRESSIMÄÄRA MÕJURID Intres on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Nominaalne intressimäär- väljendatatakse protsentides. RAHAPOLIITIKA Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahaapakkumise ja krediidi kättesaaadavuse muutumise kaudu
(38461) Ebatõenäoliselt laekuvad laenud -7526 Fikseeritud intressiga väärtpaberid 95093 Aktsiad ja teised väärtpaberid 3923 Sidusettevõtete aktsiad 6640 Tütarettevõtete aktsiad 4542 Materjaalsed varad 110010 Immaterjaalsed varad 609 Sissemaksmata märgitud aktsiakapital 610 Muud aktivad 29735 Viitlaekumised 18711 Kokku aktiva: 1077221 (79582+33541+73768+38461)/1077221=0,2092 = 21% Selline likviidsuse tase tagab pangale piisava likviidsusvaru ettenägematuteks olukordadeks ning samas ei saa me sellist panka lugeda kõrglikviidseks, mis võimaldab eeldada panga head kasumlikkust. 1. Likviidsete aktivate suhe hoiustesse ehk L/H - võrdub likviidsed aktivad jagatud hoiuste kogusummaga. Tegemist on mõneti ettevaatusnäitajaga, kuna selle abil võib otsustada panga võime üle rahaliselt vastu pidada hoiuste kiire väljavoolu tingimustes. See näitaja on eriti tähtis kergesti haavatavale väikesele ja kuuldustele
Raha nõudlus monetaristid Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel Raha nõudlus- Keynesi Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused
23 27. …. tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. a. Maksustatavus b. Finantsrisk c. Likviidsus d. Intressirisk 28. Tehingukulud : a. koosnevad teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel b. esinevad nii tootmises, turustamises kui ka rahade laekumises c. mõjutavad lühiajalisi varasid ja kohustusi 29. Rahavajadus Keynes’i kohaselt on: a. spekulatiivsel eesmärgil b. ettenägematuteks otstarveteks c. ülekannete tegemiseks d. kõikideks eelnimetatud toiminguteks 30. Käibevara hulka ei kuulu a. materiaalsed varud b. kreditoorne võlgnevus c. kergestirealiseeritavad väärtpaberid d. debitoorne võlgnevus 31. Investeeringute suurust varudesse ei mõjuta a. varude allahindlused b. varude lõppemise välistamine c. varudega spekuleerimine d. koguseliste allahindluste kasutamine varude soetamisel 32
V raha ringluskiirus e. rahaühiku keskmine kasutuskordade arv teatud ajaperioodil; P hinnatase; Q kogutoodangu hulk (reaalne SKP). See võrrand tähendab teisisõnu, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga. Alternatiivne teooria, mida nimetatakse ka Keynes'i rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · tehingumotiiv soov omada raha, et teha igapäevaseid tehinguid; · ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; · spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus peaks tõusma. 9.4 PANGANDUS Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti või riiulit, kuhu 15.sajandi Itaalia kullassepad asetasid lahterdatuna nende juurde hoiule toodud kulla. Et aga kullassepp andis hoidmist tõendava veksli, avastasid inimesed, et palju mugavam on maksta nendesamade vekslitega, mitte kullaga
majanduse põhjuslik tegur käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks. Raha nõudlus Keynesi rahateooria väidab, et raha nõudlus on seotud kolme motiiviga: Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine Rahapakkumine kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Primitiivne pangandus kullassepp
valuutas. Neid eelistatakse kodumaistele väärtpaberitele. 8.4. Raha nõudlus mida suurem tulu, seda suurem nõudlus, seega oleneb raha nõudlus sellest, kuidas oma raha hoitakse, kas sularahana, väärtpaberitena või mingil muul moel. Raha nõudluse motiivid Tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid Ettevaatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks Spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil Raha nõudluse sõltuvus tulutasemest ja intressimäärast kogu raha nõudluse käsitlus on suuresti üles ehitatud dilemmale, kas hoida rikkust väärtpaberite või sularahana, ehk kas väärtpaberitest saadav tulu on suurem kui pangast saadav intress. 8.5. Raha nõudluse käsitluse erinevused keinistlikus ja neoklassikalises majandusteoorias
annaabi.ee 
