hinnataseme korral. Hüvise hinna muutusest põhjustatud koguefekti võib jagada: · asendusefekt muutumatu kasulikkuse korral põhjustab suhtelise hinna muutus hüvise nõutava koguse muutuse (tarbija asendab suhteliselt kallima hüvise suhteliselt odavamaga). · Sissetulekuefekt hüvise hinna muutus toob kaasa reaalsissetuleku muutuse. Joonis 5.5 lk 105 5.3 TARBIJA HINNAVARU Lk 105 107 Tarbija hinnavaru vahe maksmise koguvalmiduse (summa, mida tarbija on nõus antud koguse eest maksma) ja tegelikult makstava summa vahel. Tarbija hinnavaru suurust näitab viirutatud pindala joonisel. Seda analüüsi saab teha ka piirkasu kategooriat(marginal benefit, MB) kasutades.
Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: a. Peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju b. On S ja R täiendkaubad c. Peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. Peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem 21. Hinna tõustes nihkub: a. Eelarvejoon paremale b. Ükskõiksuskõver vasakule c. Ükskõiksuskõver paremale d. Eelarvejoon vasakule 22. Tarbja hinnavaru tähendab, et: a. Teatud juhtudel oleksid tarbjad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad b. Kui nõudlud on mitteelastne, siis on tarbjatel võimalik osta suuremat hüvitiste kogumit c. Teatud juhtudel ületab tarbja kasu tootja kasu d. Kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad 23. Sissetulekute suurenedes nihkub: a. Eelarvejoon vasakule b. Ükskõiksuskõver vasakule c
maksimaalselt nõus täiendava tarbitava hüviseühiku eest maksma ehk nende maksevalmidust. PAKKUMISKÕVER kajastab tootja piirkulu suurust ehk kui palju maksab erinevatel tootmistasemetel ühe täiendava ühiku tootmine. Hind ja kaubeldav kogus jäävad tasakaalutasemele, kuni muutub mõni tegur, mis mõjutab tarbijate või tootjate turukäitumist; sellisele muutusele järgneb kohanemisperiood, kuni jõutakse uue turutasakaaluni. MAJANDUSLIK ÜLEJÄÄK-Tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru summa. Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud. TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala.
... (3 punkti). Exmikro0607A 3. Hüvise turunõudlust väljendab seos q = 30 - 2 p . Tähistage teljed ja skitseerige joonisele turunõudlus- Hüvist pakub täieliku konkurentsi tekkeks piisav hulk kõver (2 punkti).Kujutage joonisel turupakkumiskõver ühesugust tootmistehnoloogiat kasutavaid ettevõtteid (1 punkt). Märkige joonisele tarbija hinnavaru (tarbija (piirkulu on tootmismahust sõltumatult 5 krooni). Turu ülejääk) (1 punkt). tasakaalukogus on siis ................. ja tasakaaluhind ................... Tarbija hinnavaru on siis ............... krooni Põhjendused arvutustega: (4 punkti). Seoses tootmisressursi hinnatõusuga kasvab piirkulu.
c. võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või täiendkaupadega d. on negatiivse konstantse tõusuga Küsimus 28 Küsimuse tekst Tarbimise tasakaal on (vaata joonist) Vali üks: a. eelarvejoone igas punktis b. punktis L c. punktis M d. punktis K Küsimus 29 Küsimuse tekst Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 25 €, siis Vali üks: a. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € b. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null c. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € d. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null Küsimus 30 Küsimuse tekst Asendamise piirmäär mõõdab Vali üks: a. asendusefekti suurust b. tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu c. kahe kauba hindade suhet d. tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus
ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses d. A ja B on asenduskaubad Küsimus 9 Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi Valmis turuhind on 25 €, siis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null b. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null c. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € d. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € Küsimus 10 Asenduse piirmäär näitab: Valmis
Kui hind oleks 300 siis pakutav kogus oleks 60 ja nõutav kogus oleks 20. Tulemuseks on ülejääk turul 40 ühikut. Turul tekib ülejääk siis kui turuhind on kõrgemal tasakaaluhinnast. Selline olukord võib tekkida näiteks siis kui valitsus kehtestab mingile kaubale miinimumhinna nii, et see ületab vabaturu tasakaaluhinda. Sellisel juhul pakkujad sooviksid sellise hinna juures rohkem pakkuda ja tarbijad vähem osta. b) Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus? Missugune oleks tarbija hinnavaru tasakaalu situatsioonis? Mida iseloomustab tarbija hinnavaru? Tasakaalu hind on 200 ja tasakaalu kogus on 40. Sellise hinna juures on nii nõutav kui pakutav kogus tasakaalus. Sellist vabaturu tasakaalu nimetame ka efektiivseks tasakaaluks. Tarbija hinnavaru iseloomustab tarbija valmisolekut maksta, mis on suurem kui tegelikud tarbimiskulutused. Tarbija hinnavaru tekkib siis kui tarbija on väiksemate koguste eest valmis maksma kõrgemat hinda ühiku
Heaolu tähendab tootmisest ja tarbimisest saadud kasu. Kui on võimalik tõsta kellegi kasu teiste kasu vähendamata suureneb küll kogu heaolu, kuid ressursijaotus ei pruugi olla efektiivseim. Heaolu maksimeeritakse kui kellegi kasu ei ole võimalik suurendada kellegi teise kasu vähendamata - PARETO kriteerium price Joon.6.1. Tarbija hinnavaru Tarbija hinnavaru kasu või heaolu, mille nad said lisaks sellele, Tasakaaluhind P, toodetav kogus Q, mille eest nad maksid. Tarbija lisatulu. selle eest makstakse PBQO. Tarbija oleks nõus maksma kauba eest ka kõrgemat hinda: näit. P1, ent kauba
23. Nimetada määratud integraali omadusi. · Aditiivsus: kui c [a; b] , siis = + · Lineaarsus: kui , R , siis = + · Monotoonsus: kui funktsioonid f ja g on integreeruvad lõigus [a; b] ja f (x) g(x) iga x[a; b] , siis 24. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tarbija hinnavaru näitab kui palju on tarbija nõus kauba eest turuhinnast rohkem maksma. Kogukasulikkuse ja ostukulu vahe. Tootja hinnavaru - tootjale makstav hind miinus tootmiskulu 25. Defineerida kahe muutuja funktsioon. Mis on selles sõltumatud muutujad ja sõltuv muutuja? Def. - Kui igale arvupaarile (x; y) ehk punktile P = (x; y) hulgast D on mingi eeskirja f abil seatud vastavusse üks reaalarv z, siis öeldakse, et
e ülejääk tasakaal nõudmine puudujää k kogus S+ maks Hinnavaru asi on odavam kui nõus maksma ollakse Tarbija Tootja hinnavaru 19.02 Elastsus Nõudmise hinnaelastsus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest Pakkumise hinnaelastsus Nõudmise sissetulekuelastsus Ristelastsus Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu
· tarbijate eelistusest. Pakkumisseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda kõrgem on pakutav kogus. Pakkumine sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast; · tehnoloogiast; · tootmistegurite hinnast. Asenduskaup kaup, millega saab teist kaupa asendada. Nõudmise hinnaelastus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutmisest ning näitab, kuidas turg reageerib hinnamuutusele. Tarbija hinnavaru iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbijakulutused. Elastne on hind siis, kui >1 (jagatise väärtus on suurem, kui 1). Mitteelastne on hind siis, kui <1 (jagatise väärtus on väiksem, kui 1 või 0-1 vahel). Ühikelastne on hind siis, kui =1 (jagatise väärtus on võrdeline 1).
Pa 4 3 Qa · Oletame et kauba A hind langeb ja on : Milline on nüüd optimaalne kogus? Selleks leitakse MU/p (MU/3) 25/3=8,3 : 16/3=5,2 · MU=3 kui q=4 see on optimaalne kogus madalama hinna puhul, järelikult asub nõudluskõveral. · On saadud nõudluskõvera, teine punkt on võimalik konstrueerida hüpoteetiline nõudluskõver Tarbija Hinnavaru · Väärtuse paradoks- tegelik väärtus väga kõrge , makstav hind on väga madal(õhk, vesi). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüviste tegelikku väärtust. Näilist vastuolu seletatakse piirkasulikkuse abil. · Tarija maksmise piirvalmidus on rahasumma ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks.
– tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust – majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada; oskavad valida alternatiivide hulgast parima; sissetulekud
Selleks leitakse suhted MU/p (MU/3): 25/3 = 8,3 ; 16/3 = 5,3 ; 12/3 = 4 ; 9/3 = 3 ; 6/3 = 2; 4/3 = 1,3 MU/3 = 3 kui q = 4 , see on optimaalne kogus madalama hinna korral, järelikult asub ta nõudluskõveral. On saadud nõudluskõvera teine punkt ning on võimalik konstrueerida kahe punkti alusel hüpoteetiline nõudluskõver Isegi kahe punktiga kasulikkuse analüüsi alusel koostatud nõudluskõver kajastab pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel. TARBIJA HINNAVARU Väärtuse paradoks tegelik väärtus väga kõrge, aga makstav hind väga madal.(vesi, õhk, kuld, teemandid). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüvise tegelikku väärtust. Näilist vastuolu selgitatakse piirkasulikkuse abil. Tarbija maksmise piirvalmidus on rahasumma, mida ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne, võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks.
ühikukahjum=ATC-p ; kogukahjum= ühikukahjum*kogus kasumi max-ne kuni AVC on kaetud kasumit max-v kogus- MR=MC saadakse majanduskasumit Pikk periood: uute firmade juurdekasv takistatud > kasum säilib ka pikal perioodil pika perioodi eesmärk- leida kasumit max-v tootmismaht Kui ei elimineeri kahjumit, tuleb turult lahkuda. Puhas heaolukahju- tulu, mis on tarbijatelt üle kandunud e tarbija kaotus; näitab kui palju alaneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Tarbijate hinnavaru kaotus on suurem kui monopoli kasumi kasv. Kui monopol toodab sama suure keskmise kuluga kui TKF, mõõdab ABC puhaskahjumit, mille põhjuseks on monopoli väiksem tootmismaht ja kõrgem hind. (Tarbija hinnavaru- summa, mida on tarbija nõus antud koguse eest maksma, miinus tegelikult makstav summa.) Hinna diskriminatsioon- toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erineva kaubakoguse eest. Hüvist müüakse kõrgema hinnaga
t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel. Tootja hinnavaru Erinevus tootjate poolt tegelikult saadava sissetuleku ja kogu sissetuleku vahel, millega nad oleksid olnud nõus leppima. 17 V.Pareto kriteerium
Pikal per kahjumiga töötada ei saa. 4. Monopol ja ressursside jaotus · Joonis 9.6 TKT ja monopoli võrdlus · TKT pika per. Pakkumiskõver S (konst kuludega haru, on Mc ja ATC kõver ühtlasi). Pikal per. Tasakaal punktis A (Dx(lõikub)S) , kus · Qe JA peD kõver näitab tarbijate piirkasulikkust iga Q juures. · Tasakaalupunktis A on ühiskonnale langev Mc toodangu viimase ühiku tootmisest võrdne tarbijale piirkasulikkusega (hind sellest ühikust . Tarbija hinnavaru ... · Monopolil on MR ----- · Seal on tarbija piirkasulikkus ehk hind punkt C suurem kui monopoli Mc Punkt B Ühiskonnale oleks kasulikum , kui kogus oleks suurem kui Q1., sest mu>mc · Puhas heaolu-joonisel 9.6 · Monopoli maj kasum peBCp1 · Tkt tarbija hinnavaru on kolmnurk Aepe · Monopolil on tarbija hinnavaru kolmnurk Ecp1 · Tarbijate hinnnavaru väheneb monopoli puhul osa Tkt hinnavarust läheb monopoli
Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. 22. Mida näitab tarbija hinnavaru? Tarbijate hinnavaru on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe. 23. Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias? Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul.
turvalisus tänaval, spordi 20. Ühiskaup - Välistamine ei ole võimalik (seened, marjad) 21. Erakaup - Konkurents tarbijate vahel on olemas 22. Välismõju - Jaguneb kaheks. Negatiivne välismõju ning positiivne välismõju. Negatiivse puhul avaldab tegevuse sooritaja teiste heaolule negatiivset mõju, kuid ei kompenseeri tekitatud kahju. Positiivse puhul avaldub tegevuse sooritaja teiste heaolule positiivset mõju, kuid tasu selle eest ei saa. 22. Tarbija hinnavaru - ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub 23. Alternatiivkulu - on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub. 24. Välismõju - 25
asendus-kaupade, kaaskaupade või sõltumatute kaupadega. Turunõudlus Majapidamise individuaalse nõudluskõvera kõik punktid näitavad, kui palju tarbija konkreetse hinna korral hüvist ostaks. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kuna iga tarbija poolt nõutav kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind, on turunõudlus- kõver langev. Tarbijate hinnavaru (lisakasu) on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe 4.LOENG 27.09.2010 FIRMATEOORIA Firmateooria eelused Ettevõtja toodab hüvist, mis tarbijate heaolu suurendab ka maksimaalse võimaliku tootmismahu korral. Hüvist realiseeritakse täieliku konkurentsiga turul (turuhind ei sõltu ettevõtte poolt toodetavast kogusest). Tootmisressursid ostetakse täieliku konkurentsiga turult (ressursi hind ei sõltu ettevõtte poolt kasutatavast ressursi mahust).
31. Tarbimise tasakaal on a) eelarvejoone igas punktis; b) punktis M; c) punktis K; d) punktis L. 32. Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks a) liikuma punkti N ; b) ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y; c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale
ALTERNATIIVNE KAUP hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu ressursse (tootmistegureid). Ühe alternatiivse kauba X hinna tõus võib vähendada tema alternatiivkauba Y pakkumist. (pakkumine) Alternatiivne kaup asenduskaup (nõudlus) TURU TASAKAAL (nõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt) 2 TARBIJA HINNAVARU TVH = maksmise koguvalmidus tegelik kulu (kolmnurga pindala: P telje lõikepunkt-ostuhind x nõutav kogus selle hinna juures/2 ) NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS NÕUDLUSE HINNAELASTSUS (NB MÄRK puudub/puudub mõõtühik) QD 100 90 muutus 10% 10 <25 = mitteelastne (koguse muutus väiksem, kui hinna muutus) P 1 1,25 muutus 25% Nt. kui nõudluse hinnaelastsuskoef. On 2,5 siis hinna P 21,80 toob kaasa nõutava koguse Q D 25% võrra.
tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid 2
– tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust – majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid 2
rohkem ja kui hind langeb, ostetakse seda rohkem Sissetulekuefekt mõlema hüvise tarbimine suureneb hinna languse ja suhtelise sissetuleku suurenemise tõttu Turunõudlus mingi hüvise kõigi selle tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral Turunõudluskõver turunõudlusfunktsiooni graafik. (kõigi MP-de individuaalse nõudlusfunktsioonide summade graafik) Tarbija hinnavaru tarbija maksab kõigi hüvise ühikute eest võrdset hinda ja valib sellise koguse, mille korral hind on võrdne viimase ühiku poolt lisatud kasulikkuse hinnanguga rahas. Kõigi eelnevate puhul on kasulikkus aga makstavast rahast suurem. See vahe ongi tarbija hinnavaru, ehk see kasulikkus, mille eest ei maksta. 2.1. Majapidamisteoorias tehtavad eeldused. MP-d tunnevad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. MP-d
Sissetulek - Py -Px Eelarvejoone tõus= = Sissetulek Py Px MRS xy asenduse piirmäär. (Marginal rate of substitution ). Kui paljust y-ist loobusid, et saada x-i juurde? Tendents on kahanev. Alguses oled nõus ühe teise kauba eest enam andma, hiljem vähem. Mikroökonoomika loeng 12.10.2011 Tarbimisvalikute mõjurid: Tarbija hinnavaru Maksu mõju hinnavarule Subsiidiumi mõju hinnavarule. Subsiidiumi kasu subsideerimisest on trapets. (tarbija hinnavaru tundlikkus vms on kolmnurkse servaga). Piirkasu maksimaalne summa, mida tarbija on võimeline maksma täiendava kaubaühiku kohta. ,,Oma olemuselt on ta nagu nõudluskõver." Iga järgneva toote korral on tarbija nõus vähem maksma. Esimeste toodete korral on ,,kasulikkuse tunnetes palju suurem, kui on tootehind, ülejääk on piirkasu."
joonisel kujutab pika perioodi pakkumiskõverat sirge S. Kuna tegemist on konstantsete kuludega tegevusharuga, on see kõver ühtlasi ka piirkulu- ja keskmise kulu kõver. Täielikult konkureeriv haru on pikal perioodil tasakaalus punktis A koguse Qe ja hinna pe juures. Tasakaalukoguse ja -hinna korral on toodangu viimase ühiku tootmise piirkulu täpselt sama suur kui tarbijate piirkasu sellest kaubaühikust. Kuna tarbijad saavdd osta Qe ühikut hinnaga pe, tekib tarbija hinnavaru, mille suurust mõõdab hall kolmnurk Aepe. Et monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on seda ka tema piirtulukõver. Oletame, et monopol maksimeerib oma kasumi, tootes koguse, kui MRm=MCm (punkt B). Järelikult toodab monopol koguse Q1 hinnaga p1. Sel tootmisharul on tarbija piirkasu (joonisel punkt C) suurem kui monopoli piirkulu(punkt B). Ühiskonna seisukohalt oleks kasulikum, kui monopol toodaks Q1-st suuremat kogust, sest tarbijate piirkasu täiendavate ühikute tarbimisest
Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem).
tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see on. Ringlusvoogude diagramm – majanduse visuaalne mudel, mis näitab, kuidas raha liigub läbi turgude ettevõtete ja leibkondade vahel Suhteline eelis – suhtelist eelist omab see tootja, kelle jaoks mingi toote tootmise alternatiivkulu on kõige väiksem. Tarbija hinnavaru – ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub Tootmisvõimaluste kõver – graafik, mis näitab kaupade tootmiskoguste kõiki kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja –tehnoloogia abil. Turgude toimimatus – olukord, kus turud ilma kõrvalmõjuriteta ei taga ressursside kõige efektiivsemat paigutust Turumajandus – majandus, kus ressursse suunatakse paljude ettevõtete ja majapidamiste
võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Arvestustest 3.2 1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. 3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et:
Näited elastsusest · Autokütuse hinnaelastsus -0.3, aga pikaajaline kuni -0.7. · Bussireiside hinnaelastsus (erinevate uuringute kokkuvõte) · Keskm linna ühistranspordi hinnaelastsus: -0.3 Hüsteeriaefekt · Sisu - suured hinnakõikumistega kaasneb suurem elastsus kui väikste aga regulaarsete hinnatõusudega. Hinnangud auto ja rongi elastsuskoefitsientidele Tarbija hinnavaru · kogus, mille võrra reisist saadav väärtus ületab reisi kulu tarbija jaoks Laiemalt on üldistatud reisi kuludeks: · Otsesed rahalised kulud (nt ühistranspordi piletihind või isikliku auto kasutamise kulud) · Reisi ajakulu · Reisi ebamugavus · Reisi õnnetuste risk · Maastik (pigem kasu, seega kulukomponendina läheb ta arvesse negatiivselt)
tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS 11 3. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 15 4. ELASTSUS JA HINNAVARU 27 5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9
ja mittenegatiivne lõigul [a;b] 6. Nimetada määratud integraali omadusi. 7. Newton-Leibnizi valem? Teooriaküsimused nr. 7 1. Defineerida päratu integraal. 2. Kirjeldada, mida geomeetriliselt näitab päratu integraal kui f (x) > 0 piirkonnas [(a,). Päratu integraal on arvuliselt võrdne lõiguga OD, joonega f(x)=Re-ix ja x-teljega piiratud lahtise kujundi pindalaga 3. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tarbija hinnavaruks nimetatakse kogukasulikkuse ja oastukulutuste vahet SOCBF - p*Q* , tähistatakse sümboliga HVtarbija. Tarbija hinnavaru näitab kui palju on tarbija n õus kauba eest turuhinnast rohkem maksma. Tootja hinnavaruks nimetatakse tulude ja muutkuude vahet p*Q* - SOCBG , tähistatakse sümboliga HVtootja 4. Milline on päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas? Päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas on perpetuiteet ehk lõpmatu rent. 5
PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMP VMP = MP x p, kus MP ressursi piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind PIIRTULU e MARGINAALTULU MR: MR = TR / TP realis = TR / Q realis, Kus MR piirtulu e marginaaltulu, TR kogutulu muut, TP realis kogutoodangu muut (realiseeritava), Q realis koguse muut (realiseeritava) SULGEMISHIND P sulgemis = AVC min = MC, kus P sulgemis sulgemishind, AVC min muutuvkulud on minimaalsed, MC piirkulu. TARBIJA HINNAVARU THV THV = maksmise koguvalmidus tegelik kulu TARBIMISE TASAKAAL (tarbimistasakaal) väljendub selles, et tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne. MUX / MUY = PX / PY MUX / PX = MUY / PY, kus MU- piirkasulikkus ja P hind TEHNILISE ASENDUSE (e asendatavuse) PIIRMÄÄR (e piirnorm) MRTS: MRTSLK = K/L = MPL/MPK Jutt on tootmistegevusest e firma käsitlusest
lühikeseks ajaks hinda isegi allapoole täieliku konkurentsiga turul teoreetiliselt kujunevat taset, et siis pärast turuosa suurendamist asuda tarbijatele hinna tõstmise kaudu oma tingimusi peale suruma. Monopoli korral on samuti tegu mittetäieliku konkurentsiga turgudega. Monopol, kus hüvist pakub vaid üks tootja, on tõenäoliselt kõige tarbijavaenulikum turuvorm, sest see võib viia tarbija ülejäägi (hinnavaru) vähenemiseni ja selle omandamiseni monopolisti poolt. Monopoliga on tegu, kui hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole lähedasi asenduskaupu. Siis on tarbija sunnitud tarbima just selle ettevõtte toodangut. Monopolist saab turule tuua just sellise koguse (või määrata sellise hinna), mis maksimeeriks tema kasumi. Sageli peetakse monopoli ühiskonnale kahjulikuks. Kui tootmistehnoloogia mastaabiefekt on positiivne, siis tavaliselt koondub hüvise tootmine
mineva tooraine hind) kui varemgi , siis selleks et suurema tootmismahuga tekkivaid suuremaid tootmiskulusid katta , peab DVD-de hind tõusma. Joonis Enne oli tasakaaluhinnaks 15(eurot) ning päevas pakutav kogus 4tk. Varem poleks tootjal tasunud DVD-sid müüa 17,5(euro) eest, kuna tal oleks tekkinud kauba ülejääk. Nüüd aga nõudluse kasvades saab ta oma toodet müüa 17,5 euroga ning DVD-sid ostetakse päevas 5 tk. Tegemist on tasakaaluhinna-ja kogusega. Sel juhul tarbijal hinnavaru ei jää. Kui aga tootja poleks hinda tõstnud ja pakkumist suurendanud oleks tarbija ostnud ühe DVD 15 euroga, kuigi ta oleks olnud nõus maksma 20 eurot. Seega oleks tema hinnavaruks jäänud 5 eurot. Ülesanne 7 Toodang 1 2 3 4 5 6 7 8 Kogukulu(TC) 100 200 300 400 500 600 700 800 Kogutulu/TR) 135 260 375 480 575 660 735 800
TEOORIAKÜSIMUSED nr 7 1. Defineerida päratu integraal. Funktsiooni päratuks integraaliks rajades a-st lõpmatuseni (rajades miinus lõpmatusest a-ni) nimetatakse piirväärtust 2. Kirjeldada, mida geomeetriliselt näitab päratu integraal , kui f (x) > 0 piirkonnas [(a,). Päratu integraal on arvuliselt võrdne lõiguga OD, joonega f(x)=Re-ix ja x-teljega piiratud lahtise kujundi pindalaga 3. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tarbija hinnavaruks nimetatakse kogukasulikkuse ja oastukulutuste vahet SOCBF - p*Q* , tähistatakse sümboliga HVtarbija HVtarbija= Tarbija hinnavaru näitab kui palju on tarbija n õus kauba eest turuhinnast rohkem maksma. Tootja hinnavaruks nimetatakse tulude ja muutkuude vahet p*Q* - SOCBG , tähistatakse sümboliga HVtootja HVtootja = p*Q* - 4. Milline on päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas?
Puudulikud turud 82 Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86 Mittetäiuslik informatsioon, risk ja määramatus 86 Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked 87 8. TURUVÄLISTE LOODUSVÄÄRTUSTE HINDAMISE MEETODID 89 Tarbija hinnavaru kui väärtuse mõõt 89 Turuväliste väärtuste hindamise meetodid 90 Tegelikule käitumisele baseeruvad meetodid. 92 Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid 95 Tingliku hindamisega seotud oletused ja probleemid 98 KASUTATUD MATERJALID 99 KORDAMISKÜSIMUSED 100 3 4
Asenduse piirmäär näitab: Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks Eelarvejoon näitab: Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. Eelarvejoone tõusunurk muutub, kui muutub: Ühe või mõlema hüvise hind Hinna tõustes nihkub: Eelarvejoon vasakule Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 20 , siis: Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null. Majanduslik efektiivsus on: toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta, s.t. tootmine minimaalsete kulutustega.(õige, majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest) Mida ei eelda tarbija valikuteooria? Tarbijate sissetulekutele ei seata piire. Mis alljärgnevast on õige? EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. Mis on järgnevate asjade alternatiiv- e. loobumiskulu
suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Pakkumiskõver positiivse tõusuga kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Pakutav kogus- hüvise kogus, mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turunõudmine Tarbija hinnavaru- tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused. Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks.
Selle tagajärjel suurenebmõlema hüvise tarbimine. Seda muutust nim. Sissetulekuefektiks. Majapidamise individuaalse nõudluskõvera kõik punktid näitavad kui palju tarbija antud hinna juures hüvist ostaksid. Kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel saadakse ühe hüvise turunõudlusfunktsioon. Selle funktsiooni graafikut nim. Turunõudluskõveraks. Turunõudlus on kõigi selle hüvise tarbijate poolt nõutavhüvise kogus mingi hinnataseme korral. Tarbija hinnavaru ehk tarbija ülejääk- lisanduva kasulikkuse ja makstava hinnavahe. Ettevõte- on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüvesid ning pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: vara, hoone, materjalid. Ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. Eristatakse lühiperioodi otsuseid,
integreerimiskonstandiks. Nimetada määramata integraali omadusi. Defineerida määratud integral. Milline on määramata integraali geomeetriline tähendus? Nimetada määratud integraali omadusi. Newton-Leibnizi valem? Defineerida päratu integraal. Kirjeldada, mida geomeetriliselt näitab päratu integraal ∫f (x)dx, kui f (x) > 0 piirkonnas [(a,∞). Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Milline on päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas? Defineerida kahe muutuja funktsioon. Mis on selles sõltumatud muutujad ja sõltuv muutuja? Mis on kahe muutuja funktsiooni määramispiirkond, muutumispiirkond, graafik? Defineerida kahe muutuja funktsiooni osatuletised. Mis on mitme muutuja funktsiooni gradient? Missuguses suunas kasvab mitme muutuja funktsioon kõige kiiremini? Selgitada marginaalsuuruse mõistet mitme muutuja funktsiooni korral.
us (neto) Arvuti puhastus 12,5 2,5 15 Remont 25 5 30 Diagnostika 8 2 10 Kaugabi 10 2 12 14 5.4.3. Kulu-maht-kasum (KMK) analüüs (sh hinnavaru) Iga päev peaks ära parandama vähemalt ühe arvuti. 15 16 5.5. KASUMIPLAAN 5.5.1 KAVANDATAV TULUDE JA KULUDE ARUANNE (tuh.eurot) (koostatakse eelnevate kulude arvestuse põhjal) (soovitav kasutada jääktulu meetodit JT = netokäive [(materjal + tööjõukulu ) ] Nimetused 1.aasta 2.aasta 3.aasta 4.aasta 1. Brutorealisatsioon 20808,0 24324,0 27840,0 31356,0 2
nõudluskõver langeb. LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral.
..................................konstantsete kuludega tegevusharu 101. Consumer .......................................................tarbija 102. Consumer equilibrium ...................................tarbimise tasakaal 103. Consumer goods ............................................tarbekaubad 104. Consumer price index ....................................tarbijahinnaindeks 105. Consumer surplus ..........................................tarbija hinnavaru 106. Consumption ..................................................tarbimine 107. Contest ...........................................................võistlus 108. Contractionary fiscal policy ..........................kitsendav fiskaalpoliitika 109. Contribution ...................................................rahaline toetus 110. Convenience store .........................................esmatarbekaupade pood 111. Conventional marketing .............................
Piirkulu=piirtulu Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. VALE Monopol lõpetab tegevuse kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. ÕIGE Monopol püüab maksimeerida ühikukasumit. VALE Nii täielikult konkureeriva firma kui monopoli kasumi maksimeerib see kogus mille hind võrdub piirkuluga. (p=MC) VALE Kui täielikult konkureeriva firma ja monopoli kulukõverad oleksid identsed, soleks tarbija hinnavaru monopoli tingimustes suurem. VALE Kui toodangu nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on piirtulu alati väiksem kui toodangu hind. ÕIGE Monopoli pakkumiskõver on positiivse tõusuga. VALE Turu nõudluskõver on ühtlasi monopoli keskmise tulu kõver Monopoli piirtulukõver asub allpool nõudluskõverat kuna iga hinna langus mõjutab kogu müügikogust
kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X. Hinnavaru – kogukasu (TU) – kauba ostmise kogukulu. Nimetatakse ka tarbija ülejäägiks. Kaarelastsuse valem (E) - Kaarelastsus on sõltumatu sellest, kumb hind Q1−Q2 p1− p2 valitakse alghinnaks E= : Q1 +Q2 p1 + p2 TU muutus Kahaneva piirkasulikkuse seadus – MU = q – tarbitav kogus q muutus
Kui mõlemad rajad on lõpmatud, siis võtame suvalise punkti ja saame kirjutada: 2)Kirjeldada, mida geomeetriliselt näitab päratu integraal _a^?f (x)dx? , kui f (x) > 0 piirkonnas [(a,). Päratu integraal on arvuliselt võrdne lõiguga OD, joonega f(x)=Re-ix ja x-teljega piiratud lahtise kujundi pindalaga. Päratu integraal on arvuliselt võrdne xy-tasandiga, mida piirab x- telg, vertikaalne sirge x=a ja funktiooni f(x) graafik. 39. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tulude ja muutuvkulude vahet p* Q* S nimetatakse tootja hinnavaruks ja tähistatakse sümboliga HVtootja, st HVtootja=p* Q* - Kogukasulikkuse ja ostukulutuste vahet S - p* Q* nimetatakse tarbja hinnavaruks ja tähistatakse sümboliga HVtarbija, st HVtarbija= - p* Q* 40. Milline on päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas? Päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas on perpetuiteet ehk lõpmatu rent. 41. Defineerida kahe muutuja funktsioon
5.4.2. Toote/teenuse müügihind Toote/teenuse nimetus Omahind Juurdehindlus Müügihind (neto) Lapsehoid 2,44 1,26 3,7 12 5.4.3. Kulu-maht-kasum (KMK) analüüs (sh hinnavaru) Kasum sõltub laste arvust tunnis, teenuse pakkumisest nädala vahetusel ja õhtuti. Püsikulud suhteliselt stabiilsed. Mida rohkem lapsi tunnis on hoius, seda suurem kasum. 5.5. KASUMIPLAAN 5.5.1 KAVANDATAV TULUDE JA KULUDE ARUANNE (tuh.eurot) (koostatakse eelnevate kulude arvestuse põhjal) (soovitav kasutada jääktulu meetodit JT = netokäive [(materjal + tööjõukulu ) ] Nimetused 1.aasta 2
3,00 20 60 3,50 10 70 4,00 0 80 a) Missugune on maksimaalne hind mida tarbijad on nõus maksma 30nda klaasi eest. b) Missugune on minimaalne hind 30nda klaasi eest millega tootjad nõustuvad. c) Kas 30 klaasi päevas on rohkem või vähem kui efektiivne kogus. d) Missugune on tarbija hinnavaru kui toodetakse efektiivne kogus. e) Missugune on tootja hinnavaru kui toodetakse efektiivne kogus. f) Missugune on täiskoormuse kaotus kui toodetakse 30 klaasi mineraalvett. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 21 4. Majapidamisteooria 4.1 Kasulikkus ja nõudmine Seni käsitleti nõudmise ja pakkumise juures eelkõige turunõudlust. Vaadeldi, muude tingimuste samaks
annaabi.ee 
