Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Nõudluse ja pakkumise -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu
tooted, millel puuduvad asenduskaubad, monopol hinnategija, turubarjäärid väga kõrgedOligopol- väike arv müüjaid, nii diferentseerunud kui homogeenne kaup, turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu puudujääk-nõutav kogus suurem kui pakutavSufitsiit- kauba pakutav kogus suurem kui nõudlusTasakaalupunkt E- nõudlud ja pakkumiskõvera lõikepunktEd=Q%/mõjuteguri !!Majanduskahjum ei tohi olla suurem piirkulust Edp(punkt)= Q*P1/P*Q1 Edp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2)
Normimine D Turgu tasakaalustav hind H Pakkumine E Nõudlus i Defitsiit A Ülejääk F Konkurents J Tootmisstiimulid G Nõudluse muutus C Informatsioon B Teine ülesanne 1.Tootme kõrgem hind D 2.Turgu tasakaalustav hind on tähtis kuna B 3.Mis kirjeldab kõige paremini jõude, mis panevad hindu üles-alla kõikudes liikuma tasakaaluhinna poole D 4 - selles vastustes pole kindel 4.Moosipallide tasakaaluhind on D 5.Kui moosipallide hind on 1 kroon, siis A 6.Kui moosipallide hind on 4 krooni, siis on A 7.Milline järgnevatest väidetest iseloomustab kõige paremini tasakaaluhindade normivat funktsiooni A 8.1990.aastate alguses tõi ............... B 9.Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini, mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga B 10.Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas
Nii tekkib ülejääk ja riik, toetamaks miinimumhinda, peab ülejäägi ise ära ostma, et turgu tasakaalu viia. Mõnikord kehtestatakse maksimumhind, millest kürgema hinnaga kaupa müüa ei tohi. See toob kaasa turu puudujäägi ehk defitsiidi. Nt üüri piirmäär. Seega riigi sekkumine majandusse häirib tugu ja see pole ei tootjate ega tarbijate huvides. Tasakaaluhinna ja koguse muutused 1) Nõudluse muutumine joonis 2.11 lk 42 Nõudluse kasv(pakkumine jääb samaks) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse suurenemise. Nõudluse vähenemisel on vastupidine efekt. 2) Pakkumise muutumine joonis 2.12 lk 44 Pakkumise kasv (nõudlus jääb samaks) toob kaasa tasakaalukoguse suurenemise ja tasakaaluhinna languse. Pakkumise vähenemisel on vastupidine efekt. 3) Nõudluse ja pakkumise muutumine a) Nõudluse ja pakkumise kasv Nõudluse ja pakkumise kasv toob kaasa tasakaalukoguse kasvu, efekt
Teisisõnu, hüvise hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas. 8. Nõudluse ja pakkumise mõjurid: 1)tarbijate sissetulek, teise antud hüvisega seotud hinnad, tarbijate maitse või eelistused, ostjate ootused, tarbijate arv turul 2)hüvise tootmistehnoloogia, valmistamisel kasutatud ressursside hinnad, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused. 9. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasa nii tasakaaluhinna kui koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses nihkuvad mõlemad kõverad korraga ja sel juhul on raske prognoosida, mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega. 10. Mis näitajad. Mida hekki? 11. Nõudluse elastsus ei sõltu ajast, pakkumise oma aga küll sest tootjad peavad kohanema hinnamuutusega (lühiperioodil
Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9. Kuidas muutub tasakaaluhind ja -kogus kui ainult üks turupool (kas nõudlus või pakkumine) on muutunud? Mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega siis, kui mõlemad muutuvad (nii nõudlus kui ka pakkumine)? Kas alati saab kindlaks määrata tasakaaluhinna ja koguse muutuse? Kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas Kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja hinna muutumise vastassuunas.
ülejäägiga majanduse tõusufaasis. T 28.Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. V 29.Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. V 30.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, maamaks, raskeveokimaks. V 31.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 32.Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. 33.Primaarkauba nõudlusin hinna madalamas sektoris ülielastne. V 34.Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. T 35.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 36
j ... jõuab müüjani S1 0 90 110 Kogus 7 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 17. Tabelis 1 on toodud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Märgi tabelisse, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise ((-)) või ei saa muutust täpselt p kindlaks määrata ((?). ) Tabel 1 a) Nõudlus kasvab ja pakkumine jääb samaks: p + ja q + b) Pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: p - ja q +
· Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muutused: hinna "juhtiv" e. "ümberpaigutav funktsioon" Me võime summeerida nõudluse-pakkumise nihete ja hinnamuutuste käigu järgnevalt: · Nõudluse kasv viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse suurenemisele. · Nõudluse vähenemine kajastub tasakaaluhinna languses ja tasakaalukoguse vähenemises. · Pakkumise kasv viib tasakaaluhinna langusele ja tasakaalukoguse tõusule. · Pakkumise vähenemine viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse vähenemisele. Sellist tasakaaluhinna käiku nimetatakse hinna turgu korrastavaks funktsiooniks. Majandusanalüüsis eristatakse pika- ja lühiajalist periood: Perioodid pole otseselt seotud mingi erilise
Question19 Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Turu tasakaal TURU TASAKAAL Kanname nõudlus- ja pakkumiskõverad ühele joonisele: 1 10.02.2014 TURU TASAKAAL Turu tasakaal nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed. Hinda p*, mille puhul nõutav kogus võrdub pakutava kogusega, nimetatakse tasakaaluhinnaks (equilibrium price). Vastavat kauba kogust q* nimetatakse tasakaalukoguseks (equilibrium quantity). TURU TASAKAAL ülejääk puudujääk Ülejääk pakutav kogus ületab mingil hinnatasandil nõutava koguse; hind langeb Puudujääk ehk defitsiit nõutav kogus ületab mingil hinna- tasandil pakutava koguse; hind tõuseb; ...
rohkem või vähem majandusellu. Konkurentsivormid Monopol – ainuvalitseja Oligopol – turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents – ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents – ettevõtjad müüvad eristatavat toodangut Turu tasakaal Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind on turuhind, millise korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral. Üle- ja puudujääk Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk. Pikal perioodil on turg iseregulatsiooni tõttu alati tasakaalus (va turuhäirete esinemise korral). Turu häired Levinuimad on hinna ja tootmismahu kontrollimine.
5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel: a) Nõudlus kasvab, pakkumine väheneb (10 punkti) b) Pakkumine kasvab, nõudlus jääb samaks (5 punkti) 2) Kasuta kaarelastsuse valemit, et arvutada nõudluse hinnaelastsuskoefitsient kahe punkti vahel, kus kogused on q1=100 ja q2=120, hinnad p1=10 ja p2=9. (10 punkti) a) Kumma hinna korral on kogutulu (TR=R) suurem? (5 punkti) 1
4 1200 800 6 800 800 8 500 800 10 200 800 Uueks tasakaaluhinnaks on nüüd 6 ja kogus on 800. Tasakaalukogus ei muutu, sest pakkumine on fikseeritud. Nõudluse suurenemine (nõudluskõvera nihkumine paremale) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu. 5 3) Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: Loomaliha hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
Question 1 Question text Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Select one: True False Question 2 Question text Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Select one: True False Question 3 Question text Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Select one: True Fals Question 4 Question text Vastavalt nõudlusseadusele Select one: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud Question 5 Question text Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Select one:
Monopol ainuvalitseja Oligopol turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents ettevõtjad müüvad eristavat toodangut Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind on turuhind,mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk. Maksimumhind valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Toob kaasa turu puudujäägi. Miinimumhind madalaim hind mingi hüvise eest. Tekitab tavaliselt turul ülejäägi. Pareto efektiivsuseks on olukord, kus ühe kauba teisega asendamise piirmäär muutub võrdseks
Võimalus iseseisvalt otsuseid langetada. FIE võib oma RP-st (raamatupidamisest) pidada kassapõhiselt. FIE puudused: FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Piiratud võimalused laienemiseks Kogu maksustavalt tulult maksab tulumaksu. 7. Kas majanduskasv sõltub maksumääradest? Jah, sõltub. 8. Millal toimub defitsiit? Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk (defitsiit) – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. 9. Olulised nõuded Euroopa äriühingule. Ühingu märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot. Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. Peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. Suunatud peamiselt suurtele ja keskmisteleettevõtetele. Õiguslik vorm: aktsiaselts
tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht). Alati ei ole turul valitsev hind tasakaaluhind, sel juhul tekib turul ülejääk või puudujääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tarbijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine. Vt. Joonis 3.1 7. Tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumine Tasakaaluhinna ja koguse muutused on tavalised turul. Muutused tulevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasakaaluhinna ja koguse muutumine. Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutumine. Kui muutumised on erisuunalised, siis vt joonis 3.2 (seal igasugu muid ülesandeid ka). 8
arenemine. 8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada? Bilateraalne monopol, piiratud monopson, monopson, piiratud monopol, bilateraalne oligopol, oligopson, monopol, oligopol, polüpol. 9. Mille poolest erineb monopol konkurentsist? Monopoli korral valmistab hüvist vaid üks ettevõte ja sellel ei ole lähedasi asenduskaupu. Piirtulu ei saa võrdustada hinnaga 10. Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral? Optimaalne toodangumaht on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. Tasakaaluhinna määrab tarbijate käitumine. 11. Mille poolest erinevad monopoli tasakaaluhind ja -kogus tasakaaluhinnast ning -kogusest konkurentsi korral? Piirtulu ei ole võrdne hinnaga, tasakaalukogus on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. 12. Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurentsiga ja millal mitte? Kui valmistada sama toodet suures ja väikeses koguses on otstarbekas kasutada täiesti erinevat
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, se...
rohkem, mida Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks või mitu: elastsem on nõudlus vähemelastsem on kauba nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koe tsient elastsem on pakkumine Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus, seda suurem saab olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks
Mikro-ja makroökonoomika kodutöö Kodutöö esitamise tähtaeg: 10.04.2012 Koostas: (Materjali taaskasutus I) Ülesanne 1 Aasta Nominaalne Reaalne SKP (mln-it SKP deflaator SKP(mln-it eurot, referentsaasta eurot) 2005) 2000 6159,83 7914,532 77,8 2001 6970,869 8411,695 82,8 2002 7776,305 8963,538 86,7 2003 8718,898 9659,591 90,2 2004 9685,274 10272,28 94,2 2005 11181,74 11181,74 100,0 2006 13390,77 12310,8 108,8 2007 16069,4 13233,15 121,4 2008 16...
Turu tasakaal Nõudjate ja pakkujate koostegevusest võib kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu-, ülejääk. Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse Tasakaalu hind Hind, mille puhul ostjate ja müüjate soovid kokku langevad Tasakaaluhinna puhul saavutab turg korra seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Joonis! Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele kehtestada võib, nt üüri piiri hind Miinimumhind seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi, nt miinimumpalk Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise(ülejäägi ), kunstlikult madal aga liignõudluse (puudujäägi) Hinna funktsioonid: 1
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hi...
Marked out of 1.0 True False Question 27 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 28 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 29 Piirkasulikkuse all mõistetakse tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B on täiendkaubad. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdseliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. (Väär) Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. (E=q%/p%) Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb.
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms). Iga toote kohta saab koostada nõudlustabeli, kus on kirjas, kui palju toodet ostetakse ig...
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg
- Tootmisteguri hind tõuseb - Mõned tootjad lõpetavad tootmise Suureneb kui: - Asenduskauba hind langeb - Kaaskauba hind tõuseb - Tootmisteguri hind langeb - Leitakse efektiivsem tehnoloogia - Uued ettevõtted sisenevad Pakkumise kasv ja kahanemine: · Analüüsi käigus tuleb eristada: - Muutust nõutavas (pakutavas) koguses - Muutust nõudluses (pakkumises) Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad.. Tasakaaluhinna puhul saavutab turg ,,korra" seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed s.o. tasakaalukogus Turu tasakaal: · Nõudjad ja pakkujad on tutul kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujueda tasakaal või tekkida kas puudu-või ülejääk. · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk suurus, mille võtta nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
(ATC). Majanduslik kulu: Majanduslik kasum, kaudsed kulud (ka normaalne kasum), otsesed kulud (tööjõud, tehnoloogia, rent jm). Kogutulu TR: Raamatupidamislik kasum, Otsesed kulud. Kui ettevõtted turul kannatavad lühiajaliselt majanduslikku kahjumit, siis eeldame tootmismahtude alanemist ja majandusliku kahjumi vähenemist pika-ajaliselt. Turutasakaal (ceteris paribus)- tarbitav ja pakutav sõltub ainult hinnast. Ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügiplaanid ning kõik tarbijad rahuldada oma ostusoovid. Q – tasakaalukogus. Kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõverat allapoole. Liiga madal hind-defitsiit. Peaks hinda tõstma kuni tarbijad soovivad ainult nii palju osta, kui tootjad tahavad pakkuda. Hüvise väärtuse määrab kasulikkus või tootmiskulud. Firmateoorias hüvise tootmise piirkulu.
Test 1 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) ...
b. elastne c. vähenenud d. ühikelastne 63. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu tõusis 10%; b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu langes 12% d. firma kogutulu langes 20%. 64. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Mis siis juhtub kui, pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: a. p= + q= - b. p= ? q= + c. p= - q= + d. p= - q =- 65. Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse a. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega kapitali nüüdisväärtusest c
d. raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks 62. Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 10% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu langes 20% b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu tõusis 8%; d. firma kogutulu tõusis 10% 63. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?).c) Mis juhtub, kui pakkumine kahaneb ja nõudlus jääb samaks: a. p = + q= + b. p = + q= - c. p = - q= - d. p = ? q= ? 64. Duaalne tööturu teooria majanduses selgitab palgaerinevusi a. ametiühingute poolt sõlmitavate kollektiivlepingute jäikuses b. kõrgtehnoloogilise „tuuma“ ja halvemates tingimustes töötava „perifeeria“ olemasolus c
TÕSI Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad ja tarbijate arv turul on pakkumise mõjurid. VALE (aint tarbijate arv on) Turu ülejääk surub hinnad üles, puudujääk aga alla. VALE Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude vähenemine. VALE Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. VALE Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. ÕIGE ELASTSUS Hinnaelastsus kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumusele, seda väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1
Test 1 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) ...
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingu...
arenemine. 8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada? Bilateraalne monopol, piiratud monopson, monopson, piiratud monopol, bilateraalne oligopol, oligopson, monopol, oligopol, polüpol. 9. Mille poolest erineb monopol konkurentsist? Monopoli korral valmistab hüvist vaid üks ettevõte ja sellel ei ole lähedasi asenduskaupu. Piirtulu ei saa võrdustada hinnaga 10. Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral? Optimaalne toodangumaht on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. Tasakaaluhinna määrab tarbijate käitumine. 11. Mille poolest erinevad monopoli tasakaaluhind ja -kogus tasakaaluhinnast ning -kogusest konkurentsi korral? Piirtulu ei ole võrdne hinnaga, tasakaalukogus on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. 12. Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurentsiga ja millal mitte? Kui valmistada sama toodet suures ja väikeses koguses on otstarbekas kasutada täiesti erinevat
arenemine. 8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada? Bilateraalne monopol, piiratud monopson, monopson, piiratud monopol, bilateraalne oligopol, oligopson, monopol, oligopol, polüpol. 9. Mille poolest erineb monopol konkurentsist? Monopoli korral valmistab hüvist vaid üks ettevõte ja sellel ei ole lähedasi asenduskaupu. Piirtulu ei saa võrdustada hinnaga 10. Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral? Optimaalne toodangumaht on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. Tasakaaluhinna määrab tarbijate käitumine. 11. Mille poolest erinevad monopoli tasakaaluhind ja -kogus tasakaaluhinnast ning -kogusest konkurentsi korral? Piirtulu ei ole võrdne hinnaga, tasakaalukogus on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. 12. Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurentsiga ja millal mitte? Kui valmistada sama toodet suures ja väikeses koguses on otstarbekas kasutada täiesti erinevat
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erineva...
hüviste kvaliteedi ja hindade kohta, müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada, turg on avatud, hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Hüvise nõudluse ja pakkumise tasakaalustajana peetakse silsmas täieliku konkurentsiga turgu. Täieliku konkurentsiga turg on mudel, mida reaalselt ei eksisteeri. Turutasakaal tarbitav ja pakutav kogus sõltub ainult hinnast, kui teised tegurid ei muutu. Ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügiplaanid ning k õik tarbijad saavad rahuldada oma ostusoovid. Tasakaaluhind p* - hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk pakutavad ja tarbitavad kogused on võrdsed. Tasakaalukogus q* tasakaaluhinnaga ostetav ja müüdav hüvisekogus Ülejääk selle hinna pihul pakutakse rohkem kui nõutakse (nt kõrge hind) Defitsiit osta soovitav kogus on suurem kui pakutakse (nt madala hinna juures
--- Question 31 (1 point) Kelle pohiteesideks olid: · Isereguleeruvad joud turumehhanismis on norgad. · Majandus on pohilisel ebastabiilne. · Valitsuse sekkumine on vajalik. a. Jean Babtiste Say b. Karl Marx *c. John Maynard Keynes d. Adam Smith ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 32 (1 point) Mingil pohjusel on toimunud noudluse ja/voi pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) voi ei saa muutust tapselt kindlaks maarata (?).c) Mis juhtub, kui noudlus kahaneb ja pakkumine jaab samaks: a. p = - q = ? b. p = - q = + c. p = ? q = + *d. p = - q = - ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 33 (1 point) Pakkumisseaduses on oeldud: *a. kauba korgem hind pohjustab suurema pakkumise b
· Firma lühiperioodi pakkumiskõveraks on tema MC-kõver ülalpool lõikumist AVC- kõver · Täieliku konkurentsi turu pakkumiskõver saadakse ühikute firmade pakkumis kõverate horisontaalsel liitmisel · Joonis selitus:kasumi maximeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal 186 8.6 Turg ja üksikfirmas · Tootmisharus 100 identsek kuludega firmat · Turu S-kõver on firmade s kõverate summa · Turu s kõver ja d kõver annavad tasakaaluhinna pe=10, iga firma pakub 15, turu Qs=1500, firma ATC=8 · Ühingukasum on 10-8 p-ATC · Firma majkasum=30(hall osa) 186 8.6 · Kasum valib maxab, kahjum- jäkab või lõpetab. Täielik konkurents pikal perioodil 1. Null majkasumit pikal perioodil · kui lühiperiooodil on ettevõttel majanduskasum, siis pikal periooodil tuleb uusi ettevõtteid juurde uusi firmasi ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu
alla. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral Küsimus 5 Valmis
P0 tarbijad otsiksid odavamaid asendajaid. D1 D2 Q0 Q1 Q2 Q Defitsiit 1. Oletagem, et hind on kindlaks määratud esialgse tasakaaluhinna (P0) ja -koguse (Q0) juures. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Defitsiit Tekib hinnakontrolli tõttu Annab vale signaali tootjatele: suurenda tootmist samal ajal tarbija otsib asenduskaupa. d k Kuni firma ei suuda pakkuda kõrgemaid palku, ei leita ka häid töötajaid. Turule orienteeritud teadlased arvavad, arvavad et kuigi vabadel hindadel ja palkadel
Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal. Turg selle kaudu suhtlevad ostjad ja müüjad Turuõudluskõver turunõudluse graafiline kujutis, kõikide indiviidide nõudluskõverteate horisontaalsumma Turupakkumiskõver turu pakkumise graafiline kujutis Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind
Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Pakkumise muutus ja pakkumise koguse muutus (sama loogika, mis nõudluse puhul ühe puhul nt hind kasvab ja kogus kasvab, teise puhul hind jääb samaks, kogus kasvab ehk muutuvad tootmistingimused ). Nõudluskõver nõudlus kasvab, kui hind langeb Pakkumiskõver pakutav kogus kasvab, kui hind tõuseb Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal. Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Puudujääk on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind · Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale · Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind
TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on ressursid efektiivselt jaotatud (ei toimu ressursside raiskamist), sest sel juhul on täiendava hüviseühiku tootmisest saadav täiendav kasu ehk piirkasu tarbi- jatele võrdne selle täiendava ühiku tootmisel tootjatel tekkiva täiendava kulu ehk piirkuluga; kui tarbijate piirkasu ületaks tootjate piirkulu, siis oleks ühiskonna jaoks kasulik seda hüvist rohkem toota, kui aga tarbijate piirkasu oleks
turul ülejääk või puudujääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tarbijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine. 7.Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine Tasakaaluhinna ja –koguse muutused on tavalised turutingimustes. Muutused tulenevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale, pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasakaaluhinna ja –koguse muutumise suunas nõudlusega. Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja –hinna vastassuunaline muutmine. Keerukamad on olukorrad, kus mõlemad muutuvad kas samasuunaliselt või vastassuunaliselt. Niisugustes olukordades tuleb jälgida peale muutuse suuna ka muutuste ulatust. 8.Maksimum- ja miinimumhind Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
