Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Nõudluse ja pakkumise -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu
tooted, millel puuduvad asenduskaubad, monopol hinnategija, turubarjäärid väga kõrgedOligopol- väike arv müüjaid, nii diferentseerunud kui homogeenne kaup, turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu puudujääk-nõutav kogus suurem kui pakutavSufitsiit- kauba pakutav kogus suurem kui nõudlusTasakaalupunkt E- nõudlud ja pakkumiskõvera lõikepunktEd=Q%/mõjuteguri !!Majanduskahjum ei tohi olla suurem piirkulust Edp(punkt)= Q*P1/P*Q1 Edp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2)
Normimine D Turgu tasakaalustav hind H Pakkumine E Nõudlus i Defitsiit A Ülejääk F Konkurents J Tootmisstiimulid G Nõudluse muutus C Informatsioon B Teine ülesanne 1.Tootme kõrgem hind D 2.Turgu tasakaalustav hind on tähtis kuna B 3.Mis kirjeldab kõige paremini jõude, mis panevad hindu üles-alla kõikudes liikuma tasakaaluhinna poole D 4 - selles vastustes pole kindel 4.Moosipallide tasakaaluhind on D 5.Kui moosipallide hind on 1 kroon, siis A 6.Kui moosipallide hind on 4 krooni, siis on A 7.Milline järgnevatest väidetest iseloomustab kõige paremini tasakaaluhindade normivat funktsiooni A 8.1990.aastate alguses tõi ............... B 9.Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini, mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga B 10.Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas
ja kõrgema sissetulekuga, kui nad muidu teeniksid. Tegemist on miinimumhinnaga, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nii tekkib ülejääk ja riik, toetamaks miinimumhinda, peab ülejäägi ise ära ostma, et turgu tasakaalu viia. Mõnikord kehtestatakse maksimumhind, millest kürgema hinnaga kaupa müüa ei tohi. See toob kaasa turu puudujäägi ehk defitsiidi. Nt üüri piirmäär. Seega riigi sekkumine majandusse häirib tugu ja see pole ei tootjate ega tarbijate huvides. Tasakaaluhinna ja koguse muutused 1) Nõudluse muutumine joonis 2.11 lk 42 Nõudluse kasv(pakkumine jääb samaks) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse suurenemise. Nõudluse vähenemisel on vastupidine efekt. 2) Pakkumise muutumine joonis 2.12 lk 44 Pakkumise kasv (nõudlus jääb samaks) toob kaasa tasakaalukoguse suurenemise ja tasakaaluhinna languse. Pakkumise vähenemisel on vastupidine efekt. 3) Nõudluse ja pakkumise muutumine a) Nõudluse ja pakkumise kasv
Teisisõnu, hüvise hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas. 8. Nõudluse ja pakkumise mõjurid: 1)tarbijate sissetulek, teise antud hüvisega seotud hinnad, tarbijate maitse või eelistused, ostjate ootused, tarbijate arv turul 2)hüvise tootmistehnoloogia, valmistamisel kasutatud ressursside hinnad, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused. 9. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasa nii tasakaaluhinna kui koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses nihkuvad mõlemad kõverad korraga ja sel juhul on raske prognoosida, mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega. 10. Mis näitajad. Mida hekki? 11. Nõudluse elastsus ei sõltu ajast, pakkumise oma aga küll sest tootjad peavad kohanema hinnamuutusega (lühiperioodil
Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9. Kuidas muutub tasakaaluhind ja -kogus kui ainult üks turupool (kas nõudlus või pakkumine) on muutunud? Mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega siis, kui mõlemad muutuvad (nii nõudlus kui ka pakkumine)? Kas alati saab kindlaks määrata tasakaaluhinna ja koguse muutuse? Kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas Kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja hinna muutumise vastassuunas.
ülejäägiga majanduse tõusufaasis. T 28.Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. V 29.Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. V 30.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, maamaks, raskeveokimaks. V 31.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 32.Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. 33.Primaarkauba nõudlusin hinna madalamas sektoris ülielastne. V 34.Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. T 35.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 36
j ... jõuab müüjani S1 0 90 110 Kogus 7 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 17. Tabelis 1 on toodud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Märgi tabelisse, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise ((-)) või ei saa muutust täpselt p kindlaks määrata ((?). ) Tabel 1 a) Nõudlus kasvab ja pakkumine jääb samaks: p + ja q + b) Pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: p - ja q +
· Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muutused: hinna "juhtiv" e. "ümberpaigutav funktsioon" Me võime summeerida nõudluse-pakkumise nihete ja hinnamuutuste käigu järgnevalt: · Nõudluse kasv viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse suurenemisele. · Nõudluse vähenemine kajastub tasakaaluhinna languses ja tasakaalukoguse vähenemises. · Pakkumise kasv viib tasakaaluhinna langusele ja tasakaalukoguse tõusule. · Pakkumise vähenemine viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse vähenemisele. Sellist tasakaaluhinna käiku nimetatakse hinna turgu korrastavaks funktsiooniks.
Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad
(equilibrium quantity). TURU TASAKAAL ülejääk puudujääk Ülejääk pakutav kogus ületab mingil hinnatasandil nõutava koguse; hind langeb Puudujääk ehk defitsiit nõutav kogus ületab mingil hinna- tasandil pakutava koguse; hind tõuseb; 2 10.02.2014 TURU TASAKAAL Tasakaaluhinna ja -koguse muutus; Antud näites D1 D2 Tasakaaluhind tõuseb; tasakaalukogus suureneb. TURU TASAKAAL Tasakaaluhinna ja -koguse muutus; Antud näites D1 D2 ja S1 S 2 Tasakaaluhind tõuseb; tasakaalukogus väheneb. 3 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 1: Tabelis on toodud kauba nõutavad ja pakutavad kogused erinevatel hinnatasemetel:
rohkem või vähem majandusellu. Konkurentsivormid Monopol – ainuvalitseja Oligopol – turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents – ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents – ettevõtjad müüvad eristatavat toodangut Turu tasakaal Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind on turuhind, millise korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral. Üle- ja puudujääk Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk. Pikal perioodil on turg iseregulatsiooni tõttu alati tasakaalus (va turuhäirete esinemise korral). Turu häired Levinuimad on hinna ja tootmismahu kontrollimine.
5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel: a) Nõudlus kasvab, pakkumine väheneb (10 punkti) b) Pakkumine kasvab, nõudlus jääb samaks (5 punkti) 2) Kasuta kaarelastsuse valemit, et arvutada nõudluse hinnaelastsuskoefitsient kahe punkti vahel, kus kogused on q1=100 ja q2=120, hinnad p1=10 ja p2=9. (10 punkti) a) Kumma hinna korral on kogutulu (TR=R) suurem? (5 punkti) 1
4 1200 800 6 800 800 8 500 800 10 200 800 Uueks tasakaaluhinnaks on nüüd 6 ja kogus on 800. Tasakaalukogus ei muutu, sest pakkumine on fikseeritud. Nõudluse suurenemine (nõudluskõvera nihkumine paremale) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu. 5 3) Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: Loomaliha hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200
Toodet ei tohi nüüd müüa odavamalt kui seatud hinnatase. Kuna tasakaauhind on madalamal tasemel, siis selle kõrgemal tasemel kehtestatud miinimumhinnaga ei ole piisavalt ostuhuvilisi, seega toob niisuguse miinimumhinna kehtestamine kaasa ülejäägi. Küsimus 3 Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba Valmis tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah. Vt põhjalikumat selgitust allpool. Kui nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad (nii nõudmise kui ka pakkumise kõverad nihkuvad paremale), siis tõepoolest uus tasakaalupunkt nihkub koguse teljelt
Question 1 Question text Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Select one: True False Question 2 Question text Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Select one: True False Question 3 Question text Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Select one: True Fals Question 4 Question text Vastavalt nõudlusseadusele Select one: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud Question 5 Question text Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Select one:
Konkurentsivormid: Monopol ainuvalitseja Oligopol turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents ettevõtjad müüvad eristavat toodangut Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind on turuhind,mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk. Maksimumhind valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Toob kaasa turu puudujäägi. Miinimumhind madalaim hind mingi hüvise eest. Tekitab tavaliselt turul ülejäägi.
Võimalus iseseisvalt otsuseid langetada. FIE võib oma RP-st (raamatupidamisest) pidada kassapõhiselt. FIE puudused: FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Piiratud võimalused laienemiseks Kogu maksustavalt tulult maksab tulumaksu. 7. Kas majanduskasv sõltub maksumääradest? Jah, sõltub. 8. Millal toimub defitsiit? Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk (defitsiit) – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. 9. Olulised nõuded Euroopa äriühingule. Ühingu märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot. Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. Peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. Suunatud peamiselt suurtele ja keskmisteleettevõtetele. Õiguslik vorm: aktsiaselts
tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht). Alati ei ole turul valitsev hind tasakaaluhind, sel juhul tekib turul ülejääk või puudujääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tarbijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine. Vt. Joonis 3.1 7. Tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumine Tasakaaluhinna ja koguse muutused on tavalised turul. Muutused tulevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasakaaluhinna ja koguse muutumine. Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutumine. Kui muutumised on erisuunalised, siis vt joonis 3.2 (seal igasugu muid ülesandeid ka). 8. Maksimum- ja miinimumhinnad
ühiku tootmiseks kulunud ressursid, kõikide teiste ühikute eest saadud raha aga jääb üle. 13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg – mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents –turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja
Valmis rohkem, mida Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: elastsem on pakkumine vähemelastsem on kauba nõudlus elastsem on nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke
rohkem, mida Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks või mitu: elastsem on nõudlus vähemelastsem on kauba nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koe tsient elastsem on pakkumine Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus, seda suurem saab olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks
mineva tooraine hind) kui varemgi , siis selleks et suurema tootmismahuga tekkivaid suuremaid tootmiskulusid katta , peab DVD-de hind tõusma. Joonis Enne oli tasakaaluhinnaks 15(eurot) ning päevas pakutav kogus 4tk. Varem poleks tootjal tasunud DVD-sid müüa 17,5(euro) eest, kuna tal oleks tekkinud kauba ülejääk. Nüüd aga nõudluse kasvades saab ta oma toodet müüa 17,5 euroga ning DVD-sid ostetakse päevas 5 tk. Tegemist on tasakaaluhinna-ja kogusega. Sel juhul tarbijal hinnavaru ei jää. Kui aga tootja poleks hinda tõstnud ja pakkumist suurendanud oleks tarbija ostnud ühe DVD 15 euroga, kuigi ta oleks olnud nõus maksma 20 eurot. Seega oleks tema hinnavaruks jäänud 5 eurot. Ülesanne 7 Toodang 1 2 3 4 5 6 7 8 Kogukulu(TC) 100 200 300 400 500 600 700 800
Turu tasakaal Nõudjate ja pakkujate koostegevusest võib kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu-, ülejääk. Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse Tasakaalu hind Hind, mille puhul ostjate ja müüjate soovid kokku langevad Tasakaaluhinna puhul saavutab turg korra seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Joonis! Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele kehtestada võib, nt üüri piiri hind Miinimumhind seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi, nt miinimumpalk Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise(ülejäägi ), kunstlikult madal aga liignõudluse (puudujäägi) Hinna funktsioonid: 1
Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1
Marked out of 1.0 True False Question 27 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 28 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 29 Piirkasulikkuse all mõistetakse tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
tootjatele rohkem raha vahetuseks toote eest. 27)Kui kanade nakkus toob kaasa munasaagi hüppelise vähenemise,siis kanakasvatajad pakuvad lihavõtteks vähem mune iga võimaliku hinna juures. 28)Toote kõrgem hind paneb tarbijad seda kaupa vähem ostma. 29)Turgu tasakaalustav hind on tähtis,kuna see tasakaalustab nõutavad kogused pakutavatega. 30)Kõige paremini kirjeldab jõude,mis panevad hindu üles-alla kõikudes liikuma tasakaaluhinna poole on ostjate vaheline konkurents ja müüjate vaheline konkurents. 31)Kui moosipallide hind on 4 krooni,siis on moosipallide ülejääk,mis võrdub 200 moosipalliga päevas. 350-150=200 32)Kõige paremini iseloomustab kõige paremini tasakaaluhindade normivat funktsiooni hind,mida reklaamijad maksavad televisioonis näitamise aja eest,on aastatega tõusnud,kuna firmad püüavad üha enam oma tooteid massiteabevahendites reklaamida ning profisportlaste
Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B on täiendkaubad. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdseliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. (Väär) Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. (E=q%/p%) Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb.
tarbija. Turu tasakaal Turu tasakaal saabub siis, kui tarbijad nõuavad sama palju kaupa, kui tootjad seda müügiks pakuvad. Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks ehk turuhinnaks. See on selline hind, mille puhul iga turul olev toode leiab endale ostja. Paraku on sellist hinda väga raske ennustada ja turul toimubki enamasti pidev hindade kõikumine. Edukam on see müüja, kes suudab tasakaaluhinna (ja ka sellele vastava toodangukoguse) kõige paremini ära arvata. Tootja, kes pakub oma kaubale turuhinnast kõrgemat hinda, ei suuda tavaliselt kõike maha müüa ja peab järgmist võimalust ootama. Graafiliselt kujutab turu tasakaal nõudlus- ja pakkumiskõvera omavahelist lõikumispunkti (joonis 8). Turu ülejääk ja puudujääk Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Näiteks kui
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg
- Tootmisteguri hind tõuseb - Mõned tootjad lõpetavad tootmise Suureneb kui: - Asenduskauba hind langeb - Kaaskauba hind tõuseb - Tootmisteguri hind langeb - Leitakse efektiivsem tehnoloogia - Uued ettevõtted sisenevad Pakkumise kasv ja kahanemine: · Analüüsi käigus tuleb eristada: - Muutust nõutavas (pakutavas) koguses - Muutust nõudluses (pakkumises) Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad.. Tasakaaluhinna puhul saavutab turg ,,korra" seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed s.o. tasakaalukogus Turu tasakaal: · Nõudjad ja pakkujad on tutul kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujueda tasakaal või tekkida kas puudu-või ülejääk. · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk suurus, mille võtta nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
(ATC). Majanduslik kulu: Majanduslik kasum, kaudsed kulud (ka normaalne kasum), otsesed kulud (tööjõud, tehnoloogia, rent jm). Kogutulu TR: Raamatupidamislik kasum, Otsesed kulud. Kui ettevõtted turul kannatavad lühiajaliselt majanduslikku kahjumit, siis eeldame tootmismahtude alanemist ja majandusliku kahjumi vähenemist pika-ajaliselt. Turutasakaal (ceteris paribus)- tarbitav ja pakutav sõltub ainult hinnast. Ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügiplaanid ning kõik tarbijad rahuldada oma ostusoovid. Q – tasakaalukogus. Kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõverat allapoole. Liiga madal hind-defitsiit. Peaks hinda tõstma kuni tarbijad soovivad ainult nii palju osta, kui tootjad tahavad pakkuda. Hüvise väärtuse määrab kasulikkus või tootmiskulud. Firmateoorias hüvise tootmise piirkulu.
Tõene 14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel, et ressursid on piiratud. Väär 15. ,,Nähtamatu käe" termini võttis esimest korda kasutuseleSoti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith, kelle põhitööks on ,,Rahvaste rikkus". Tõene Test 2 - turumehhanism 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8
b. elastne c. vähenenud d. ühikelastne 63. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu tõusis 10%; b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu langes 12% d. firma kogutulu langes 20%. 64. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Mis siis juhtub kui, pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: a. p= + q= - b. p= ? q= + c. p= - q= + d. p= - q =- 65. Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse a. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega kapitali nüüdisväärtusest c
d. raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks 62. Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 10% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu langes 20% b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu tõusis 8%; d. firma kogutulu tõusis 10% 63. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?).c) Mis juhtub, kui pakkumine kahaneb ja nõudlus jääb samaks: a. p = + q= + b. p = + q= - c. p = - q= - d. p = ? q= ? 64. Duaalne tööturu teooria majanduses selgitab palgaerinevusi a. ametiühingute poolt sõlmitavate kollektiivlepingute jäikuses b. kõrgtehnoloogilise „tuuma“ ja halvemates tingimustes töötava „perifeeria“ olemasolus c
Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad ja tarbijate arv turul on pakkumise mõjurid. VALE (aint tarbijate arv on) Turu ülejääk surub hinnad üles, puudujääk aga alla. VALE Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude vähenemine. VALE Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. VALE Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. ÕIGE ELASTSUS Hinnaelastsus kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumusele, seda väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1
Tõene 14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel, et ressursid on piiratud. Väär 15. „Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutuseleŠoti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith, kelle põhitööks on „Rahvaste rikkus“. Tõene Test 2 - turumehhanism 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8
Järelikult: a. mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel b. mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel c. raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks d. * raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks Question 64 (1 point) Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise () või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Mis siis juhtub kui, nõudlus kasvab ja pakkumine jääb samaks: a. p = + q = + b. p = q = + c. p = q = d. p = ? q = + Question 65 (1 point) Kas kõrge konkurentsiga turul on tegemist monopoli seisus olevate ettevõtetega? a. jah b. * ei c. hoopis tarbijad on monopoli seisuses d. mõlemad on monopoolses seisundis Question 66 (1 point)
ühiku tootmiseks kulunud ressursid, kõikide teiste ühikute eest saadud raha aga jääb üle. 13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja
ühiku tootmiseks kulunud ressursid, kõikide teiste ühikute eest saadud raha aga jääb üle. 13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg – mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents –turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja
Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudlu-se ja pakkumise tasakaal Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõi- kumiskoht). Alati ei ole turul va-litsev hind tasakaaluhind, sel ju-hul tekib turul ülejääk või puudu-jääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tar-bijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine 7.Tasakaaluhinna ja koguse muutumine Tasakaaluhinna ja koguse muu-tused on tavalised turul. Muutused tulenevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale, pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasa-kaaluhinna ja koguse muutu-mine. Pakkuminevõib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaa-lukoguse samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutmine. Keerukamad on olukorrad, kus mõlemad muutuvad kas sama-suunaliselt või vastassuunaliselt
hüviste kvaliteedi ja hindade kohta, müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada, turg on avatud, hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Hüvise nõudluse ja pakkumise tasakaalustajana peetakse silsmas täieliku konkurentsiga turgu. Täieliku konkurentsiga turg on mudel, mida reaalselt ei eksisteeri. Turutasakaal tarbitav ja pakutav kogus sõltub ainult hinnast, kui teised tegurid ei muutu. Ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügiplaanid ning k õik tarbijad saavad rahuldada oma ostusoovid. Tasakaaluhind p* - hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk pakutavad ja tarbitavad kogused on võrdsed. Tasakaalukogus q* tasakaaluhinnaga ostetav ja müüdav hüvisekogus Ülejääk selle hinna pihul pakutakse rohkem kui nõutakse (nt kõrge hind) Defitsiit osta soovitav kogus on suurem kui pakutakse (nt madala hinna juures
--- Question 31 (1 point) Kelle pohiteesideks olid: · Isereguleeruvad joud turumehhanismis on norgad. · Majandus on pohilisel ebastabiilne. · Valitsuse sekkumine on vajalik. a. Jean Babtiste Say b. Karl Marx *c. John Maynard Keynes d. Adam Smith ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 32 (1 point) Mingil pohjusel on toimunud noudluse ja/voi pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) voi ei saa muutust tapselt kindlaks maarata (?).c) Mis juhtub, kui noudlus kahaneb ja pakkumine jaab samaks: a. p = - q = ? b. p = - q = + c. p = ? q = + *d. p = - q = - ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 33 (1 point) Pakkumisseaduses on oeldud: *a. kauba korgem hind pohjustab suurema pakkumise b
· Firma lühiperioodi pakkumiskõveraks on tema MC-kõver ülalpool lõikumist AVC- kõver · Täieliku konkurentsi turu pakkumiskõver saadakse ühikute firmade pakkumis kõverate horisontaalsel liitmisel · Joonis selitus:kasumi maximeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal 186 8.6 Turg ja üksikfirmas · Tootmisharus 100 identsek kuludega firmat · Turu S-kõver on firmade s kõverate summa · Turu s kõver ja d kõver annavad tasakaaluhinna pe=10, iga firma pakub 15, turu Qs=1500, firma ATC=8 · Ühingukasum on 10-8 p-ATC · Firma majkasum=30(hall osa) 186 8.6 · Kasum valib maxab, kahjum- jäkab või lõpetab. Täielik konkurents pikal perioodil 1. Null majkasumit pikal perioodil · kui lühiperiooodil on ettevõttel majanduskasum, siis pikal periooodil tuleb uusi ettevõtteid juurde uusi firmasi ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu
alla. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral Küsimus 5 Valmis
P0 tarbijad otsiksid odavamaid asendajaid. D1 D2 Q0 Q1 Q2 Q Defitsiit 1. Oletagem, et hind on kindlaks määratud esialgse tasakaaluhinna (P0) ja -koguse (Q0) juures. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Defitsiit Tekib hinnakontrolli tõttu Annab vale signaali tootjatele: suurenda tootmist samal ajal tarbija otsib asenduskaupa. d k Kuni firma ei suuda pakkuda kõrgemaid palku, ei leita ka häid töötajaid. Turule orienteeritud teadlased arvavad, arvavad et kuigi vabadel hindadel ja palkadel
Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal. Turg selle kaudu suhtlevad ostjad ja müüjad Turuõudluskõver turunõudluse graafiline kujutis, kõikide indiviidide nõudluskõverteate horisontaalsumma Turupakkumiskõver turu pakkumise graafiline kujutis Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind
Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Pakkumise muutus ja pakkumise koguse muutus (sama loogika, mis nõudluse puhul ühe puhul nt hind kasvab ja kogus kasvab, teise puhul hind jääb samaks, kogus kasvab ehk muutuvad tootmistingimused ). Nõudluskõver nõudlus kasvab, kui hind langeb Pakkumiskõver pakutav kogus kasvab, kui hind tõuseb Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal. Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Puudujääk on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind · Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale · Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind
TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on ressursid efektiivselt jaotatud (ei toimu ressursside raiskamist), sest sel juhul on täiendava hüviseühiku tootmisest saadav täiendav kasu ehk piirkasu tarbi- jatele võrdne selle täiendava ühiku tootmisel tootjatel tekkiva täiendava kulu ehk piirkuluga; kui tarbijate piirkasu ületaks tootjate piirkulu, siis oleks ühiskonna jaoks kasulik seda hüvist rohkem toota, kui aga tarbijate piirkasu oleks
omavahelises kauplemises. 4)Absoluutne eelis mingi kauba tootmisel on sellel riigil, mis on võimeline tootma nimetatud kaupa suuremas koguses. 5)Suhteline eelis mingi kauba tootmisel on sellel riigil, mille alternatiivkulu on väiksem. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 1.Turu olemus 2.Nõudlusseadus 3.Nõudlust mõjutavad tegurid 4.Pakkumisseadus 5.Pakkumist mõjutavad tegurid 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7.Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine 8.Maksimum- ja miinimumhind 1.Turu olemus TURG - üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil Turul kasutavad tarbijad oma raha kaupade ja teenuste ostmiseks. Ostu-müügi protsessis konkureerivad nad teiste turul osalejatega. Nõudluse –pakkumise teooria annab vastused sellistele küsimustele, nagu miks teemandid ja kalliskivid on kallid, kuigi eluliselt ei ole
annaabi.ee 
