Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused (12)

Märksõnad ja kordamisküsimused ( MJRI .09.027)

1. Majandusteooria metodoloogilised alused

Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused.
Majandusteooria , mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel , homo oeconomicus, majandussubjektid , majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias , tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor , välismaa.
1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine ), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega.
2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga – organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik.
Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel.
3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele.
4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat.
5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad , tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida.
6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama)
7. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause, graafiline - graafik , matemaatiline - valem.
8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus.
9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse, millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist. Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes . Dünaamiline uurib ka muutumist ajas – kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess.
10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud , mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll.

2. Majapidamisteooria

Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks ; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel , kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piir­kasu­­likkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon , mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkus­kõ­ve­­rad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt , rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid ; sissetuleku-tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltu­ma­tud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turu­nõud­luskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit
Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust – majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada; oskavad valida alternatiivide hulgast parima ; sissetulekud moodustavad tarbimiseelarve; esialgses mudelis tarbitakse ära kõik sissetulekud- ei ole säästmist ega laenamist; hüviste hinnad on fikseeritud ja tarbija ei saa neid mõjutada; sisekonfliktid majapidamises on uurimise alt väljas.
2. Miks kaasatakse esialgsesse analüüsi vaid kaks hüvist? Lihtsustamiseks; hiljem on võimalik tulemused üldistada suurema hulga erinevate hüvistega seotus situatsioonide jaoks. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel vastavad kogused .
3. Mida näitab eelarvejoone tõus? Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks.
4. Mille poolest erinevad kardinaalne ja ordinaalne kasulikkus­teooria? I väidab, et kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos; II teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikust mõõta, kuid neid on võimalik järjestada eelistuste alusel.
5. Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus? Kõverad on harilikult nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised komplekti, kus on hüviste kogused tasakaalustatud, komplektile, mis sisaldab liiga palju ühte hüvist ja liiga vähe teist hüvist. Kui tegu on täielike subsitituutitega, siis on samakasulikkuskõverad sirged tõusuga -1; kui tegu on täielike komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk)
6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt – nende puutepunkt.
7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda – normaalhüvis; nõudlus jääb samaks – erandjuht; nõudlus väheneb – inferioorne hüvis
8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvi­sed ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile
9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus.
10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust? Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese)
11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb.
12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turu­nõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral.
13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa – fikseeritud hinna. Tarbija valib sellise koguse, mille korral hind vastab viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele. Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast .

3. Firmateooria

Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid : inimtöö, maa ja maavarad , hooned, seadmed , rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid , põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; too­dangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmis­funktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht , kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassi­kaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangu­kõvera tõus – kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus; tehnilise asendamise piirmäär - kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne teguri­komplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks ; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu - -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumis­kõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk
1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine.
2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö
3. Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi? Kapital, töö
4. Mida näitab samakulujoone tõus? Kuidas vahetuvad tegurite proportsioonid erinevates kombinatsioonides, nii et kulud jääksid samaks. Kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks.
5. Mida näitab samatoodangukõvera tõus? Kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht.
6. Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt? Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt.
7. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud? Muutuvkulud muutuvad toodangumahu muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta.
8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed.
9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pak­ku­miskõver? Lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu
10. Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pak­ku­miskõver? Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge minimaalse keskmise kulu tasemel. Firmateooria raames (täieliku konkurentsiga) tegutsedes ei ole firmal võimalik kasumit teenida.
11. Kuidas kujuneb ettevõtete pakkumiste põhjal turupakku­mine? Kõikide ettevõtete summaarne pakkumine turul. Tuleb kõik liita nah.
12. Kuidas tekib tootja hinnavaru? Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle ühiku tootmiseks kulunud ressursid, kõikide teiste ühikute eest saadud raha aga jääb üle.
13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest.

4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked

Turg – mehhanism , mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents –turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalu­kogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pak­ku­miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakku­mis­kõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad ; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest ; tootmise – teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis – mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; indivi­duaal­hüvis – hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria – müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal ; “sidruniturg” – informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka täielikult kaduda, kuna ostja ei söenda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest vastavat hinda; moraalirisk – viib situatsioonini, kus ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad müüa, kuid see ei ole kasulik kummalegi, sest kannatavad tasuvus ja kvaliteet.
1. Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist; ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid ostjate ega müüjate jaoks; otsused tehakse ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta.
2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna
3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu.
4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõud­lus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna.
5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute ettevõtete lisandumine, tootmine odavnemine, tehnoloogia edasiarenemine
6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja mil­lises ülejäägi korral? Ülejäägi korral toimub liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõveraid allapoole, defitsiidi korral ülespoole.
7. Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid? Tootmistehnoloogia arenemine.
8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada? Bilateraalne monopol, piiratud monopson , monopson, piiratud monopol, bilateraalne oligopol , oligopson, monopol, oligopol, polüpol.
9. Mille poolest erineb monopol konkurentsist? Monopoli korral valmistab hüvist vaid üks ettevõte ja sellel ei ole lähedasi asenduskaupu. Piirtulu ei saa võrdustada hinnaga
10. Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral? Optimaalne toodangumaht on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. Tasakaaluhinna määrab tarbijate käitumine.
11. Mille poolest erinevad monopoli tasakaaluhind ja -kogus tasa­kaaluhinnast ning -kogusest konkurentsi korral? Piirtulu ei ole võrdne hinnaga, tasakaalukogus on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed.
12. Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurent­siga ja millal mitte? Kui valmistada sama toodet suures ja väikeses koguses on otstarbekas kasutada täiesti erinevat tootmistehnoloogiat ja see ei kahjusta ühiskonda, vaid on sellel lausa kasulik. Mastaabisäästuda tootmistehnoloogia korral on monopol kasulik. Ressursside kohapeal kasulik, kuid tarbijatele ei mõju see nii hästi. Kahjulik on see siis, kui mitu ettevõtet kasutaksid sama tehnoloogiat ja konkureeriksid omavahel ning hind kujuneks välja nõudluse ja pakkumise võrdumiskohas.
13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta – ’jänesed’.
14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda ? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus.

5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal

Üldise tasakaalu teooria – uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika – annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus – sellised hüviste jaotused , kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline ressursijaotus, kus ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui ainult mõne teise toote valmistatavast kogusest loobumise arvel; Edgeworthi kast – võimaldab uurida kahe tarbija valikute seoseid ühel graafikul; algjaotus – kirjeldab hüviste jagunemist tarbijate vahel; kokkuleppekõver – efektiivsete lahendite hulk; harilikult kulgeb ühest kasti nurgast teise, hõlmates ka otspunktid; ühene tasakaalupunkt – jaotus, mille korral mõlema majandussubjekti poolt soovitud koguste summa ühtib olemasoleva kogusema mõlema hüvise korral; heaoluteooria esimene teoreem – kõik konkurentsitasakaalud on Pareto-efektiivsed; heaoluteooria teine teoreem – iga Pareto-efektiivne jaotus võib sobiva algjaotuse korral olla konkurentsitasakaal; Walras’ seadus – kui olemasolevast N turust on N-1 tasakaalus, siis on tasakaalus kõik N turgu; ümber­jaotus – algjaotuse ümberkoraldamine; kasulikkusvõimaluste piir – joon, kus kõik punktid vastavad mingile tasakaalujaotusele ja näitavad kummagi osaleja kasulikkustaset selle hüvise jaotuse korral; tootmisvõimaluste piir – kirjeldab kahe hüvise koguste komplekte, mille korral on tootmisressursid täielikult ja efektiivselt kasutatud; globaalne kasulikkusvõimaluste piir – näitab kahest osalejast koosneva ühiskonna kasulikkuse maksimeerimise võimalusi; sotsiaalse heaolu funktsioon – üldmõiste, mis võib sisaldada erinevaid väärtushinnanguid, seetõttu ei ole see kunagi üheselt määratletud; samaheaolukõverad – kirjeldavad kahe osalise heaolutaseme omavahelist seost globaalse heaolufunktsiooni mingi valitus väärtuse korral; globaalne heaolumaksimum – kompromisslahend, kus heaolu on jagunenud kahe osaleja vahel, tagab ühiskonnale kõrgema heaolutaseme kui ühe osaleja eelistamine.
1. Miks tõusetub küsimus üldise tasakaalu võimalikkusest? Sest uuritakse ainult kitsaste valdkondade turgude tasakaalu. Tahetakse teada, kas ühe turu tasakaalu saab üle viia ka teistele turgudele, ja kas see kõik on optimaalne.
2. Mis määrab Edgeworthi kasti mõõtmed? Hüviste olemasolevad kogused.
3. Kuidas leida Pareto-efektiivsed jaotused Edgeworthi kastis? Kahe osaleja samakasulikkuskõverad puutuvad teineteist – kummagi osaleja kasulikkust ei saa vahetuse kaudu suurendada ilma teise kasulikkust vähendmata.
4. Kuidas leida ühene tasakaalupunkt hüviste jaotust maja­pida­miste vahel kirjeldavas Edgeworthi kastis? Tasakaalujaotuse tekkimiseks peavad mõlemad tarbijad valima sellised optimaalsed tarbimiskomplektid, mis vastavad samale jaotusele – mõlema optimaalset komplekti peab joonisel kirjeldama sama punkt.
5. Kuidas leida ühene tasakaalupunkt ressursijaotust hüviste toot­ mise vahel kirjeldavas Edgeworthi kastis? Konkreetse ressursside algjaotuse korral kujuneb tasakaalujaotus välja ressursside sobivate ehk tasakaaluhindade korral. Seega asuvad tasakaalujaotused punktides, kus on võrdsed nii mõlema hüvise samatoodangukõverate tõusud kui ka samakulujoone tõus.
6. Kas ja millistel tingimustel on võimalik kõigi turgude üldine tasakaal? Teoreetiliselt on võimalik selliste hindade kujunemine, mille korral on tasakaalus kõik neli turgu ja fikseeritud tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond , konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud .
7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud viisil ja seejärel lasta hindade kaudu kujuneda ressursside efektiivset kasutamist tagav tasakaaluseisund .
8. Kuidas on seotud tootmisvõimaluste piiri kirjeldav joonis ja hüviste jaotust kirjeldav Edgeworthi kast? Tegelikult vastab igale punktile tootmisvõimaluste piiril mingi toodetav hüviste komplekt, mille jaotust kahe tarbija vahel võib kirjeldada Edgeworthi kastiga.
9. Kuidas leida globaalne heaolumaksimum? Eeldusel , et sotsiaalse heaolu funktsioon on teada – seda saab esitada heaolukõveratena. Kompromisslahend, kus heaolu on jagunenud kahe osaleja vahel, tagab ühiskonnale kõrgema heaolutaseme kui ühe osaleja eelistamine.
10. Miks on vaja valitsuse sekkumist turumajandusse? Tuleb tagada turusuhete toimimine , sest konkurents sunnib oma võimalusi makimaalselt ära kasutama, ja selle kõrval ei tohi unustada ka objektiivsetel põhjustel ebasoodsas positsioonis olevate ühiskonnaliikmete toetamist, et tagada ühiskonna sotsiaalne sidusus ja selle kaudu tulevane arengupotentsiaal.

6. Rahvamajanduslik ringkäik. SKP arvestus

Makroökonoomika – majandusteooria üks osa, mis uurib majanduse kui terviku käitumist, agregeerimine – ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks, majapidamine - tarbija, teguritulu – tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest (tööjõud, tootmisvahendid ), tulusiirded - e toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotumisel riigi eelarve kaudu, otsesed maksud – ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, kaudsed maksud - aktsiis , säästud – osa sissetulekust , mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud – kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt , leke – raha irdumine riigi raharinglusest: import , säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst – raha lisandumine raharinglusesse: eksport , investeeringud ja valitsuse kulutused, SKP – riigipiires toodetud lõpptoodang, lähtub territooriumist; RKP – riigi tootmistegurite poolt teatud ajaperioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise summa rahalises väljenduses, lähtub tootmistegurite omanduses ; lisandunud väärtus – tootmisprotsessis kasutatud teenustste, tegurite ja kaupade väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust, lõpptoodang – lõpliku kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang – ühes ettevõttes valminud toodang, mida kasutatakse teises ettevõttes tootmissisendina, rahvatulu -ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu , kasutatav tulu – kogutulu miinus maksud, deflaator – nominaalse ja reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon -tootmisvahendite kulumine, inflatsioon – hindade muutumise tempo, tarbijahinnaindeks – mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingi ajaperioodi vältel, välismõjud – keskkonna reostatus, ühiskonna ebastabiilsus jne (tootmise negatiivne mõju keskkonnale?), varimajandus – tuluallikad ja tegevusvaldkonnad, mida statistika ei kajasta , varjatud majandus – toimub väljaspool ühiskondlikku regulatsiooni, kodumajandus – kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd.
1. Mille poolest erinevad mikroökonoomika ja makroökonoomika? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega.
2. Millised on makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ja millised majandusnäitajad neil turgudel kujunevad? Rahaturg ?
3. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika ? Makromajandus uurib riigi majandust ning aitab majanduspoliitika formuleerimisele kaasa.
4. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? Tarbivad hüviseid ja teenuseid, ning pakuvad müügiks tööjõudu ja kapitali.
5. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Turusiiretega, maksudega, majanduspoliitikaga üldiselt.
6. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest ? Tuludest lähtuva SKP saame, kui kui liidame kokku kõik tulud, ka need mis saadakse tehingutest valitsusega ja teiste inimestega. Kulude alusel saame, kui liidame erinevate majandussubjektide (majapidamised, ettevõttes, valitsus, välismaa) poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. Toodangust lähtudes tuleb SKPs arvestada ainult lõpptoodangu hinda, seetõttu tuleb igal tootmise astmel pidada ranget valvet lisandunud väärtuste üle.
7. Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus “leketeks” ja “süstideks”? Kuidas mõjutavad lekked ja süstid raharinglust? Lekked on ringkäigust lahkuv rahahulk – säästud, import, maksud jne. Süstid on ringlusesse lisanduv raha – toetused, valitsuse kulutused, eksport, investeeringud. Et majandus oleks tasakaalus, peavad koguleke ja kogusüst olema ühesuurused.
8. Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP? Kumb näitaja kajastab paremini riigi majandusarengut? Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kajastab paremini reaalne SKP, sest nominaalset saab mõjutada näiteks ka inflatsioon, mis aga on majandusele hoopis kahjulik, kuid tõstab hindu ja sellega ka nominaalset SKPd .
9. Kas suurem SKP tähendab ilmtingimata kõrgemat heaolutaset riigis? Millised tegurid veel riigi heaolu mõjutavad? SKP ei võta arvesse vaba aja ja töö aja suhet, negatiivseid välismõjusid, varimajandust, kodumajapidamist. Eraldi teema on veel heaolu ja rahulolu seosed. Ei arvesta ka rahvaarvu riigis, valuutade ostujõu erinevusi jne..
10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvuliselt mõõta? Kuidas? Kodumajandus on üks varjatud majanduse harusid, sinna kuuluvad igapäevased kodused toimetused. Saab mõõta rahas, kuid seda ei deklareerita ja seega hiilitakse kõrvale maksudest.

7. Kogunõudlus ja kogupakkumine

Kogunõudlus – majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine – majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele , hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond – klassikalise majandusteooria pooldajad , Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver – näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver – vertikaalne sirge, Okuni seadus – tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe – erinevus tegeliku ( jooksva ) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika – maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule.
1. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Kogunõudlust mõjutavad tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused ja puhas eksport. Mida suuremad need tegurid on, seda suurem on kogunõudlus.
2. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? See näitab, et hinnataseme tõustes nõudlus väheneb.
3. Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe ? Kogunõudlust mõjutavad tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused ja puhas eksport. Mida suuremad need tegurid on, seda suurem on kogunõudlus.
4. Mille poolest erinevad klassikalise ja Keynesi koolkonna (a) eeldused majanduse toimimise kohta ja (b) vaated valitsuse sekkumise efektiivsuse kohta? A – Keynes : lühiperioodil on hinnad jäigad, majanduse tüüpilised seisundiks on pikaajaline depressioon või ebastabiilsus, tasakaal võib saabuda ka tööpuuduse tingimustes, tööpuudust põhjustab ebapiisav kogunõudlus; klassikaline: pikal perioodil hinnad ja palgad paindlikud, majandus on isereguleeruv, majanduse loomulik seisund on tasakaal, tasakaal saabub potentsiaalse tootmismahu korral B – Keynes: valitsus saab leevendada tööpuudust sekkudes majandusse ja suurendades kogunõudlust, parem vahend kogunõudluse mõjutamiseks on eelarvepoliitika, efektiivne nõudlus tekitab pakkumise; klassikaline: majandus on mõjutatav kogupakkumise kaudu, parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika , pakkumine loob nõudluse.
5. Mis on potentsiaalne tootmismaht ja kuidas see mõjutab tegelikku kogupakkumist (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril. B – kui kogupakkumine on potentsiaalse tootmismahu tasemel, siis mõjutab hinnataset ainult kogunõudluse muutus.
6. Miks võib kogupakkumise kõver olla pikaajaliselt vertikaalne sirge? Sest kogupakkumine ei sõltu hinnatasemest, kui nõudluskõver nihkub, siis toodetakse sama palju lõpptoodangut, kuid seda müüakse teise hinnaga.
7. Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena? Sest hinnad ja palgad on püsivalt jäigad. Kogupakkumise maht on lühiajaliselt hinnatasemest täiesti sõltumatu. Hind on sama, muutub ainult toodetava koguse hulk. Tasakaaluseisundis sõltub toodangumaht eeskätt kogunõudlusest.
8. Kuidas mõjutavad muutused kogunõudluses hinnataset ja kogutoodangut (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? A – kogunõudluse suurenemine toob kaasa toodetava koguse suurenemise, hind jääb samaks; B – kogunõudluse suurenemine toob kaasa hinnataseme tõusu, toodangumaht jääb samaks.
9. Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise šokkide olemus? Millised on nende šokkide tagajärjed? Nõudlusšoki tagajärjel toimub nõudlusekasvu tagajärjel palkade ja hindade tõus väga järsku ning majandussubjektid ei jõua piisavalt kiiresti muutunud oludega kohaneda. Pakkumisšokk tuleneb eelkõige ettevõtete tootmiskulude kiirest kasvust, mis mõjutab kogupakkumist ja hindu. Toob kaasa kiire hindade kasvu (ntx põud või naftakartellid). Tagajärjeks majanduslangus ja tööpuuduse kasv.
10. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine .

8. Rahaturg ja pangandus

Kaupraha – kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha – paber või odav metall , mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha – e sümbolraha? , deposiitraha – pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu – saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat – raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas – keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha – saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon – majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon – majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud – inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi -padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus – kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand – seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu, fiskaalne väljatõrjumisefekt, kohustuslik reserv – kohustuslik hulk raha, mida pangad peavad hoidma, lisareserv, diskontomäär – intressimäär,millega antakse laenu pankadele, deposiit , võlakiri, reservivõimendi, valuutakomitee , reservvaluuta, osareservipangandus, panga maksevõime, kapitali adekvaatsus, vabaturuoperatsioonid, range rahapoliitika, ekspansiivne rahapoliitika.
1. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? A – kaupraha, sümbolraha, deposiitraha B – vahetusvahend , arvestusühik, väärtuse säilitamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuste ebastabiilsus on kaupraha puudused.
2. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? Sularaha ja hoiused ?
3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara
4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv – valmisolek ettenägematuteks tehinguteks, spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas.
5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes’i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne.
6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus.
7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise suurenemine toob kaasa hindade tõusu (inflatsioon).
8. Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus ? Rahapakkumise kõver on vertikaalne ehk täiesti mitteelastne intressimäära suhtes.
9. Mille poolest erineb keinsistide ja monetaristide rahapoliitika käsitlus? I – rahapoliitika toimib intressimäära mõjutamise kaudu; II - raha pakkumise piiramisega saab otseselt kogunõudlust mõjutada.
10. Millest sõltub raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis? M0 – muutused valuutareservides, muutused valuutakurssides
11. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid (-põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine , laenuandmine, maksete teostamine
12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb keskpanga rahapoliitika dilemma ? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära.
13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed? Ootamatu korral on ressursside ümberjaotumine ühiskonnas – keskkihile peamiselt,
14. Kas inflatsioonil on ka häid külgi? Millised võiksid olla inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele? Võidavad laenusaajad, noored, keskklass , tööandjad.

9. Tööpuudus ja hõive

Täishõive – olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, tööpuudus – töö kui tootmisteguri osaline hõive, töötus – töötaolek kui sotsiaal-majanduslik nähtus, ILO – tööpuuduse mõõtmine, mille aluseks võetakse rahvusvahelised definitsioonid , ETU, töötaja – on nädala jooksul teinud tööd ja saanud selle eest palka/ ei ole teinud tööd, kuid on säilinud formaalne sida tööandjaga/ on teinud tööd tasuta pereettevõttes või talus ; isik, kes kuulub tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu – isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik , mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha .
1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist?
2. Kas tööpuudus võib olla ka kasulik (üksikisikule, ühiskonnale)? Põhjendage!
3. Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus? Milles seisnevad kummagi näitaja positiivsed ja negatiivsed jooned? Kuidas on registreeritud ja ILO töötuse suhteline suurus seotud riigi tööpoliitikaga?
4. Millised on töötajate ehk hõivatute erinevad kategooriad? Kas inimene võib üheaegselt kuuluda ka mitmesse erinevasse kategooriasse?
5. Kes kuuluvad mitteaktiivse rahvastiku hulka? Kas neid isikuid on võimalik ja/või vajalik töötajate hulka tuua?
6. Kuidas satuvad inimesed töötute kategooriasse? Kuidas sellest seisundist välja saadakse?
7. Kuidas on omavahel seotud palgatase ja tööpuudus? Kuidas mõjutab tööpuudust ametiühingute ja valitsuse palgapoliitika ?
8. Mis on nn. efektiivpalk ja kuidas see mõjutab töö tootlikkust? Kuidas saab efektiivpalga teooria abil selgitada asjaolu, et erinevatel erialadel on sageli erinev töötuse määr?
9. Kuidas saaks vähendada (a) siirdetöötust, (b) struktuurset töötust?
10. Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist?
11. Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad?
12. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus?

10. Valitsuse roll ja eelarve

Wagneri seadus, valitsussektor, avalik sektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, riigieelarve , eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksevõimelisus, maksubaas, maksusubjekt, maksuobjekt, maksumäär, maksukoormus , piirmaksumäär, Lafferi kõver, üldine maksukoormus, maksude ülekandumine, automaatsed stabilisaatorid.
1. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine majandusse ühiskonna kui terviku heaolu? Kuidas on omavahel seotud riigi üldine arengutase ja valitsuse sekkumise ulatus?
2. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest?
3. Millest koosnevad avaliku sektori kulud? Millised on peamiste kululiikide proportsioonid Eestis?
4. Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad?
5. Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid?
6. Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida? Miks?
7. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem?
8. Kas kõrgem maksumäär tagab alati suurema maksutulude laekumise? Selgitage!
9. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Millised on kummagi maksuliigi positiivsed ja negatiivsed omadused?
10. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus?
11. Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused? Kuidas saaks eelarvedefitsiiti vältida või vähendada? Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust?
12. Selgitage automaatsete stabilisaatorite toimimist. Kumb on efektiivsem automaatne stabilisaator, kas proportsionaalne või progressiivne üksikisiku tulumaks?

12. Rahvusvaheline majandus

Absoluutne eelis, suhteline eelis, alternatiivkulu, mastaabisääst, ülekandekulud, tööstusharusisene kaubandus, maksebilanss , maksebilansi ülejääk, maksebilansi defitsiit, jooksevkonto , deebetkirje, kreeditkirje, välisnõuded, väliskohustused, põhikaubanduse süsteem, otseinvesteeringud , portfelliinvesteeringud, impordilitsents, impordikvoot, vabatahtlik ekspordipiirang, dumping , vabakaubanduspiirkond, tolliliit , ühisturg, kaubavahetuse loomine, kaubavahetuse ümbersuunamine.
1. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest?
2. Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja kaubavahetus tulusam?
3. Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik? Kuidas mõjutab mittetäielik spetsialiseerumine rahvusvahelist kaubandust?
4. Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel?
5. Selgitage Heckscher -Ohlini teooria olemust ja peamisi järeldusi. Miks toimub vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides?
6. Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus?
7. Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse? Kuidas mõjutavad kaubanduspiirangud erinevate majandussubjektide ja riigi kui terviku heaolu?
8. Võrrelge riikidevahelise (kaubandus-)integratsiooni erinevaid vorme. Millised neist on levinuimad ja miks?
9. Selgitage ja võrrelge kaubavahetuse loomise ja ümbersuunamisega seotud positiivseid ja negatiivseid efekte . Millised mõjud domineerivad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga?
10. Mida kajastab riigi maksebilanss? Millised on maksebilansi (a) koostamise alused ja (b) olulisimad koostisosad? Kuidas tekib maksebilansi defitsiit ja kuidas see mõjutab riigi majandust?
põmst, ma alguses vastasin neile küsimustele hästi korralikult ja tublisti,
et sellega peaks hakkama saama, lõpus enam ei viitsinud, ja teooriast
küsiti mikros ainult seda, et mis on majapidamine ja muutuvkulu ( vist ), neid pidi defineerima,
makros oli, et kuidas saavad majapidamised oma raha hoida ja millest see
sõltub - see on siis põmst hoiused vs investeerimine ja siis, et millest
sõltub eesti rahapakkumine M0 ja M1.
makro osa oli üldiselt väga lihtne, aga helje jääb ikka heljeks ju :)
makros oli see kogunõudlus, kogupakkumine ülesandeks; kõverate joonistamine
ja mis kõik veel; siis olid väited, üldiselt nende väidetega ei tohiks üldse probleemi olla.
Makros oli veel
näiteks see lisandväärtuse tabel vaja täita ja siis selle kohta küsimusi
vastata, mis on ka seminariülesannetes väga korralikult toodud ja siis oli
vaja arvutada kogusissetulekutest maha maksumäär, säästud, vaba raha jne.
see on ka seminaris väga kenasti olemas.
mikro oli rohkem pornograafia ikka, aga seal oli vähemalt see, et need
väited (+ ja - kirjutamine põmst) olid nii lihtsad, et sealt peaks kenasti
punkte saama, veel oli see sama ülesanne, mis näidiseksamis - see
samakasulikkuskõverate ja eelarvejoone graafikuga, mis peaks ka kenad 10
punkti lisaks andma, see kõik oli väga lihtne.
edasi aga algas juba kerge jura peale.. seal oli see optimaalse
sisendikomplekti leidmine, aga suht keerulin ülesanne selle kohta. ja kui ta
konsultis ütles meile, et me ei pea tuletist leidma, siis ta valetas... aga
õnneks oli selline tuletis juba semiariülesannetes leitud minu arust.. siis
oli veel vaja leida selle sama asja kohta optimaalne tootmismaht ja joonis
teha.
edasi oli vaja täitsa tabel, kus oli antud kaupade A ja B kasulikkus ja
piirkasulikkus, nii et Al oli piirkasulikkus antud ja pidid ise kirjutama
kasulikkuse ja B-l oli vastupidi ja siis pidi selle tabeli kohta igasuguseid
küsimusi vastama.
ja oligi kõik :)
läbi peaks saama küll, kui põhiasju oskad.
15