Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused (12)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat ?
  • Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi ?
  • Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika ?
  • Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada ?
  • Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem ?
  • Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias ?
  • Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused ?
  • Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad ?
  • Millised on agregeerimise head ja halvad küljed ?
  • Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias ?
  • Miks kaasatakse esialgsesse analüüsi vaid kaks hüvist ?
  • Mida näitab eelarvejoone tõus ?
  • Mille poolest erinevad kardinaalne ja ordinaalne kasulikkusteooria ?
  • Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus ?
  • Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt ?
  • Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele ?
  • Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised ?
  • Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust ?
  • Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust ?
  • Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt ?
  • Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus ?
  • Kuidas tekib tarbija hinnavaru ?
  • Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias ?
  • Kuidas liigitatakse tootmistegureid ?
  • Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi ?
  • Mida näitab samakulujoone tõus ?
  • Mida näitab samatoodangukõvera tõus ?
  • Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt ?
  • Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud ?
  • Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi ?
  • Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver ?
  • Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver ?
  • Kuidas kujuneb ettevõtete pakkumiste põhjal turupakkumine ?
  • Kuidas tekib tootja hinnavaru ?
  • Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist ?
  • Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused ?
  • Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis ?
  • Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral ?
  • Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid ?
  • Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid ?
  • Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral ?
  • Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid ?
  • Milliseid turuvorme on võimalik eristada ?
  • Mille poolest erineb monopol konkurentsist ?
  • Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral ?
  • Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurentsiga ja millal mitte ?
  • Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised ?
  • Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda ?
  • Miks tõusetub küsimus üldise tasakaalu võimalikkusest ?
  • Mis määrab Edgeworthi kasti mõõtmed ?
  • Kuidas leida Pareto-efektiivsed jaotused Edgeworthi kastis ?
  • Millistel tingimustel on võimalik kõigi turgude üldine tasakaal ?
  • Milleks on vajalik ümberjaotus ?
  • Kuidas leida globaalne heaolumaksimum ?
  • Miks on vaja valitsuse sekkumist turumajandusse ?
  • Mille poolest erinevad mikroökonoomika ja makroökonoomika ?
  • Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika ?
  • Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus ?
  • Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku ?
  • Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus "leketeks" ja "süstideks" ?
  • Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP ?
  • Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel ?
  • Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust ?
  • Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev) ?
  • Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe ?
  • Miks võib kogupakkumise kõver olla pikaajaliselt vertikaalne sirge ?
  • Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena ?
  • Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus ?
  • Millised on eelarvepoliitika eesmärgid ?
  • Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid ?
  • Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas ?
  • Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel ?
  • Kuidas defineeritakse raha nõudlust ?
  • Millised on raha nõudluse motiivid ?
  • Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta ?
  • Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust ?
  • Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase ?
  • Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus ?
  • Mille poolest erineb keinsistide ja monetaristide rahapoliitika käsitlus ?
  • Millest sõltub raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis ?
  • Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada ?
  • Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed ?
  • Mida mõistetakse täishõive all ?
  • Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive ?
  • Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus ?
  • Millised on töötajate ehk hõivatute erinevad kategooriad ?
  • Mitmesse erinevasse kategooriasse ?
  • Kes kuuluvad mitteaktiivse rahvastiku hulka ?
  • Kuidas satuvad inimesed töötute kategooriasse ?
  • Kuidas sellest seisundist välja saadakse ?
  • Kuidas on omavahel seotud palgatase ja tööpuudus ?
  • Mis on nn. efektiivpalk ja kuidas see mõjutab töö tootlikkust ?
  • Kuidas saaks vähendada (a) siirdetöötust, (b) struktuurset töötust ?
  • Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist ?
  • Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad ?
  • Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus ?
  • Millised on valitsussektori üldised funktsioonid ?
  • Kui terviku heaolu ?
  • Millest koosnevad avaliku sektori kulud ?
  • Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad ?
  • Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid ?
  • Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida ?
  • Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem ?
  • Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud ?
  • Milles seisneb maksude ülekandumine ?
  • Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda ?
  • Kelle kanda jääb suurem maksukoormus ?
  • Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused ?
  • Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust ?
  • Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest ?
  • Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus ?
  • Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik ?
  • Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel ?
  • Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus ?
  • Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse ?
  • Kui terviku heaolu ?
  • Millised mõjud domineerivad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga ?
  • Mida kajastab riigi maksebilanss ?
 
Säutsu twitteris

Märksõnad ja kordamisküsimused ( MJRI .09.027)

1. Majandusteooria metodoloogilised alused

Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused.
Majandusteooria , mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel , homo oeconomicus, majandussubjektid , majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias , tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor , välismaa.
1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine ), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega.
2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga – organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik.
Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel.
3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele.
4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat.
5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad , tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida.
6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama)
7. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause, graafiline - graafik , matemaatiline - valem.
8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus.
9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse, millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist. Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes . Dünaamiline uurib ka muutumist ajas – kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess.
10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud , mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll.

2. Majapidamisteooria

Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks ; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel , kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piir­kasu­­likkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon , mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkus­kõ­ve­­rad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt , rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid ; sissetuleku-tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltu­ma­tud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turu­nõud­luskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit
Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldustmajapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada; oskavad valida alternatiivide hulgast parima ; sissetulekud moodustavad tarbimiseelarve; esialgses mudelis tarbitakse ära kõik sissetulekud- ei ole säästmist ega laenamist; hüviste hinnad on fikseeritud ja tarbija ei saa neid mõjutada; sisekonfliktid majapidamises on uurimise alt väljas.
2. Miks kaasatakse esialgsesse analüüsi vaid kaks hüvist? Lihtsustamiseks; hiljem on võimalik tulemused üldistada suurema hulga erinevate hüvistega seotus situatsioonide jaoks. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel vastavad kogused .
3. Mida näitab eelarvejoone tõus? Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks.
4. Mille poolest erinevad kardinaalne ja ordinaalne kasulikkus­teooria? I väidab, et kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos; II teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikust mõõta, kuid neid on võimalik järjestada eelistuste alusel.
5. Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus? Kõverad on harilikult nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised komplekti, kus on hüviste kogused tasakaalustatud, komplektile, mis sisaldab liiga palju ühte hüvist ja liiga vähe teist hüvist. Kui tegu on täielike subsitituutitega, siis on samakasulikkuskõverad sirged tõusuga -1; kui tegu on täielike komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk)
6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt – nende puutepunkt.
7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda – normaalhüvis; nõudlus jääb samaks – erandjuht; nõudlus väheneb – inferioorne hüvis
8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvi­sed ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile
9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus.
10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust? Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese)
11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb.
12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turu­nõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral.
13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa – fikseeritud hinna. Tarbija valib sellise koguse, mille korral hind vastab viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele. Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast .

3. Firmateooria

Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid : inimtöö, maa ja maavarad , hooned, seadmed , rajatised,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #1 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #2 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #3 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #4 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #5 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #6 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #7 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #8 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #9 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #10 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #11 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #12 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #13 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #14 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 869 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor

Lisainfo

Bakalaureuse õppe I aasta eksami teooria materjalid.
Mikro osa on täitsa korralik, makro jätab soovida.
Lõppu lisasin veel mõned küsimused, mida eksamilt mäletasin.

majandus , mikro , makro , ökonoomika , eksam

Mõisted


Kommentaarid (12)

margaret1 profiilipilt
margaret pillet: Hea eksamiks valmistumisel
21:16 03-11-2009
karryx profiilipilt
karryx: Oleks võinud olla parem.
18:57 25-05-2010
sulev8 profiilipilt
sulev8: puudu üksjagu asju
22:40 18-11-2009


Sarnased materjalid

30
doc
Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused
34
docx
Mikro- ja makroökonoomika
13
docx
Majandusteooria kordamisküsimused
19
doc
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
22
doc
Mikro ja makroökonoomika terminid
72
docx
Majanduse alused
37
doc
Majandusteooria
14
doc
Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun