Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused (12)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat?
  • Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi?
  • Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika?
  • Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada?
  • Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem?
  • Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias?
  • Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused?
  • Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad?
  • Millised on agregeerimise head ja halvad küljed?
  • Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias?
  • Miks kaasatakse esialgsesse analüüsi vaid kaks hüvist?
  • Mida näitab eelarvejoone tõus?
  • Mille poolest erinevad kardinaalne ja ordinaalne kasulikkusteooria?
  • Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus?
  • Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt?
  • Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele?
  • Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised?
  • Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust?
  • Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust?
  • Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt?
  • Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus?
  • Kuidas tekib tarbija hinnavaru?
  • Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias?
  • Kuidas liigitatakse tootmistegureid?
  • Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi?
  • Mida näitab samakulujoone tõus?
  • Mida näitab samatoodangukõvera tõus?
  • Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt?
  • Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud?
  • Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi?
  • Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver?
  • Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver?
  • Kuidas kujuneb ettevõtete pakkumiste põhjal turupakkumine?
  • Kuidas tekib tootja hinnavaru?
  • Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist?
  • Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused?
  • Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis?
  • Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral?
  • Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid?
  • Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid?
  • Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral?
  • Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid?
  • Milliseid turuvorme on võimalik eristada?
  • Mille poolest erineb monopol konkurentsist?
  • Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral?
  • Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurentsiga ja millal mitte?
  • Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised?
  • Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda?
  • Miks tõusetub küsimus üldise tasakaalu võimalikkusest?
  • Mis määrab Edgeworthi kasti mõõtmed?
  • Kuidas leida Pareto-efektiivsed jaotused Edgeworthi kastis?
  • Millistel tingimustel on võimalik kõigi turgude üldine tasakaal?
  • Milleks on vajalik ümberjaotus?
  • Kuidas leida globaalne heaolumaksimum?
  • Miks on vaja valitsuse sekkumist turumajandusse?
  • Mille poolest erinevad mikroökonoomika ja makroökonoomika?
  • Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika?
  • Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus?
  • Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku?
  • Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus "leketeks" ja "süstideks"?
  • Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP?
  • Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad kogunõudluse väärtust?
  • Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga langev?
  • Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe?
  • Miks võib kogupakkumise kõver olla pikaajaliselt vertikaalne sirge?
  • Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena?
  • Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus?
  • Millised on eelarvepoliitika eesmärgid?
  • Millised on raha erinevad a vormid ja b funktsioonid?
  • Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas?
  • Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse varade hoidmisel?
  • Kuidas defineeritakse raha nõudlust?
  • Millised on raha nõudluse motiivid?
  • Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad raha ringluskiirust?
  • Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase?
  • Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus?
  • Mille poolest erineb keinsistide ja monetaristide rahapoliitika käsitlus?
  • Millest sõltub raha pakkumine M0 ja M1 Eestis?
  • Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada?
  • Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed?
  • Mida mõistetakse täishõive all?
  • Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive?
  • Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus?
  • Millised on töötajate ehk hõivatute erinevad kategooriad?
  • Mitmesse erinevasse kategooriasse?
  • Kes kuuluvad mitteaktiivse rahvastiku hulka?
  • Kuidas satuvad inimesed töötute kategooriasse?
  • Kuidas sellest seisundist välja saadakse?
  • Kuidas on omavahel seotud palgatase ja tööpuudus?
  • Mis on nn efektiivpalk ja kuidas see mõjutab töö tootlikkust?
  • Kuidas saaks vähendada a siirdetöötust b struktuurset töötust?
  • Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist?
  • Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad?
  • Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika a olemus ja b erinevus?
  • Millised on valitsussektori üldised funktsioonid?
  • Kui terviku heaolu?
  • Millest koosnevad avaliku sektori kulud?
  • Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad?
  • Mis on maksustamise ja laiemalt kogu eelarvepoliitika peamised eesmärgid?
  • Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida?
  • Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem?
  • Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud?
  • Milles seisneb maksude ülekandumine?
  • Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda?
  • Kelle kanda jääb suurem maksukoormus?
  • Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused?
  • Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust?
  • Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest?
  • Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus?
  • Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik?
  • Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel?
  • Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus?
  • Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse?
  • Kui terviku heaolu?
  • Millised mõjud domineerivad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga?
  • Mida kajastab riigi maksebilanss?
Vasakule Paremale
Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #1 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #2 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #3 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #4 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #5 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #6 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #7 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #8 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #9 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #10 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #11 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #12 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #13 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #14 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 962 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�

Majandus
thumbnail
13
docx

Majandusteooria kordamisküsimused

Majandusteooria kordamisküsimused 1. Milleks on majandusteoorias vaja lihtsustavaid eeldusi? Millega tuleb lihtsustatud mudeli tõlgendamisel arvestada? Kuna meid ümbritsev ei ole kogu oma keerukuses inimmõistusega korraga haaratav, püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad, kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks mudel läheb. Täielikult

Majandus
thumbnail
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine ­ hüviste valmistamine Tarbimine ­ kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.

Majandusteaduse alused
thumbnail
22
doc

Mikro ja makroökonoomika terminid

Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne t�

Majandus
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus
thumbnail
14
doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures;

Makroökonoomika



Lisainfo

Bakalaureuse õppe I aasta eksami teooria materjalid.
Mikro osa on täitsa korralik, makro jätab soovida.
Lõppu lisasin veel mõned küsimused, mida eksamilt mäletasin.


Kommentaarid (12)

margaret1 profiilipilt
margaret pillet: Hea eksamiks valmistumisel
21:16 03-11-2009
karryx profiilipilt
karryx: Oleks võinud olla parem.
18:57 25-05-2010
sulev8 profiilipilt
sulev8: puudu üksjagu asju
22:40 18-11-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun