ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid
Täiendava tarbija lisamine ei tähenda tootjale lisakulutusi. Poolavalik kaup – kui eksisteerib ainult mittevälistatavus või konkurentsitus. Nt teater. On võimalik tarbijaid välistada, kui ei lisandu märkimisväärseid kulutusi ühe tarbija lisandumisel. Era kaup – avalikult pakutava erakauba tarbimise normeerimismeetodid on hind, toota võrdne kogus kaupu kõigile (haridus nt), järjekorras olek, valla toetus. 10. Turutõrge? Klassikaline turutõrge on monopol. Turutõrge ehk turuhäire on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete liigitus: konkurentsitõrge, üldkasutatavad hüvised, välismõjud, puuduliku turud (kindlustusturud, kapitaliturud), infotõrked, tööpuudus, inflatsoon ja tasakaalutus. 11. Klassikalised eelarveprintsiibid? Avalikkuse printsiip – kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik;
küsida kõrgemat hinda. 10) Konkurents- Konkurents on võitlus, majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad/ ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad. 11) Monopol- Monopol on selline olukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda. 12) Mastaabisääst- Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 13) Turutõrge- Turutõrge ehk turuhälve on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete korrigeerimiseks sekkub valitsus, kehtestades reeglid või pakkudes ühishuvisid. 14) Milliste vahenditega sekkub riik majandusse?- Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente. See tähendab, et turgu reguleeritakse õigusaktide - seaduste ja määrustega. Samuti ka maksu -ja hinnapoliitika. 15) Millistel motiividel ehk miks sekkub riik majandusse
hinnataseme säilitamine, tööpuudus võiks olla 4% ning tagada majanduskasv ja hoida eelarve tasakaalus) ümberjaotuse funktsioon – tulude ümberjaotamine (õiglus) 4. Efektiivsus - See mille alusel ma otsustame, kas majanduses on kõik hästi või halvasti. Efektiivne – ei ole võimalik suurendada kellegi heaolu ilma, et kellegi teise heaolu alaneks. Ebaefektiivne – On võimalik suurendada kellegi heaolu, ilma et kellegi teise heaolu alaneks. 5. Turutõrge - Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. Turutõrge – avalikud kaubad ning välismõjud. Seos on otsene. Tuvastame turtõrkeid läbi selle kui turg on ebaefektiivne. Seos leida efektiivsusega. 6. Kulu-tulu analüüs - Meetod või tehnika mingisuguse avaliku poliitilise programmi hindamiseks. Kas on tasuv või mitte? 7. Kaldor-Hicksi kriteerium - Liidame kokku kõik tulud ning lahutame kõik kulud ja saame mingi tulemuse
Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid, millega Te igapäevaelus kokku puutute. Mida tähendab turutõrge? See on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendab selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kuj need kestavad pikemat aega, mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid ( inflatsioon; tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (näiteks katastroofid)
kasutamiseks. Välismõju Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandale isikule. Teisisõnu on välismõju mõne teise isiku kokkupuude muutusega. Teatavasti kütuse tarbimisega satub õhku CO2 ja see saastab õhku, rikub inimeste tervislikku seisu ja omab mitmed teisi mõjusid. Majanduslikus mõttes on siinkohal tegemist turutõrkega, täpsemalt negatiivse välismõjuga, mistõttu võiks valitsus kaaluda sekkumist turutõrke korrigeerimiseks. Turutõrge seisneb siin selles, et kütuse müüjad ei võtta kütuse hinda määrates arvesse kütuse mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele, mistõttu kütuse turuhind on väiksem kui tema tegelik kulu ühiskonnale. Kasutatud allikad Toote eristamine- http://et.wikipedia.org/wiki/Br%C3%A4nd http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_conte nt&view=article&id=22&Itemid=32 Autoriõigus- https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005 http://et.wikisource
kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustes), asenamsikulude (Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist nt hapnik) Otsesed: tingimuslik hindamine (väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel/kompensatsioonivalmiduse alusel (WTP/WTA). 13. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge - turu suutmatus tagada täiuslikku, so igas kohas, igal ajahetkel ja iga inimrühma puhul ilmnevat nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalu. Ressursid pole effektiivselt jaotatud. 14. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, 17. Välistatava avaliku kauba tarbimine. konkurentsiga, konkurentsitu. Selgitada joonise abil Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib
investeeringuid ja selle tegemine ei ole otstarbekas. Monopoolse konkurentsi tunnused on: · mõned ettevõtted on suuremad kui teised, ettevõtted on ebavõrdses olukorras · alati ei ole kate turule toomine vabalt teostav, seda piiravad litsensid, patendid, tegevusload jne. · Mõne toote puhul puudub üldse konkurents, ongi monopol. Turutõrked on tootmine on mingil põhjusel takisttud n: majanduskriis, poliitiline kriis Turutõrge põhjused: · majanduskriis · poliitiline kriis · looduskatastroofid
*Segamajandus - kõik 3 elementi koos Turg - nõudmiste ja pakkumiste vahekord Nõudmine - tarbijad oma ostusoovidega Pakkumine - kaubateenused mida nende tootjad pakuvad Defitsiit - kauba ja teenuste puudujääk Hind - on kauba v teenuse väärtus rahas Turu e müügihind on kõrgem kui omahind Omahind - kauba v teenuste tootmiseks kulutatud summad Kasum = turuhind - omahind Konkurents - ettevõtted võistlevad toodangu hinnas ja kvaliteedis. Monopol - teenuste v kauba ainupakkuja turul. Turutõrge - turumehanismid millegipärast ei toimi. Subsiidiumid - riik võib ettevõtteid rahaliselt toetada. Ühishuved - teenused ja kaubad mida kasut. ilma nende eest eraldi maksmata (julgeolek, haridus, valgusfoorid jne) Eelarve - riigi tulude ja kulude plaan. Tulud: Kulud: *maksud *sotsiaalfäär *riigilõivud *haridus *trahvid *meditsiin *riigivara müük Palgast võetakse maha: *tulumaks *töötuskindlustus 2,8% *pensioni II sammas 2%
Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse "merele" vaate väärtus. Asendamiskulude meetod Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist. Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine. 12. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka
Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus. Asendamiskulude meetod Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist. Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine. 12. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka
kujunevad vabalt nõudmisepakkumise põhjal. Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad. Monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna või teenus, millel puudub asenduskaup Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Turutõrge turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. 1) täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva 2) vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest 3) turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust. Subsiidium otsene rahaline toetus. Väliskaubanduslik tõke eelisjärjekorras kasutatakse kodumaiste pakkujate kaupu ning nende lõppemisel lubatakse välismaiste kaupade import.
Governing / government; from government to governance Valitsemine muutunud laiemaks ja paindlikumaks (haaratud uued toimijad) Muutunud protsessi ja tulemi vahekord Valitsuse sekkumise õigustused Poliitilised põhjendused Moraalsed põhjendused Turutõrked Poliitilised põhjendused Nt leitakse, et avalik arvamus ja/või olukord on muutunud ning vajab sekkumist Moraalsed põhjendused Mingitesse asjadesse sekkumine on lihtsalt õige sõltumata avalikust survest Turutõrked Täielik turutõrge kaupade jaotus turu vahendusel pole võimalik, sest antud kauba või teenuse jaoks ei eksisteeri turgu (avalikud kaubad) Osaline turutõrge turul tekib küll tasakaal (nn halb tasakaal), aga tekkinud tasakaal pole ühiskonna seisukohalt vastuvõetav, sest on rikutud mõnda optimumi saavutamiseks vajalikku tingimust (välismõjud) Turutõrgete tüübid välismõjud (pos / neg); informatsiooniasümmeetria; avalik kaup Erakaubad ja avalikud kaubad
siirded. 2) korporatiivne turumajandus - suurem sotsiaalne integreeritus ühiskonnas, osaliselt riiklikult koordineeritud. 3) sotsiaaldemokraatlik turumajandus - eesmärgiks on sotsiaalne võrdsus, kõigi kaasatus ühiskonnaellu, tööjõuturu reguleeritus, võrdsete võimaluste kindlustamine. 14 32. Turutõrge ja riigi sekkumise põhjendused Turutõrge on, kui individuaalselt ratsionaalne käitumine viib kollektiivselt ebaratsionaliseerumisele, mille tulemusena kaotavad kõik. Reguleerimata turg ei too tulemust, mis oleks kooskõlas avaliku huviga. Turutõrge võib tekkida ka nö puuduva turuga. Riigi sekkumise põhjendused: - monopolid, kartellid - turu puudulikkus ehk konkurentsi mitte soodustav käitumine, röövellike hindade
suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise
- Heaoluökonoomika põhiteoreemi kohaselt on majandus Pareto-efektiivne ainult teatud tingimuste olemasolul - Need on täieliku konkurentsi turu eksisteerimiseks vajalikud tingimused - Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei ole Pareto-efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks - Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkust Turutõrked • Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota - avalik kaup • Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne: - konkurentsitõrked - välismõjud - informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud • Makroökonoomilised häired - töötus - inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. Põhjus - Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked
jõustumist tarbijahinnaindeks (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, arvutatakse kaupade ja teenuste tarbimisnormide ja hindade alusel toimetulekupiir hädavajalikke kulutusi toidule, riietusele ja eluasemele kattev väikseim rahasumma, mille määra kehtestab valitsus, turunõudlus ostjate ostusoovid mingi kauba või teenuse järele turutasakaal olukord, mil nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdsustunud turutõrge turumajanduse puudus, mis ei lase ressursse kõige paremini paigutada, selle olemasolul sekkub valitsus tööhõive tööealise rahvastiku hõivatus tööga, elanikkond vanuses 16 eluaastat kuni pensioniiga töötu - isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Töötukassa maakondlikus osakonnas ja otsib tööd. tööjõupuudus olukord, mil tööotsijaid on vähem kui pakutavaid töökohti; tööpuudus olukord, mil tööotsijaid on
tekkimiseks täidetud. Turutõrke olemasolul ei taga turud ressursside efektiivset jaotust ehk tekib ebaefektiivsus (ressursside raiskamine). Riigi sekkumine mõne turutõrke esinemisel on õigustatud, kui see võimaldab olukorda parandada, st muuta ressursside jaotumise efektiivsemaks; riigi sekkumine võib aga tekitada ka uusi probleeme ja moonutusi ning selle kaudu ebaefektiivsust. Keskkonnaökonoomika seisukohast kõige olulisem ja levinum turutõrge on negatiivne välismõju, mille korral ei kehti omandiõiguste ainuõiguse omadus. HÜVISTE (RESSURSSIDE) LIIGID: VÄLISTATAV (Rivaliteetne-erahüvised; Konkurentsitu-kollektiivhüvised); VÄLISTAMATU (Rivaliteete- ühiskasutuses ressursid; Konkurentsitu-avalikud hüvised). NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE VÄHENDAMINE: Keskkonnaprobleemide tekkimise põhjuseks on erinevus era- ja avalikes eesmärkides (isiklikes ja kollektiivsetes eesmärkides), nii et nende lahendamiseks või leevendamiseks on
reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse imporditud kaupade käivet. Aktsiisimaksuga maksustatavatelt kaupadelt ei võeta käibemaksu. Aktsiisimaksuga ei maksustata imporditud kaupu, kui need on eksportija asukohariigis maksustatud. Aktsiisimaksu arvutamise õigsust ja maksmise õigeaegsust kontrollib Eesti Maksuamet. Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus teha aktsiisimaksu soodustusi. 8. Liiklusummik kui turutõrge. 9. David Spurlingu materjalide põhjal. Tähtsamad teemad: täiusliku konkurentsi tingimused. Ostjad maksavad kõige madalamat hinda,mis toote/teenuse kvaliteediga kokku läheb. Kui on täiuslik teadmine, siis ei saa olla hinnad erinevates turuosades erinevad. Kui hinnad on kõrgemad, ei osta tarbijad kaupa ja kui hinnad on madalamad, tõstavad müüjad hinda. Täiuslik konkurentsi tavaliselt transpordis ei eksisteeri, sest tajutavad ja tegelikud kulud võivad oluliselt erineda
riigieelarve kaudu Turuhind hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse; turuhind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud Turutõrge ehk turuhälve turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada; turutõrgete pehmendamiseks sekkub valitsus, kehtestades reegleid või pakkudes ühishüvesid Täidesaatev võim vt valitsus Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd Tööjõud ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed Tööluba riigi poolt välja antav tõend, mis lubab mittekodanikul asuda palgatööle antud riigis
suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud tarbimise mõju kui ühe majandussubjekti tarbimise
suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise
· säilitamis- ehk pärandamisväärtus (bequest value, tulevastele põlvedele säilitama) o ressursside ja looduskeskkonna säilitamine tulevastele põlvedele. Näide: kui valitsus otsustaks Vilsandi looduskaitseala nafta rafineerimisvabrikule maha müüa, vastanduks enamus inimesi kindlasti sellele otsusele. Väärtus, mis läheks kaotsi Vilsandi looduskaitseala muutumisega tööstuslikuks territooriumiks, oleks suur ka nendele, kes Vilsandit kunagi ei ole külastanud. 12. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest
Meie hamburgeri näites me tõstsime hinda 50%, nõutav kogus aga vähenes 33% ning E = 33/50 = 0,67. Seega hamburgeri nõudlus on hinna suhtes mitteelastne. 11. Kaubad mille nõudlus on lühiperioodil elastne. 12. Kaubad mille nõudlus on lühiperioodil mitteelastne. MITTEELASTNE TÄHENDAB SEDA ET HINNA SUURENDAMINE EI MÕJUTA OSTJAID, OSTAVAD IKKA EDASI ELASTNE ON SEE KUI IGASUGUNE HINNAMUUTUS MÕJUTAB TARBJAT. 13. Turutõrge Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. 14. Välismõju majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele ( nt keematehase õhusaaste mõju piirkonna elanikele ) 15. Kasulikkus mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU. 16
Meetod on populaarne Lääne-Euroopas tihedalt asustatud aladel. Asendamiskulude meetod – hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist. Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine. Veekogude puhul kasutatakse meetodit näiteks paisude majandusliku mõju hindamisel. Meetodi rakendamisel arvutatakse, kui palju maksab paisude tõttu saamata jäänud kalade tootmine (kasvatamine) tehistingimustes. 13. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge on olukord, kus majanduslikult tõhusad tulemused ei ole turul võimalikud. Hind ei suuda kajastada Sotsiaalseid väärtusi ja Füüsilisi kitsendusi. Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib. Välismõjud ja avalikud kaubad on keskkonnaökonoomikale olulised. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. Turutõrgete põhjused:Välised asjaolud, Avalikud hüved, Puudulik teave, Kooskõlastamise
Majanduslik mitteteadmine: ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine alles lapsekingades Looduskaitse probleem: kuidas toimida nende mitteteadmiste taustal.... 2 3·Milles seisneb tehingute vabatahtlikkuse printsiip? Tehing on mõlemapoolselt kasulik. Keegi ei suunda teist, sest see tehing on kasulik mõlematele. 4 5·Milles seisneb välismõju? Osaliselt peidetud ja kolmandaid isikuid mõjutavad tulud ja kulud 6 7·Milles seisneb turutõrge? tekib olukorras kus ressursid on valesti jaotatud st. Vähestel on võimalik kasu teenida ühiskonna arvel. 1 KULUD: jaotuvad laiali tehinguga mitteseotud pooltele 2TULUD: kontsentreeritud omastamine 8 9·Milles seisneb ühisomandi tragöödia?Hardin, 1985 10C, - , (, ), , , . 11·Milliseid väärtustüüpe võib olla loodusväärtusel? Ammutatud ressursi turuväärtus 12Kasutamata ja loodusliku ressursi turuväärtus
• Maksevalmidust käsitleva küsimuse formuleerimisel on mitmeid erinevaid võimalusi. Adekvaatse tulemuse saamiseks peaks küsitletavate valimi koostamisel silmas pidama representatiivsuse põhimõtet. • Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel + Meetod sarnaneb maksevalmidusel põhinevale meetodile. Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumisel 13) Turutõrge, selle olemus. Turutõrge on olukord, kus majanduslikult tõhusad tulemused ei ole turul võimalikud. Hind ei suuda kajastada Sotsiaalseid väärtusi ja Füüsilisi kitsendusi. Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib. Välismõjud ja avalikud kaubad on keskkonnaökonoomikale olulised. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud.
tükikuluga. Konkurents sunnib kasutama ressursse maksimaalse efektiivsusega. Kui tootmistehnoloogia ei muutu, on tasakaaluhind pika perioodi käsitluses stabiilne, sest muutunud tingimustele vaatamata jõutakse sama väärtuseni tagasi. Turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist parem. Sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei lase toimida (täielikul) konkurentsil. Osaline turutõrge tasakaal küll tekib, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav Täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel pole võimalik, sest selle hüvise jaoks turgu ei eksisteeri Turuvormid osalejate arvu järgi eristatakse 9 turuvormi. Bilateraalne monopol üks pakkuja, üks tarbija. Piiratud monopol vähe pakkujaid, üks tarbija. Monopol palju tarbijaid, üks pakkuja. Piiratud monopson vähe pakkujaid, üks tarbija. Bilateraalne oligopol
Poliitilised eesmärgid – sekkumine Tasakaaluhierarhia: Funktsioon – mobiliseerimine Ühiskondlikud mõjurid – mitmekesistamine Poliitilised eesmärgid - osalus Minimaalriik: Funktsioon – turusarnastamine Ühiskondlikud mõjurid – Ettevõtjalikkus Poliitilised eesmärgid - tõhusus 14 83. Mis vahe on riigi ja turutõrgetel? Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kui need kestavad pikemat aega mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid Riigitõrked on: poliitikute võimuiha, mis paneb nad silmas pidama tagasivalimist, mitte üldist huvi. Kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat
Teine: majanduslik mitteteadmine; ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine alles lapsekingades Tuleneb looduskaitse probleem: kuidas toimida nende mitteteadmiste taustal...? 3. Milles seisneb tehingute vabatahtlikkuse printsiip? voluntary transactions Tehing on mõlemapoolselt kasulik 4. Milles seisneb välismõju? externalities - osaliselt peidetud ja kolmandaid isikuid mõjutavad tulud ja kulud 5. Milles seisneb turutõrge? marke failure - tekib olukorras kus ressursid on valesti jaotatud st. vähestel on võimalik kasu teenida ühiskonna arvelt. oluline arvesse võtta kõiki majandustegevuse kulusid Kulud: jaotuvad laiali tehinguga mitteseotud pooltele. Tulud: kontsentreeritud omastamine 6. Milles seisneb ühisomandi tragöödia? ÜHISOMANDITRAGÖÖDIA (tragedy of commons, Hardin 1985), kõigile avatud ressurss läheb kasutamise käigus kaotsi
Reisikulude meetod - hinnatakse loodusliku objekti (kaitseala) jõudmisesks kulutatud summasid Nt. Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod - hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest Nt. "merele vaate väärtus" Otsesed meetodid: Tingimuslik hindamine - väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel Nt. tarbijate intervjueerimine selgitamaks valmisolekut hüve eest maksta 14. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest. Turutõrke tekkimisel ei suuda hind
Samuti võib üks firma tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni. 6 g) mittetäielikud turud - mittetäielikud (puudulikud) turud. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge. h) informatsioonitõrked - üheks põhjuseks, miks valitsused sekkuvad on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. i) tööpuudus ja teised makroökonoomilised häired - enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik
(Tartu, Tallinnas pakub vett vaid üks tootja) Sest on olemas asenduskaubad. Monopson · 1 ostja · Palju müüjaid · Ostja surub hinna järjest alla Oligopson · Mõned ostjad · Väga palju pakkujaid · Ostjad lepivad omavahel kokku või mitte Bilateraalne monopol · Kokku saavad monopson ja monopol · Üks ostja, üks pakkuja · Ostjal või pakkujal on rohkem aega tehinguid teha. Kellel on rohkem aega, on võitja. Polüpol · Üldnimi · Täiskonkurents Avalik sektor kui turutõrge · Riik, ühiskond pakub need tarbitakse üheskoos majandussubjektide poolt · Ei kaota tarbimisel oma väärtust · Kes neid finantseerib (riigieelarvest, mitte müügitulust) · MC ei võrdu MR; MR pole olemas. Vabatahtlik kokkulepe · Avalik ja erasektor on konkurendid Informatsiooni asümmeetria · Ebasoodne valik tarbija poolt · Kindlustusturg · Võib kujuneda vale hind Riik peaks seda vähendama, aga kunas peaks sekkuma? KORDAMINE
teatud tingimuste olemasolul Need on täieliku konkurentsi turu eksisteerimiseks vajalikud tingimused (vt konkurentsi loeng Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei ole Pareto efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss
6.OLIGOPSON palju pakkujaid ja mõni tugev/suur ostja. Kui mõned ostjad lepivad kokku, siis nad suruvad hinnad hästi alla. Kuid kui ostjad kokku ei lepi ja hakkavad hinda üksteisest üle pakkuma, siis on kauba/teenuste pakkujad suure kasumi sees. 7.BILATERIAALNE MONOPOL üks suur nõudja ja üks suur pakkuja. 8. POLÜPOL palju väikesi pakkujaid ja palju väikesi nõudjaid. 9. BILATERIAALNE OLIGOPOL vähe keskmisi pakkujaid ja vähe keskmisi nõudjaid. Turutõrge kõigis neid turgudes (peale täieliku turu), turg ei taha ressurisside optimaaset jaotust. Turg ei ole see, mis viib ressursid sinna kuhu vaja. Põhjuseks võib olla riik, loodusõnnetus jne. Turutõrke tekkepõhjused: · turuvorm (sõltub toote, tootjate ja tarbijate eripärast); · tootmise või tarbimise välismõju; · avalike hüviste jaotamine; · informatsiooni asümmeetria. Informatsioon A-sümmeetria informatsioon ei ole jaotunud ühtalselt. Toob kaasa
eelistused; ettevõtete tootmistehnoloogia; tootjate ja tarbijate arv. 39. Selgitage avalike hüviste erinevust individuaalhüvistest nende nõudluse, pakkumise ja hinna kujunemise seisukohalt. Pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; tarbijatel stiimul salata hüviste kasulikkust; ,,liulaskmine" teiste arvelt. 40. Nimetage erinevaid turutõrkeid ja nende tekkepõhjusi. Täielik turutõrge tähendab, et hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, sest selle hüvise jaoks turgu ei eksisteeri. Osalise turutõrke korral tasakaal küll tekib, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil; tootmise või tarbimise välismõju; avalike hüviste jaotamine; informatsiooni asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika?
Otsesed meetodid: Tingimuslik hindamine (contingent valuation): • Väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel (willingness to pay, WTP) (põhineb tegelike või võimalike tarbijate intervjueerimisel, selgitamaks viimaste valmisolekut hüve eest maksta) • Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel (willingness to accept WTA) (Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumise) 16. Turutõrge, selle olemus. Hind ei suuda kajastada - sotsiaalseid väärtusi ja - füüsilisi kitsendusi: • Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib • Välismõjud ei ole arvesse võetud(välistulu/väliskulu) • Avalikud kaubad on alahinnatud • Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. • Mittetäielik informatsioon, ignorantsus • Barjäärid
Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul. Reisikulude meetod: Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel. 14. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest
Tulusiire maksudena laekuva raha ümberjagamine poliitiliste otsuste alusel ning riigieelarve kaudu Turuhind hind, millega kaupa tegelikult müüakse ja ostetakse Turumajandus . Arenenud riikides valitsev majandussüsteem , mida iseloomustab maksuvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise pakkumise suhte tulemusena . Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kaba järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud . Turutõrge ( turuhälve ) turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada ; turutõrgete pehmendamiseks sekkub valitsus , kehtestades reegleid või pakkudes ühishüvesid Tööandja ettevõtte , kes pakub töövõtjale palgalist tööd Tööjõud ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed. Tööluba riigi poolt välja antav tõend, mis lubab mittekodanikul asuda palgatööle antud riigis
----- (aeg) ------(hind) Hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüa, aga et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu, müügi alternatiivkulud) Hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teisest hüvisest loobumise (osta ja müüja kompensatsioon) Täielik turutõrge-hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, turgu ei ole selle hüvise jaoks. Osaline-tasakaal küll tekib, aga ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav. Põhjuseks võib olla: turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil. Võrguefekt-hüvis muutub igale tarbijale seda kasulikumaks, mida rohkem on sama hüvise kasutajaid. Turg on peamine majanduselu reguleeriv institutsioon, regulaatoriks on konkurents. Eelduseks on täielik konkurents.
See oli võimalik, kuna asustus oli hõre ja puudusid kortermajad. Turg suudab ka avalikke hüviseid pakkuda, kui kulud saavad kaetud. Nt raadiokanalid – mitterivaalsus ja mittevälistatavus – tarbijatelt ei saa raha küsida, aga kulusid kaetakse reklaami müümise eest. AVALIKKE HÜVISEID EI PAKU ALATI AVALIK SEKTOR! Avalik sektor võib pakkuda ka erahüvesid. Erasektor võib pakkuda ka avalikke hüviseid (nt raadio). Turu ebaefektiivsus (ehk turutõrge) avalike hüviste puhul: Kui välistamine oleks mitte-rivaalse hüvise puhul võimalik, siis kas see oleks efektiivne? MC = 0, aga MB > 0, seega oleks efektiivne, kui tarbija saaks hüvist tarbida (ruumi Pareto täiustuseks). Nt silla puhul – kui nõudlus langeb nulli enne kandevõime piiri, siis on sild kogu nõudluse ulatuses mitte-rivaalne. Kui me võtaks silla ületajatelt tasu, siis kaasneks sellega heaolukadu, sest tarbija heaoluvõit on väiksem võetava hinna tõttu
teel kindlaks maksumaksjate eelistused osutatavate teenuste osas. 11 24.Avalike kaupade erateel pakkumise ebaefektiivsus ja erakaupade avalikul teel pakkumise ebaefektiivsus. 25.Tooge kaks näidet nn puudulikest turgudest. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge, mida nimetatakse turgude puudulikkuseks (täielik turg pakuks kõiki kaupu ja teenuseid, mille pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus selle eest maksma). Mõned majandusteadlased on seisukohal, et eraturgudel on alati olnud ebaõnnestumisi kindlustuse ja laenuandmise alal. Üheks puuduliku turu näiteks on olukord, kus kauba või teenuse järele on nõudmine, aga pakkumist ei teki või see pole piisav nõudluse lahendamiseks. Tavaliselt on see seotud spetsiifiliste
välismõjud, infotõrked ja tööpuudus. 71. Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke? Tõrge tekib näiteks tervisekindlustusturul, kus mõlemad pooled ei valda olukorrast täielikku infot ning seega tekiks ilma reguleerimata olukord, kus ravikulud oleksid ühe indiviidi jaoks väga kõrged. AS sekkub, pakkudes kindlustusteenust avaliku hüvisena läbi avaliku sektori ettevõtte. Samuti tekib turutõrge nt kasutatud autode turul. Auto müüja on auto seikukorras rohkem informeeritud kui potentsiaalne ostja. Veel enam, auto müüjal võib olla motivatsioon seda infot ostjale mitte avaldada. Samuti on suurem soov autot müüja nendel auto-omanikel, kelle autol on midagi viga. See on ka põhjus, miks autopoe sõiduplatsilt lahkudes auto hind kukub üsna palju. Turutõrke iseloom seisneb selles, et heade autode omanikel võib olla raskusi
majandusarengu soodustamine tulude ümberjaotamine nn Robin Hoodi funktsioon Turutõrgete leevendamine ja ühishüvede tagamine 19 Turu mittetäielik toimimine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja sissetulekute ebaühtlane jaotus ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu. Olukorda, kus turumehhanismid ei suuda tagada maksimaalset kasumit, nimetatakse turutõrkeks. Turutõrge on ajas, ruumis ja hinnas sihtrühma vajadustele vastava teenuse puudumine turu tingimustes. Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta, näiteks julgeolek, tervishoid, tervislik elukeskkond, haridus, kultuur 3. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki:
ja määruste) alusel ning riigieelarve kaudu Turuhind hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse; turuhind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud Turutõrge ehk turuhälve turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada; turutõrgete pehmendamiseks sekkub valitsus, kehtestades reegleid või pakkudes ühishüvesid Täidesaatev võim vt valitsus Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd Tööjõud ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed Tööluba riigi poolt välja antav tõend, mis lubab mittekodanikul asuda palgatööle antud riigis
sekkumiseta oleks saastamine liiga suur. Ehk teisiti öeldes, saastamise vähendamine on positiivseks välismõjuks, seega vähendatakse saastamist valitsuse sekkumiseta liiga vähe. Valitsused püüavad välismõjudele reageerida, kasutades mitmesuguseid regulatsioone, hinnasüsteeme, trahve, preemiaid, makse. Puudulikud turud Kui erasektor (turg) ei suuda pakkuda kaupa või teenust, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge, mida nimetatakse turgude puudulikkuseks. Täielik turg pakuks kõiki kaupu ja teenuseid, mille pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus selle eest maksma. Mõnede majandusteadlaste arvates on sellisteks valdkondadeks kindlustus ja laenude andmine. Kindlustuse valdkonnas ei kindlusta eraettevõtted (kindlustusseltsid) üksikisikuid paljude tähtsate riskide vastu. Seepärast tuleks käivitada vastavad riiklikud programmid.
annaabi.ee 
