Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga Hüvised jagunevad: piiratud hüvised (tootmisprotsessi tulemus); tasuta hüvised (ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Piiratud ressursid ja alternatiivkulu Piiratud ressursside tingimustes on valikud vältimatud.
Risti 1. Teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. 2. Vahendid, mille inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. 3. Materjaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad 4. Mittematerjaalsed hüvised, mida osutatakse. 7. Koht, kus vahetustehinguid viivad läbi kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 9. Majandusteooria põhiprintsiip, kus pole olulised mitte tarbitud ja toodetud hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5
mida? (milliseid tooteid ja teenuseid toota ja millises mahus) kuidas? (neid tooteid ja teenuseid toota) kellele?(lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) Turg on vabatahtlike vahetsutehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid müüvad ning ostvad osapooled. Turumajandus kasutab turge kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad (avutid, jalatsid, pitsa) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (autoparandus..) Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Loodusvarad on see osa keskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.näiteks: maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks.
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
paribus d. Kui kalkulaatorite hind tõuseb, väheneb pakutavate kalkulaatorite arv, ceteris paribus 7. Nõudlus seaduse kohaselt: a. Kui hinnad langevad, nõudlus kasvab b. Kui hinnad tõusevad, nõudlus langeb c. Kui hinnad langevad, nõutav kogus suureneb d. Kui hinnad tõusevad, nõutav kogus suureneb 8. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: a. Täiuslikud asenduskaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiendkaubad 9. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide hind langes. See põhjustab arvutite: a. Arvutite pakkumise kasvu b. Arvutite pakutava arvu languse c. Arvutite pakutava koguse kasvu d. Arvutite pakkumise languse 10. Milline järgnevatest väidetest on õige: a
--> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ? Kellele toota ? MAJANDUSSÜSTEEMID : 1. Turumajandus 2. Käsu e. Plaanimajandus 3. Tavamajandus 4. Segamajandus Cetenis paribus muudel võrdsetel tingimustel Maslow' vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajadused -->Turvalisuse vajadus --> Sotsiaalsed vajadused -->Isiksuse vajadused --> Eneseteostuse vajadused.
raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv *Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks *Despressioon ehk majanduslangus- kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt Lisalehelt: Ühiskonna majandamine *ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest, raalkapitali ressurssidest, inimkapitalist, finantskapitalist, ettevõtlikkusest. *kuna ressursid on piiratud, on ka piisatud hüvised ise. Hüvis on piiratud kui tema hulk, mida inimesed soovivad on väiksem, kui vabalt saadav hulk. *tasuta hüvised- nt õhk, merevesi Tavamajadnus- leidub kõige vaestemas piirkondades: Aafrika, aasia, lõuna-Ameerika Nendes maades tegeletakse enamasti põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega Käsumajandus süsteem, kus kõrgelseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Üksikiskul pole peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt
Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. Lihtsa sõnadega see tähendab, et teatud tingimustel realiseerib turg ressursside efektiivse paigutuse, kui seda ei toimu, siis see on turutõrk. On olemas kuus tähtsat olukorda ehk tingimust, mille korral turg ei ole efektiivne: Konkurentsitõrked Üldkasutatavad hüvised Välismõjud Puudulikud turud Infotõrket Tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus Konkurentsitõked Kui konkurents puudub täielikult (nt monopol), siis võib ettevõte kehtestada liiga kõrge hinna, misõttu nõudluskogus on madalam, kui optimaalselt olla võiks. Sellisel juhul sekkub mõnikord riik nõnda, et ta maksab monopolile dotatsiooni selles ulatuses, et majandus tegutseks optimaalsel tasemel
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta Vali üks: a. Inimestele makstakse palka vastavalt sellele, mida nad teevad b. Tegemist on täishõivega c. Valitsus fikseerib miinimumpalga d. See kõlab kui „laissez faire“ majandus Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oletame, hüvise Z nõud lus kasvab, hüvise Y hinnna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: Vali üks: a. Täiendkaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiuslikud asenduskaubad Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Aalljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele Vali üks: a. Turg määrab, mida toota b. Turg määrab, mida toota c. Turg määrab tulude jaotuse d. Tootmise otsused on tsentraliseeritud Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi)
Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Kaubad on käegakatsutavad hüvised, millede tarbimine võib olla pikaajaline. Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele
asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9. Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres. 10. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus. 11. Eestis on turumajandus! 12. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis. 13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. 15. Kui pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on 3, siis hinna ühe protsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra. 16. Kui kauba nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus, on puudujääk. 17. Rahvamajanduslike säästude kasv, ceteris paribus, põhjustab netovälisinvesteeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist. 18
Need kolm küsimust on iga majandussüsteemi põhiküsimused. Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne. Toodud loetelust võime näha, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ning kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse tihti loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla.
4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA Vaba ettevõtluse tugisammasteks loetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust. Järgnevalt toon välja täpsemalt mis on mis ja kuidas nad on seotud ettevõtlusega. 2.1 Eraomand Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Eraomandi tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, botased, autod jne. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu kellasepatööd, rehvivahetus, taksosõit, juukselõikus jne. Eraomand on seadusega kaitstud ning muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Eraomand annab omanikule ka tõuke kasutamaks oma vara ja ressursse võimalikult arukalt, tulutoovalt ja efektiivselt. Viis aastat tagasi, aastal 2003, kuulus 99,5% Eesti ettevõtetest eraomandisse. 2.1
finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud ka hüvised ise. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad, on väiksem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. On hüviseid, mida võib pidada tasuta hüvisteks, sest nende vabalt kättesaadav hulk on suurem kui see hulk mida inimesed soovivad (nt õhk ja merevesi). Samas muutuvad ka need aja jooksul piiratud hüvisteks (nt puhas õhk ja puhas vesi). Tasuta hüvised on need, mis pole majandustegevuse tulemused. Aga hüvised pole tasuta ka sel
Viige vastavuisse mõiste ja määratlus. Tähistage vastava tähega. , . . kku 57 punkti . Mõiste, Vastus Määratlus, 1 Alternatiiv- Kaubad ja teenused, mis rahuldavad inimeste vajadusi e.loobumiskulu 2 Ceteris paribus B Tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi ressursse (hooneid, rajatisi, seadmeid) ja finantsilised vahendid, mida kasutatakse hüviste tootmiseka 3 Hüvised C Seaduspärasus, mille korral TVK puhul ühe toote tootmise suurendamine toob kaasa järjest suurema loobumiskulu 4 Investeerimine D Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 5 Kapital E Kõik muud tingimused jäävad samaks 6 Kasvavate F Kapitali suurendamine eesmärgiga u saada tulu, teenida kasumit alternatiivkulude seadus
1.1 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Lk 9 12 Mida toota? Tootmises kasutatavad ressurssid ehk sisendid: Inimressurssid: Töö Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Alternatiiv- ehk loobumiskulu väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina, kui ta on arst) Kuidas toota? Pareto efektiivsus(Pareto efficiency): ,,majanduslik efektiivsus", näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei väheneks mõne teise inimese heaolu.
tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis. Ta baseerub mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel, mis kujutab endast kogu majandusteaduse alust. Hüvised (goods) on üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). Kaubad on materiaalsed (kombatavad) hüvised (nt leib, auto, korter jne) ja teenused on mittemateriaalsed (mittekombatavad) hüvised (nt bussi- või taksosõit, juukselõikus, massaaz jne). Hüviste valmistamist nimetatakse tootmiseks. Paneme siinkohal tähele, et majandusteooria raames kuulub tootmise mõiste alla ka teenuste osutamine. Turumajanduslikus süsteemis toimub hüviste vahetamine reeglina turul (market). Seepärast nimetatakse mikroökonoomikat sageli ka turutasandi käsitluseks. Kesksed küsimused
perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, piiratud), Kapital (inimtööga valmistatud tootmisvahendid), Töö (inimese kehalised ja vaimsed võimed), Ettevõtlikkus(inimressurss). 4 Tootmine ja hüvised. Mis on tootmise eesmärk. Millised on hüvised. Kuidas kujutatakse tootmisvõimaluste kõver Tootmise eesmärk on rahuldada ühiskonna vajadusi (materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid). Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste üldnimetus. Tootmisvõimaluste kõver kujutab endast graafikut, mis näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota, kui tarvitakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevaid tehnoloogiaid.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
Nt : bensiin ja auto. 8. Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele? V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud. 9. Mis on inferioorsed kaubad? V: Inferioorsed kaubad on kaup, mille nõudlus väheneb või suureneb kui tarbija sissetulek suureneb või väheneb. 10. Mis on normaalhüvised? V: esmatarbekaubad ja nende hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist. 11. Mis on hüvised? V: Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste ühisnimetus. 12. Kuidas defineeritakse mõistet kaup? V: Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. 13. Mis on pakkumine? V: Pakkumine on seos hüvise hinna ka koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval ajaperioodil toota ja müüa. 14
Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele
Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele
b. konkurentsiprotsessist. 2 Junior Achievementi Arengufond c. horisontaalliidust. d. ettevõtte turundusfunktsioonidest. __d_ 14. Tähtsate tootmisharude reguleerimine on arenenud turumajandusriikides tavaline, kuna paljud inimesed arvasid, et a. sellised tegevusharusid nagu kaupade vedu, televisioon või avalikud hüvised tuleb reguleerida. b. reguleerimine hoiab ära katastroofid. c. reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usaldusväärsema teenuse. d. kõik ülaltoodu on õige. 3 Junior Achievementi Arengufond
2) Lorenzi kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise ja nõudmise vahekorra muutmine. 4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside turg (majanduslik ringkäik) vt joonis vihikus. Kulutused- majapidamised ostavad turult midagi(kulutus), ettevõte palkab tööjõudu ( kodumajapidamise jaoks tulu). 7) Tegurid ehk ressursid, toodete turg ehk majapidamised saavalt sealt osta.. 8) SKP = C(eratarbimine) + I(investeeringud) + G(avalik sektor) + Nx(netoeksport) 9) Vaata 10 peatükk 10) Vaata 10 peatükk 11) Vaata 10 peatükk
turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel.
endiseks. - Tõene Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõene Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõene Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. – Vale Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on maksud. – Tõene Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. - Tõene Range eelarvepoliitika vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. - Tõene Ühishüvised ei pea olema alati toodetud avaliku sektori poolt. - Tõene Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed
(üksikisik või inimeste grupp). Majapidamine saab tulu ressursside müügist, lisandub ümberjaotuse kaudu saadav tulu (näiteks pensionid, stipendiumid, toetused). Ressursid, mida majapidamine müüb on tööjõud (palgatulu) või kapital (renditulu, üüritulu, intressitulu). Oluline erinevus tavatähendusest: majapidamine ei tooda mitte midagi, ainult tarbib! Eeldatakse, et tarbimisotsused (hüviste olulisus majapidamise jaoks) on kooskõlastatud ja majapidamine tegutseb ühtse tarbijana. Hüvised on kõik see (tavamõistes kaubad ja teenused), mida majapidamine ostab oma vajaduste rahuldamiseks (heaolu suurendamiseks). Reeglina (kuid mitte ilmtingimata!) on hüvised tootvate majandussubjektide (ettevõtete) poolt toodetud. Oluline on see, et iga hüvis on kellelegi kasulik ja selle tarbimise eest tuleb maksta. (HK) Pere – las pakuvad ise, kui laialt või kitsalt nad seda määratlevad… Täiendavaks aruteluks: kuidas paigutuvad nende määratluste alla: a) vanematest eraldi elav ja
2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid
juures on nõutav kogus 6, kuid hinna 2 juures on nõutav kogus 14. Ristumine horisontaalteljega näitab kui palju nimetatud hüvist tarbijad vajaksid, kui tarbimist ei piiraks hind. Kui nõudluskõver ristuks vertikaalteljega, siis nõudlus kaoks liiga kõrge hinna tõttu. Nõudlust mõjutavad tegurid: * tarbijate sissetulekud; üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: 1) normaalhüvised, kuhu kuulub enamik kaupu; 2) väheväärtuslikud hüvised. Sissetulekute kasvades normaalhüviste tarbimine kasvab, kui väheväärtuslike hüviste tarbimine väheneb. Kuna tarbijad saavad endale lubada kvaliteetsemaid ja paremaid kaupu. * teiste hüviste hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki hüviseid: 1) asendushüvised, need on hüvised, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi, näiteks vesi ja limonaad, kartulid ja makaronid, leib ja sai, jne.
C. konglomeraatliit; D. ettevõtte ülevõtmine laenukapitali abil. D 13. Toote eristamine on A. hea reklaamikampaania tegemine; B. tähtis täiskonkurentsi tingimustes; C. vajalik ettevõtete liitumisel.; D. toodete ainulaadseks muutmise protsess. D 14. Tähtsate tootmisharude reguleerimine on arenenud turumajandusriikides tavaline, kuna üldlevinud seisukoht on, et A. inimeste eluks olulisi tegevusharusid nagu kaupade vedu, avalikud hüvised, objektiivse informatsiooni edastamine tuleb reguleerida; B. reguleerida tuleb siis, kui see hoiab ära katastroofid; C. reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usaldusväärsema teenuse. D. Kõik ülaltoodu on õige. C 15. Vaegkonkurentsi teooria rajaja oli A. Adam Smith; B. Alfred Marshall; C. Joan Robinson; D. Paul Samuelson. A 16. Kahe erineva tegevussfääri firma ühinemine on A. konglomeraatliitumine;
Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ainelised ressursid jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse (haritav maa, maavarad, metsad,
seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste elluviimisest tuleb lihtsalt loobuda. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uuribki mikro- ja makroökonoomika (MMÖ). Ressursid ja hüvised Ressursid jagatakse laias laastus 4 suurde rühma: 1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikkus. Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena
5) Nõudlust mõjutavad tegurid (5 tk) ja 7) Hüviste tüübid (normaal-, inferioorne, asendus- ja täiendhüvis). ① Sissetulek. Suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi. Hüvist, mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades nimet. normaalhüviseks (enamus hüvistest meie turgudel). Inferioorse hüvise puhul sissetuleku kasvades selle nõudlus väheneb (nt bussipilet või madala lihasisaldusega tooted). ② Teiste seotud hüviste hinnad. Kui tarbija ostukorvi kuuluvad hüvised, mis suudavad üksteist asendada, nimet. neid asendushüvisteks. Asendushüviste korral toob ühe hüvise hinna tõus kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise (õunad & pirnid, kohv & tee, müsli & maisihelbed). Seevastu mõned hüvised täiendavad teineteist, kuna neid kasutatakse koos. Täiendhüvise korral toob ühe hüvise hinna tõus kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise (nt autod ja kütus). ③ Maitse-eelistus. Tarbijate maitsed on erinevad ning vastavalt sellele, kui
.......................22 2.3.3. Ühiskonnas ümberjaotatavad varad...................................................................................... 23 2.4. Avalik kaup..................................................................................................................................25 2.4.1. Puhas avalik kaup..................................................................................................................25 2.4.2. Osaliselt üldkasutatavad hüvised.......................................................................................... 26 2.5. Valitsuse valikud..........................................................................................................................27 2.5.1. Politoloogia ja majandusteadus.............................................................................................27 2.5.2. Enamuse otsustus.........................................................................................
mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis. Piiramatud vajadused Hüvised ja teenused hüvis on kitsamas tähenduses tootmise väljund, mis on reaalne (kombatav) objekt ja millel on majanduslik väärtus. Teenus on mitteainelisel kujul tarbitav hüvis. Piiratud e nappivad ressursid või hüvised neid ei jätku tasuta (0-hinnaga) jagamisel kõikidele soovijatele ja nende omandamisega kaasnevad alati alternatiiv- e loobumiskulud. Vabalt saadav hüvis või ressurss selle alternatiivkulu on võrdne 0-ga, st ükski kasutaja ei pea sellise hüvise omandamisel loobuma ühestki teisest. Piiratuse majandusseadus (law of scarcity) väidab hüvised olevat piiratud seetõttu, et ei ole piisavalt vabalt saadavaid ressursse kõigi nende
d. Ühiskondlikud kulud ületaks erakulusid 10. Sotsiaalne pareto-efektiivsus saavutatakse tingimusel: a. SMRT = MRTkõigi b. SMRT = SMRS c. SMRS = MPX MPY d. SMRS = MRSkõigi 11. Erakulud langevad ühiskondlike kuludega kokku, kui: a. Välistulud on olemas b. On olemas välised kulud c. Puuduvad välised kulud ja on olemas välised tulud d. Puuduvad välistulud 12. Ühiskondlikud hüvised on need, mis: a. On ühiskondlikus omanduses b. Eristuvad nende tarbimise mittevälistatavusega c. Eristuvad nende mittevälistatavuse ja mitterivaalsusega üheaegselt d. Eristuvad nende mitteerivaalsusega 13. Pareto-parendus leiab aset kui: a. Ühed majandusagendid parendavad oma olukorda, teised – halvendavad, summaarselt leiab aga aset parendus, kuna parendanud kompenseerivad teiste olukorra halvenemise, kuid
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9
2.minimeerida sotsiaalset ebakindlust 3.kindlustada parimad võimalikud avalike teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. 10.Riigi sekkumise vajadus turumajanduses: Heaoluökonoomika tugineb Pareto-optimaalsuse printsiibile turulahendite hindamisel. Sellekohaselt täheldatakse reaalsel turul tõrkeid, peamisteks põhjusteks välismõjud ja avalikud hüvised. Lahendamaks esilekerkinud probleeme, nõuab heaoluökonoomika riigi sekkumist. 11. Turutõrgete mõiste ja liigid, näited: Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks. Nimetatud olukordi on kuus: 1. konkurentsitõrked (kartellid, ühinemised, monopolid) 2
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 7 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst
Linnas ostetakse kaupu ja teenuseid rohkem seepärast on sinna mõttekam ettevõtteid juurde ehitada. Aga enne ettevõtte asutamist tuleb ikka hoolikalt läbi mõelda kuhu ettevõtte asutada ja kas see ettevõtte on ikka piisavalt tulus, kuna elanikud ei pruugi enam vajada sellist ettevõtet ja käivad harjumuste järgi ikka vanades ettevõtetes edasi. Mis tähendab, et vana ettevõtte ei tasu tänu sellele ära. Aga ainult ettevõttete pakutavad hüvised pole maainimeste jaoks raskemini kättesaadavad, ka on näiteks haridus raskemini kättesaadav maakohtades kuna tihtipeale puuduvad seal koolid ja vajalikud õpetajad. Ja väga harv juhus on see kui seal leidub veel gümnaasiume. Selle pärast peavadki paljud lapsed väiksest east hakkama juba kodust kaugel linnas koolis käima. Ja alati pole neil ka kerget ligipääsu transpordile mis tähendab, et tihtipeale peavad nad veel pikki vahemaid jala
Sotsiaalne pareto-efektiivsus saavutatakse tingimusel: Vali üks: a. SMRS = MRSkõigi VALE b. SMRT = MRTkõigi c. SMRT = SMRS ÕIGE d. SMRS = MPX MPY VALE Küsimus 2 Küsimuse tekst Ühiskondlikud hüvised on need, mis: Vali üks: a. on ühiskondlikus omanduses b. eristuvad nende mitterivaalsusega c. eristuvad nende mittevälistatavuse ja mitterivaalsusega üheaegselt ÕIGE d. eristuvad nende tarbimise mittevälistatavusega Küsimus 3 Coase teoreem: Vali üks: a. väidab, et teatud juhtudel riik ei pea sekkuma väliskuludest tulenevate probleemide lahendamiseks ÕIGE b. on kasutatav seal, kus välised effektid on olulised, aga tehingute sõlmimise kulud kõrged c
täiskonkurentsi tingimustes valitsuse sekkumata. Täiskonkurentsi turustruktuuri iseloomustavad järgmised tingimused: · Turul on palju müüjaid ja ostjaid- ettevõtted toodavad sarnast kaupa ning pakkuvad oma tooteid turule, kus kõik firmad on hõivanud vaid tühise osa. Sellisel turul ei saa ükski isik või ettevõte turgu mõjutada. Turul kujuneb hind, mis näitab kõigile osalistele nõudluse ja pakkumise vahekorda. · Sarnased tooted või teenused- Kõik hüvised mis on toodud turule on täpselt samade omadustega. Tarbijad ei tee vahet firmade toodetel ning pakutava hüvise hind on peamine, otsustamaks soovi üle hüvist omandada. · Täielik informatsioon- Müüjad ja ostjad teavad kõike vajalikku antud hüvise ja selle hinna kohta. · Vaba, piiranguta juurdepääs turule- ostjad ja müüjad saavad igal ajal ja vähese või olematu kuluga turule tulla või sealt lahkuda.
5) Nappivate ressursside korral tehtavate valikutega kaasnevad alati loobumis - ehk potentsiaalsed kulud 6) Vajaduste piiramatus tähendab, et inimeste vajadused on suuremad kui nende rahuldamise võimalused, rahuldatud vajadus tekitab kohe uue 7) Vajadused on piiratud, majandusressursid aga piiramatud 8) Hüviste piiratus tekib sellest, et nende loomiseks vajalikud tootlikud ressursid on eraomanduses; kui nimetatud ressursid oleksid riigi omanduses, ei oleks ka hüvised piiratud 12 3. Kas need väited on õiged või valed? Märkige ÕIGE/VALE ringiga. Variandi VALE asemele kirjutage õige 1) Majandusteadus uurib kaupade ja teenuste tootmist ning jaotamist, V(lisaks tarbimist ja vahetust) 2) Majandusteadust võib nimetada ka valikuteaduseks, Õ 3) Mõistega homo economicus tähistatakse ainult mõtlevat inimest, V (homo sapiens)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
