Võiks arvutada ka nii: 4 (140 135) 20 (kasum on ühiku hinna ja tükikulu vahe korrutatud valmistatud toodete arvuga). Milline oleks ühiskonna seisukohalt optimaalne tootmismaht ja miks? Ühiskond on huvitatud minimaalsest ressursikulust tooteühiku valmistamiseks. Seega oleks ühiskonna seisukohalt kasulik, kui selles ettevõttes toodetaks 3 ühikut. 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 2. Ettevõte toodab toodangut koguses q kasutades kapitali ja tööjõudu. Tootmistehnoloogiat kirjeldab tootmisfunktsioon q K 0,5 L0,5 . Maksku kapitaliühik 40 eurot ja tööjõuühik 10 eurot. Millises proportsioonis kasutaks ettevõte antud tingimustel (ratsionaalselt tegutsedes) kapitali ja tööjõudu? w MPL 10 0,5K 0,5 L0,5
aga ostukorvi (müüdud kaubakogused)! Kuna autosid oli 2000.a. ostukorvis 2x rohkem kui arvuteid, siis autode hinnatõus mõjutab THI väärtust ka rohkem kui arvutite hinnalangus. Deflaatori väärtust mõjutab selle kauba hinnamuutus, mida on 2010.a. ostukorvis koguseliselt rohkem, ehk siis arvutite hinnalangus on “süüdi” deflaatori madalas väärtuses. 1 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 1 ülesanne 11 (inflatsioon) ostukorvi maksumus erinevatel kuudel 675; 807; 868 kolme kuu THI-d: 100; 119,6; 128,6 juuni ja juuli jooksva kuu inflatsiooni suurused: 19,6% ja 7,6% Seminar 2 ülesanne 2. Mastaabiefekt. Oletame, et tootmiseks saab kasutada nii tööjõudu kui kapitali. Kas järgmised tootmisfunktsioonid on kasvava, kahaneva või konstantse mastaabiefektiga?
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 1. Majandusteooria metoodika ja optimaalne tarbimisplaan Ülesanne 1.1. Kauba A turu-uuringute tulemusena saadi järgmised andmed kauba hinna ja koguse kohta ceteris paribus (ostjate valmidus osta vastava hinna korral kaupa teatud koguses): Hind 100 50 10 1 Kogus 1 2 10 100 Millist üldist seaduspära märkate? Mida kõrgem on hind, seda väiksem ostetud kogus. Kui uuringu läbiviijad märgivad, et andmed on saadud ceteris paribus, siis millised asjaolud ei ole majanduses muutunud? Tarbijate hulk ja/või sissetulek, raha ostujõud, kauba kvaliteet, tarbijate maitse-eelistused, (veel midagi?). Oletagem, et sama seos kummagi kauba hinna ja nõutava koguse vahel valitseb kõigi mittenegatiivsete (mida see tähendab?) hinda...
turul toimuvatest muutustest). Tarbimine – majapidamine ostab hüviseid selleks, et neid kohe kasutada (tagavarasid ei koguta ega kasutata!). Tarbimiseelarve – rahasumma, mida majapidamine (lühidalt tarbija!) saab vabalt kasutada soovitud hüviste ostmiseks. Lihtsustatult räägitakse selles tähenduses ka sissetulekust, kuigi 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast see ei ole päris täpne. Tarbimiseelarve võib olla sissetulekust suurem (ratsionaalne on võtta laenu) või väiksem (sundkulutused, näiteks võla tasumine, tuleb kõigepealt ära teha). Hüvise kasulikkus ja piirkasulikkus annavad informatsiooni valiku võimaluste kohta ja on üheks aluseks valiku otstarbekuse hindamisel. Et ratsionaalne tarbija hüvist kasutaks, peab see olema temale kasulik (hüvise tarbimise järel
KIRJELDAV STATISTIKA (MJRI.01.024. KODUTÖÖ NR.1 Kaia Philips Maj.teaduskond bakalaureus I kursus SUGU Alternatiivne e.kaheväärtuseline binaarne tunnus-sugu on tunnus, millel on ainult 2 võimalikku väärtust Andmebaasis mittearvuline tunnus on kodeeritud 0=mees, 1=naine. Antud ettevõttes töötab kokku 474 inimest - 46%töötajatest(mean) e. 216 (sum) on naised. Mehi on rohkem, kui naisi. Standardviga ±2% . VANUS- Pidev tunnus-mõõdetav arvtunnus Keskmine töötajate vanus 37,19 aastat(mean). Standardviga keskmisel vanusel ±0,5 aastat(standard error). 50% töötajatest on nooremad ja 50% vanemad, kui 32 aastat. Nooremaid inimesi on rohkem kui vanemaid(skewness-assümeetria näitaja). Kõige rohkem on 30,33 aastaseid(mode).. Noorim töötaja on 23 aastane(min), vanim 64,5 aastane(max). Vanimast k...
Sooritasin käesoleva aine kontrolltöid viimati .......................... aasta sügisel. NB! Leht tuleb kindlasti tagasi anda, abimaterjalide (ka taskuarvutite) ja mobiiltelefonide kasutamine on keelatud! Ülesannete lahendamisel esitage ka vajalikud valemid, arvutused ja tuletuskäigud! MJRI.09.003 "SISSEJUHATUS MAJANDUSEOORIASSE" EKSAMITÖÖ 1. Millised väited on tõesed mikroökonoomilise majanduskäsituse puhul kehtivatel eeldustel koostatava majandusmudeli korral (märkige väite kõrval olevasse lahtrisse tõese väite märk "+" ja väära väite korral märk "", iga õige valik üks punkt)? Kui majapidamise tarbimiseelarve suureneb, siis Eelarvejoone tõus leitakse hüviste hindade jagatise
Kordamisküsimused majandusajaloo (MJRI.03.052) kontrolltööks Pärnu Kolledzi üliõpilastele 1. Thorstein Vebleni majanduslikud tõekspidamised teose ,,Jõudeklasside teooria" põhjal. Veblenil oli veendumus, et töölised töötavad ainult sellepärast, et neile makstakse, mitte töö enda pärast. Ta ei jaganud arvamust, et majandussüsteem liigub järk järgult oma tasakaaluasendi poole, ja eitas üldise tasakaalu võimalikkust. Seadis kahtluse alla pakkumise ja nõudmise seaduse iseenesest mõistetavad eeldused. Tähtsamate institutsioonid: · meisterlikkuse · vanemate armastuse · tühise uudishimu · püüdu enesejaatamisele · enesearmastusele. 1. Walt Whitman Rostow ajaloo periodiseering · traditsiooniline ühiskond · tõusuks eelduste loomine · tõus (take-off) · liikumine küpsusele · kõrge massilise tarbimise ühiskond...
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Mallene, Ü. 2005. Müük ja müügikorraldus kaupluses, müügikorralduse käsiraamat. Tallinn. Kirjastus Koolibri. Mayo, A. 2004. Ettevõtte inimväärtus. Kuidas mõõta ja juhtida inimkapitali. Tallinn. Kirjastus Pegasus. Merino, L. 2009. Läbi raskuste ilu poole. Tallinna Raamatutrükikoda. Meel, M. 2003. Ärieetika. Tallinn. Kirjastus Külim. Mulvey, K., Richards, M. 1998. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn. Kirjastus Varrak. Parts, E. Majanduse põhialused MJRI.07.054 - [WWW] URL http://www.scribd.com /Sirelye/d/18482772-kogunoudlus (2005) Peetamm, M. 1940 – 1950 mood ja soengud - [WWW] URL http://iluguru. wordpress. com/category/moeajalugu/1940-1950-mood-ja-soengud/ (29.07.2009) Peetamm, M. 1990 – 2000 mood ja soengud - [WWW] URL http://iluguru. wordpress.com/category/moeajalugu /1990-2000-mood-ja-soengud/ (29.07.2009) Pärn, L. Viis suurimat läbimurret ilutööstuses aastal 2011 - [WWW] URL http://www.naine24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
