näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, arvestuskontroll, kohtulik kontroll)) Peamised arengujärgud. Väljumine Moskva kontrolli alt: • Valitsemiskorraldus - Valdavalt kohaliku (ENSV) kontrolli all. • Riigirahandus - Esimesed seadused alates 1989 (riigieelarve, isemajandamine), NSVLi keskpanga ja riigikassa tegevus kuni1992 • Julgeolekustruktuurid - Siseministeeriumi kohalik alluvus 1990, politsei loomine 1991 Oma institutsioonide ülesehitamine • Valitsemiskorraldus - Uus valitsusreform 1992,kohaliku omavalitsuse korralduseseadus 1993,Vabariigi Valitsuse seadus 1995, avaliku teenistuse seadus 1996 • Riigirahandus - Oma raha kasutuselevõtt 1992,
kodanike tulu, mis on teenitud välismaal. SKP moodustab ainult mingi riigi või piirkonnna territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpptoodete ja teenuste (lisaväärtuste) summa. Tähtis on see, et arvesse lähevad ainult need teenused ja kaubad, mis on mõeldud lõpptarbimiseks. SKP moodustub eratarbimise, investeeringute, avaliku sektori (valitsuse) kulutuste ja eksport-importist. 4. Riigirahandus Riigirahandus on avaliku sektori majandusteooria valdkond, mis tegeleb riigikulude, -tulude ja majandusagentide (valitsuse, kodumajapidamiste, ettevõtete ning kolmanda sektori) vaheliste suhete korraldamisega. Riigirahanduse eesmärk on riigi demokraatliku juhtimise kaudu ühiskonna kõigi (valikuline) liikmete heaolu suurendamine (maksimeerimine) ning majanduse jätkusuutlik arendamine konkurentsis teiste riikidega. 5. Riigirahanduse kolm funktsiooni?
Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus. Põhimõtteliselt TTÜ KK ainult õppemaksudest ei peeta üleval, kuskilt tuleb ka riigi raha ... Riigirahanduse täidab jaotusfunktsiooni ja stabiliseerimisfunktsiooni. Stabiliseerimisfunkts. on igal pool uudistes. Riigi rahandus aitab konkreetses piirkonnas rahandust stabiilsena hoida Ettevõtte rahandus on rohkem ressursside kindlustamine ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Kuidas mõistlikumalt seda teha. Ja kasumit teenida. See nagu ongi kogu rahandus.
Instutsiooniökonoomikas püütakse teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid. Esineb 4 liiki majandussubjekte: sisemaised tarbivad subjektid( majapidamised), sisemaised tootvad subjektid ( ettevõtted), riik ja välismaa. Makroökonoomika uurib majanduse terviklikku käitumist. Riigi majanduselu mõjutavad üksikute majandussubjektide( ettevõtte, tarbija, valitsuse) tegevused ning makromajandus keskendub kõigi individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Riigirahandus vaatleb majanduse mõjutamise võimalusi riigieelarve kaudu, analüüsides samas riigieelarve tulude ja kulude struktuuri mõju majandussubjektide käitumisele. Arenguökonoomika lähtub üldise tulutaseme hindamisest, kuid seob käsitluse üksikisku heaolu mõõtmisega. Välismajandusteoorias on ühendatud riigi välismajandusliku tasakaalu käsitlus maksebilansi kaudu väliskaubandustingimuste ja piirangute mõju hindamisega üksikute kaupade turutasakaalu kujunemisele
terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja majandusteaduse valdkonna mõjul: (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:11) rahandus ja kindlustus; tööstuslik organisatsioon; tööjõud; riigirahandus. Järelikult on kõnealused kaks valdkonda üksteisega tihedalt seotud. Terviseökonoomikat peetakse aga praktilisemaks, kuna see haarab enda alla väga mitmed erinevad valitsemistasandid (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:12). Oluline on aga siinkohal mõista, et kuna majandusteooria tähendab valikute tegemist ning ressursside paigutamist efektiivsel viisil, tähendab see ka asjaolu, et ei ole võimalik rakendada kõiki
terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja majandusteaduse valdkonna mõjul: (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:11) rahandus ja kindlustus; tööstuslik organisatsioon; tööjõud; riigirahandus. Järelikult on kõnealused kaks valdkonda üksteisega tihedalt seotud. Terviseökonoomikat peetakse aga praktilisemaks, kuna see haarab enda alla väga mitmed erinevad valitsemistasandid (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:12). Oluline on aga siinkohal mõista, et kuna majandusteooria tähendab valikute tegemist ning ressursside paigutamist efektiivsel viisil, tähendab see ka asjaolu, et ei ole võimalik rakendada kõiki
· avalik sektor on riigi üldine otsuste langetamine ja selle tagajärjed; · avalik sektor on valitsuse kulud ja investeeringud; · avalik sektor on valitsuse toodang; · avalik sektor on valitsuse kulud, investeeringud ja ülekanded (vt. joonis 2.1.). 17 KULUD TULUD RIIGIRAHANDUS I RIIGIRAHANDUS II (eelarve kulud) MAKSUNDUS (eelarve tulud) Joonis 2.1. Avaliku sektori kulud ja tulud. Avalik sektor on institutsioonide võrk mis, koordineerib mitmesuguste gruppide huve, kes eri meetoditega taotlevad mitmesuguste ühiskondliku tegevuse sfääri kuuluvate sammude astumist või meetmete rakendamist (vt. joonis 2.2.).
eristumise Vabariigi Valitsuse hiljem Moskvast. Sõltumatu seadus 1995, liikmelisuseks). kohaliku avaliku teenistuse Riigikantselei omavalitsuse loomine seadus 1996 strateegiabüroo 1989, loomine valitsusreform 1989 1990 Riigirahandus Esimesed seadused Oma raha Eelarveplaneerimi alates 1989 kasutuselevõtt se algus (riigieelarve, 1992, 1997 (alates 2000 isemajandamine), vabakaubanduslepi riigieelarve NSVL-i keskpanga ja ng Euroopa strateegia). riigikassa Liiduga 1995 Ühisraha euro
2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 12.Euroala kriisi tekkepõhjused Üke tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. 13.Kullastandardi olemus Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline
Euribori kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks, kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks. I etapp – 1999 – 2001 tõusis / II etapp – 2001 – 2003 langes / III etapp – 2003 – 2005 püsis stabiilne / IV etapp – 2005 – 2008 tõusis / V etapp – 2008- 2011 langes / VI etapp – 2011 - Euribor 2014 sept 0,18 % 34. Euroala kriisi tekkepõhjused. Üks tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. Deflatsioon, majanduskasv olematu, töötus ca 11,5 %. 35. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte
kommertspangad on üksteisele nõus raha laenama. Tema noteeritavad perioodid on 1 nädal, 2 nädalat, 3 nädalat, 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 4 kuud, 5 kuud, 6 kuud, 7 kuud, 8 kuud, 9 kuud, 10 kuud, 11 kuud ja 12 kuud. Fikseeringu määrab kindlaks Euroopa pankade föderatsioon (FBE) igal tööpäeval kell 11. 33. Rahapakkumise tegurid (Vt küsimus 10) 34. Euroala kriisi tekkepõhjused Üheks tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. 35. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte ESM-i loomise konkreetne eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud
· Riigiti olukord väga erinev. · Kreeka avalik sektor tõesti on terve kümnendi ajanud väga kehva riigirahandust ja pealegi varjanud oma vigu (peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas. 13. Kullastandardi olemus. Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
mitmesugused tururegulatsioonid ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori neg hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Institutsiooniökonoomika püüab teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid nagu kombed, traditsioonid, koostöövalmidus ja altruism. 9. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Vaatlevad ja mõõdavad üksikisiku ja majandussubjektide heaolu ja käitumist. 10. Miks on mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete raske kättesaadavuse tõttu. 11. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline- uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu; võrdlev-staatiline-analüüsib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutudvad;dünaamiline analüüs- uurib protsessi kulgemist ajas. 12
konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat. 5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida. 6
konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat. 5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida. 6
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab
kassa aruanne. rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne 54. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on : olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. müügitulu maksimeerimine. aktsia hinna maksimeerimine. huvirühmade rikkuse maksimeerimine 55. Äriseadustikus sätestatud äriühingute hulka ei kuulu: aktsiaseltsid. usaldusühingud. mittetulundusühingud. osaühingud 56. Ettevõtte rahanduse liikide hulka ei hulka: väikeettevõtte rahandus. riigirahandus korporatsioonide rahandus. uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus 15 57. Rahavoogude aruande osaks ei ole: rahavood finantseerimistegevusest. rahavood investeerimistegevusest. rahavood äritegevusest. rahavood ettevõtlusega mitteseotud tegevusest 58. Mis on ettevõtte finantsjuhtimise peamine eesmärk? kasumi maksimeerimine. viia
probleeme, mis võivad kahjustada majandusüksuse tulemuslikkust ● Otsustusteooria- seondub selgitusega parima otsuste langetamise kohta ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine. Peamised uurimisteemad: eraisiku rahandus (säästmine, investeeringud, laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite emissiooni kaudu, ressurside efektiivne paigutus) ja riigirahandus (valitsuse tulude suurendamine läbi maksustamise, laenamine, kodanike teenindamise kulutused). Damodaran’i käsitlus finantsotsuste struktureerimisel= finantsotsused on jaotunud kolme kategooriasse: investeermisotsused (ettevõtte varade portfelli koostamine), finantseerimisoskused (raha hankimine kapitaliturgudelt) ja dividendiotsused. Kõik need otsused mõjutavad üksteist. Ettevõte on projektide sümbioos.
Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Riik loob mängureeglid, hoolit- seb iseenda püsimise eest ja on kohtunik. Nii nagu kohtunik ei saa mängus kaasa lüüa, ei tohiks ka riik ise majanduses osaleda. Sellest on tingitud ka soovitus orienteeruda nii palju kui vähegi võimalik erasektorile ja privatiseerida enamik olemasolevaid riigiettevõtteid. Riigi majandustegevuse instrumendid peaksid olema vaid riigirahandus; õiguslik regulatsioon. Riigi majandustegevuse tagajärjed peaksid olema vaid avaliku ja erasektori vahekord; ettevõtluskeskkond erasektorile. Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alter- natiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. (Majanduslik) huvi on inimeste käitumist motiveerivate teadvustatud (osalt ka
annaabi.ee 
