3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sissejuhatus TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika (1.-8. nädal): Alar Pukk Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 1 3.02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud;
Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 hinnad 14,5 C.Xii 15 D.Mõlemad kr. Plii 6 9 milj. Milline on võmalik strateegia, mille valivad bensiinijaamad? D Kui suure kasumiga nad arvestavad valitud strateegia realiseerumisel? 9 Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 oksul kasumit 20 16200 1400 D=AP 10 Q tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 milj. krooni b 1000 1100 entide arv nädalas
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introducti...
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Kokku on võimalik saada 72 punkti 0 0 Ülesanne 1 6 punkti % Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 € Selleks müüb ta 100 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC ...
kogutoodang on tonni c) 5 tonni teravilja keskmine kasum on krooni Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus d)Ettevõtte maksimaalne kasum on krooni Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus 110 Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus ustes, alates Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus HARJUTUSED TÖÖVIHIKUST. ETTEVÕTTETEOORIA Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal
45 C.Xii 15 D.Mõlemad € Plii 6 9 milj. 1) Milline on võmalik strateegia, mille valivad bensiinijaamad? D.Mõlemad 2) Kui suure kasumiga nad arvestavad valitud strateegia realiseerumisel? 9 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 1100 d)=MC (Piirkulu pikal perioodil) Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1
MIKROÖKONOOMIKA Iga õige vastus annab ühe punkti. Kokku 12 punkti X p P D q Y Y Joonista võimaliku tootmise piir Joonista 3 jäjestikust VTP'd Majapidamiste tulu kasvas. majanduskasvu puhul Mis juhtub? p U 6 TU 5 ...
MIKROÖKONOOMIKA Iga õige vastus annab ühe punkti. Kokku 12 punkti Х X p P D q Y Y Joonista võimaliku tootmise piir Joonista 3 jäjestikust VTP’d Majapidamiste tulu kasvas. majanduskasvu puhul Mis juhtub? p U 6 Р TU 5 ...
Mikro- ja makroökonoomika 1. Mida uurib mikroökonoomika? Vastus: Mikroökonoomika uurib kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste(kaubad ja teenused) tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on
me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). Selline käsitlusviis teeb makroökonoomika nii ülevaatlikumaks ja paremini mõistetavaks kui ka empiiriliselt paremini kontrollitavaks.
See teeb tootmise ja müügi tunduvalt keerulisemaks, kui see lihtsate mudelite järgi käia võiks. Kõik need kolm efekti on majandusteooriast lähtudes kõrvalekanded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides. Engeli kõver kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Mikroökonoomika 19.10.2011 loeng Sisendid ja tootmine See on viimane teema, mis tuleb Kontrolltöösse! Ressursid tootmistegurid Sisendid kitsamas tähenduses masinad, seadmed, gaas, vesi jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikkus Väljund koguprodukt (total product) TP kaupade, teenuste koguhulk (Q) teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite
Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 Üks õige: 1. Monopolistlik konkurents tähendab: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut ANSWER: C 2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik: Hinnaväline konkurents Suhteliselt suur arv firmased Diferentseeritud toodang Tootmine minimaalse keskmise kogukulug...
ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 krooni. Selleks müüb ta 8 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 2000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1025 3) Kas Leivavili peaks muutma tood...
MIKROÖKONOOMIKA 4. KONKURENTS1 4.1. Turutasakaal täieliku konkurentsiga (ideaalsel) turul Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud ...
soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse põhivalikud Vastused küsimustele MIDA, KUIDAS, KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks.
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 1. Majandusteooria metoodika ja optimaalne tarbimisplaan Ülesanne 1.1. Kauba A turu-uuringute tulemusena saadi järgmised andmed kauba hinna ja koguse kohta ceteris paribus (ostjate valmidus osta vastava hinna korral kaupa teatud koguses): Hind 100 50 10 1 Kogus 1 2 10 100 Millist üldist seaduspära märkate? Mida kõrgem on hind, seda väiksem ostetud kogus. Kui uuringu läbiviijad märgivad, et andmed on saadud ceteris paribus, siis millised asjaolud ei ole majanduses muutunud? Tarbijate hulk ja/või sissetulek, raha ostujõud, kauba kvaliteet, tarbijate maitse-eelistused, (veel midagi?). Oletagem, et sama seos kummagi kauba hinna ja nõutava koguse vahel valitseb kõigi mittenegatiivsete (mida see tähendab?) hinda...
a. usuvad mõlemad, et saavad sellest kasu. b. üks inimene kaotab ja teine võidab. c. mõlemad inimesed kaotavad. d. keegi tegelikult ei kaota ega võida. ____ 3. Milline järgnev näide iseloomustab turgu? a. Isik, kes ostab kauplusest jäätist? b. Inimene, kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi, telefoni või krediitkaarti. c. Kumbki ülalmainitutest. d. Mõlemad ülalmainitud. ____ 4. Tööpuuduse tase on probleem, millega tegeleb a. mikroökonoomika. b. makroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. piirkulude ja piirtulude käsitlus. ____ 5. Üksikisikute, perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb a. pank. b. mikroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. vabatahtlik vahetus. 1
kiirendas Balti riikide piimaturul protsesse - moodsad suurfarmid kasvavad tänu efektiivsusele üha suuremaks ning väiketalud langevad mängust välja. Seetõttu kõigub piima hind Eesti turul, erinevus väiketootja ning suurtootja kokkuostu hinnas on ligi 11 senti. Vastupidiselt suurel turul toimuvale kavatseb Prato talus nelja lehma pidav omanik oma piima hinda tõsta ligi 20% ehk 10 senti liitri eest. Talunik leiab, et tema piim ei pea olema odavam kui Maxima poes. 1. Kas tegemist on mikroökonoomika voi makroökonomika valdkonnaga? Põhjendage. Käesolevas artiklis on tegemist mikroökonoomika valdkonnaga: 1. Esiteks me näeme Venemaa toiduainete embargo mõju üksikutele ettevõtetele. Selgub kuidas muutub tootjate käitumine ja saab analüüsida nõudluse pakkumise muutumist. 2. Me näeme kuidas muutuvad tulud üksikute ettevõtete lõikes. Ettevõtted reageerivad turusituatsioonile erinevalt. Väikesed ettevõtted proovivad kohalikul turul hinnamarginaale
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- ...
Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus
Majandusteooria üks põhikontseptsioone on seotud ressursside piiratusega ning seepärast on tõsti oluline leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige ratsionaalsemalt käituda, kuidas neid niigi piiratud ressursse kõige optimaalsemalt kasutada nii, et saavutada maksimaalne kasulikkus, seda nii ühiskonna kui indiviidi tasandil. Küsimus 8 Mikroökonoomika Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Jah. kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu ei oma mingit seost makroökonoomikaga Mikroökonoomika uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist,
majandussüsteemid Rain Arro Majanduse alused Haapsalu Kutsehariduskeskus 2013 Majandusteooria põhimõisted: ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. ● Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise ja üldiste seadus- pärasuste uurimisega. Jaguneb mikro- ja makroökonoomikaks. ● Mikroökonoomika ehk hinnateooria uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid ning nende majanduslike valikute mõju. ● Makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi, see on õpetus turu üldisest tasakaalust. Majandusteooria põhimõisted: ● Rakenduslik majandusteadus kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides. ● Majanduspoliitika rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest
state, and even metropolitan economy, especially in more advanced nations“ (Porter 2000) „Even as old reasons for clustering have diminished in importance with globalization, new influences of clusters on competition have taken on growing importance in an increasingly complex, knowledge-based, and dynamic economy.“ (Porter 2000) Paradoksiaalne nähtus seoses klastritega seisned selles, et klastreid ei saa laiemas majanduspildis mõista kui iseseisvaid üksuseid, klastrid tõestavad mikroökonoomika keskmes, et majandusarenguks on asukoht on äärmiselt oluline. Klastrid loovad „uut mõtlemist“ kohalikul, riiklikul ning globaalsel tasemel majandusarengus, milles rõhutavad vajadust ettevõtete uue rolli järgi, erinevate juhtimisvõimaluste järgi riiklikul tasandil ja teistes institutsioonides, et tõsta konkurentsi võimekust. Konkurentsivõimekuse põhiprintsiip on, et konkurentsivõimekus ei sõltu tootmisharust, milles konkureeritakse vaid kuidas konkureeritakse
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteg...
inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
Referaat jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate mis on tarbijanõudlus, nõudlusseadus,nõudluse kasvu ja kahanemis põhjused.Samuti ka nõudluseelastsust ja selle liigid.Teises peatükis on kirjas mis on pakkumine,selle seadus ja selle mõjurid. Pakkumise hinnaelastsus ja selle liigitus.Kolmandas peatükis käsitlen nõudluse ja pakkumise dünaamikat ehk ämblikuvõrguteooriat. Oma referaadi materjali sain mitmest mikroökonoomika raamatust kus oli kõik lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud. I Tarbijanõudlus 3 Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. 1.1 Nõudlusseadus Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel. Selle seaduse
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
Apteegid vajavad 10,000 erinevat ravimit. Laovaru tõstmisel suureneb kasum, mittetõstmisel võib ettevõte minna pankrotti •.Piirprintsiip on kompromiss, kus tehakse piirtulude ja –kulude vahel kompromiss, mis suurendab meie heaolu •.Kahanemise printsiip on mõiste, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks Majaduse alused. • Majandusteadusel on kaks haru: • Makroökonoomika – õpetus üldisest turutasakaalust ehk majandusest tervikuna ja • Mikroökonoomika – uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomika – töötus, majaduse kasv/langus, inflatsioon/deflatsioon, riigi tulud, maksud Mikroökonoomika – palju maksab auto, kuidas tarbijad reageerivad telereklaamile, palju turvamees saab palka, kas võtta laenu ja osta maja Lugemiseks kristlik demokraatia: Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. te jätate ühe lehma alles ja kingite teise oma vaesele naabrile. peale seda te kahetsete seda.
2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2
· "Laissez faire, laissez passer."(pr.k. Laske teha, laske minna) Mis on kapitalism? · Vaba ettevõtlus Kellest moodustub majandussüsteem? Milliseid otsuseid need osapooled teevad? · Tarbijad, ettevõtted, riik · Mida, kellele, kuidas? Mis on turg? · Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. Mis on makroökonoomika? · Õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mis on mikroökonoomika? · Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Mis on eraomand? · Ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik. Mis on spetsialiseerumine? · Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele. Millised on majanduslikud motiivid? · Kasum · Intress · Palk · Rent Mis on ettevõtlikkus? · Oskuste ja võimete kogum · Tähtis koht on selles analüüsivõimel,
04.09.2012 MAJANDUSTEADUSE SISU - Majandusteadus on uurimine inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida soovivad. - Kaubad on füüsilised tooted, mida ettevõtted valmistavad, nt. Arvutid, jalatsid. - Teenused on tooted, mida me ei saa katsuda, nt. Autoparandus, juukselõikus. - Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove - Nappuse tõttu tuleb mõnedest valikutest loobuda-tekib loobumiskulu ehk alternatiivkulu. - Loobumiskulu on parim alternatiiv, millest valikut tehes loobutakse. - Nappus paneb meid tegema kompromisse. TOOTMISRESSURSID Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. - maa (loodusvarad) - töö (inimressursid) - kapital - (ettevõtlikkus) - [informatsioon] MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST (-VALIKUT) - Mida toota? (mida vaja toota ja kui palju) - Kuidas (tuleks neid kaupu ja teenuseid) toota? - Kellele (on vaja neid ka...
Majandusteadus -Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas piiratud ressursside tingimustesrahuldada inimeste kasvavaid vajadusi. -Turg on igal pool ja igal ajal seal, kus toimub vabatahtlik vahetusprotsess. Toode või teeenus vahetatakse raha vastu. -Toode on materiaalne hüve, mida toodavad ettevõtted. -Teenus on immateriaalne hüve, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. -Tootmistegurisd e tootmisressursid: LOODUS TÖÖJÕUD KAPITAL ETTEVÕTLIKKUS Maa Töö Hooned, Loov ja ettevõtlik seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend -Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. -Loobumiskulu e alternatiiv tähistab parima alternatiivse ...
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus?
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste
II OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS 1. Miks on majanduses ja meie elus olulised nappuse ja alternatiivtulu mõisted? Kuna ei ole võimalik rahuldada kõikide soove. Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses mitmekesisemaks, siis on see märk sellest, et kasu...
1.TURG koht, kus tehakse vabatahtlikke vahetusi (kauplused, telefon, kataloog, internet). 2.Inimesed tegelevad turumajanduses tootmisega, et teenida kasumit, näiteks vabatahtliku vahetuse käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusr...
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoü...
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi;
Mis on majandusteadus? MSc Inna Mazing Euroakadeemia Otsime vastused järgmistele küsimustele: • Miks on majandusteadus tähtis? • Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki • Süsteem toimib majandusteaduse seaduspärasuste alusel • Üldtunnustatud majandusteooria definitsiooni veel ei ole • Laiemas kontekstis räägitakse – Majandusarengu seaduspärasustest ja mõjuritest; – Piiratud ressursside kasutamisest vahetusprotsesside korraldamisel;
1 Majandusteadus L Ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) 2 suhtes 1 Makroökonoomika M Tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida 3 kasutatakse hüviste tootmisel 1 Mikroökonoomika N Põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 4 1 Ressursid O Kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks 5 (tootmistegurid) 1 Tarbimine P Teadus üksiktarbijatest, turgudest ning majanduse üksikelementidest 6 1 Töö R Näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
Eksamiküsimused kaugõppele: Mikro ja makroökonomika 2010 sügis: 1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet.
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
1. Majandusteadus on õpetus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid teenuseid, mida nad soovivad. 2. Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et sa...
Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näitekshinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka. Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Majandusteadus hõlmab v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
