Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikro- ja makroökonoomika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida annab täiendav klaas veini?
  • Kui "nähtamatu käsi" toimib nii hästi milleks on vaja riiki?
  • Milliseid tooteid toota?
  • Kui palju toota?
  • Kes toodab Kas käsitsi või masinatega?
  • Kuidas toodetuid hüviseid jaotada?
  • Kes saab maitsta majanduse "vilju"?
  • Miks on nõudluskõver murtud?
  • Mitu tundi ma olen nõus töötama palga w juures?
  • Kui suur osa tööealistest inimestest tahaks töötada palgataseme w juures?

Lõik failist

  • Mikro - ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks.
  • Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest.
  • Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida.
  • Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika.
  • Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast.
  • Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest.
  • Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi.
  • Üks majandusteoorias kasutatav eeldus on homo oeconomicuse inimtüüp: majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed , majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed
  • Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega.
  • Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste selgitamise alusel on võimalik tuletada majandusprotsesside kulgemise üldised seaduspärasused.
  • Seega suundutakse mikroökonoomilise majandusmudeli koostamisel üksikult üldisele, näiteks tuletatakse mingi kauba turunõudlus üksikute majapidamiste otsustustest lähtudes.
  • Mikroökonoomika keskseteks probleemideks on valiku- ( parima tegutsemisalternatiivi valik) ja jaotusprobleem (nappide ressursside jaotamine parimal viisil alternatiivsete kasutusvõimaluste vahel).
  • Mikroökonoomilise majandusmudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid .
  • Makroökonoomikas analüüsitakse rahvamajanduslike agregaatide vastastikuseid suhteid ja tuletatakse nende abil majanduse üldised seaduspärasused.
  • Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel .
  • Makroökonoomikas vaadeldakse kauba- ja teenuste turgu kui ühtset tervikut , tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste ja meditsiiniteenuste turgudel.
  • Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina ( ceteris paribus printsiip).
  • Kuna miljonite individuaalsete majandussubjektide käitumist üksikult pole võimalik uurida, kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lähenemist.

1. Kõigepealt püütakse mõista üksikute ettevõtete ja
majapidamiste käitumise teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse
tavaliselt lihtsustavat eeldust , et majanduses eksisteerib teatud
keskmine (esinduslik) majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist
uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega.
2. Majanduse kui terviku käitumise uurimiseks liidetakse
(agregeeritakse) kõigi üksikute majapidamiste ja ettevõtete
käitumine. Agregeeritud põhinäitajate (hinnad, tootmismahud,
tarbimine jne.) alusel tuletatakse seosed nende näitajate vahel ja
analüüsitakse nimetatud seoseid.
3. Teooriat täiendatakse empiiriliste andmetega, mis kajastavad
tegelikku olukorda ja seoseid majanduses. Reaalsete andmete alusel
saab (a) testida teoreetiliste seisukohtade ja seoste paikapidavust,
(b) mõõta mingit seost
  • Majandusteooria ei saa kunagi olla absoluutselt õige.
  • Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel.
  • Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat.
  • Traditsiooniline ( neoklassikaline ) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist.
  • Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents .
  • Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise.
  • Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics ).
  • Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia).
  • Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
  • Turutõrgete teke iseenesest ei määra sekkumise viisi, vormi ja aega.
  • Struktuuriökonoomikas püütaksegi selgitada, millistes situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada (näiteks kartellide keelamise kaudu), kuna võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid ( maksud , subventsioonid, kvaliteedistandardite esitamine) ja kas on olukordi , kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori negatiivselt hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine.
  • Sageli vastandatakse omavahel turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkurentsi toimel kujunevaid hindu, ning plaanimajandusteooriat, kus põhiregulaatoriks on bürokraatia kaudu avalduv avalik võim.
  • Mistahes reaalses majandussituatsioonis on mõlemad olemas, lisaks sellele avaldavad inimeste käitumisele mõju sellised traditsioonilises turumajandusteoorias kõrvale jäetud institutsioonid nagu kombed ja traditsioonid ning inimloomusele omane koostöövalmidus ja altruism.

Majandusteaduse eripära:
  • Uurimisobjekt on pidevas ning kiires muutumises, tänased järeldused ei pruugi homme enam kehtida;
  • Enamikel juhtumitel puudub eksperimentide läbiviimise võimalus; inimkatseid ei ole võimalik korraldada; inimkatsetega võrreldes ohutum, eetilisem ning odavam on uurimisel /õppimisel matemaatiliste mudelite kasutamine
  • Majandusnähtuste mõõtmine on komplitseeritud – agregeeritud käsitluse puhul sageli võimatu. Põhjuslik-tagajärgse seose väljatoomine on sageli võimatu. Seos mõõdetava (mõõdiku) ning uuritava nähtuse vahel võib olla hägus. Paljudel juhtumitel puhul piirdutakse agregeeritud käsitlusega.
  • Distsipliini omandamine eeldab ajaloolise käsitluse mõistmist.
  • Igas reaalses majandussüsteemis eksisteerib nelja liiki majandussubjekte:

Sisemaised tarbivad subjektid ( majapidamised ), sisemaised tootvad
subjektid (ettevõtted), riik, välismaa. Kui viimase mõju peetakse
ebaoluliseks, on tegemist suletud mudeliga. Tüüpiline näide on
siinkohal traditsiooniline mikroökonoomika.
  • Ettekujutust tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele, nimetatakse majandusmudeliks.
  • Ceteris paribus – järeldused kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes.
  • Optimaalsusprintsiip: püüe erinevate käitumisvõimaluste seast valida selline, mis parimal viisil rahuldab indiviidi vajadusi:

  • püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete kulude ehk ressurssidega
  • püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures

  • Majandusteaduses mõistetakse tasakaalu all, nagu füüsikaski, süsteemi rahulikku seisundit — süsteemi hõlmatud majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumistendentsi.
  • Tasakaalu peetakse majandusteoorias stabiilseks, kui see taastub . Kui mingi süsteemiväline tegur süsteemi tasakaalust välja viib, siis stabiilse tasakaalu korral jõuab süsteem ise uuesti tasakaalu tagasi.
  • Ebastabiilse tasakaalu korral aga peab sekkuma mingi süsteemiväline jõud, näiteks peab turu tasakaalustama sel juhul valitsuse sekkumine.
  • Tasakaaluseisunditena on mikroökonoomikas kirjeldatavad ka situatsioonid, kus ühe hüvise kogust või ühe osaleja heaolu ei ole võimalik suurendada, ilma et väheneks mõne teise hüvise toodetav kogus või mõne teise osaleja heaolu (Pareto-efektiivsed tasakaaluseisundid)
  • Tasakaalu all mõistetakse majandusteoorias enamasti mingit soovitavat seisundit, mis vastab mudelis paika pandud tingimustele. Kui mingi hüvise turg on tasakaalus, siis saavad seda osta kõik soovijad, kes seda valitseva turuhinna korral endale vajalikuks peavad.
  • Tulude ja kulude lihtsustatud skeemis on välja toodud ainult kaks majandussubjekti. Nendeks on majapidamised ja ettevõtted (esialgu jätame valitsussektori kõrvale).
  • Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest .
  • Edasi me eeldame alguses, et kogu teenitud tulu kulutatakse ära, säästmist seega ei toimu.
  • Kolmandaks me eeldame, et tegemist on suletud majandusega, st. välismajandustegevust (eksporti- importi ) ei toimu.
  • Säästud (S) on osa sissetulekust , mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoiused, jms).
  • Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ja teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne. ülalpidamiseks.
  • Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse.
  • Majanduse kümme põhiprintsiipi:

I Valikute tegemine
• Majandusagendid peavad tihti valima ja otsustama
− “tasuta lõunaid ei ole olemas”
− Tudeng ja tema aeg
− Pere-eelarve otsused
− Valik efektiivsuse ja võrdsuse vahel
• Efektiivsus
– ühiskonnas on võime saada maksimaalne tulemus nappe ressursse
efektiivselt ümber jaotades
• Võrdsus
– majandusliku tulemi jaotamine võrdselt kõigi majandusagentide
vahel
II Otsused toovad kaasa kulusid
Kulude ja tulude võrdlemine
− Mõne tegevuse kulu ei pruugi olla üheselt mõistetav:
− Parema töökoha valik: kulud ja tulud?
Alternatiivkulu
III Ratsionaalsed inimesed mõtlevad “piirides”

• Maailm ei ole must ja valge
• Piirmäära muutused ökonoomikas = väike muutus tegevuskavas
Restoranis -> mida annab täiendav klaas veini?
• Õppimine doktorantuuris -> täiendav aasta ülikoolis, kulud:
(õppemaks, saamatajäänud palk, aeg, raamatud, riided) ja tulud:
(kõrgem töötasu terve ülejäänud eluaja jooksul, õppimise rõõm)

• Ratsionaalne indiviid tegutseb siis ja ainult siis kui piirtulu on suurem kui piirkulu .
IV Majandusagendid ja stiimulid
• Kui õuna hind tõuseb, eelistavad tarbijad pirne ning samal ajal
õunte kasvatajad palkavad rohkem tööjõudu, sest õunte kasvatamine on kasumlik;
• Kui kütuseaktsiisi tõstetakse -> inimesed hakkavad sõitma
kütust vähetarbivate autode või ühistranspordiga;
• Sõitmine jääl: võrreldes piirkulu ja piirtulu sõidavad
Vasakule Paremale
Mikro- ja makroökonoomika #1 Mikro- ja makroökonoomika #2 Mikro- ja makroökonoomika #3 Mikro- ja makroökonoomika #4 Mikro- ja makroökonoomika #5 Mikro- ja makroökonoomika #6 Mikro- ja makroökonoomika #7 Mikro- ja makroökonoomika #8 Mikro- ja makroökonoomika #9 Mikro- ja makroökonoomika #10 Mikro- ja makroökonoomika #11 Mikro- ja makroökonoomika #12 Mikro- ja makroökonoomika #13 Mikro- ja makroökonoomika #14 Mikro- ja makroökonoomika #15 Mikro- ja makroökonoomika #16 Mikro- ja makroökonoomika #17 Mikro- ja makroökonoomika #18 Mikro- ja makroökonoomika #19 Mikro- ja makroökonoomika #20 Mikro- ja makroökonoomika #21 Mikro- ja makroökonoomika #22 Mikro- ja makroökonoomika #23 Mikro- ja makroökonoomika #24 Mikro- ja makroökonoomika #25 Mikro- ja makroökonoomika #26 Mikro- ja makroökonoomika #27 Mikro- ja makroökonoomika #28 Mikro- ja makroökonoomika #29 Mikro- ja makroökonoomika #30 Mikro- ja makroökonoomika #31 Mikro- ja makroökonoomika #32 Mikro- ja makroökonoomika #33 Mikro- ja makroökonoomika #34
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mammusoomre Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
doc

Majandusteooria

tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. 1.1 Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused. Mikroökonoomiline lähenemisviis lähtub üksiksubjektist, käsitlus algab üksikust majandussubjektist ­ nende otsuste koosmõjul formuleeruvad majandusprotsesside üldised seaduspärasused. Liigub üksikult üldisele. Keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Mikroökonoomikas rakendab majandussubjekt optimaalsusprintsiipi. Makroökonoomiline käsitlusviis vaatleb tervikuna rahvamajanduse tulemuslikkust, tegeleb

Õigus
thumbnail
58
docx

MAJANDUSTEOORIA

Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid:  Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust.  Pikkperiood- suunatud tulevikku

Sissejuhatus majandusteooriasse
thumbnail
15
doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ­ ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias

Majandus
thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID ................................

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
85
docx

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
22
doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine:

Kategoriseerimata
thumbnail
18
docx

Nimetu

Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus ­ kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid ­ vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa ­ loodusressursid

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun