Mida kujutab endast kitsendav fiskaalpoliitika? Eesmärk on majanduse kokkutõmbamine, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi Maksude suurendamine omab suurendavat multiplikaatoriefekti sisemajanduse koguproduktile? Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud Rahanõudluse kõver nihkub paremale, kui a) nominaalne SKP suureneb
vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel. Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid; ettevaatusmotiiv-soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks ja spekulatsioonimotiiv- soov omada raha, juhul kui intressimäär tulevikus tõuseb. Rahapakkumine majanduses kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused
väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid
• Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) • Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek ◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi
13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine. Kitsendav rahapoliitika rahapakkumise vähendamine ja selle kaudu kogunõudluse pidurdamine. Situatsioonikohane rahapoliitika rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank.
pangareservid ülejääk excess bank reserves Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money tehingumotiiv Transactions motive ettevaatusmotiiv Precautionary motive Spekulatiivne motiiv Speculative motive obligatsioon bond Reaalsed rahavarud Real money balances vahetusvõrrand Equatation of exchange Raha ringluskiirus Velosity of money Rahaturu tasakaal Money market equilibrium Tasakaalu intress Equilibrium interest rate Rahapoliitika Monetry policy Avatud turu tehingud Open market operations
nihutab joont väljapoole ja ei sõltu intressimäärast r. 100 200 M/P 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute R h nõudlus Raha õ dl Finantsmotiivid rahanõudlus Ettevaatusmotiiv Spekulatiivne Likviidsus tähendab rahanõudlusena motiiv tugineb vaba sularaha või likviidsusele vara, mida saab kiiresti rahaks muuta. Vastand: V t d ""sukasäär" k ää " - paraku k võib
aggregate) on M2 ja veel muud raha vormid (lühiajalised võlakirjad, osakud) 89. Kvantitatiivse rahateooria peamine sõnum- seob raha pakkumise ja inflatsiooni ning ütleb, et olemasoleva raha hulk majanduses määrab ära hinnataseme ning raha hulga muutus tingib inflatsiooni. 90. Millistel motiividel inimesed raha hoiavad (raha nõudlus)? Nimeta kolm. Tehingumotiiv me vajame raha kulude katteks Ettevaatusmotiiv me vajame raha puhuks, kui peaks seda mingis olukorras kohe vaja olema Spekulatsioonimotiiv hoidmaks raha puhuks, kui intressimäär peaks tõusma 91. Mis on menüükulud? Hinnavahetusprotsessiga otseselt seotud kulud nagu hinnasiltide vahetamine, arvutiprogrammide ümber seadistamine, töötajate koolitamine jmt 92. Mis on inflatsioonimaks? maks, mis tekib kui valitsused trükivad liiga palju raha
... vahel, mis rahuldavad .... turu võrandit: kogutulu; hüvitiste (ja teenuste) 69. Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha pakkumine 70. Kui tegelikud kulutused on suuremad kui plaanitud kulutused Y>PE, siis tasakaalu saavutamiseks peavad tegelikud kulutused alandama. Selle tulemusena kaubavarud suurendavad, firmad peavad tootmist vähendama ning majanduse kogutulu langeb. 71. Nn raha nõudluse motiivid on tehingumotiiv ja ettevaatusmotiiv ning spekulatsioonimotiiv. 72. Kui Keynesi risti mudelis valitsussektori kulutused kasvavad 250 ühikud, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 73. Keynesi risti mudelis, kus MPC ontarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste (valitsussektori kulutuste) multiplikaatori absoluutväärtus .... kui maksumultiplikaatoril: suurem 74. John Maynard Keynesi kohaselt on madalate tulude ja kõrge töötuse põhjuseks surutise
Kumb variant on tulusam? Kui tekib kiire vajadus raha kasutada, siis tekivad probleemid, kui raha pole likviidses vormis. Varad (aktivad) · Füüsline vara · Finantsvara 1. Reaalne rahatasakaal M/P a. Sularaha b. Nõudmiseni hoiused 2. Intressi andvad väärtpaberid a. Kodumaised B b. Välismaised B* Rahanõudluse motiivid · Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) · Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud (sissetulek, likviidsus (elektroonilised maksevõimalused), intress) · Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks (intress raha hoidmise alternatiivkulu) · Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: a. varimajanduse ulatusest b. majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) (nt mitteametlikult kehtiv USA dollar) Intress (raha hind) L likviidsus
Raha agregaat e raha mõõdud M0 = rahapaas ehk CU + RR + XR M1= sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M2D = M2 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid CU emiteeritud raha e käibele lastud raha RR- kohustuslik reserv, mille on pannud kommertspangad XR täiendav reserv, vabatahtlik, mille riik võib luua likviidsuse tagamiseks. Spekulatsioonimotiiv hoian raha mingi ostu jaoks, mis tuleb Ettevaatusmotiiv hoian raha igaks juhuks 20.Raha loomine pankade poolt. Riik on kehtestanud reservmäära, mis ulatuses peab igalt kommertspangas hoiustatavalt summalt raha keskpangas olema 2-7% Panen panka 1000.- 15% e. 150.- läheb keskpanka 850.- laenab välja, millest jälle 15% läheb keskpanka ülejäänu laenatakse jälle välja. Algsumma x 1/0,15= 1000x1/0,15=6667 rahakordisti e muliplikaator 21.Rahapoliitika vahendid
Rahaagregaadid M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Rahanõudlus Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele >> reaalnerahatasakaal M/P Dilemma: kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Rahanõudluse motiivid (1) Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend Sissetulek (SKP) Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud Sissetulek Likviidsus Intress Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi vastu: Varimajanduse ulatus Majanduse dollariseerumise aste (valuuta asendamine) LOENG 14. nov 2011 Tööturg ja majanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärk: ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus - seos majandustsüklitega
6. Fiskaalpoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav (range). Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; B) ettevaatusmotiiv on soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; C) spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 8. LM kõver väljendab seost tulutaseme ja intressimäära vahel. Mida kõrgem on tulutase, seda suurem on reaalraha nõutav kogus ja seda kõrgem on tasakaaluintressimäär. Konstantse kogutulu korral põhjustab rahapakkumise vähenemine intressimäära tõusu. Selle tulemusena nihkub LM kõver ülespoole/vasakule. 9
arusaama sellise soese täpse olemuse kohta. Vastavalt kvantitatiivslee rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt: kus, V raha ringluskiirus P hinnatase M ringluses oleva raha hulk Y kogutoodangu hulk(reaalne SKP) Alternatiivne teooria sellele ona Keynesi rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · Tehingumotiiv ehk soov omada raha, etteostada igapäevaseid kindlaid tehinguid · Ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematutaks juhtudeks · Spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäärk tulevikus peaks tõusma. Keynesliku vaatenurga kohaselt sõltub raha nõutav kogus otseselt tulutasemest(Y) ja hinnatasemest(P) ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Intressimääramõjurid Intresson lisamakse, mida laenuvõtjad maksvad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgses laenusummas.
(eh EEK/euro, välisvaluuta) 61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust? Millised on rahanõudluse motiivid? Kuidas sõltub rahanõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Motiivid- tehingumotiiv; ettevaatusmotiiv; spekulatsioonimotiiv. 63. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagudes ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud (progoositav) inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. 64. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase? Mv = PY M-rahapakkumine; v- ringluskiirus; PY- nominaalne SKP maht (hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga)
2. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? Sularaha ja hoiused? 3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv valmisolek ettenägematuteks 11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes'i
2. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? Sularaha ja hoiused? 3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv – valmisolek ettenägematuteks 11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes’i
akumulatsioonivahendiks. Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Kvantitatiivse rahateooria kohaselt kehtib seos: M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus, P-hinnatase, Y-kogutoodangu hulk Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv) raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv) inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine,
Eesti rahapoliitikast aastatel 1998-2000. 3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast Enamik Keynesi-eelseid majandusteadlasi uskus, et raha omatakse üksnes ühel põhju-sel: ostude tegemiseks jooksval perioodil. Sellist raha omamise motiivi nimetatakse äritehingute nõudluseks. Keynes lisas kaks lisapõhjust raha omamiseks. Ettevaatusmotiiv viitab soovile omada raha ajutiste finantsiliste hädaolukordade juhtumitel. Raha hoidmine on likviidsuseelistuse väljendus (soov hoida oma varandust kõige likviidsemal kujul). Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. Rahandusteadlased väidavad, et raha pakkumine on tähtis põhjuslik faktor, millel on võimas mõju majanduse igale sektorile. Teised majandusteadlased pole sellega nõus.
Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on niisugune rahaliste vahenite kogus, mida inimesed siivivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1. tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; 2. ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematuteks juhtumisteks; 3. spekuratsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus tõusma peaks. INTRESSIMÄÄRA MÕJURID Intres on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Nominaalne intressimäär- väljendatatakse protsentides. RAHAPOLIITIKA Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahaapakkumise ja krediidi kättesaaadavuse
39. Vaata alljärgnevat joonist. Kui pika perioodi tasakaal on punktis A, siis nõudlustõmbelist inflatsiooni esindab nihe: asendist AD1 asendisse AD2 40. Vertikaalne pika perioodi AS kõver vastab klassikalise dihhotoomia põhimõtetele, kuna väljundi ehk kogutoodangu loomulik (naturaalne) määr ei sõltu: raha pakkumisest 41. J.M. Keynes lisas senituntud raha nõudluse motiividele juurde veel järgmised aspektid (1 kuni 4 õiget): Ettevaatusmotiiv, Spekulatsioonimotiiv, Kompromissi leidmine likviidsuse ja raha pealt teenitavate tulude vahel 42. Fikseeritud vahetuskursiga Mundell-Flemingi mudelis on pikal perioodil: nominaalne vahetuskurss fikseeritud kuid reaalne vahetuskurss võib kõikuda 43. Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera alla paremale. Intressimäär alaneb ning kogutulu kasvab. Tulude kasv tekitab kogunõudluskõvera AD nihke üles paremale. ÕIGE 44
protsessisosalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks Raha nõudlus monetaristid Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel Raha nõudlus- Keynesi Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused
Raha kui kaup (tarbimishüvis) Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem Kehtestatud seadusandlusega Euro tagastuseks on majandussüsteemide toimimine. Raha kui riigi (võla) kohustus Seaduslikkus o Raha väärtus hoitakse riiklike institutsioonide abil Raha nõudmine Tehinguvajadused (majandustegevuse maht ja käive) Likviidsuseelistused (ettevaatusmotiiv)- Spekulatsioonimotiiv Rahateooria Kvantitatiivne rahateooria M (rahamass, füüsiline kogus) * V (käibekiirus)= P(hinnatase)*Y(toodang) Raha trükime juurde, kiirus sama- hind suureneb. Eeldused Majandus toimub täishõive tingimustes Raha käibekiirus on püsiv Likviidsuseelistused on püsivad Reaalraha tasakaal (M/P)d=k*Y ; kus käibekiirus k=1/v (M/P)0 on reaalraha tasakaal Mõõdab raha ostujõudu reaalvarade suhtes
kus: M ringluses oleva raha hulk; V raha ringluskiirus e. rahaühiku keskmine kasutuskordade arv teatud ajaperioodil; P hinnatase; Q kogutoodangu hulk (reaalne SKP). See võrrand tähendab teisisõnu, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga. Alternatiivne teooria, mida nimetatakse ka Keynes'i rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · tehingumotiiv soov omada raha, et teha igapäevaseid tehinguid; · ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; · spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus peaks tõusma. 9.4 PANGANDUS Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti või riiulit, kuhu 15.sajandi Itaalia kullassepad asetasid lahterdatuna nende juurde hoiule toodud kulla. Et aga kullassepp andis hoidmist tõendava veksli, avastasid inimesed, et palju mugavam on maksta nendesamade vekslitega, mitte kullaga
turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja majanduse põhjuslik tegur käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks. Raha nõudlus Keynesi rahateooria väidab, et raha nõudlus on seotud kolme motiiviga: Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine Rahapakkumine kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Primitiivne pangandus kullassepp
Majanduse dollariseerumise aste raha hoitakse mingis konventeeritavas üldtunnustatud valuutas. Neid eelistatakse kodumaistele väärtpaberitele. 8.4. Raha nõudlus mida suurem tulu, seda suurem nõudlus, seega oleneb raha nõudlus sellest, kuidas oma raha hoitakse, kas sularahana, väärtpaberitena või mingil muul moel. Raha nõudluse motiivid Tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid Ettevaatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks Spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil Raha nõudluse sõltuvus tulutasemest ja intressimäärast kogu raha nõudluse käsitlus on suuresti üles ehitatud dilemmale, kas hoida rikkust väärtpaberite või sularahana, ehk kas väärtpaberitest saadav tulu on suurem kui pangast saadav intress. 8.5. Raha nõudluse käsitluse erinevused keinistlikus ja neoklassikalises majandusteoorias
annaabi.ee 
