Arengulõhe Joonis iseloomustab piiri arengumaade ja tööstusriikide vahel ning neis esinevat arengulõhet. Sinisel alal asuvad riigid on tööstusriigid ja punasel arengumaad. Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada suhtelist vaesust riigis, põllumajanduse suurt primaartoodete eksporti ja osakaalu SKP-st ning sõltuvust teistest riikidest. Rahvastiku kasvu ja urbaniseerumise tendents on suur ja esineb kultuurilisi vastuolusid, kuid tehnoloogia areng madal ning tulud on sageli ebavõrdselt jaotunud. (Parts 2000:46) Üldiselt tehakse vahet...
! Edasi - suur pilt ja seosed erinevate arengudimensioonide vahel Kas rikkus toodab õnne, kus on kasvu piirid, miks muutuvad väärtused, religioon ja areng, kust on pärit keskkonnasäästlik mõtteviis … E.Terk loeng • Majanduskasv ja majandusareng: Mis siin vahet on? • Kes on rikkad ja kes saavad rikkaks? • Uued kesksed tegurid • Arenguökonoomika kui teaduslik distsipliin • Arenguökonoomika dilemmad • Üleminekumajanduste problemaatika seos arenguökonoomikaga • Majandusareng ja üldareng • Majanduskasv ja majandusareng Majandusteadlased kasutavad neid termineid tihti sünonüümidena. Eristamisel võidakse tahta öelda, et olemasolev majanduse tüüp ja sellest tulenev dünaamika ei pruugi tagada majanduskasvu pikemal perioodil
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Oxfam Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Olukord, kus oleme hetkel sattunud on ääretult kriitiline. See, mis hetkel maailmas valitseb on väga suureks probleemiks. Räägin siis inimestest, kes vaevlevad nälja, haiguste, ebaõigluse ja kanntuste all. Võime öelda, et kas tõepoolest on inimene ise selles kõiges süüdi ja lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub (Unt)
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUS JA ARENG BURUNDI VABARIIGIS Referaat õppeaines Arenguökonoomika Koostaja: Kaia Pau Ökonoomika ja ettevõtluse eriala Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1.ÜLDTUTVUSTUS................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HIINA RAHVAVABARIIGI MAJANDUSARENGU ANALÜÜS Referaat õppeaines ,,Arenguökonoomika" Koostaja: X X Juhendaja: X X Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLEVAADE HIINA RAHVAVABARIIGIST............................................................ 3 2. RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID............................................................4 3. POLIITILINE OLUKORD JA DEMOKRAATIA ARENG.........................................5 4. ÜLEVAADE MAJANDUSLIKEST ARENGUPROBLEEMIDEST...........................7 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG............................................................................10 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................11 1. ÜLEVAADE HI...
majapidamised), sisemaised tootvad subjektid ( ettevõtted), riik ja välismaa. Makroökonoomika uurib majanduse terviklikku käitumist. Riigi majanduselu mõjutavad üksikute majandussubjektide( ettevõtte, tarbija, valitsuse) tegevused ning makromajandus keskendub kõigi individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Riigirahandus vaatleb majanduse mõjutamise võimalusi riigieelarve kaudu, analüüsides samas riigieelarve tulude ja kulude struktuuri mõju majandussubjektide käitumisele. Arenguökonoomika lähtub üldise tulutaseme hindamisest, kuid seob käsitluse üksikisku heaolu mõõtmisega. Välismajandusteoorias on ühendatud riigi välismajandusliku tasakaalu käsitlus maksebilansi kaudu väliskaubandustingimuste ja piirangute mõju hindamisega üksikute kaupade turutasakaalu kujunemisele. Uus majandus tähtsaimaks teguriks informatsiooni levik ja võrkstruktuurid. Majanduses toimub areng spiraali mööda, kus paljudel
Tehingud: o Kohapealne (Spot) o Tulevased (Forward) o Futuurid (Futures) Turud: o Kontango (contango) o Mahahindlus (backwardation) Naftatööstuse struktuurid - Mitchell & Mitchell (Talus&Belõi toim) Susan Strange neli struktuuri Tootmine o Nõudlus vs pakkumine Finants o Erasektor vs riik Julgeolek o Omand Teadmised o Tootmine, avastamine, keskkond o Peak oil V loeng areng Teoreetilised lähenemised - Gilpin Arenguökonoomika Neoliberalism Developmental state Arenguökonoomika 1940ndatest Ideed: o Arengumaade erinevus o Väga hiline (`late-late') algus o Vaesuse nõiaring o Riigi sekkumine Neoliberalism Nii akadeemias kui praktikas Mehhiko võlakriis Washingtoni konsensus: o Poliitiline Washington o Tehnokraatlik Washington Washingtoni konsensus Eelarvedistsipliin; Kärpe prioriteedid; Maksureform;
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kult...
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine ...
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähen...
mitmesugused tururegulatsioonid ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori neg hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Institutsiooniökonoomika püüab teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid nagu kombed, traditsioonid, koostöövalmidus ja altruism. 9. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Vaatlevad ja mõõdavad üksikisiku ja majandussubjektide heaolu ja käitumist. 10. Miks on mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete raske kättesaadavuse tõttu. 11. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline- uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu; võrdlev-staatiline-analüüsib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutudvad;dünaamiline analüüs- uurib protsessi kulgemist ajas. 12
konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat. 5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida. 6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete
konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat. 5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida. 6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4. Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused mõlemad on kitsamalt suunitletud majandusteoreetilised distsipliinid, mis uurivad majanduselu konkreetseid valdkondi ja seovad mikro- ja makroökonoomilise käsitluse. 2 1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
