14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ametisse asunud Jevgeni Ossinovski hakkas jõuliselt tegelema alkoholipoliitikaga. Hakati piirama alkoholi reklaami, kättesaadavust alaealistele, müügikohtade arvu ja ka alkoholi nähtavust kauplustes. Karmi alkoholipoliitika üks enim kõneainet tekitanud osa on alkoholile kehtestatud aktsiis. Aktsiis on tarbimismaks, millega maksustatakse tervisele ja keskkonnale ohtu põhjustavaid kaubagruppe, lisaks on aktsiisidel loomulikult ka fiskaalne eesmärk. Tänu alkoholiaktsiisi järsule tõusule on küll alkoholi müük Eestis märgatavalt vähenenud, aga paraku ei ole see kaasa toonud samas proportsioonis alkoholi tarbimise vähenemist, vaid on soodustanud piirikaubanduse tekkimist. Rahandusministeeriumi andmetel on piirikaubanduse osakaal 25% alkoholi müügist. Alkoholipoliitikaga iseenesest täidab õilsat eesmärki, aga otsused ei peaks oleme nii radikaalsed ja piiravad
a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi pooldajad eeldavad indiviidi maksumäära suurenemist, kui tolle sissetulek suureneb
suuremale osale aktsiisidest laekuvale rahale seaduses kindlat kasutusotstarvet ette nähtud. Alkoholi- ja tubakaaktsiisist eraldatakse 3,5% Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5%kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile ) · Aktsiisikaup Alkohol Tubakas Kütus Pakend Elektrienergia · Eesmark on Tarbimise reguleerimine (erieesmärk) Ümberjaotusfunktsioon Riigitulude saamine (fiskaalne eesmärk) Kahju kompenseerimine · Moiste Aktsiisimaksu kogutakse spetsiifiliste kaupade(ostul, müügil v tootmisel) · eesmärgiga hankida riigitulu, piirata luksuskaupade tarbimist v jaotada ümber ressursse. · Aktsiisi kehtestamise mõju(Kuna aktsiisid mõjutavad kauba hinda ja seetõttu võib aktsiisidega maksustamine takistada kaupade vaba liikumist ühisturul, siis harmoniseeritakse Euroopa Liidus aktsiisialaseid maksueeskirju
ostudega ning maksustamisega. Valitsuse kulutused võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1) kulutused väljamaksetena elanikkonnale 2) erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt Selleks, et teha kulutusi, on vaja tulusid. Riigi peamiseks tuluallikaks on maksud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks. Kaudsed maksud on sellised maksud, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Kui kütuse aktsiisimaksu maksab riigile kütusefirma, siis tegelikult
ostudega ning maksustamisega. Valitsuse kulutused võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1) kulutused väljamaksetena elanikkonnale 2) erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt Selleks, et teha kulutusi, on vaja tulusid. Riigi peamiseks tuluallikaks on maksud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks. Kaudsed maksud on sellised maksud, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Kui kütuse aktsiisimaksu maksab riigile kütusefirma, siis tegelikult
Töölepingu alusel makstud tasudelt peab tööandja kinni: · töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%), · tulumaksu (20%) ja · kogumispensioni makse (2 või 3 %) · ning tasub juurde: · sotsiaalmaksu (33%) · tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%). Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1. Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüvede pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. 2. Reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine MAKSUKOHUSLANE on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksusubjekt ei pruugi sageli olla ka maksu tegelik maksja, nagu seda võib juhtuda kaudsete maksude puhul. PALGAARVESTUS TÖÖANDJA KOHUSTUSED: 1
omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Maksusüsteemid Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme
omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks
nende tarbimisest saadavat heaolu. Kõvera Kaasaegsel maksusüsteemil on 2 põhilist mikromajandusliku efektiivsuse näitajaga, osa tööealistest inimestest on koostamisel lähtutakse muutumatutest funktsiooni: mis näitab ressursside jaotuset eri invaliidsuspensionil tingimustest. fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse sotsiaalkaitse valdkondade vahel. osa tööealistest inimestest on majanduslikult Piirkasulikkus on täiendav kasu lisanduva arenguks vajalike ressursside kogumises Kolmandat aspekti motivatsiooni mitteaktiivsed
• Määrab avalike hüviste pakkumise Eelarve koostamise printsiibid Eestis: • Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve • Suhteliselt madalad maksud • Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vajalik EA ülejääk Riigivõla tekkepõhjused: • Erakorralised sündmused (looduskatastroofid, sõjad) • Soov säilitada endist heaolutaset majanduslanguse korral • Maksude alandamine, kui sellega ei kaasne valitsuse kulutuste vähendamine Maksusüsteem • Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse • Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine (aktsiisimaksud) Maksusüsteemi printsiibid: • Ekvivalentsus- maksustamine ühishüvide kasutamise alusel (bensiiniaktsiis) • Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) • Neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus... Maksubaas ehk maksu objekt- tulu, tegevus, väärtus vms Maksusubjekt ehk maksukohuslane- füüsiline või juriidiline isik
26. Optimaalse valuutapiirkonna olemus, eeldused (selgitada) Optimaalne valuutapiirkond geograafiline piirkond, kus ühise valuuta tulemusena on võimalik kasvatada majanduslikku efektiivsust ning seega heaolu terves regioonis. Valuutaliidu (euroala) eduka toimimise alused: Tootmistegurite mobiilsus tööjõu ja kapitali liikuvus Inflatsioonimäärade sarnasus hõlbustab majandust Majanduse avatus ja suurus Kaubaturgude integratsioon Fiskaalne integratsioon Poliitiline integratsioon 27. Optimaalse valuutapiirkonna kasud ja kahjud Kasud: Mikroökonoomilise efektiivsuse paranemine: Kasvab raha kasulikkus laiema raharingluse näol. Toob kaasa piirkonna majandusliku integratsiooni soodustamise. Ühtne valuuta soodustab turgude integratsiooni, hindade läbipaistvuse ja suurema turu tulemusena suureneb piirkonnas konkurents ning samuti on võimalik läbi spetsialiseerumise saavutada
Siinkohal saab vaadata kui kerge on makse koguda ning missugune on maksu võime genereerida soovitavat tulu. Alkoholiaktsiisi on koguda suhteliselt kerge, kuna maksu kogutakse müügi kogustelt. Tulu prognoosimine on keerulisem, kuna müügikogused ei ole ette teada, tegemist ei ole esmatarbekaubaga ning inimeste tarbimisharjumused võivad ajas muutuda (seda mõjutavad nt üldine majanduse olukord, inimeste sissetulekud, kohustused jne). Fiskaalne neutraalsus (võrdsuse kriteerium) Siinkohal saab vaadata, kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu mõjuva põhjuseta: maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus ei ole fiskaalselt neutraalsed. Alkoholiaktsiisi puhul on võimalik maksust kõrvalehiilimine: võib levida salaalkohol, mille pealt aktsiisimaksu ei maksta. Seega võib väita, et tegemist ei ole fiskaalse neutraalsusega.
Probleem on selles, et sama mõiste võib erinevates maksuseadustes omada erinevat tähendust või sisu. *Maks- maksuliigid, tuleneb maksuseadustest. *makse- ei tulene maksuseadustest, see on nagu arve vms, nt üürimakse. 2 Maksude eesmärgid * maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Maksu põhifunktsioon on koormamisfunktsiooni ehk maksu fiskaalne funktsioon. (eelarveline eesmärk). Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika, mis kuulub valitsuse pädevusse. Rahapoliitika- Eesti Panga poliitika. Hoida koduvaluuta stabiilsust ja tagada pangasüsteemi toimimine. Maksul võib olla kujundamisfunktsiooni roll, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, kütuseaktsiis). Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist. 2
lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada. Välja on toodud erinevad faktid, peamiselt on seda tehtud läbi seadusandluse. 2 MAKSUD ÜLDISELT Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks, samuti on võimalik ka mõjutada majanduspoliitikat. Maksud on fiskaalne instrument, mille ülesandeks on siis hankida valitsemiseks vajalikud vahendid ja vastavalt riigi valitsemissüsteemile jagada need ka laiali valitsemistasandite vahel (Tammert, Paul 2002). Maksuseaduseks on seadus, kus sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul
kinnipeetavateks maksudeks. Kinnipeetav maks maksukohustus on pandud maksukinnipidajale, kes peab teise isiku tulult maksu kinni pidama ja tasuma (tulumaks). Tähtajaline maks maksumaksja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks). Sissenõutav maks üksikisiku tulumaks. 6. maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarve.................... Samas võib aga maksuseadus sisaldada ka erieesmärke, kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks. Erieesmärgid aktsiisid. 7. maksud võib sõltuvalt maksumäärast jaotada progresseeruvateks, proportsionaalseteks ja regresseeruvateks maksudeks. 8. vastavalt majandusbaasile võime maksud liigitada tulumaksuks, omandimaksuks ja tollimaksuks
13. Nimeta kaudsed maksud? Miks nimetatakse kaudseks? Aktsiisid, käibemaks. Nimetatakse kaudseteks, sest nad mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. 14. Nimeta otsesed maksud? Miks nimetatakse otseseks? Tulumaks, sotsiaalmaks. On otsesed, sest need võetakse maha isiku tuludelt automaatselt. 15. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt. Fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. (?) 16. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi. Nimeta kohalikke ja riiklikke makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest
9 Parkimistasu Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil. 22 Riigikohtu üldkogu 07.12.2001 otsuses kvalifitseeriti parkimistasu õiguslikus tähenduses kui teenustasu - tasu, mida võetakse linna poolt osutatava teenuse kasutamise eest (RKÜK 3-1-1- 27-01).(...) arkimistasu on eriotstarbeline kohalik maks, mille puhul domineerib tihti fiskaalne element. Kohalike maksude seaduse täienduse tegemisel püüti arvestada korraga nii üldkogu enamuse kui vähemuse seisukohti, sest parkimistasu on küll toodud kohalike maksude loetellu, kuid erinevalt muudest maksudest nimetatakse seda tasuks, samuti on parkimistasu kehtestamise alused ja kord jätkuvalt sätestatud liiklusseaduses, mitte kohalike maksude seaduses.23 22 Parkimistasu (KoMS §14) 23 Parkimistasu (www.stud.sisekaitse.ee) 10 7
Palju sellest on säilinud ka tänapäeval, kus maksuseaduste muutumine on oluline osa poliitilisest protsessist. Sellegipoolest on olemas põhimõisted ja printsiibid, millest seadusandjaga peab lähtuma. Maksusüsteemis eksisteerivad selged põhimõtted ning neid eirata ei tohi. Käibemaksu puhul peab silmas pidama seda, et maksukoormuse kannab lõpptarbija, ettevõtjale maksukoormust ei jää ning käibemaks on neutraalne. Maksude kehtestamisel on kaks põhilist eesmärki fiskaalne ja regulatiivne. Käibemaksul on puhtalt fiskaalne eesmärk ning puuduvad kõrvaleesmärgid (kui mõned üksikud vabastused ja soodustused välja arvata). Käibemaksu peamine mõte on riigile vajalike tulude saamine. Käibemaksuga koormatakse kõiki tarbimisel tehtud väljaminekuid. Oluline on, et liiga kõrge käibemaks ei koormaks isikut, kes madala sissetuleku pärast ei jõua säästa. Käibemaksu suhteliselt tormiline areng jätkub veel pikema aja jooksul ning seda tingib
Maksu tasumine võimalik ainult rahas. 3. Öööööüüäää Maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu , et täita oma avalik õiguslikke ülesandeid. 4. Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu või hüvitist 5. Maksu kohustis tekb seaduses ettenähtud korras suuruses ja tähtaegselt. 6. Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlemata. Maksu peamiseks funktsiooniks ehk eesmärgiks on koormamis funktsioon ehk fiskaalne funktsioon. See funktisoon on kõikidel maksudel. Kui seda pole, siis pole tegemist maksuga. Osadel maksudel on kujundamisfunktsioon kõrvalmõjuna. See jaugneb kaheks – ta võib olla majanduspoliitiline funktsioon. St, et maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist. Kõrvalmõju ja sotsiaalpoliitiline funktsioon ja selle kõrvalmõjuks on võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (nt sots maks). Maksu kõrvalmõju ei tohiks muutuda sedavõrd
Usalduse kaitse – maksumaksja usaldus avaliku võimu tegevuse ja nende seisukohtade vastu (nt mereteenistuse näide; eelotsus; korduva revisjoni keeld) Õigusselguse põhimõte – maksuseadus peab olema selge ja konkreetne, piisav vacatio legis jne 26. Maksude kehtestamisel tuleks arvestada vähekindlustatud isikute vajadusega. Fiskaalne eesmärk asendub sotsiaalpoliitilise eesmärgiga (nt teatud kaupadel väiksemad maksumäärad jne). Maksustamine ei tohi ohustada isiku füüsilist eksistentsi ega kaasa tuua sotsiaalset ebaõiglust. 27. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
o Eelarvepoliitika valitsuse majanduspoliitika, kus valitsus kasutades valitsuse kulutusi ja maksumäärade muutumist mõjutab majanduses toimuvaid protsesse o Valitsuse kulutused: o avalike hüviste finantseerimine ehk valitsuse ostud o toetused elanikkonnale sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ehk tulusiirded o Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: o fiskaalne funktsioon - seisneb majanduse arenguks vajalike resursside kogumises o reguleeriv funktsioon ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine o Tulumaksu määra alandamine jätab inimestel rohkem raha kätte, selle tulemusena suureneb tarbimine ja on oht, et välismajanduslik tasakaal halveneb veelgi (impordi kasv), sama efekt tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel o Kogu senine eelarvepoliitika on olnud nö protsükliline:
1. Fiskaalpoliitilised meetmed, mis suurendavad hüviste nõudlust ja plaanitud (kogu)kulutusi, nihutavad IS kõvera paremale ning fiskaalpoliitilised meetmed, mis vähendavad hüviste nõudlust, nihutavad IS kõvera vasakule. 2. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi G võrra, siis kulutuste kasv iga antud intressimäära korral põhjustab tänu multiplikaatori efektile kogutulu suurenemise suuremas ulatuses kui suurenesid avaliku sektori kulutused. IS-LM mudelis suurendab fiskaalne ekspansioon intressimäära ja tõrjub osa erainvesteeringuid välja. Sellist efekti nimetatakse väljatõrjeefektiks. 3. Kui riigi keskpank suurendab rahapakkumist, siis nihkub LM kõver paremale, kogutulud suurenevad ja intressimäär langeb/alaneb. 4. Artur Pigou rõhutas, et reaalraha kogus M/P on üks osa kodumajapidamiste jõukusest, rikkusest. Kui hinnad langevad ning reaalraha kogus kasvab, tunnevad tarbijad end rikkamatena ning kulutavad rohkem. Selline tõus
2. Juhul kui puudub surve 5. Autonoomsete kulude vähenemist seoses rahaturule, siis SKP (Q) väärtus fiskaalekspansiooniga nimetatakse ka peaks kasvama Q0 kuni Q2,. "väljatõrjumiseks", j j , mille suurust iseloomustab roheline kolmnurk. Agressiivne eelarvepoliitika e. fiskaalne ekspansioon 35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Raha pakkumise suurenemine võib stimuleerida SKP kasvu ja, vastupidiselt eelmisele näitele, alandada intressmäärasid. Graafikul nihkub LM kõver LM0 LM1.1 r LM0 LM1(MS suureneb) r0 3. Madalamad intressimäärad
ulatuses on asjakohasem, kuigi ... 9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve puudujääk Paljude maade probleem on suur eelarve defitsiit defitsiit. Eestis pole probleemi olnud! Nii oli USA-l 1960. aastatel eelarve tasakaalus ja 1970. aastatel oli vaid mõõdukaid defitsiite, kui 1980. aastatel toimus defitsiidi ülikiire kasv. Probleem: Mis siis juhtus? ·Kas fiskaalne vastutustundetus? ·Millised on kasvavate defitsiitide tagajärjed? Alustati majanduse liberaliseerimist. Friedmani teooria. Makse vähendati ja siit eelarve defitsiit. Eelarve defitsiidi võib avaldada: Defitsiit = tPQ G t- keskmine tulumaksumäär, puhasülekanded. P -hinnaindeks; hinnaindeks; Q -reaalne SKP; G -valitsuse lit kulutused. k l t d 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
• Sotsiaalmaks • Aktsiisimaksud Lisaks on veel füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Ja mittemaksulised tulud – koosnevad peamiselt riigi poolt osutatud teenuste/kaupade müügitulust, peamiselt välisorganisatsioonidelt laekunud toetustest ning valitsussektori varadelt teenitud tuludelt (omanikutulu, renditulu jm) 21. Selgitage maksude fiskaalse funktsiooni ja regulatiivse (reguleeriva) funktsiooni erinevust? Fiskaalne funktsioon – seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse Vajadus koguda valitsussektori eelarvesse rahalisi vahendeid riigieelarveliste kulude katteks. Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise mõjutamine. Maksumäärade muutmise või maksusoodustuste kehtestamise kaudu saab mõjutada majandusprotsesse ühiskonnale vajalikus suunas. 22
5. otsustavat 6. osalevat 7. ettekirjutavat 8. direktiivselt planeeritavat 12.Keskkonnamaksud keskkonnapoliitika elluviimiseks. Keskkonnamaks (ka keskkonnakaitsemaks, "roheline" maks) on maks, mille eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult ning vältima keskkonna saastust. Keskkonnamaksud võivad olla kehtestatud nii kohalike kui ka riigimaksudena. Keskkonnamakse on mitut tüüpi, näiteks keskkonnatasu, ergutusmaks, fiskaalne keskkonnamaks 13.Eesti ja EL atmosfääriõhu kaitse peamised lähtekohad. Atmosfääriõhu kaitse programm on osa keskkonnaprogrammist ning selle eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist. Toetust saab taotleda igal aastal (üldjuhul kaks korda aastas) ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele.
Baumoli seaduse selgitus: Avalikus sektoris kasutatav tootmis-tehnoloogia on tööjõu- intensiivsem võrreldes erasektoris kasutatava tehnoloogiaga. Tehnoloogia arenguga kaasneb produktiivsuse kasv ja palkade kasv erasektoris. Kuna avalikus sektoris ei ole võimalik asendada tööjõudu kapitaliga ja seega suurendada produktiivsust, aga palgad peavad olema konkurentsi- võimelised erasektoriga, siis on tulemuseks avalikus sektoris sama väljund suuremate kulutustega . Fiskaalne selgitus: Kompleksne ja kaudsetest maksudest koosnev maksusüsteem võib tekitada fiskaalse illusiooni, mis võib viia süstemaatilise valitsuskulude kasvuni. Võrreldes lihtsa maksusüsteemiga, mis koosneb otsestest maksudest Meltzer-Richardi mudel: poliitiline mudel- mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv Institusionaalsed tegurid: Avaliku sektori suuruse majanduses määrab valitsusinstitutsioonide
meresõidule odavnesid veod. Kogu impeeriumis transporditi valmistooteid ja kasutati Rooma raha. Roomas ehitati väga palju. Augustuse ajal elas Roomas umbes miljon inimest. Rahvale pakuti üha suurejoonelisemaid vaatemänge ja laiendati viljajagamist. See poliitika sai tuntuks loosungi "Leiba ja tsirkust" all. Põikpäiste ja ahnete asehaldurite peremehetsemisele provintsides tehti lõpp. Igasse provintsi asutati keisri kassa - fiscus. Sellest sõnast on tuletatud terminid "fiskaalne" ja "konfiskeerima". Augustusega võimu pärijaks.sai Tiberius, kellel polnud populaarsust ei rahva ega sõdurite keskel. Tema ajal algasid maal uuesti rahutused. Lõuna- Itaalias, Brundisiumi ümbruskonnas, paljastati orjade- karjuste vandenõu. Vandenõu juht ja talle lähedased orjad toimetati Rooma ja hukati seal. Vaenulik meeleolu imperaatorliku võimu vastu tuli ilmsiks ka Rooma kodanike keskel. Tiberiuse ajal kõveneb imperaatori võim
Aastal 2012 on maa hindamise eesmärk maa hariliku väärtuse leidmine. Maa hindamise objekt on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Taasiseseisvunud Eesti algusaastatel oli arutelus küsimus kas taastada kinnisvarmaks, mis kehtis Vabariigi algus aastatel. Kinnisvaramaksu siiski ei kehtestatud ja peamiseks põhjuseks oli see, et maad on kergem hinnata. Eestis kinnisvara maksu kasutusele võtmine ei pruugi tuua loodetud efekti. Sellel oleks küll fiskaalne eesmärk aga inimestele see hästi ei mõjuks. Lisandunud korrashoiu kulud ja suurenenud maks kaotaks majaomanike huvi maju korrastada. Seega võib öelda, et kinnisvaramaks küll toimis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil, kuid tõhusam oleks siiski maad maksustada, sest nii on hindamine lihtsam ja tulud efektiivsemad. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Aasmäe, V. 1999. Kinnisvaraomaniku ABC. Eesti entsüklopeedia kirjastus Lehis, L. 2004. Maksuõigus. Kirjastus JUURA Lillemets, K. 2006
seoses vähendatud jäätmekogusega. 1.3 Kilekottide maksustamine Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka riigilõivud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Viimane funktsioon on oluline majanduspoliitika aspektist, sest maksumäärade muutmise ja maksusoodustuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse vajalikus suunas.4 Üheks võimaluseks kilekottide tarbimise vähendamiseks oleks kilekotid maksustada. Saadud
rakendatakse. Kõrvalmõjud on olulised tolli- ja aktsiisimaksu puhud. Mõningal määral on see täheldatav ka tulu- ja käibemaksu puhul eelkõige soodustused ja vabastused maksude osas mingite majanduslike huvide arendamiseks. Võib esineda juhuseid, kus maksu kõrvalmõju osutub olulisemaks peaeesmärgist. Näiteks tollimaksu puhul eesmärk on teenida riigile täiendavat tulu kuid see on teisejärguline võrreldes turu kaitse ja hinnaregulatsiooniga. Kuigi fiskaalne eesmärk võib osutuda teisejärguliseks, ei tohi see ühegi maksu mittemaksmisele, kuna maksuga kehtestatud lisatingimus võib olla kõigi maksumaksjate poolt täidetav. Sel juhul ei ole kõik maksu tingimused täidetud ja maksu kohustis võib endast kujutada näiteks trahvi. Maksude puhul on võimalik eristada kahte funktsiooni, eesmärki: 1) Koormamisfunktsioon fiskaalsed maksud, mille eesmärgiks on tagada riigile tulud ja seeläbi riigi eksistents.
valuutavahetuskulud, Kaob valuutarisk, Hindade suurem läbipaistvus, tarbijate valikuvõimaluste suurendamine, Majanduspoliitilise usaldusväärsuse tõus KULUD (KAHJUD): Rahapoliitilise iseseisvuse kaotamine, Stabilisatsioonivahendite vähenemine. 28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroalal täidetud ja millised mitte? Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus, Kaubaturgude integratsioon Ei ole täidetud: Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital), Fiskaalne ja poliitiline integratsioon Nii ja naa: Majanduse avatus ja suurus Eurotsoon ei ole antud hetkel optimaalne valuutapiirkond… 29. Euroopa rahapoliitika põhimõtted. Efektiivsus - Rahapoliitiliste otsuste võimalikult kiire ja täpne mõju lühiajalistele intressimääradele. Võrdne kohtlemine- Kõigile kommertspankadele kehtestatakse võrdsed reeglid, kohelda neid võrdväärsetena. Kohapealne elluviimine - Tegelikke tehinguid viivad läbi
· Tegevuskulud (20%) Personalikulud Eelarve- ehk fiskaalpoliitika majandusprotsesside mõjutamine maksude ja valitsuse kulutuste muutmise kaudu · Ekspansiivne eelarvepoltiitika (maksude alandamine, valitsuse kulutuste suurendamine) (majanduskasvu soodustamiseks) · Range eelarvepoliitika (tuleb rakendada ülekuumenenud majanduse puhul, majanduse mahajahutamiseks) (maksude tõstmine, valitsuse kulutuste alandamine) Maksusüsteemi funktsioonid · Fiskaalne raha kogumine eelarvesse · Reguleeriv - majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksusüsteemi printsiibid · Ekvivalentsus maksustamine ühishüvede kasutamise alusel (nt bensiiniaktsiis) · Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) · Lisaks: neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus, ... Maksustamise põhiterminid · Maksubaas ehk maksu objekt (tulu, tegevus, väärts vms) · Maksusubjekt ehk maksukohuslane (füüsiline või juriidiline isik)
MKS § 2 sätestab mõiste ,,maks" - Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksu põhitunnuseks on fiskaalne eesmärk (nt riigi tegevuseks vajalike tulude saamine), kuid maksul võivad olla ka regulatiivseid eesmärke (nt teatud kaupade tarbimise piiramine, siseturu kaitse, keskkonnasäästliku tootmise soodustamine, investeeringute soodustamine, tulude ümberjaotamine ühiskonnas või muud sotsiaalpoliitilised eesmärgid). 15. Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste seaduslikkus Riigikohtu praktikas (näited 2-3 lahendit) vt õppematerjal ÕIS Maksu mõiste PS-s ning MKS-s ei pruugi kattuda
Ka nende positiivseid ja negatiivseid külgi tuleb hinnata võrreldavate eeliste (suhteliste kulutuste) printsiibist lähtudes. Põhimõtteliselt on takistused vabakaubandusele negatiivse mõjuga majanduse arengule ja heaolu tõusule. Konkreetse riigi huvide seisukohalt võib sellistel takistustel olla teatud kasulikkus, mille tõttu neid ka soositakse. 4.3 Protektsionismi takistused TOLLIMAKS on aktsiisimaks importkaupadele. Fiskaalne tollimaks kehtestatakse tavaliselt neile kaupadele, mida antud maal ei toodeta eesmärgiga saada tulu keskvalitsuse eelarvesse, nad on suhteliselt madalad. Kaitsetollimaks kehtestatakse sisemaise tootja kaitseks väliskonkurendi eest, ta pidurdab importi. Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed: 1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud. 2) rahvuslikud tootjad, tegutsedes tolli varjus, saavad suurendada tootmise mahtu ja
Olulisemad kuluartiklid on veel majandustegevusega seotud väljaminekud, üldised valitsemissektori teenused ning avaliku korra ja julgeoleku tagamine. 86. Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad? Mitmesugused maksud- kõige suuremad tuluallikad Eesti riigieelarves on käibemaks, sotsiaalsmaks ja aktsiisimaksud. 87. Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid? Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Reguleeriv funktsioon, mille ül on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 88. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem? Ekvivalentsuse printsiibi kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid
ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi- padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu, fiskaalne väljatõrjumisefekt, kohustuslik reserv kohustuslik hulk raha, mida pangad peavad hoidma, lisareserv, diskontomäär intressimäär,millega antakse laenu pankadele, deposiit, võlakiri, reservivõimendi, valuutakomitee, reservvaluuta, osareservipangandus, panga maksevõime, kapitali adekvaatsus, vabaturuoperatsioonid, range rahapoliitika, ekspansiivne rahapoliitika. 1. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused
kogudusest lahkumine. Hingeloendid Sulev Vahtre (1926) Tartu Ülikooli kauaaegne Eesti ajaloo professor. Ta on põhjalikult uurinud hingeloendeid ja nende kasutamisvõimalusi ajaloolises uurimistöös. Tema juhendamisel valmis 1960-70 aastatel ka rida diplomitöid, mis olid pühendatud Eesti perekonnanimede ajaloo, hingeloendite, kirikuraamatute ja eesti talurahvagenealoogia uurimisele. Hingeloendite eesmärk oli fiskaalne pearahakohustusliku elanikkonna kindlaksmääramine. Hingeloendused toimusid aastatel 1782-1858. Hingeloendid koostati mõisavaldade kaupa kolmes eksemplaris: üks saadeti kroonupalatisse, teine kihelkonnakohtusse, kolmas mõisa. Hingeloendid korraldati administratiiv-territoriaalsel printsiibil, kubermangude, maakondade, kihelkondade ja mõisate lõikes. Oklaadiraamatud annavad väga head teavet kõigi ühest kubermangust teise siirdunud,
ootamatu inflatsioon – majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud – inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi- padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus – kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand – seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu, fiskaalne väljatõrjumisefekt, kohustuslik reserv – kohustuslik hulk raha, mida pangad peavad hoidma, lisareserv, diskontomäär – intressimäär,millega antakse laenu pankadele, deposiit, võlakiri, reservivõimendi, valuutakomitee, reservvaluuta, osareservipangandus, panga maksevõime, kapitali adekvaatsus, vabaturuoperatsioonid, range rahapoliitika, ekspansiivne rahapoliitika. 1. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused
31 Laiendav e ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav e range fiskaalpoliitika Ettevõtte tulumaks Üksikisiku tulumaks Progressiivse määraga tulumaks Lihtne autonoomsete kulutuste multiplikaator Tasakaalustatud eelarve multiplikaator Riigieelarve Riigieelarve tsükliline ja struktuurne puudujääk Struktuurne ülejääk Tsükliline ülejääk Tsükliliselt tasakaalustatud eelarve Fiskaalpoliitika tõrjeefekt Fiskaalne pidurdus Lafferi kõver Eelarve kitsendus 32
rikkas riigis ostetakse rohkem, ringlus suurem, institutsionaalsed tegurid pankade areng, laenu saamisvõimalus, liisingud suurendavad ringluskiirust) Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Kvantitatiivse rahateooria, mis väidab, et raha väärtus ei tulene mitte selle kvaliteedist vaid kvantiteedist, aluseks. Mv=PY (M-rahapakkumine, v ringluskiirus, PY nominaalne SKP maht ehk hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) Fiskaalne väljatõrjumisefekt erainvesteeringute vähenemine tulude kasvust tingitud intressimäära tõusu tagajärjel Kohustuslik reserv kohustuslikult pangas hoitava sularaha reservi suhe hoiustesse (Eestis 13%, EL's 2%) Omab ka maksustamise funktsiooni kommertspankadelt võetav maks, mida keskpank kasutab oma vajadusel Lisareserv pangas asuvad klientide hoiused üle kohustusliku reservi, kogu sularahareservi ja kohustusliku reservi vahe R(L)=R-rD
valdkondades on suures osas erastatud ja turg on avatud konkurentidele. Telefonikõne teenuse osutamine ega rongiliiklus ei ole täna enam avalikud ülesanded. Riigi kohustus on üksnes tagada kaudselt turu reguleerimisega teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja konkurents. Mõnel juhul on riik või omavalitsused siiski säilitanud oma osaluse olulisi teenuseid osutavates ettevõtetes (sadamad, lennuväljad, veevarustus, kaugküte, elektrienergeetika). Kui osalemise eesmärk ei ole pelgalt fiskaalne, vaid vähemalt selle kõrval püüab riik aktsionäri või osanikuna tagada teenuse osutamise stabiilsust, tuleb tõdeda, et teenuse vastu esineb avalik huvi ja tegemist on avaliku ülesandega. Avaliku ülesande täitmine eraisiku poolt ei tähenda aga veel tingimata talle võimuvolituste delegeerimist, mistõttu vaidlus sellise isikuga ei pruugi ikkagi kuuluda halduskohtu pädevusse (vt allpool funktsionaalset aspekti, b).
Valitsuse tulude peamiseks allikaks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud (Joonis Riigieelarvesse laekuvad tulud Eestis). Maksusüsteem Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks)
võrdsuse ühiskonnas, N.: pensionid, töötu abiraha jms. 2. valitsuse ostud e. erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt ühelt poolt on valitsuse ostud suunatud ühishüvede finantseerimisele (kulutused haridusele, kultuurile), teiselt poolt esitab riik tellimusi erafirmadele kaupade ja teenuste ostmiseks. Selleks, et teha kulutusi, on vaja saada tulusid. Riigi tuluallikaks ongi maksud. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: · fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises; · reguleeriv funktsioon, mille ülesanne seisneb majandussubjektide käitumise mõjutamises. Maksusüsteem peab vastama järgmistele printsiipidele: 1. neutraalsus kui maks pole kehtestatud konkreetse tegevuse suunamiseks ega selle ärahoidmiseks, peab maks mõjutama vaba turu toimimist võimalikult vähe. N.: kui inimene on
ülekantud maksudest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu, politsei ja tuletõrjega. Teiselt poolt on valitsusel ümberjaotav funktsioon, võttes ühtedelt inimestelt raha ära ja andes seda teistele. Peamiseks raha saamise võimaluseks on valitsusel maksustamine. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksusüsteemil on 2 majanduslikku funktsiooni : a) Fiskaalne funktsioon seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises. b) Reguleeriv funktsioon on majanduslike subjektide käitumise mõjutamine. Maksusüsteem peaks vastama teatud printsiipidele : 1)neutraalsus-võimalikult vähe mõjutama turu vaba toimimist 2)suunatus- turupuudulikkuse vastu 3)lihtsus- kõigile lihtsalt mõistetav 4)võrdsus- kõiki turuosalisi käsitletakse võrdselt 5)efektiivsus- maksude kehtestamise kulutused ei tohiks olla suuremad kui maksudest laekuv tulu
Samas on tarbimisega seoses ka tarbijal võimalik teatud piirides valida kas kulutada tulu tarbimiseks ja sellega seoses maksta kaudseid makse või mitte seda teha. Tarbimise maksustamist säästude ja investeeringute asemel on nähtud ühe kaudsete maksude eelisena majanduskasvu seisukohalt 56.Fiskaalse detsentraliseerituse eelised ja probleemid. 57.Kohalike omavalitsuste tulubaasi phikomponendid. Kohaliku omavalitsuse ksitlus Fiskaalne fderalism ja klubide teooria. Laialdasel fiskaalsel detsentraliseeritusel omad eelised: Inimeste soovid erinevad. hed tahavad niteks rohkesti parke, teised ei pea neid oluliseks. Detsentraliseeritud ssteemi puhul saavad inimesed huvigruppide viisi koonduda ja kujundada avalike teenuste paketi vastavalt oma soovidele. (Analoogia klubidega, kus liikmemaks ja liikmetele neid huvitavad teenused) Kohalikud omavalitsused sunnitud rohkem arvestama inimeste soovidega. Detsentraliseerituse puudusi: (1)
Kui on makstud samalt isikult vara saamisel varem kinkemaksu, siis loetakse see pärandimaksu tasumiseks. Ameerika Ühendriikides kuulub pärandimaks tasumisele üheksa kuu jooksul isiku surmast arvates. TARBIMISMAKSUD: AKTSIISID: 1-tasandilised: maksustatakse kas tootmist või tarbimist; kaudsed maksud; maksuga koormamise alusel: impordimaks või siseriiklikult kogutav (aktsiisiladu/müük tarbijale); aktsiis ei võrdu tollimaks. Neutraalsus, reguleeriv iseloom; kehtestamise alus: fiskaalne (riigikassa täitmine), vajadus koguda maksustatavate kaupade tarbimisest tingitud lisakulutuste kattes raha või hüvitada kaudselt teenuse osutamise kulusid; käitumise mõjutamine. ERIEESKIRJAD: Ajutine aktsiisivabastus nt aktsiisilaost aktsiisilattu toimetamisel, tootmine või ladustamine aktsiisilaos jms - tagatise nõue. Aktsiisivabastus (ATKEAS § 27); eksporditav kaup- ajutine maksuvabastus aktsiisilaost; imporditav kaup- maksustatakse
töösseaduse alusel. Samal ajal peab erakontori notar kohtu otsuse alusel hüvitama kahju ,mis oli tekitatud tema tegevusega. 63 : http://www.garant.ru/law/10002426- 000.htm. 64 Vt. Samas. 30 2.4 Notariaalse tegevuse funktsioonid Venemaal Vene notariaadi funktsioonideks on: · Sotsiaalnefunktsioon · Õigusekaitsevfunktsioon · Fiskaalne funktsioon · Õiguserealisserimisefunktsioon · Tõestamisfunktsioon · Nõustamisfunktsioon · Hoiatamisfunktsioon · Kaitsefunktsioon · Jurisdiktsioni funktsioon65 Põhimõttelisest Vene Föderatsiooni notariaadile on omased Eesti notariaadi funktsioonid. 3. Notari amet. 3.1 Notariks saamise kord Eestis. Notariaadiseaduse §6 lg 1 järgi võib notariks saada kandidaaditeenistuse läbinud ja
vastav kogutoodang on väiksem kui tegelik kogutoodang ning tegelik inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär. VALE suurem 62. Väikese, avatud majandusega riigi X kodumaine range fiskaalpoliitika toob kaasa maailma säästu samaks jäämise, X riigi reaalse vahetuskursi alanemise ning X riigi (kodumaiste) kaupade muutumise välismaiste kaupade suhtes odavamaks; ; 63. Fiskaalne ekspansioon fikseeritud vahetuskursi tingimustes suurendab kogutulu, sest IS* kõver nihkub üles paremale (väljapoole), tuues endaga automaatselt kaasa LM* kõvera nihke paremale ; 64. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,08 ja töö leidnute määr on 2,5 protsenti ühes kuus, siis töö kaotanute määr kuus on ≈ 0,0021739 ; 0,92s = 0,002 65. Range rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule ning AD kõvera alla
käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte. Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema. HALDUSE TOIMIMINE AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK võimuhaldus mittevõimuhaldus haldus - fiskaalne eraõiguslik (käsk, sund) (lihthaldus) eraõiguslik abistav ettevõtja korrahaldus sooritushaldus maksuhaldus (sooritus- ja teenindussuhted) varustamine §7 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Põhiseaduse printsiibid kujutavad endast väärtusmastaape, mis selgitavad ja määravad ära
annaabi.ee 
