Mikro- ja makroökonoomika konspekt (2)

I loeng: Mikro – ja makroökonoomika põhimõisted

• Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks.
  
• Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. (
  
• Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude.
  
  • Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus )
    
  • Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine )
    
  • Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur )
    
• Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
  
• Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt , töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne.
  
• Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid ( riideese , raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid ( masinad , seadmed ), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon)
  
• Tootmine – hüviste valmistamine
  
• Tarbimine – kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks
  

Ressursid

• Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid – kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital , töö.
  
• Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest.
  
• Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks.
  
  • Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid , nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.)
    
  • Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
    
    • Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimis-protsessi nimetatakse investeerimiseks.
      
  • Töö on vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma , mida inimesed rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel.
    
    • Ettevõtlikkus on inimressurs, mis ühendab teisi ressursse kaupade ja teenuste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kannab riske.
      

Alternatiivkulu ja tootmisvõimalused

• Tootmisprotsessi väljendiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüviseid.
  
• Ressurside piiratuse ehk nappuse probleem:
  
  • Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas.
    
  • Igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada
    
  • Kui ressursid on piiratud, siis piiratus nõuab valiku tegemist. Valikutega kaasnevad kulud.
    
  • Majandusteadlikus terminaloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv - ehk loobumiskulu , mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressurse. Teisisõnu, alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind.
    
• Tootmisvõimaluste kõver (rada) (TVK) - näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside(samad kättesaadavad ressurside ja tootmiskulud ) ja antud tehnoloogia korral. (inglise keeles – PPC)
  

• kaup A
  

• kaup B
  

• 0
  

• 65
  

• 10
  

• 60
  

• 20
  

• 52
  

• 30
  

• 38
  

• 40
  

• 0
  

• Liikumisel piki TVK alla alternatiivkulu kasvab.
  
• Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Kasvavate alternatiivkuludega on tegemist siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks.
  
  • Kuid on olemas ka sellised ressursis, mida saab kasutada mitmesuguste hüviste tootmiseks. Sel juhul alternatiivkulud on konstantsed. Sel juhul on TVK sirgjoon .
    
  • Punktid, mis asuvad väljaspool kõverat (paremal), pole ressursside olemasoleva mahu korral kättesaadavad.
    
• Tehnoloogia täiustamine ja ressursside suurendamine toovad kaasa majanduskasvu, sest suureneb tootmiskogus , mida ühiskond on võimeline tootma . Seda kajastab TVK nihe väljapoole ja paremale.
  
  • Norra näide (nafta on leitud 1969 aastal)
    
  • Eesti näide (põlevkivi ja elektritootmine)
    

Majandusteooria ja majandusmudel

• Majandusmudel on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel).
  
  • Mudelite koostamisel tihti kasutatakse ceteris paribus `e (muudel võrdsetel tingimustel) eeldust . Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed.
    
• Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit.
  
• Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks.
  
  • Analüüsi keeled:
    
    • Verbaalne (definitsioonid - seisukohad – aruanded )
      
    • Graafiline ( tabelid )
      
    • Matemaatiline (valemid)
      
• Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil)
  
• Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või –situstsioonid väärt on.
  
• Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu korrastada ja kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist mõjutada.
  
• Majanduspoliitikaks võib nimetada mis tahes üldist majandusstrateegiat, sellele seatud eesmärke ja vahendeid.
  
• Riikide konkurentsivõime - OECD definitsiooni kohaselt iseloomustab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet tase (määr), mis näitab kui palju riik suudab vabades, turumajanduse tingimustes toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma elanike sissetulekuid (nimetatakse ka riigi müügi- või ekspordivõimeks)
  
  • Lisaks sellele väljendab riigi konkurentsivõimet selle atraktiivsus ettevõtluse asukohana ehk välisinvesteeringute saamise võime.
    
  • Riigid, mis konkureerivad ressurside pärast:
    
    • Ameerika Ühendriigid
      
    • Euroopa liit
      
    • Eesti
      
  • Lisandväärtus = valmisprodukt turuhindades – tootmissisandite ja vahetoodangu väärtus
    

• Euroopa Liidu eesmärk on olla õiglane ja hooliv ühiskond.
  
  • Kõik EL’i riigid on pühendunud rahule, demokraatiale, õigusriigile ja inimõiguste austamisele ning töötavad ühiselt selle nimel, et neid väärtusi maailmas laiemalt edendada.
    
  • Euroopa Liidu eesmärk:
    
    • tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus;
      
    • ühendada Euroopa maailmajagu ;
      
    • tagada inimestele turvaline elu;
      
    • soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut;
      
    • lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus ;
      
    • toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus.
      
  • Maastrichi kriteeriumid:
    
    • Riigi rahandus . Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
      
    • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
      
    • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
      
    • Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
      
    • Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
      
• Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele:
  
  • tööealise rahvastiku ja tööjõu kahanemine,
    
  • madalam potentsiaalne SKP,
    
  • väiksem rahvastik vähendab võimalusi spetsialiseerumiseks, tööjaotuseks ja mastaabiefekti saavutamiseks
    
  • tarbimine väheneb,
    
  • rahvastiku teenindamiseks vajalikke asutusi (näiteks koole või kauplusi) jääb üle
    
  • hakkab ka avalike sektori asutusi ja nende poolt pakutavaid teenuseid olema elanike vajadustest rohkem,
    
  • Kui sündimuse määr langeb, siis põhjustab see nooremate elanike osatähtsuse vähenemist rahvastiku struktuurist.
    
  • Toimuvad muutused tarbimise struktuuris
    
  • Kerkib esile inimkapitali amortiseerumise probleem ( nooremad inimesed toovad majandusse uusi ideid, millest arenevad uued tehnoloogiad, keskealiste ja vanemate inimeste haridus tihti on vananenud)
    

I seminar

• Õige-vale. Tee vale õigeks!
  

• Pole olemas ühtki inimlikku probleemi, mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. Vale
  
  • Majandusanalüüsi abil ei saa lahendada näiteks piiratud ressursi probleemi. Majandusanalüüsi õigesti kasutades saableevendada ressursi piiratuse probleemi.
    
• Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. Vale
  
  • Mikroökonoomilise analüüsi
    
• Oletame, et tootmisvõimaluste kõver puututab hüvise a telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal. See tähendab, et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A pluss 20 ühikut hüvist B. Vale
  
  • See tähendab, et saab toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 ühikut hüvist B.
    
  • NB! Igas TVK peal olevas punktis on tootmine efektiivne, kui sees pool, siis ebaefektiivne. Väljaspool asudes ei ole see praeguste ressurside puhul võimalik.
    
• Töötajate arv kasvades nikub tootmisvõimaluste kõver paremale ( väljapoole) Õige