Mikro- ja makroökonoomika konspekt (2)

Mikro - ja makroökonoomika

I loeng: Mikro – ja makroökonoomika põhimõisted

• Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks.
  
• Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. (
  
• Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude.
  
  • Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus )
    
  • Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine )
    
  • Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur )
    
• Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
  
• Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt , töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne.
  
• Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid ( riideese , raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid ( masinad , seadmed ), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon)
  
• Tootmine – hüviste valmistamine
  
• Tarbimine – kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks
  

Ressursid

• Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid – kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital , töö.
  
• Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest.
  
• Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks.
  
  • Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid , nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.)
    
  • Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
    
    • Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimis-protsessi nimetatakse investeerimiseks.
      
  • Töö on vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma , mida inimesed rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel.
    
    • Ettevõtlikkus on inimressurs, mis ühendab teisi ressursse kaupade ja teenuste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kannab riske.
      

Alternatiivkulu ja tootmisvõimalused

• Tootmisprotsessi väljendiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüviseid.
  
• Ressurside piiratuse ehk nappuse probleem:
  
  • Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas.
    
  • Igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada
    
  • Kui ressursid on piiratud, siis piiratus nõuab valiku tegemist. Valikutega kaasnevad kulud.
    
  • Majandusteadlikus terminaloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv - ehk loobumiskulu , mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressurse. Teisisõnu, alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind.
    
• Tootmisvõimaluste kõver (rada) (TVK) - näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside(samad kättesaadavad ressurside ja tootmiskulud ) ja antud tehnoloogia korral. (inglise keeles – PPC)
  

• kaup A
  

• kaup B
  

• 0
  

• 65
  

• 10
  

• 60
  

• 20
  

• 52
  

• 30
  

• 38
  

• 40
  

• 0
  

• Liikumisel piki TVK alla alternatiivkulu kasvab.
  
• Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Kasvavate alternatiivkuludega on tegemist siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks.
  
  • Kuid on olemas ka sellised ressursis, mida saab kasutada mitmesuguste hüviste tootmiseks. Sel juhul alternatiivkulud on konstantsed. Sel juhul on TVK sirgjoon .
    
  • Punktid, mis asuvad väljaspool kõverat (paremal), pole ressursside olemasoleva mahu korral kättesaadavad.
    
• Tehnoloogia täiustamine ja ressursside suurendamine toovad kaasa majanduskasvu, sest suureneb tootmiskogus , mida ühiskond on võimeline tootma . Seda kajastab TVK nihe väljapoole ja paremale.
  
  • Norra näide (nafta on leitud 1969 aastal)
    
  • Eesti näide (põlevkivi ja elektritootmine)
    

Majandusteooria ja majandusmudel

• Majandusmudel on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel).
  
  • Mudelite koostamisel tihti kasutatakse ceteris paribus `e (muudel võrdsetel tingimustel) eeldust . Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed.
    
• Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit.
  
• Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks.
  
  • Analüüsi keeled:
    
    • Verbaalne (definitsioonid - seisukohad – aruanded )
      
    • Graafiline ( tabelid )
      
    • Matemaatiline (valemid)
      
• Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil)
  
• Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või –situstsioonid väärt on.
  
• Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu korrastada ja kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist mõjutada.
  
• Majanduspoliitikaks võib nimetada mis tahes üldist majandusstrateegiat, sellele seatud eesmärke ja vahendeid.
  
• Riikide konkurentsivõime - OECD definitsiooni kohaselt iseloomustab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet tase (määr), mis näitab kui palju riik suudab vabades, turumajanduse tingimustes toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma elanike sissetulekuid (nimetatakse ka riigi müügi- või ekspordivõimeks)
  
  • Lisaks sellele väljendab riigi konkurentsivõimet selle atraktiivsus ettevõtluse asukohana ehk välisinvesteeringute saamise võime.
    
  • Riigid, mis konkureerivad ressurside pärast:
    
    • Ameerika Ühendriigid
      
    • Euroopa liit
      
    • Eesti
      
  • Lisandväärtus = valmisprodukt turuhindades – tootmissisandite ja vahetoodangu väärtus
    

• Euroopa Liidu eesmärk on olla õiglane ja hooliv ühiskond.
  
  • Kõik EL’i riigid on pühendunud rahule, demokraatiale, õigusriigile ja inimõiguste austamisele ning töötavad ühiselt selle nimel, et neid väärtusi maailmas laiemalt edendada.
    
  • Euroopa Liidu eesmärk:
    
    • tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus;
      
    • ühendada Euroopa maailmajagu ;
      
    • tagada inimestele turvaline elu;
      
    • soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut;
      
    • lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus ;
      
    • toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus.
      
  • Maastrichi kriteeriumid:
    
    • Riigi rahandus . Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
      
    • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
      
    • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
      
    • Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
      
    • Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
      
• Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele:
  
  • tööealise rahvastiku ja tööjõu kahanemine,
    
  • madalam potentsiaalne SKP,
    
  • väiksem rahvastik vähendab võimalusi spetsialiseerumiseks, tööjaotuseks ja mastaabiefekti saavutamiseks
    
  • tarbimine väheneb,
    
  • rahvastiku teenindamiseks vajalikke asutusi (näiteks koole või kauplusi) jääb üle
    
  • hakkab ka avalike sektori asutusi ja nende poolt pakutavaid teenuseid olema elanike vajadustest rohkem,
    
  • Kui sündimuse määr langeb, siis põhjustab see nooremate elanike osatähtsuse vähenemist rahvastiku struktuurist.
    
  • Toimuvad muutused tarbimise struktuuris
    
  • Kerkib esile inimkapitali amortiseerumise probleem ( nooremad inimesed toovad majandusse uusi ideid, millest arenevad uued tehnoloogiad, keskealiste ja vanemate inimeste haridus tihti on vananenud)
    

I seminar

• Õige-vale. Tee vale õigeks!
  

• Pole olemas ühtki inimlikku probleemi, mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. Vale
  
  • Majandusanalüüsi abil ei saa lahendada näiteks piiratud ressursi probleemi. Majandusanalüüsi õigesti kasutades saableevendada ressursi piiratuse probleemi.
    
• Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. Vale
  
  • Mikroökonoomilise analüüsi
    
• Oletame, et tootmisvõimaluste kõver puututab hüvise a telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal. See tähendab, et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A pluss 20 ühikut hüvist B. Vale
  
  • See tähendab, et saab toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 ühikut hüvist B.
    
  • NB! Igas TVK peal olevas punktis on tootmine efektiivne, kui sees pool, siis ebaefektiivne. Väljaspool asudes ei ole see praeguste ressurside puhul võimalik.
    
• Töötajate arv kasvades nikub tootmisvõimaluste kõver paremale ( väljapoole) Õige
  

• Täida lüngad!
  

• Masinad, seadmed ja ehitised kujutavad endast füüsilist kapitali (tootmistegur) ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapitali (ei ole tootmistegur).
  
• Analüüsi käigus tehtavat viga, kus tagajärge ei seostata õige põhjusega nimetatakse vale põhjuse veaks .
  
• Mikro- ja makroökonoomika uurivad, kuidas jaotatakse piiratud ressursse alternatiivsete kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi.
  
• Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus.
  
• Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver.
  

• Lahenda!
  
• Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne
  

• Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne
  
• Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne
  
• Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik
  
• Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik
  
• Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne
  
• Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
  

• Otsusta iga järgmise väite korral, missuguse veaga on tegemist.
  

• Töötu võib tööd leida, kui ta hoolega tööd otsib, järelikult võivad tööd leida kõik töötud, kui nad töö otsimisel järjekindlad. Kompositsiooniviga (ei laiene kõigile, on erinevad töötuse tüübid)
  
• N. Riigis, kus on palju arste, on ka palju haigeid inimesi, järelikult on arstide suur arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga
  
• Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm , järelikult põhjustab torm allahindluse väljakuulutamist. Vale põhjuse viga
  
• Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist:
  
  • Kassaaparaat toidupoes – kapital
    
  • Hapnik, mida inimesed hingavad – maa
    
  • Tööriistapoe treipingid – kapital
    
  • Kalapüügi piirkond Läänemeres – maa
    
  • Müüja tegevus toidupoes – töö
    
• Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia ( investeering ), T-särk, veoauto , hoiuarve
  
• Normatiivne on järgmine seisukoht:
  
  • Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad
    
  • Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem
    
  • Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema
    
  • Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud.
    
• Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind Eestis, Eesti töötajate koguarv , hindade üldine tase Eestis.
  

II loeng

Majandussüsteemid

• Kuna ressursid on piiratud, igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. See, kuidas neid probleeme lahendatakse, sõltub riigi majandussüsteemist.
  
  • Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangud tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. (represseeritud)
    
  • Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. (vabamajandus).
    
  • Segamajanduse korral ressursside jaotuse määravad riik (avalik sektor ), traditsioonid ja turg käsikäes.
    
• Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni (või mehhanismi), mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad ( pakkujad , tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad.
  
• Turg on mehhanism , mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad määrates kindlaks kauba või teenuse (hüvise) hinna ja koguse.
  
  • Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguritel.
    
  • Kaupade ja teenuste korral see on hüvise ehk toodanguturg .
    
  • Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud
    
  • Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
    

Nõudlus ja pakkumine

• Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine.
  
• Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus).
  
• Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
  
  • Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad hüvist rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna eest (tarbijad käituvat ratsionaalselt). Teisisõnu, tarbijad ostavad rohkem, kui kauba hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb (ceteris paribus). NB! kaup ja hind on pöördvõrdelises seoses.
    
• Nõutava koguse ja hinna seose põhjused:
  
  • Kahanev piirkasulikkus : tarbija rahulolu üha väheneb tarbitava koguse kasvades. Nt. Mul on 1 pluus ja ostan ühe juurde – tunnen ostust rõõmu. Kui mul on 15 pluusi ja ostan juurde, siis see mulle samasugust rõõmu enam ei tekita. NB! Sarnase näite puhul peame arvestama, et tarbija käitub RATSIONAALSELT:
    
  • Asendusefekt : hüvisega, mis muutus odavamaks, hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid ( juhul, kui hüvised on sarnased).
    
  • Sissetulekuefekt: tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb
    

• Nõudlust saab väljendada:
  
  • Verbaalselt – definitsiooni abil
    
  • Nõudlustabeli abil
    

Hind
Nõutav kogus
A
5
4
B
4
7
C
3
10
D
2
13
E
1
16

• Graafiliselt – nõudluskõvera abil
  
• 
  

• Matemaatiliselt – nõudlusfunktsioonina D= f (p; Qd; nõudluse mõjurid)
  
• Nõudluse mõjurid (Peale hinna mõjutavad veel):
  
  • tarbijate sissetulek
    
  • teiste antud hüvisega seotud hüviste hinnad (asenduskaupade ja täiendkaupade hinnad)
    
  • tarbijate maitse või eelistused
    
  • ostjate ootused
    
  • tarbijate arv turul
    
• Asenduskaupu kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Neid kasutatakse ühel ja samal viisil (näiteks: sai ja sepik ). Asendushüviste korral ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. Nt. Kui saia hind tõuseb, ostetakse rohkem sepikut.
  
• Täiendkaubad on kaubad , mida tarbitakse koos (näitaks: bensiin ja auto). Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust. Nt. Kui auto jaoks kasutatava bensiini hind tõuseb, väheneb autode nõudlus ja nendega ka sõitjate arv – eelistatakse mõnda muud transpordi liiku – jalgratast või ühissõidukit.
  
• Normaalhüvised – kaubad, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb.
  
• Inferioorsed hüvised – nende nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb nt odavad juustusordid , nt asendatakse hallitusjuustuga.
  
• Nõudlus kasvab juhul, kui:
  
  • tarbijate sissetulek kasvab
    
  • asenduskauba hind tõuseb või täiendkauba hind langeb
    
  • antud kaup on moes
    
  • kui ostjad ootavad kaubahinna tõusu lähitulevikus
    
  • tarbijate arv kasvab
    
    • Kui nõudlus kasvab, nõudluskõver nihkub üles- ja paremale
      
• Nõudlus kahaneb juhul, kui:
  
  • tarbijate sissetulek kahaneb
    
  • asenduskauba hind langeb või täiendkauba hind tõuseb
    
  • antud kaup ei ole moes (vananenud) Nt. mobiiltelefonid
    
  • kui ostjad ootavad kaubahinna langust lähitulevikus
    
  • tarbijate arv turul kahaneb
    
    • Kui nõudlus kahaneb, nõudluskõver nihkub alla- ja vasakule.
      
• Nõutava koguse versus nõudluse muutused:
  

Kui nõutav kogus langeb, juhtus midagi pakkumisega ja hind langeb.

Pakkumine, pakutav kogus ja pakkumisseadus

• Pakkumine on seos hüvise hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus).
  
• Pakutav kogus on kogus, mida müüjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa.
  
• Pakkumisseadus väidab, et kui hüvise hind langeb pakutakse väiksemat kogust, kui aga hind tõuseb pakutakse suuremat kogust
  
• Pakkumist saab väljendada:
  
  • Verbaalselt – definitsiooni abil
    
  • Pakkumistabeli abil (kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda)
    

Hind
Pakutav kogus
A
5
14
B
4
12
C
3
10
D
2
8
E
1
6

• Graafiliselt – pakkumiskõvera abil (Positiivne tõus – kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust)
  

• 
  
• 
  
• 
  

• Matemaatiliselt – pakkumisfunktsioonina S= f ( p; Qs, pakkumise mõjurid)
  

• Pakkumise mõjurid (peale hinna):
  
  • Hüvise tootmistehnoloogia
    
  • Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad
    
  • Alternatiivsete hüviste hinnad
    
  • Pakkujate arv turul
    
  • Müüjate hinnaootused
    
• Alternatiivsed hüvised (alternatiivkaup) on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (näitaks: nisu ja rukkis ). Kuna ressurse võib kasutada ükskõik kumma hüvise tootmiseks, motiveerib ühe kauba hinna tõus seda kaupa rohkem tootma, mis seeläbi vähendab teise hüvise pakkumist.
  
  • Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist.
    
• Pakkumine kasvab, kui:
  
  • Tootmistehnoloogia areneb (kauba kvaliteedi kasv, tootmiskulu väheneb)
    
  • Langevad ressursside hinnad (töötajate palk langeb, masinate ja seadmete hinnad langevad, kinnisvara hinnad langevad ja üür muutub soodsamaks)
    
  • Alternatiivkauba hind langeb
    
  • Müüjad ootavad antud kauba hinna tõusu lähitulevikus.
    

Nt. Kinnisvaraturul tekib positiivsetel ootustel rohkem müügiobjekte [korterid, majad] ja negatiivsete ootuste puhul üritatakse vana kaupa maha müüa – uusi objekte ei teki.

• Pakkumine kahaneb, kui:
  
  • Kasvavad ressursside hinnad (töötajate palk tõuseb, masinate ja seadmete hinnad tõusevad, kinnisvara hinnad tõusevad ja üür muutub kallimaks)
    
  • Alternatiivkauba hind tõuseb
    
  • Müüjad ootavad antud kauba hinna langust lähitulevikus
    
• Pakutava koguse vs pakkumise muutused:
  
  • Kui pakkumine muutub (kasvab või kahaneb) pakkumiskõver nihkub (alla ja paremale või üles ja vasakule). Sel juhul pakkumise mõjurid on muutunud.
    
  • Kui muutub pakutav kogus, toimub liikumine pikki pakkumiskõverat üles või alla poole. Pakkumise mõjurid jäävad samaks, muutub ainult kauba hind.
    

Turu tasakaal

• Turg on tasakaalus, kui nõutav kogus võrdub pakutava kogusega. Seda kogust nimetatakse tasakaalukoguseks.
  
• Tasakaaluhind on kokkuleppehind, mille eest müüjad on nõus samapaju müüma, kui ostjad on nõus ostma.
  

• Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
  
• Turu puudujääk (ehk defitsiit) on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna Turu puudujääk on ebaefektiivne, kuna 8 ühiku pakutava koguse kohta, on inimesed nõus ostma vaid 10. Hind on madal tasakaalupunktist. Ostjad konkureerivad omavahel, kuni turg saavutab tasakaal.
  Turu ülejääk on ebaefektiivne, kuna 12 ühiku pakutava koguse kohta, on inimesed nõus ostma vaid 7. Kuid firmal on palgad , üürid jm juba makstud. Firma jääb kahjumisse – sel juhul toimub hinna langus, kuni tasakaalupunktini
  
• korral ületab pakutava koguse.
  
• Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on ebaefektiivne.
  

• Riigi sekkumine:
  
  • Maksimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest kõrgema hinnaga
    

hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt maksimumhind on tasakaaluhinnast
madalam. Riigi arvates on kaup liiga kallis  võib tekkida defitsiit

• Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga
  

hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt miinimumhind on tasakaaluhinnast kõrgem.

• Miinimumhinna mõju turule:
  

Miinimumhind +
Aktsiisitõus
Nõudluselangus

• Nõudluse ja pakkumise muutumine:
  

Nõudlus kasvab
Nõudlus kahaneb
Pakkumine kasvab
Tasakaaluhind võib kasvada kahaneda või saamaks jääda. Tasakaalukogus kasvab.
Tasakaaluhind langeb.
Tasakaalukogus võib kasvada kahaneda või saamaks jääda.
Pakkumine kahaneb
Tasakaaluhind tõuseb.
Tasakaalukogus võib kasvada kahaneda või saamaks jääda.
Tasakaaluhind võib kasvada kahaneda või saamaks jääda. Tasakaalukogus väheneb.
Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine:

• Pakkumine kasvab rohkem kui nõudlus (tasakaalukogus kasvab/ tasakaaluhind langeb)
  

• Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju (tasakaalukogus kasvab, aga tasakaaluhind jääb samaks):
  

• Nõudluse ja pakkumise vastasuunaline muutus:
  

• Eluasemepoliitika: Eluasemepoliitika on riiklik tegevuste ja plaanide kogum, mis näeb ideaalis olukorda, kus kõigil on eluase ja korralikud elamistingimused.
  
  • Liberaalne eluasemepoliitika:
    
    • Elamuturu regulatsioon avaliku sektori poolt on minimaalne; domineerib omanikuasutus.
      
  • Korporatiivne eluasemepoliitika:
    
    • Suhteliselt liberaalne ja elamuid pakub peamiselt erasektor. Avalik üürisektor on märkimisväärne ja eluruume pakutakse mitte ainult väikese, vaid ka keskmise sissetulekuga leibkondadele.
      
  • Sotsiaaldemokraatlik eluasemepoliitika:
    
    • Domineerib valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle. Üürisektor on tugevalt kontrollitud üürnike poolt.
      
• Kinnisvara turu dünaamika
  
  • Kinnisvaraturu kommentaar jutustab nõudluse ja pakkumise mõjuritest
    

• Töötajate arv
  
• Keskmine palk
  
• Ehitustööde maht
  
• Põhivara investeeringud
  
• Laenu intressimäär (L=Eurivor+riskimarginaal)
  
• Laenujäägid
  
• Eluasemelaenude käive
  
• Ärilaene maht
  
• Eraisikute laenukoormus
  
• Uute eluruumide arv
  

• Avaliku (ühiskondliku) kauba omadused:
  

• Kauba tarbimine on konkurentsitu. Tarbimisest saadav kas ei vähene, kui tarbijate hulk kasvab ning kulud sellise kauba pakkumiseks ei kasva, kui kauba tarbimine kasvab.
  
• Kauba tarbimisest ei saa kedagi välja jätta. Ükski individuaalne tarbija ei saa välistada teist tarbijat seda kaupa samaaegselt tarbimast.
  
  • Nt. Riiklik julgeolek, politsei, tuletõrje, ühistransport jne.
    

• II seminar – 2. Kontrolltest

• Õige-Vale. Tee vale õigeks!
  

• Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonomistide nõudlust. Vale
  
  • Kõrgharidusega kasvab ökonomistide pakkumine, kuna ökonomistide palk on jäänud samaks.
    
• Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse. Vale
  
  • Pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse, kuna hind kohaneb uue pakkumisega, nõudluskõver jääb aga paigale.
    
• Et nõudluskõverat konstrueerida , peavad kõik nõudlused mõjurid (v.a nõutav kogus ja hind) samaks jääma. Õige
  
• Kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus väiksem kui pakutav kogus. Õige
  
• Hüvise valmistamisel kasutatud ressurside ja tarbijate arv turul on pakkumise mõjurid. Vale
  
  • Tarbijate arv turul on nõudluse mõjur
    

• Täida lüngad:
  

• Tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus toovad kaasa vaadeldava kauba nõudluse muutuse. Vaadeldava kauba hinna muutus toob kaasa selle kauba nõutava koguse muutuse.
  
• Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, siis on tegemis normaalkaubaga.
  

• Tee õige valik:
  

• Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab:
  
  • Kauba X pakkumise vähenemine
    
  • Kauba X asenduskauba hinna tõus
    
  • Tarbijate sissetuleku vähenemine
    
  • See, et tarbijad on kindlad kauba X hinna tõusus lähimas tulevikus.
    
• Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna:
  
  • Tekib kauba ülejääk
    
  • Tekib kauba puudujääk
    
  • Kauba nõudlus kasvab
    
  • Kauba pakkumine väheneb
    
• Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on:
  
  • Tarbijate sissetuleku kasv
    
  • Asenduskauba hinna tõus
    
  • Seda kaupa valmistavate töötajate palga langus
    
  • Täiendkauba hinna langus
    
• Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta:
  
  • Nisu hinna tõus
    
  • Nisukasvatuse tehnoloogia täiustamine
    
  • Rukki hinna langus
    
  • Nisukasvatuses kasutatavate masinate hinna langus.
    

• Märgi iga konkreetsel juhul, kas nimetatud nõudluse ja/või pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja – koguse (q) kasvu (↑) või kahanemise (↓) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata(?)
  
  • 
    
  • p
    
  • q
    
  • a)Pakkumine kasvab, nõudlus jääb samaks
    
  • ↓
    
  • ↑
    
  • b)Nõudlus kahaneb, pakkumine jääb samaks
    
  • ↓
    
  • ↓
    
  • c)Nõudlus kasvab, pakkumine kasvab
    
  • ?
    
  • ↑
    
  • d)Nõudlus kahaneb, pakkumine kahaneb
    
  • ?
    
  • ↓
    
  • e)nõudlus kasvab, pakkumine kahaneb
    
  • ↑
    
  • ?
    
  • f)nõudlus kahaneb, pakkumine kasvab
    
  • ↓
    
  • ?
    
• Lahenda!
  

• On teada järgmised andmed kauba C kohta:
  
  • Hind(krooni)
    
  • Nõutav kogus (kg)
    
  • Pakutav kogus (kg)
    
  • 0.80
    
  • 300
    
  • 60
    
  • 1.00
    
  • 280
    
  • 100
    
  • 1.20
    
  • 260
    
  • 140
    
  • 1.40
    
  • 240
    
  • 180
    
  • 1.60
    
  • 220
    
  • 220
    
  • 1.80
    
  • 200
    
  • 260
    
• Leia kauba tasakaaluhind ja kogus :
  
  • Tasakaalhind 1.6
    
  • Tasakaalukogus 220
    
• Kui kauba hind oleks 1.80 krooni, tekiks turul ülejääk [260(pakkumine)-200(nõudlus)] mis võrdub 60 kg.
  
• Kui kauba hind oleks 1.20, tekiks turul puudujääk [260(nõudlus)-140(pakkumine)] mis võrdub 120 kg.
  
• Joonista kauba C nõudlus- ja pakkumiskõver:
  

• 
  

• Kaubal A on ainult 3 ostjat. Joonista toodud andmete alusel kauba A turunõudluskõver.
  

• Hind(krooni)
  

• I osja nõutav kogus(tk)
  

• II ostja nõustav kogus
  

• III ostja nõutav kogus
  

• 1.15
  

• 1
  

• 4
  

• 0
  

• 1.10
  

• 3
  

• 5
  

• 1
  

• 1.05
  

• 6
  

• 6
  

• 5
  

• 1.00
  

• 10
  

• 7
  

• 10
  

• 0.95
  

• 15
  

• 8
  

• 16
  

• Turunõudluskõvera joonistamiseks tuleb individuaalkogused kokku liita ja asetada need koguste teljele. Hind jääb kogustega samaväärseks. NB! Kaup A on erakaup !
  

• Otsusta iga järgmise variandi korral, kas nimetatud muutus (cetris paribus) toob kaasa kauba A nõudlus- või pakkumiskõvera nihke (mis suunas). Ja mis juhtub tasakaalukogusega?
  
  • Kauba A asenduskauba hind tõuseb: nõudlus , Q↑, p↑
    
  • Kauba A valmistamisel kasutatavate ressurside hind tõuseb: pakkumiskõver , Q↓, p↑
    
  • Kauba A tarbijate arv väheneb: nõudlus , Q↓, p↓
    
  • Kauba A tootvate firmade arv suureneb: pakkumine , Q↑, p↓
    

• P
  1,5
  1,1
  1.05
  1
  0.95
  0 5 9 17 27 39 Q
  

• 
  

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• III loeng

• Elastsus mõõdab tarbijate ja tootjate tundlikkust (hinna tundlikkust, sissetuleku tundlukkust, teiste kaupade hindade muutuse tundlikkust)
  
  • Elastsuse kolm liiki:
    
    • Hinnaelastsus (nõudluse elastsus ja pakkumise elastsus)
      
    • Nõudluse sissetuleku elastsus
      
    • Nõudluse ristelastsus
      
• Nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele mõõdab nõudluse hinna elastsus.
  
• Teisisõnu, nõudluse hinnaelastsus on tarbijate hinnatundlikkuse mõõt.
  
• Mida hinnatundlikum on tarbija, seda suurem on nõudluse hinnaelastsus
  

• 
  
• 
  

• Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil.
  
  • Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on kauba hinna muutusest põhjustatud koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse suhtarv .
    

• 
  
• ΔQ ΔP
  
• Ep,Q = –––– : –––––
  
• Q P
  

• Elastsuse mõõtmiseks sageli kasutatakse kaareelastsuse valemit, sest tihti on teada kogus enne hinna muutust ja pärast hinna muutust
  

• Q1 – Q2 p1 – p2
  
• E = ––––––––– : –––––––––-
  
• Q1 + Q2 p1 + p2
  

• Kaarelastsus on sõltumatu sellest, kumb hind valitakse alghinnaks.
  
• Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on alati negatiivne, sest kauba hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas.
  
• Nõudluse elastsuskoefitsienti arvutamisel meid huvitab koefitsiendi absoluutväärtus.
  
• Nõudluse hinnaelastsuse liigid:
  
  • Kui elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on ühest väiksem, nõudlus on mitteelastne .
    
  • Kui elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on ühest suurem, nõudlus on elastne.
    
  • Kui elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus võrdub ühega, nõudlus on ühikuelastne.
    
• Elastse nõudluse kaudsed tunnused:
  
  • tegu on luksuskaubaga
    
  • kaubal on palju asenduskaupu
    
  • kaup on kallis ja kauba osakaal tarbija eelarves on suur
    
  • kaubal on palju kasutusvõimalusi
    
  • ostuotsuse tegemine võtab tavaliselt palju aega
    
• Elastsus on suhteline näitaja:
  
  • Nõudluse hinnaelastsus muutub liikumisel piki nõudluskõverat alla või üles poole.
    
  • Tavaliselt nõudlus on elastsem kõrgemate hindade korral, sest kogused on väiksed ja kaup on tarbijatele väga vajalik.
    
  • Madalamate hindade korral, nõudlus on mitteelastne, sest kogused on suured ja tarbijad ei ole hinnatundlikud.
    

• 
  
  • hind
    
  • nõutav kogus
    
  • Elastsuskoefitsient
    
  • 10
    
  • 0
    
  • -----
    
  • 8
    
  • 2
    
  • -9
    
  • 6
    
  • 4
    
  • -2,333
    
  • 4
    
  • 6
    
  • -1
    
  • 2
    
  • 8
    
  • -0,429
    
  • 0
    
  • 10
    
  • -0,11111
    
• 
  

• Kogutulu (TR) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. See on müüdud kaubakoguse ja hinna korrutis.
  

• TR = P × QD
  

• Müüja kogutulu, sõltub tarbijate hinnatundlikkusest.
  

• 
  
• 
  
• 
  

• Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia:
  
  • Kui nõudlus on elastne, hinna langus toob kaasa kogutulu kasvu
    
  • Kui nõudlus on ühikuelastne, müüja kogutulu on maksimaalne
    
  • Kui nõudlus on muutub mitteelastseks, hinna langus kahandab kogutulu
    

• 
  

• Nõudluse sissetulekuelastsus näitab nõudluse muutumist sõltuvalt tarbija sissetuleku muutumisest.
  

• ΔQ ΔY
  
• EQY = –––– : –––––
  
• Q Y
  

• Normaalkauba nõudluse sissetuleku-elastsuskoefitsient on positiivne, inferioorse kauba sissetulekuelastsuskoefitsient on negatiivne.
  
• Ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutusele mõõdab nõudluse ristelastsus.
  

• ΔQx ΔPy
  
• Exy = –––– : –––––
  
• Qx1 Py1
  

• Asenduskaupade ristelastsuse koefitsient on positiivne
  
• Täiendkaupade ristelastsuse koefitsient on negatiivne
  
• Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinna muutusele.
  

• ΔQs ΔP
  
• Ep,s = –––– : –––––
  
• Qs P
  

• Pakkumise elastsuskoefitsient on nullist suurem, sest kauba hind ja pakutav kogus muutuvad ühes ja samas suunas.
  
• Pakkumise hinnaelastsuse liigid:
  
  • Kui elastsuskoefitsient on ühest suurem, pakkumine on elastne.
    
  • Kui elastsuskoefitsient on ühega võrdne, pakkumine on ühikuelastne.
    
  • Kui elastsuskoefitsient on ühest väiksem, pakkumine on mitteelastne. Täielikult mitteelastne on näiteks insuliin diabeetikutele. Mida väiksem kaldenurk , seda elastsem nõudlus. Diabeetikud maksavad ükskõik kui kõrget hinda insuliini saamiseks.
    
• Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid:
  
  • aja periood (mida pikem on ajaperiood , seda elastsem on pakkumine)
    
  • toote iseloom (nt säilivus) ja
    
  • ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused
    

• 
  

• Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem
  
  • Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija.
    
• Kaudsed maksud :
  

• Käibemaks 20%
  
• Aktsiisid
  
• Elektriaktsiis
  
• Kütuseaktsiis
  
• Pakendiaktsiis
  
• Tubakaaktsiis
  
• Alkoholiaktsiis
  

• Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi:
  
  • Hetkeperiood – situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud
    
  • Lühiperiood – ajavahemik , mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.
    
  • Pikk periood – ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad turule (tootmisharru) tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendada ja mõned firmad harust lahkuda.
    

• III seminar – 3. Kontrolltest

• Õige-vale. Tee vale õigeks!
  

• Kui kauba nõudlus on ühikuelastne, siis kogutulu ei muutu, kui kauba hind muutub. Õ
  
• Täiendkaupade nõudlus ristelastsuskoefitsent on nullist suurem. V (väiksem)
  
• Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on lineaarse nõdluskõvera kõigis punktides ühesuurune V (Nõudlus on elastne kõrgemate hindade korral ja mitteelastne madalamate hindade korral) Lühike periood:
  TäienduskaupBensiin Auto
  p↓ - D↑ Q↑
  p↑ - D↓ Q↓
  Asenduskaup
  Sai Sepik
  p↑ - D↑ Q↑
  p↓ - D↓ Q↓
  
• Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsendi absoluutväärtus on 1,5 on tema nõudlus mitteelastne V (elastne)
  

• Täida lüngad!
  

• Kui kauba nõudlus on elastne, muutuvad kauba hind ja kogutulu vastupidises suunas; kui nõudlus on mitteelstne muutuvad kauba hind ja kogutulu samas suunas.
  
• Kui reaalsissetuleku kasv (cetris paribus) toob kaasa kauba nõudluse kasvu, on tegemist normaalkaubaga.
  
• Pakkumise hinnaelastsus on pikal perioodil suurem kui lühiperioodil.
  

• 
  
• 
  
• Tee õige valik!
  

• Müüja kogutulu väheneb, kui:
  
  • Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on 1,6 ja kauba hind tõuseb.
    
  • Kauba nõudluse hinnaelastuskoefitsent on 2,5 ja kauba hind langeb
    
  • Kauba nõudluse hinnaelastuskoefitsent on 1,0 ja kauba hind tõuseb.
    
  • Kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on 1,0 ja kauba hind tõuseb.
    
• Nõudluse hinnaelastuskoefitsent liikumisel piki lineaarset nõudluskõverat:
  
  • Suureneb, kui hind tõuseb.
    
  • Väheneb, kui hind tõuseb
    
  • Suureneb, kui nõutav kogus kasvab
    
  • Jääb konstantseks.
    
• Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsent on 3, siis üheprotsendiline tõus:
  
  • Vähendab pakutavat kogust 3% võrra
    
  • Suurendab pakutavat kogust 3% võrra
    
  • Suurendab pakutavat kogust 1% võrra
    
  • Kolmekordistab pakutava koguse.
    
• Maksukoorem langeb täies mahus ostjatele, kui:
  
  • Pakkumine on ühikuelastne
    
  • Nõudlus on ühikuelastne
    
  • Nõudlus on elastne
    
  • Nõudlus on täielikult mitteelastne.
    
• 
  

• Lahenda!
  
• Kasuta kaarelastsuse valemit, et arvutada nõudluse hinnaelastuskoefitsent kahe punkti vahel, kus q1=10 q2=5 p1=5 ja p2=10 krooni.
  
• 
  
  • Nõudlus on ühikuelastne.
    
• Täienda tabelit, kasutades kaarelastsuse valemit:
  
  • Hind
    
  • Nõutav kogus
    
  • Kogutulu (TC)
    
  • Elastsukoefitsent
    
  • Elastsuse liik
    
  • 1.00
    
  • 300
    
  • 300 (hindxkogus)
    
  • -
    
  • -
    
  • 0.90
    
  • 400
    
  • 360
    
  • 2,71
    
  • Elastne
    
  • 0.80
    
  • 500
    
  • 400
    
  • 1.81
    
  • Elastne
    
  • 0.70
    
  • 600
    
  • 420
    
  • 1.36
    
  • Elastne
    
  • 0.60
    
  • 700
    
  • 420
    
  • 1
    
  • Ühikuelastne
    
  • 0.50
    
  • 800
    
  • 400
    
  • 0.72
    
  • Mitteelastne
    
  • 0.40
    
  • 900
    
  • 360
    
  • 0.53
    
  • Mitteelastne
    
• NB! Kasuta hinna vahet tabelist, ridade kaupa lahutad , sp. Polegi esimesel võimalik määrata. Teisel on hinnavahe: 1-0.9 jne.
  

• On teada: a)Kas kauba nõudlus on elastne, mitteelastne või ühikuelastne?
  b)Kumma hinna korral on kogutulu suurem?
  TC1=4*22=88 TC2=6*18=108
  6 krooni puhul on kogutulu suurem.
  

• Hind(p)
  

• Nõutav kogus
  

• 4 krooni
  

• 22 ühikut
  

• 6 krooni
  

• 18 ühikut
  

• 
  

• Oletame, et kauba hinna üheprotsendilise tõusu korral ostab pr Lepp kaupa vaadeldaval kuul 3% võrra vähem:
  
  • Kui suur on pr Lepa jaoks nõudluse hinnakoefitsent? 3
    
  • Kas kauba hinna tõus suurendab, vähendab või jätaks samaks kaubale kulutatava rahasumma ? Vähendab
    
  • Kas kauba nõudlus on pr Lepa poolt on elastne, ühikuelastne või mitteelastne? Elastne
    

• IV loeng Tootmine ja kulud, TKT

• Iga firma eesmärk on kasumi maksimeerimine
  
  • Millest sõltub firma kasum?
    

• Kasum=TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud
  
• TR=TP*p, kus TP ( total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q) ja p on kauba turuhind.
  

• Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess.
  
• Tootmisprotsessi sisendid on tootmistegurid (maa, kapital, töö ja ettevõtlikkus)
  
• Tootmisprotsessi väljundiks on koguprodukt (TP, total product) ehk kindla perioodi vältel valmistatud toodang.
  
• Tootmisfunktsioon kujutab seost tootmissisendite hulga ja tootmise väljundite hulga vahel: Q = f (K, L),
  

• kus K on kasutatud kapitali kogus ja L on kasutatud tööjõu kogus
  

• Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, matemaatiliselt, graafiliselt, tabeli kujul.
  

• 
  

• Oletame, et töö ja kapitali kogust kahekordistatakse. Sel juhul on kolm võimalust:
  
  • toodang kasvab samuti kaks korda - siis on tegemist konstantse mastaabiefektiga;
    
  • kogutoodang kasvab rohkem, kui kaks korda – siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga;
    
  • kogutoodang kasvab vähem, kui kaks korda – siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga.
    
• AP ( average product, keskmine produkt ) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta.
  
  • Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis .
    

• APL=TP/L või APK=TP/K
  
• APL on tööjõu keskmine produkt
  
• APK on kapitali keskmine produkt
  

• MP ( marginal product, piirprodukt ) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta.
  
  • See on toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena.
    

• MPL=∆TP/∆L või MPK=∆TP/∆K
  
• MPL on tööjõu piirprodukt,
  
• MPK on kapitali piirprodukt
  

• Lühiperioodil on osa tootmissisendeid fikseeritud, nt kasutatavad tootmishooned, osa masinaid ja seadmeid, osa aga muutuvad sisendid, nt tööjõud.
  
• Pikal perioodil kõik tootmistegurid muutuvad. Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul firma võib varieerida oma sisendeid ( talumees võib hankida juurde maad, tööstur ehitada uue tootmishoone jne.)
  
• Tootmisvõimsus ehk kapatsiteet – tootmiskogu, mille juures keskmine kogutul on minimaalne.
  

• 
  

• Kogu- , piir- ja keskmise produkti seosed:
  

• L
  

• TP
  

• AP
  

• MP
  

• 1
  

• 50
  

• 50
  

• 50
  

• 2
  

• 150
  

• 75
  

• 100
  

• 3
  

• 300
  

• 100
  

• 150
  

• 4
  

• 400
  

• 100
  

• 100
  

• 5
  

• 480
  

• 96
  

• 80
  

• 6
  

• 540
  

• 90
  

• 60
  

• 7
  

• 580
  

• 83
  

• 40
  

• 8
  

• 610
  

• 76
  

• 30
  

• 9
  

• 610
  

• 68
  

• 0
  

• 10
  

• 580
  

• 58
  

• -30
  

• Piirprodukt näitab koguprodukti kasvu kiirust. Mida suurem on piirprodukt (MP) seda kiiremini kasvab koguprodukt (TP).
  
• Kui
  

MP>0, TP kasvab;

MP AP, siis AP suureneb;

MP

MP = AP, AP on maksimaalne

• Kahaneva piirtootlikuse seadus: Kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti.
  
• Kogu- , püsi- ja muutuvkulud :
  
  • TC (total cost , kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa.
    
• Lühiperioodi kogukulud TC koosnevad püsikuludest FC ja muutuvkuludest VC:
  
• TC = FC + VC
  
  • VC (variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub.
    
  • FC ( fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
    
• Keskmised kulud:
  
  • ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis.
    
• ATC=TC/TP
  
  • AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu ) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis.
    
• AVC=VC/TP
  
  • AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis.
    
• AFC=FC/TP
  
• MC (marginal cost, piirkulu ) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra.
  
• MC=∆TC/∆TP
  

• Firma kulud:

  • TP
    
  • L
    
  • FC
    
  • VC
    
  • TC
    
  • MC
    
  • AFC
    
  • AVC
    
  • ATC
    
  • 0
    
  • 0
    
  • 200
    
  • 0
    
  • 200
    
  • -
    
  • -
    
  • -
    
  • -
    
  • 2
    
  • 1
    
  • 200
    
  • 100
    
  • 300
    
  • 50
    
  • 100
    
  • 50
    
  • 150
    
  • 5
    
  • 2
    
  • 200
    
  • 200
    
  • 400
    
  • 33,3
    
  • 40
    
  • 40
    
  • 80
    
  • 9
    
  • 3
    
  • 200
    
  • 300
    
  • 500
    
  • 25
    
  • 22,2
    
  • 33,3
    
  • 55,5
    
  • 12
    
  • 4
    
  • 200
    
  • 400
    
  • 600
    
  • 33.3
    
  • 16,67
    
  • 33,3
    
  • 50
    
  • 14
    
  • 5
    
  • 200
    
  • 500
    
  • 700
    
  • 50
    
  • 14,29
    
  • 35,71
    
  • 50
    
  • 15
    
  • 6
    
  • 200
    
  • 600
    
  • 800
    
  • 100
    
  • 13,33
    
  • 40
    
  • 53,33
    
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
  • AR(average revenue , keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis.
    
• AR=TR/TP
  
  • MR (marginal revenue, piirtulu ) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist.
    
• MR=∆TR/∆TP
  

• Firma tootmisotsused lühiperioodil:

• Kasum on maksimaalne sellise toodangukoguse juures, mille puhul kogutulu ja kogukulu vahe on maksimaalne või samaväärselt toodangukoguse juures, mille puhul viimase tooteühiku piirkulu võrdub selle tooteühiku piirtuluga
  

• Pika perioodi tootmisotsused:

• Pikal perioodil tootja saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust.
  
• Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel , et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi.
  
• Iga tootja pika perioodi keskmine kulu on minimaalne.
  
• 
  
• Alternatiivkulu ( opportunity cost) on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind, mille analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse rahalises mõõtühikutes.
  
• Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult .
  
• Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
  
• Firma arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on kogutulu ja otseste kulude vahe.
  
• Majanduskasum on kogutulu ja kogukulu vahe, sest majandusteadlased arvestavad ka kaudseid kulusid .
  
• Normaalkasum on firma arvestusliku kasumi osa, mis katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu.
  
• Täieliku konkurentsi turg (TKT)
  
  • Info levis hästi. Info on täielik (odav, kättesaadav ja sümmeetriline (müüa ja ostja teavad samapalju)). Info firma kulude kohta näitab kauba hind, sest p=MC
    
  • Firmasid on palju. Iga firma on nii väike, et ei saa mõjutada hinda. Firma on hinnavõtja. Tänu sellele firma toodangu nõudlus on täielikult elastne (firma toodangu nõudluskõver on horisontaalne sirge). Mastaabisääst puudub. Ühiku tootmiskulud on väiksemad väiksemates firmades .
    
  • Toodang on homogeenne (sarnane, ühesugune). Homogeenne kaup on kaup mis on alati ühesugune, sõltumata sellest, missugune firma seda kaupa toodab.
    
  • Sisenemis - ja väljumisbarjäärid puuduvad. Kui firma tahab alustada tootmist ja minna turule miski ei sega teda. Samuti kui ta tahab lõpetada tootmise ta saab seda teha
    
  • Firma on hinnavõtja. Ta müüb oma toodangut kehtiva turuhinnaga. Firma maksimeerib oma kasumit (minimiseerib kahjumit) õige tootmismahu valikuga (Qõige punktis, kus p=MC=MR)
    
  • Pikal perioodil firma teenib ainult normaalkasumit. Lühiperioodil firma saab majanduslikku kasumit kui ta leiab kulude kokkuhoiu võimaluse
    
• Täielikult konkureeriva firma (TKF) nõudluskõver ja turunõudluskõver:
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Kasumi maksimeerimine lühiperioodil:
  
• 
  
• Kasumi maksimeerimise kuldreegel - Firma laiendab oma tootmistegevust seni, kuni piirtulu (MR) ületab piirkulu (MC) ja ta lõpetab tootmismahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Seda põhimõtet nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks: MR=MC
  
• Kahjumi minimeerimine lühiperioodil:
  
  • Seni eeldasime, et turuhind oli kõrgem, kui firma keskmine kogukulu (ATC).
    
  • Lühiperioodil TKF kasumi saamine pole alati garanteeritud. Võib juhtuda, et firma kulud on turuhinnaga võrreldes nii suured, et mitte mingisugune toodangukogus ei võimalda kasumit saada (ATC>p).
    
  • Firma kahjum on minimaalne siis, kui MR=MC
    
    • TP
      
    • p
      
    • TR
      
    • TC
      
    • MC
      
    • ATC
      
    • AVC
      
    • kasum
      
    • 0
      
    • 3
      
    • 0
      
    • 15
      
    • 
      
    • 
      
    • 
      
    • -15
      
    • 1
      
    • 3
      
    • 3
      
    • 19,75
      
    • 4,75
      
    • 19,75
      
    • 4,75
      
    • -16,75
      
    • 2
      
    • 3
      
    • 6
      
    • 23,5
      
    • 3,75
      
    • 11,75
      
    • 4,25
      
    • -17,5
      
    • 3
      
    • 3
      
    • 9
      
    • 26,5
      
    • 3
      
    • 8,83
      
    • 3,83
      
    • -17,5
      
    • 4
      
    • 3
      
    • 12
      
    • 29
      
    • 2,5
      
    • 7,25
      
    • 3,5
      
    • -17
      
    • 5
      
    • 3
      
    • 15
      
    • 31
      
    • 2
      
    • 6,2
      
    • 3,2
      
    • -16
      
    • 6
      
    • 3
      
    • 18
      
    • 32,5
      
    • 1,5
      
    • 5,42
      
    • 2,92
      
    • -14,5
      
• 
  

• Kahjumi minimeerimine lühiperioodil:
  

• 
  

• Sulgemisotsus:
  
  • Lühiperioodil on firmal igal juhul püsikulud, sõltumata sellest, kui palju ta toodab.
    
  • Kui firma saab kahjumit lühiperioodil, tuleb tal otsustada, kas ta lõpetab tegevust või jätkab.
    
  • Kui firma kahjum ei ületa püsikulu (FC) on kasulikum tootmist lühiperioodil jätkata (sel juhul p>AVC).
    
  • Kui firma kahjum on suurem, kui firma püsikulu (FC), minimeerib firma oma kahjumi tootmise lühiperioodil lõpetades (sel juhul pAVC, monopol toodab edasi.
    
• Pika perioodi kasum
  
  • Monopoli jaoks lühi- ja pikk periood on tunduvalt vähem tähtsad kui monopolistliku konkurentsi turu jaoks.
    
  • Monopoolsele turule on uute firmade juurdetulek takistatud. Seetõttu monopoli pika perioodi majanduskasum ületab normaalkasumit (majanduskasum > 0).
    
• Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse toodangu müümist erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevusega.
  
  • Esimese astme diskriminatsioon - müüja võtab igalt ostjalt kõrgeima hinna, mida too on nõus maksma ning nõuab iga ühiku eest erinevat hinda.
    
  • Teise astme diskriminatsioon - erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda (nt hulgihind ja jaehind ).
    
  • Kolmanda astme diskriminatsioon - erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevaid hindu (nt hinnasoodustused tudengitele).
    

• 
  

• Oligopol – väike arv firmasid, miks üksteisest vastastikku sõltuvad. Vastastikuse sõltuvuse tõttu sõltuvad iga firma otsused teistest otsustest.
  
• Oligopoli tunnusjooned:
  
  • Info ei ole täielik.
    
  • Turul on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad.
    
  • Toodang on homogeenne või diferentseeritud .
    
  • Märkimisväärsed sisenemisbarjäärid on tingitud mastaabisäästust või tehnoloogiast.
    
  • Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui tema enda läbimüüki ja kasumit.
    
  • Pikal perioodil oligopol saab majanduslikku kasumit. Lühiperioodil oligopol võib töötada nii kahjumi, kui ka kasumiga.
    
• Oligopoli mudelid:
  
  • Murtud nõudluskõver
    • Oletame, et algselt on oligopol punktis E. Kui firma toodangu hinda muudab, võivad konkurendid reageerida kahte moodi: teha sedasama või seda otsust ignoreerida.
      
    • Kui konkurendid hinda ei muuda, oleks firma nõudluskõveraks D.
      
    • Kui teised firmad läheksid kaasa hinnamuutustega, oleks firma nõudluskõver D1.
      
    
    
    • Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust muutunud tootmiskulude korral.
      
    • Mudeli eeldus: juhul, kui üks firma alandab oma toodangu hinda, järgnevad konkurendid tema eeskujule (võivad kaotada kliente odavalt müüvale firmale); aga kui üks firma tõstab oma toodangu hinda, teised talle ei järgne. (lootus hinda tõstnud firma kliendid endale saada)
      

• 
  

• Kartell
  
  • Oligopoolsel turul firmad võivad püüda omavahel hinnas ja tootmismahus kokku leppida, et konkurentsi vähendada ja kasumit suurendada.
    
  • Kartelli moodustab grupp firmasid, mis hakkavad tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima, nii et nad tegutsevad nagu monopol, saades monopoolset kasumit.
    
  • Kuigi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud (kohvi, suhkur, nafta tootmine), siis enamikus riikides on nad keelatud. Firmad võivad leida teid seaduslikust keelust kõrvalehiilimiseks, kasutades teist tüüpi kollosioone.
    

• 
  

• Hinnaliidri mudel
  
  • Teatud tootmisharudes on mõnel firmal juhtpositsioon hinnamuutustes.
    
  • Sel juhul määrab see firma toodangu hinna kogu haru jaoks.
    
  • Ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Juhtpositsioonil olev firma on ainuke, mis hinnamuutusi alustab.
    
• Kulupõhine hinnakalkulatsioon
  
  • Kulupõhise hinna kalkuleerimise strateegia korral hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu (AVC) ja lisatakse teatud protsent, hinnakõrgend.
    
  • Hinnakõrgend on vajalik selleks, et katta kulud, mida ei saa otseselt siduda konkreetse kaubaühikuga, ja kindlustada firmale kasum.
    
• Mänguteooria
  
  • Mänguteooria vaatleb oligopolistlikku käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat .
    
• Oligopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, sest hinnadiskriminatsiooni kasutab iga firma millel on selleks piisav turuvõim (nt Tele 2, Elisa , EMT erinevad paketid).
  
• Monopolistliku konkurentsi firmad ja oligopoolsed firmad konkureerivad sageli uurimis -/ arendustegevusele baseerudes, tõstes oma toodete kvaliteeti või atraktiivsust, parandades teenindust ja reklaamialast tegevust. Seda nim. hinnaväliseks konkurenstiks.
  
• Äriseadustik: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
  
• Äriühingute liigid:
  
  • Täisühing - Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
    
  • Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    
  • Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot.
    
  • Aktsiaselts - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital vähemalt 25000 eurot
    
  • Tulundusühistu
    
  • Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid.
    
• Üldised järeldused mittetäieliku konkurentsi kohta:
  
  • Mitte ükski mittetäieliku konkurentsi turg ei ole efektiivne, sest mittetäielikult konkureeriva firma kauba hind ületab keskmise kogukulu miinimumi p>ATCmin
    
  • Firmade pikaajaline kasum sõltub sisenemisbarjääride olemasolust. Monopoli ja oligopoli pika perioodi kasum on garanteeritud.
    
  • Suured firmad saavad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilistele eelistele.
    
  • Riik loob seadusandliku ja sotsiaalse raamistiku, mille piires ettevõtted tegutsevad (nt Äriseadustik, Võlaõigusseadus, Konkurentsiseadus, Tarbijakaitseseadus
    

• V seminar -5.kontrolltest

• Õige-vale. Tee vale õigeks!
  

• Täielikult konkureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis, kui ta kasumit saab. V
  
  • Lühiperioodil toodab firma ka siis, kui ta saab kahjumit, ainult et peab siis tooteühiku hind olema suurem keskmisest muutuvkulust.
    
• Kui firma kasum on maksimaalselt suur on kogutulu ja kogukulu vahe suurim. Õ
  
• Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit. Õ
  
• Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest , mille keskmine kogukulu on minimaalne. V
  
  • Firma pole huvitatud selle koguse tootmisest, kuna kasumi maksimeerimise tingimus on piirkulu ja piirtulu võrdsus (MC=MR)
    
• Firma saab ainult normaalkasumit, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga. Õ
  

• Täida lüngad!
  

• Lühiperioodil on firma nõus kahjumiga tootma ainult siis, kui kahjum ei ületa firma püsikulu (FC)
  
• Täielikult konkureeriva firma piirtulu võrdub nii tooteühiku hinna kui ka keskmise tuluga (ATC)
  
• Kui täieliku konkurentsi turul toodangu nõudlus kõver kasvab, siis lühiperioodil firma majanduskasum kasvab, kuid pikal perioodil tuleb tootmisharru uusi firmasid ja kasum saab võrdseks nulliga.
  

• Tee õige valik!
  

• Täieliku konkurentsi korral on firma nõudlus:
  
  • Täielikult elastne
    
  • Elastne
    
  • Mitteelastne
    
  • Ühikuelastne
    
• Sulgemispunkt on:
  
  • Keskmise kogukulukõvera miinimumpunkt
    
  • Keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunkt
    
  • Piirikulu miinimumpunkt
    
  • Keskmise püsikulukõvera miinimumpunkt
    
• Mis alljärgnevast ei ole õige täieliku konkurentsi turu pika perioodi tasakaalupunktis?
  
  • Hind ja piirtulu on võrdsed (p=MR)
    
  • Hind ja piirkulu on võrdsed (p=MC)
    
  • Piirkulu ja keskmine kogukulu on võrdsed (MC=ATCmin)
    
  • Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu on vürdsed (ATC=AFC)
    
• Firma toodab 300 ühikut, kusjuures ühiku hind (p) on 12 krooni. Sel tootmistasemel on keskmine muutuckulu (AVC) 15 krooni ja piirkulu (MC) 12 krooni. Firma peaks:
  
  • Vähendama kogust 200 ühikuni
    
  • Kogust suurendama , et kasumit maksimeerida
    
  • Tootma null ühikut
    
  • Jätkama 300 ühiku tootmist
    
• Mis alljärgnevast ei ole õige, kui firma toodab optimaalset tootmiskogust:
  
  • Kogutulu ja kogukulu vahe on maksimaalne
    
  • Piikulu ja piirtulu on võrdsed
    
  • Hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne
    
  • Kogutulu muutus viimase tooteühiku müügist võrdub viimase ühiku tootmise kogukulu muutusega.
    

• Tootmiskogus TP
  

• 0
  

• 1
  

• 2
  

• 3
  

• 4
  

• 5
  

• 6
  

• Kogukulu TC
  

• 60
  

• 66
  

• 74
  

• 84
  

• 100
  

• 120
  

• 180
  

• Kogutulu TR
  

• 0
  

• 20
  

• 40
  

• 60
  

• 80
  

• 100
  

• 120
  

• Piirkulu MC ΔTC/ΔTP
  

• -
  

• 6
  

• 8
  

• 10
  

• 16
  

• 20
  

• 60
  

• Piirtulu MR ΔTR/ΔTP
  

• 20
  

• 20
  

• 20
  

• 20
  

• 20
  

• 20
  

• 20
  

• Keskmine kogutulu ATC (TC/TP)
  

• 0
  

• 66
  

• 32
  

• 28
  

• 25
  

• 22
  

• 30
  

• Kasum
  
• TR-TC
  

• -60
  

• -40
  

• -34
  

• -24
  

• -20
  

• -20
  

• -60
  

• Kolmanda ühiku piirtulu: 10
  
• Firma optimaalne tootmiskogus: MR=MC 5
  
• Tooteühiku hind: 20
  
• Viienda ühiku piirkulu: 20
  
• Firma kahjumis suurus: 20
  
• Kas firma peab oma tootmismahtu suurendama või vähendama, kui hind ületab piirkulu? Suurendama
  
• Kas firma kasum suureneb või väheneb, kui hind on piirkulust madalam ja firma vähendab tootmismahtu? Suureneb
  

• Tasakaaluhind on 5 kr. Harus on 100 firmat ja turu nõudlustabel on järgmine:
  

• Hind
  

• 3
  

• 5
  

• 7
  

• 9
  

• Nõutav kogus
  

• 300
  

• 200
  

• 150
  

• 100
  

• Kui suurt kogust toodab iga firma üksinda?
  

• 
  

• Kas pikal perioodil tuleb harru uusi fimasid või lahkub sealt osa firmasid? Lahkub
  

• 6. kontrolltest

• Õige-vale. Tee vale õigeks!
  

• Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga . Õ
  
• Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu, et uute firmade juurdetulek tootrmisharru on raske. V
  
  • Võib saada normaalkasumit ja uute firmade juurdetulek tootmisharru on võimalik.
    
• Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit. Õ
  
• Monopoli kasum on maksimaalne siis, kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne. V
  
  • Monopol maksimeerib kasumit vaid siis kui MR=MC
    

• Täida lüngad!
  

• Hinnaliidri mudel on selline oligopoli mudel, mille kohaselt teeb hinna otsuse üks firma, kusjuures ülejäänud firmad järgivad tema algatust.
  
• Monopolistliku konkurentsi firma toodangukogus on ebaefektiivne, kuna selle koguse tootmise keskmine kogukulu ei ole minimaalne.
  
• Nähtust, kus ühe firma poolt läbiviidud hinnamuutus või mõni muu tootmisotsus mõjustab teiste firmade majanduskäitumist nimetatakse firmade vastastikuseks sõltuvuseks.
  
• Monopol suudab müüa 12 tooteühikut hinnaga 8 krooni tükk, 11 ühikut hinnaga 9 krooni tk ja 10 ühikut 10 krooni tükk. Seega on 11-nd ja tooteühiku müügist saadud piirtulu -1 ja 12-nda piirtulu -3 krooni.
  

• Tee õige valik!
  

• Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks:
  
  • Suurem tootmismaht ja madalam hind
    
  • Suurem tootmismaht ja kõrgem hind
    
  • Väiksem tootmismaht ja madalam hind
    
  • Väiksem tootmismaht ja kõrgem hind
    
• Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel aitab selgitada, miks:
  
  • Iseloomustavad oligopoolset haru kõrged sisenemisbarjäärid
    
  • On oligopoolses harus tavaliselt väike arv firmasid
    
  • Hinnad alati automaatselt ei kajasta muutunud tootmiskulusid
    
  • Oligopol suudab saada pikal perioodil majanduskasumit.
    

• Tootmiskogus TP
  

• 0
  

• 1
  

• 2
  

• 3
  

• 4
  

• 5
  

• Hind (TR/Q)
  

• 1000
  

• 600
  

• 500
  

• 400
  

• 300
  

• 200
  

• Kogukulu
  

• 500
  

• 520
  

• 580
  

• 700
  

• 1000
  

• 1500
  

• Kogutulu
  

• 0
  

• 600
  

• 1000
  

• 1200
  

• 1200
  

• 100
  

• Piirtulu
  

• -
  

• 600
  

• 400
  

• 200
  

• 0
  

• -200
  

• Piirkulu
  

• -
  

• 20
  

• 60
  

• 120
  

• 300
  

• 500
  

• Kasum
  

• -500
  

• 420
  

• 500
  

• 700
  

• 200
  

• -500
  

• Monopol toodab kogust: 3
  
• Monopol müüb oma toodangut kasumiga: 500 Kasum=(p-ATC)*TP=[400-[700/3]*3
  

• Hind P
  

• 2.90
  

• 2.80
  

• 2.70
  

• 2.60
  

• 2.50
  

• 2.40
  

• 2.30
  

• 2.20
  

• 2.10
  

• Nõutav kogus (Q)
  

• 100
  

• 200
  

• 300
  

• 400
  

• 500
  

• 525
  

• 550
  

• 575
  

• 600
  

• Kogutulu TR
  

• 290 2,9x100
  

• 560
  

• 810
  

• 1040
  

• 1250
  

• 1260
  

• 1265
  

• 1265
  

• 1260
  

• Piirtulu
  

• -
  

• 27
  

• 25
  

• 23
  

• 21
  

• 0,4
  

• 0.2
  

• 0
  

• -0.2
  

• Otsusta igal juhul eraldi, missugune turu pika perioodi tasakaalupunktis kehtib järgmine võrdus?
  
  • MR=MC; täielik konkurents , monopol, monopolistlik konkurents ja oligopoli turul
    
  • p=ATC Täielik konkurents, monopolistlik konkurents
    
  • MC=ATC Täielik konkurents
    
  • MC=p Täielik konkurents
    
  • p=MR täielik konkurents
    

• Hind (P)
  

• 10
  

• 8
  

• 6
  

• 4
  

• 2
  

• Tootmismaht (TP)
  

• 0
  

• 1
  

• 2
  

• 3
  

• 4
  

• Kogutulu (TR)
  

• 0
  

• 8
  

• 12
  

• 12
  

• 8
  

• Piirtulu (MR)
  
• ΔTR/ΔTP
  

• 0
  

• 8
  

• 2
  

• 0
  

• -4
  

• Kogukulu (TC)
  

• 2
  

• 3
  

• 6
  

• 11
  

• 18
  

• Keskminie kogukulu ATC TC/TP
  

• -
  

• 3
  

• 3
  

• 3,67
  

• 4,5
  

• Piirkulu (MC)
  
• ΔTC/ΔTP
  

• -
  

• 1
  

• 3
  

• 5
  

• 7
  

• Kasum
  

• -2 (= -TC)
  

• 5
  

• 6
  

• 0,99
  

• -10
  

• Püsikulud FC
  

• 2
  

• 2
  

• 2
  

• 2
  

• 2
  

• Optimaalne tootmiskogus on 2 ja selle hind on 6 (piirkulu lähedane piirtuluga ja selle juures kõige suurem kasum)
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Makroökonoomika - VIII loeng. Rahvamajandus

• Mitte ükski majandusagent (firma, kodumajapidamine) ei tegutse isoleeritult.
  
• Majandusagentide tegevus on vastastikku seotud.
  
• Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias ringkäigu mudelit.
  
• Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone.
  
• Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilisi seoseid.
  
• Makroökonoomika uurib makromajanduses toimuvat ja selle uurimise üheks peamiseks eesmärgiks on luua baas majanduspoliitika arendamiseks
  
• Ringkäigu mudeli abil analüüsitakse lühiperioodi reaalse SKP kujunemist.
  
  • Seda mudelit nimetatakse veel ka konstantse hinnatasemega lühiajalise tasakaalu mudeliks (ehk keyneslik makromajanduse mudel). J. M. Keynes (1883-1946), inglise majandusteadlane, makroökonoomika alusepanija.
    

• 
  

• Ringkäigu mudeli lihtsustatud skeemis on 2 majandussubjekti:
  
  • kodumajapidamised, mis koosnevad üksikisikust või ühise eelarvega leibkonnast (perekonnast);
    
    • Turumajanduse tingimustes on kodumajapidamised ressursside omanikud : nad pakuvad ettevõtetele tööjõudu, kapitali ja maad (loodusressursse).
      
    • Nende tootmistegurite eest saavad kodumajapidamised tasu, mis moodustab kodumajapidamiste sissetuleku
      
  • ettevõtted (firmad)
    
    • Ettevõtted muudavad tootmistegureid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid kodumajapidamistele.
      
    • Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustavad ettevõtete tulu.
      
• Kui ringkäik oleks suletud süsteem, kulutaksid kodumajapidamised kogu sissetuleku hüviste ostuks ja firmad kulutaksid kogu oma tulu ressursside ostmiseks ja omanikele kasumi jaotamiseks.
  
• Kulud ja tulud on tasakaalus ning majandusel pole muutumistendentsi.
  
  • Väljavoog on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Väljavoo moodustavad säästud ja maksud.
    
  • Sissevoog on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Sissevoog moodustub :
    
    • avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ning firmadele;
      
    • investeeringutest, mida tehakse kommertspankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel.
      
• Ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg .
  
• Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse.
  
• Avatud majanduse korral tuleb ringkäiku lülitada ka eksport ning import , samuti välisinvesteeringud.
  
• Rahvamajanduse arvepidamine on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja tulu mõõtmiseks.
  
• Sisemajanduse koguprodukt (gross domestic product - GDP) on antud riigi territooriumil asuvate majandusagentide majandustegevuse resultaat teatud ajaperioodi jooksul.
  
  • Ta kujutab endast riigi majanduse lõpptoodangu rahalist väärtust.
    
  • Lõpptoodang on toodang, mida saab kasutada lõpptarbimiseks või ekspordiks.
    
• Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit:
  
  • Tarbimise ehk kulutuste meetodit;
    
    • Tarbimise ehk kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest.
      
    • SKP komponendid on
      
    • tarbimiskulutused ,
      
    • investeerimiskulutused,
      
    • avaliku sektori kulutused ja
      
    • netoeksport
      
    • SKP = C + I + G + (X – M)
      
    • 1) Eratarbimiskulutused ehk majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele C ( consumption ). Siia lisatakse omatoodetud kaupade väärtus, mille puhul on arvestatud analoogsete kaupade turuväärtust või tehtud kulutusi.
      
    • 2) Eraettevõtete investeeringud I (investments), mis jagunevad investeeringuteks uude põhivarasse, s.o. masinatesse, seadmetesse, ehitistesse (kokkuleppeliselt lisatakse siia veel majapidamiste poolt ostetud kinnisvara) ja kauba- ning tooraine ja pooltoodete varude muutus.
      
    • 3) Avaliku sektori lõpptarbimiskulutused G ( government expenditures) sisaldavad endast avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad kulutused haridusele, tervishoiule ja kulutused teenustele ja kaupadele, mida soetatakse erasektorilt.
      
    • 4) Netoeksport ehk puhaseksport (X – M) (exports-imports).
      
  • Sissetulekute meetodit;
    
    • Sissetuleku meetodil leitakse koguprodukti väärtus turuhindades kõikide tootmisprotsessis tekkinud sissetulekute kokku liitmisel.
      
    • Sissetulekud on:
      
      • Palgad - tasu tööjõu teenuste eest.
        
      • Rent - tasu tootmistegurite kasutamise eest.
        
      • Intressid - on tasu raha kasutamise eest.
        
      • Kasum - ettevõtte omanikke tulu
        
    • Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: amortisatsiooni ja kaudseid makse.
      
    • Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra masinad ja seadmed vananedes oma väärtust kaotavad .
      
      • Amortisatsiooni ei arvestata mitte ühtegi ülalnimetatud näitaja koostises, kuid ta on toodetud kaupade ja teenuste osa.
        
      • Seega, et arvutada SKP-d, tuleb ta sissetulekute lisada.
        
    • Kaudsed maksud on käibemaks ja aktsiisid.
      
    • Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse.
      
    • Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele.
      

• SKP = palgad + rent + intressid +kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud
  

• Tootmise meetodit ehk lisandväärtuse meetodit.
  
  • Lisandväärtus on ettevõtte omanike ressursitulude ja ettevõtte töötajate töötasu allikas, samuti kaetakse lisandväärtusest põhivara kulum .
    
  • Firma poolt loodud lisandväärtus = firma valmisprodukt turuhindades – tootmissisendite (vahetoodangu ehk vahetarbimise) väärtus.
    
  • Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootmisprotsessis ja toodang, mis on mõeldud edasimüügiks.
    
  • Rahvamajanduse tasandil on koguprodukt ettevõtete poolt loodud lisandväärtuste summa. See summa on võrdne lõpptoodangu väärtusega.
    
• Sisemajanduse puhasprodukt on sisemajanduse koguprodukti ja amortisatsiooni vahe.
  

• SPP = SKP – amortisatsioon
  

• Netoinvesteeringud on uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest. Netoinvesteeringud leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsiooni.
  

• SPP = C + (I – D) +G + (X – M),
  
• kus D on amortisatsioon
  

• Teised tähtsad SKP komponendid:
  
  • Isiklik tulu (ehk bruto tulu) on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt tulu, mida indiviidid tegelikult saavad.
    
  • Kui isiklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt), saame kasutatava tulu Yd.
    
  • Kasutatavat tulu kasutatakse kas tarbimiseks ja (või) säästmiseks.
    
• Nominaalne SKP ( SKP jooksevhindades ) - on jooksva aasta hindades mõõdetud SKP.
  
  • Erinevate aastate majandustegevuse võrdlemiseks ei sobi kasutada jooksvates hindades arvutatud SKPd , sest hinnad ei ole püsiva väärtusega mõõdupuu.
    
• Seetõttu kasutatakse aastate võrdlemiseks reaalset SKPd.
  
• Reaalne SKP on SKP püsivhindades (baasaasta hindades).
  
  • SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutuse baasperioodi suhtes.
    
  • SKP defl = (Nominaalne SKP/Reaalne SKP)*100%
    
• Sisemajanduse koguprodukti kasv: SKP kasv = (( SKPn – SKPn-1 )/SKPn-1 )*100%,
  

• kus n ja (n-1) on aastad.
  

• Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab.
  
  • Näiteks, välismaal töötavate Eesti kodanike majandusliku tegevuse tulemusi arvestatakse Eesti RKP koostises, kuid neid ei arvestata SKP koostises.
    

• Kontrolltest 9

• Õige-Vale. Tee vale õigeks!
  

• Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid. V
  
  • Tulusiirdeid ei arvestata rahvamajanduse arvepidamises avaliku sektori kulutuste alla.
    
• Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud V
  
  • Kapitali kogus suureneb nii palju kui suurenevad netoerainvesteeringud.
    
• Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud, siis tähendab see, et nominaalne SKP on suurenenud. Õ
  
• SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V
  
  • SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi.
    

• Täida lüngad!
  

• Kogukulutuste neli komponenti on: tarbimiskulutused, koguinvesteeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport
  
• Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuuluvoost.
  
• Kasutatav tulu võrdub:
  
  • Isiklik tulu miinus netomaksud
    
  • Tarbimiskulutused pluss säästud
    
• Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks.
  

• Tee õige valik!
  

• SKP mõõdab:
  
  • Nii vahe- kui ka lõpphüviste turuväärtust
    
  • Toodetud lõpphüviste turuväärtust
    
  • Vahetoodete turuväärtust
    
  • Sisemajanduse puhasprodukti ja investeeringute turuväärtust.
    

• 
  

• Tulude ringkäigu mudel kirjeldab:
  
  • Tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt ettevõtetele
    
  • Raha hulka majanduses
    
  • Majanduse kõiki sissevooge
    
  • Majanduse kõiki väljavooge
    
• Netoinvesteeringud võrduvad:
  
  • Sisemajanduse puhasprodukt miinus amortisatsioon
    
  • Koguinvesteeringud miinus amortisatsioon
    
  • Rahvamajanduse puhastulu miinus amortisatsioon
    
  • Tarbimine miinus säästud
    
• Amortisatsioon mõõdab:
  
  • Ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil
    
  • Kõiki kulutusi, mis on tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil
    
  • Kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil
    
  • Seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad.
    

• Lahenda!
  

• 
  

• Nominaalne SKP
  

• SKP deflaator
  

• Reaalne SKP
  

• 2000
  

• 7000
  

• =(nSKP/rSKP*100%)=100
  

• 7000
  

• 2003
  

• 7850
  

• 110
  

• =(nSKP/SKP def*100%)=7136
  

• Kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2000. aastaga? Suurenes 1,9% (7136+7000/7000*100%)
  

• Alljärgnevalt on toodud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides :
  

• Isiklik tulu 250 (bruto tulu=kasutatav tulu - netomaksud)
  
• Netoinvesteeringud 33
  
• Avaliku sektori kulutused 82
  
• Netoeksport 9
  
• Tarbimiskulutused 210
  
• Eksport 20
  
• Koguinvesteeringud 56
  
• Kasutatav tulu 220
  
• ( netotulu )
  

• Arvuta:
  
  • Amortisatsioon: koguinvesteeringud – netoinvesteeringud= 56-33=23
    
  • Import: eksport – netoeksport = 20-9=11
    
  • Säästud: kasutatav tulu – tarbimiskulu=220-210=10
    
  • Sisemajanduse puhasprodukt: SPP=SKP-amortisatsioon=21+56+9-23=334 miljonit krooni
    

• IX loeng –Tarbimine, Säästmine, investeerimine ja rahvamajanduse kogutulu määramine

• Kogukulutuste komponendid:
  
  • tarbimiskulutused (C),
    
  • investeerimiskulutused (I),
    
  • avaliku sektori kulutused (G),
    
  • netoeksport (X-M)
    
  • E = C + I+ G + (X-M)
    
• Kahesektorilise mudeli eeldused:
  
  • Oletame, et majandus sisaldab ainult kodumajapidamiste ja ettevõtete sektorit . Avalik sektor ja väliskaubandus puudub.
    
  • Eeldame, et kõik tarbijate kulutused vastavad nende planeeritud kulutustele. See tähendab seda, et kõikide tarbijate tegelikud kulutused on lõppkokkuvõttes sama suured, kui nende planeeritud kulutused.
    
  • Oletame, et üldine hinnatase on konstantne .
    
• Kogukulutused kahesektorilises majandusmudelis:
  
  • Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega: Y=E
    
  • Kuna kahesektorilise majandusmudeli kogukulutused koosnevad kahest osast – tarbimiskulutused (C) ja investeerimiskulutused (I), võrdub tasakaalu kogutulu nende summaga . Y=C+Id
    
• Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks teatava perioodi jooksul.
  
  • Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise sõltuvust kasutatavast tulust. C = C0 + cYd,
    

• kus C0 on autonoomne tarbimine,
  
• c on tarbimise piirkalduvus ja Yd on kasutatav tulu
  

• Kasutatav tulu (disposable income ) saadakse, kui kogutulust lahutatakse netomaksud.
  

• Yd = Y – (T + TR),
  
• kus T on maksud ja TR on kodumajapidamistele tehtud tulusiire riigieelarvest.
  
• Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit, netomaksud võrduvad nulliga ja kogutulu võrdub kasutatava tuluga
  
• Yd = Y
  

• Autonoomne tarbimine (C0) on tarbimiskulutuste baastase, mis ei sõltu kasutatavast tulust.
  
  • Autonoomne tarbimine ei muutu siis, kui kasutatav tulu muutub.
    
• Tarbimist, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks (cYd )
  
• Tarbimise piirkalduvus (marginal propensity to consume) kui palju muutub tarbimine kasutatava tulu üheühikulise muutumise tõttu.
  
  • Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis.
    

• MPC = ΔC : ΔYd
  

• Säästud on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks.
  
  • Säästmisfunktsioon näitab säästmise sõltuvust kasutatavast tulust.
    

• S = S0 + sYd,
  
• kus S0 on autonoomne säästmine,
  
• s on säästmise piirkalduvus ja Yd on kasutatav tulu
  

• Autonoomse säästmise absoluutväärtus (S0) võrdub autonoomse tarbimisega.
  
  • Autonoomne säästmine on negatiivne, sest madala tulutaseme korral on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu.
    
  • Autonoomne säästmine ei muutu siis, kui kasutatav tulu muutub.
    
• Säästmist, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks (sYd )
  
• Säästmise piirkalduvus (marginal propensity to save) näitab, kui palju muutub säästmine, kui kasutatav tulu muutub ühe ühiku võrra.
  
  • Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe.
    

• MPS = ΔS : ΔYd
  

• Keskmine tarbimiskalduvus (average propensity to consume) on tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhe.
  

• APC = C : Yd
  

• Keskmine säästmiskalduvus (average propensity to save) on säästmise ja kasutatava tulu suhe.
  

• APC+APS=1 ja MPC+MPS=1
  

• Investeeringud on tähtis kogukulutuste komponent .
  
• Lihtsuse huvides investeeringud käsitletakse kui autonoomseid muutujaid. See tähendab seda, et nad ei sõltu kasutatava tulu tasemest.
  

• 
  

• Avaliku sektori kulutused:
  
  • Avaliku sektori kulutused hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks avaliku sektori poolt.
    
  • Avalik sektor mõjutab tasakaalutulu kahel viisil:
    
  • avaliku sektori kulutused on kogukulutuste komponent,
    
  • mõjutavad nii maksud kui tulusiirded kasutatava tulu suurust.
    
• Kolmesektorilises majandusmudelis tarbimisfunktsiooni võrrand:
  
  • C = C0 + cYd = C0 + c(Y – TA + TR),
    

• kus TA on maksud, TR on tulusiirded, (TA-TR) on netomaksud.
  

• Lihtsuse huvides eeldame antud mudelis , et avaliku sektori kulutused on autonoomsed (kogutulust sõltumatud) kulutused kaupadele ja teenustele ning töötasudele.
  
• Tegelikkuses sõltuvad maksud sissetuleku suurust, kuid lihtsustus ei muuda mudeli põhjal tehtud järeldusi.
  

• 
  

• Kui eeldada, et lisaks avalikule sektorile on olemas väliskaubandus, majandusmudel saab neljasektoriliseks majandusmudeliks.
  
  • Neljas kogukulutuste komponent netoeksport koosneb kulustest, mida teevad välismaad kohalikke kaupade ostmiseks ning kohalikke majandusagentide kulutustest importkaupadele.
    
  • Nii nagu tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused, suurendab netoeksport riigi kogutoodangut ja kogutulu.
    
  • Lihtsuse huvides eeldame antud mudelis, et netoeksport on autonoomne muutuja (ei sõltu riigi kogutulust).
    
• Rahvamajanduse tasakaalutase:
  
  • Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja kogutulu on võrdsed, sest kõik, mis on toodetud, realiseeritakse.
    
  • Y = E = C + Id +G + (X - M)
    

• 
  

• Tasakaalu alternatiivne määratlemine:
  
  • Majandus on tasakaalus, kui väljavoog ja sissevoog on võrdsed.
    
  • Väljavood tähendavad raha eemaldamist tulude (kulutuste) voost. Väljavoog on säästud, maksud ja import.
    
  • Sissevood tähendavad raha lisandumist tulude (kulutuste) voogu. Sissevoog on investeeringud, avaliku sektori kulutused ja eksport.
    

• 
  

• Majandus on täishõive tasakaalu tasemel, kui ressursid on täielikult kasutuses ja majandus toodab potentsiaalse kogutoodangu mahus.
  
  • Tegelik tasakaal (Y* = E*) võib saabuda tulutasemel, mis on väiksem või suurem täishõive kogutoodangust YFE.
    
• Suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõive taset, nimetatakse languslõheks.
  
  • Languslõhe (lõik GH) on vertikaalne kaugus 45 kraadi joone ja kogukulutuste kõvera vahel.
    
  • Majandus toodab tasemel Y0, mis on väiksem, kui kogutoodangu täishõive tase YFE.
    

• 
  

• Kui kogukulutused (E) ületavad täishõivetaseme toodangu YFE , on tulemuseks inflatsioon (hinnataseme tõus), kuna reaalne kogutoodang ei saa suureneda üle taseme YFE.
  
• Sel juhul väljendab vahe Y ja E vahel inflatsioonilõhet (lõik FG).
  

• 
  

• Kulumultiplikaator:
  
  • Autonoomsete kulutuste suurenemine (vähenemine) suurendab (vähendab) rahvamajanduse kogutulu.
    
  • Kogus, mille võrra kogutulu suureneb (väheneb) on tegelikult suurem, kui esialgne muutus kogukulutustes.
    
  • Selline suurenemine (vähenemine) toimub tänu multiplikaatorile.
    
  • Kulumultiplikaator on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni kogukulutuste autonoomsetest komponentidest.
    

• kulumultiplikaator = 1/ (1 – MPC) = 1/MPS
  
• 
  

• Kontrolltestid X-XI

• Õige-vale. Tee vale õigeks!
  

• Tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästude vahel. V
  
  • Tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästude vahel.
    
• Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, kulutavad tarbijad alati 90% oma tuludest tarbimiseks.V
  
  • MPC näitab seda, kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele
    
• Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. Õ
  
• Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V
  
  • Kui kasutatav tulu võrudb nulliga, siis tarbimiskulutused võrduvad autonoomsete tarbimiskulutustega.
    

• Täida lüngad!
  

• Kuna tarbimiskulutused ja säästud võrduvad kasutatava tuluga, siis keskmine tarbimiskalduvus pluss keskmine säästukalduvus võrdub alati ühega.
  
• Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega.
  
• Kui kasutatav tulu muutub, on tarbimiskulutuste muutus väiksem või võrdne kui kasutatava tulu muutus.
  
• Tasakaalu korral on kahesektorilise majandusmudelis säästud võrdsed planeeritud investeeringutega.
  

• Tee õige valik!
  

• Säästud võrduvad nulliga:
  
  • Punktis, kus tarbimisfunktsiooni kõver lõikub horisontaalteljega
    
  • Punktis, kus säästmisfunktsiooni kõrver lõikub horisontaalteljega
    
  • Juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused
    
  • Juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutusega.
    
• Kui eeldatakse, et investeerimiskulutused on autonoomsed,
  
  • Ei arvestata neid kogukulutuste koosseisu
    
  • Ei sõltu nad kogutulu tasemest
    
  • Võrduvad nad alati säästudega
    
  • Arvestatakse ainult netoinvesteeringuid.
    
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Milline alljärgnevatest väitest ei ole õige:
  
  • Tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust
    
  • Investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi amortisatsiooniks
    
  • Säästud on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks
    
  • Säästmise piirkalduvus väljendab lisasissetuleku seda osa, mida säästetakse.
    
• Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse:
  
  • Tarbimis-ja investeerimiskulutustega
    
  • Säästmisfunktsiooni kõvera ja 45 kraadi joone lõikepunktiga
    
  • Keskmise tarbimiskalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse summaga
    
  • Säästmisfunktsiooni kõvera ja tarbimisfunktsiooni kõvera lõikepunktiga.
    

• Täida tabel:
  
  • Kasutatav tulu (Y)
    
  • Tarbimiskulutused (C)
    
  • Säästud (S)
    
  • MPC
    
  • (ΔC/Yd)
    
  • APC
    
  • (C/Yd)
    
  • APS
    
  • (1-APC)
    
  • 600
    
  • 600
    
  • 0
    
  • -
    
  • 1
    
  • 0
    
  • 700
    
  • 660
    
  • 40
    
  • 0.6
    
  • 0.94
    
  • 0.06
    
  • 800
    
  • 720
    
  • 80
    
  • 0.6
    
  • 0.9
    
  • 0.1
    
  • 900
    
  • 780
    
  • 120
    
  • 0.6
    
  • 0.87
    
  • 0.13
    
• 
  

• Lahenda: Kahesektorilise majanduse kohta on teada: C=200+0,8Yd; SKP=Yd, plaanitud investeeringud Id=160
  
• Arvuta:
  
  • Tasakaalutulu:
    

• E=Y=C+Id=200+0,8Yd+160 Y=360+0,8Yd
  
• Y-0,8Yd=360 0,2Y=360 Y=1800
  

• Mitteplaneeritud investeeringud, kui kogukulutused on 1900.
  

• 1900-1800=100
  
  • Kasutatav tulu
    
  • 0
    
  • 50
    
  • 100
    
  • 150
    
  • 200
    
  • Säästud
    
  • -10
    
  • 0
    
  • 10
    
  • 20
    
  • 30
    
  • Tarbimiskulu
    
  • 0-(-10)=10
    
  • 50-0=50
    
  • 100-10=90
    
  • 150-20=130
    
  • 200-30=170
    
  • MPC
    
  • -
    
  • 0.8
    
  • 0.8
    
  • 0.8
    
  • 0.8
    
  • APC
    
  • -
    
  • 1
    
  • 0,9
    
  • 0,86
    
  • 0,85
    
• Leia:
  

• MPC: 0,8
  
• APC kasutatava tulu tasemel 100: APC=C/Yd=90/100=0,9
  
• Säästmisfunktsiooni kõvera tõus: MPC+MPS=1 MPS=1-MPC=1-0.8=0,2
  

• Õige-vale. Tee vale õigeks!
  

• Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspori summaga. V
  
  • Netoeksport võrdub ekspordi ja impordi vahega.
    
• Kogutulu suurenemine põhjustab avaliku sektori kulutuste suurenemist . V
  
  • Kuna avaliku sektori kulutusi peetakse autonoomseks, siis ei sõltu nad kogutulu tasemest.
    
• Majanduse kogutulu on tasakaalutasemel ainult siis, kui majanduses on täishõive. V
  
  • Kogutulu tasakaal võib täishõive tasemest olla nii suurem kui väiksem täishõive tasemest
    
• Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on kulumultiplikaator. Õ
  

• Täida lüngad!
  

• Riigis toodetud hüviste eksport suurendab selle riigi kogutulu.
  
• Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus kui kogukulutused ja kogutulu on võrdsed.
  
• Kulumultiplikaatori väärtus võrdub üks jagatud MPS-iga või 1-MPC-ga
  
• Oletame, et tegelik SKP on 2 miljonit krooni väiksem kui SKP täishõivetase ja multiplikaator on 2. Languslõhe võrdub 1 miljoni krooni. (languslõhe=kogutululõhe/kulumultiplikaator=2 000 000/2= 1 miljon)
  

• Tee õige valik!
  

• Kui kogutulu suureneb (cetris paribus)
  
  • Toimub liikumine piki kogukulutuste joont ülespoole
    
  • Toimub liikumine piki kogukulutuste joont allapoole
    
  • Kogukulutuste joon nihkub allapoole
    
  • Kogukulutuste joon nihkub ülespoole
    
• Maksude suurenemine (cetris paribus)
  
  • Suurendab multiplikaatoriefekti
    
  • Vähendab multiplikaatoriefekti
    
  • Suurendab tarbimiskulutusi
    
  • Suurendab kodumajapidamiste sääste
    
• Kogukulutuste joon muutub järsemaks, kui
  
  • Multiplikaatori väärtus väheneb
    
  • Multiplikaatori väärtus suureneb
    
  • MPC väheneb
    
  • MPS suureneb
    
• Multiplikaatoriefekt tähendab, et
  
  • Tarbimiskulutused võrduvad säästuga
    
  • Väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes
    
  • Väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus.
    
  • Muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes.
    

• Lahenda!
  

• Kogutulu
  
• Y=Yd
  

• Tarbimiskulutused (C)
  

• Investeeringud (I)
  

• Avaliku sektori kulutused (G)
  

• Netoeksport
  
• (X-M)
  

• 0
  

• 90
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 50
  

• 120
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 100
  

• 150
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 150
  

• 180
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 200
  

• 210
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 250
  

• 240
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 300
  

• 270
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 350
  

• 300
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 400
  

• 330
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 450
  

• 360
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• 500
  

• 390
  

• 10
  

• 30
  

• 10
  

• Arvuta tasakaalutulu: Y=E E=C+I+G+(X-M)=300+10+30+10=350
  
• Arvuta kogukulutused tasakaalutulu tasemel:
  
• Avalda tarbimisfunktsiooni võrrand!
  
  • Tarbimisfunktsioon:
    
    • C=C0+c*Id C0= 90 c=MPC=ΔC/ΔYd=30/50=0,6
      
    • C= 90+0,6 Id = 90+0,6*350=300
      
  • Säästmisfunktsioon
    
    • S=S0+s*Id S0= - C0= - 90 s=MPS=1-MPC=0,4
      
    • S= - 90+0,4 Id = -90+0,4*350=50
      

• Kasutatav tulu (Yd)
  

• 900
  

• 1000
  

• 1100
  

• 1200
  

• 1300
  

• 1400
  

• Tarbimis-
  
• Kulutused (C)
  

• 750
  

• 800
  

• 850
  

• 900
  

• 950
  

• 1000
  

• E
  

• 300+750=1050
  

• 1100
  

• 1150
  

• 1200
  

• 1250
  

• 1500
  

• Oletame, et planeeritud investeerimiskulutused on 200 ja avaliku sektori kulutused on 100 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga.
  

• Arvuta tasakaalutulu: Tasakaalutingimus: Y=E
  

• 3 sektoriline E=C+Id+G Id=200+G=200+100=300
  
• Y*=E*=1200 (tabelist)
  

• Avalda tarbimis- ja säästmisfunktsioon:
  
  • 750=C0+0,5*900 C0=300 C=300+0,5Yd
    
  • S= - 300+0,5Yd
    
• Arvuta erasektori säästud:
  
  • S era=Yd*-C*=1200-900=300
    
  • Skogu=S avalik sektor + S erasektor S avalik sektor = T-G
    
    • Skogu=300-100=200 Skogu=Yd, kui majandus suletud
      
• Oletame, et täishõive taseme SKP on 1400
  
  • Kas sellisel juhul on inflatsiooni või languslõhe? Languslõhe, kuna:
    
    • SKP lõhe= 1400-1200= 200 kulumultiplikaator: 1/0,5=2 ΔE=200/2=100
      
  • Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta lõhe sulgemiseks?
    
    • Valitsus peab suurendama avaliku sektori kulutusi.
      

• Fiskaalpoliitika

• Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid:
  
  • hindade stabiilsuse tagamine
    
  • täistööhõive tagamine
    
  • rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine
    
  • majanduskasvu soodustamine.
    
• Makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks kasutatakse fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat.
  
• Riigieelarve:
  
  • Eelarve on bilanss , mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel on kulutused
    
  • Riigieelarve ülejääk tekib, kui avaliku sektori jooksvad (antud perioodi) tulud on suuremad kui jooksvad kulud, puudujääk aga siis, kui kulud on suuremad kui tulud.
    
  • Eelnevatel perioodidel kogunenud puudujääkide summat nimetatakse riigivõlaks.
    
  • Eestis on eelarveaastaks kalendriaasta , nii riigi- kui kohalike eelarvete osas.
    
  • Riigieelarve eelnõu tuleb Riigikogule üle anda esimeseks oktoobriks, s.t. 3 kuud enne eelarveaasta algust
    
• Eelarve tasakaalustamatuse põhjused:
  
  • äritsüklid: languse korral on eelarve tavaliselt puudujäägiga, tõusu ajal aga ülejäägiga;
    
  • poliitilised põhjused, sh poliitiline tsükkel;
    
  • majandusstruktuuri ümberkorraldused (nt globaalse konkurentsi tõttu või demograafiliste protsesside tõttu) – tekib struktuurne puudujääk.
    
• Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet.
  
  • Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne (passiivne) kui ka situatsioonikohane (aktiivne).
    
• Automaatsed stabilisaatorid – maksud ja sotsiaaltoetused , mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist.
  
  • astmeline tulumaks
    
  • sotsiaaltoetused
    
  • netoeksport.
    
• Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus.
  
• Maksukandja on isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab.
  
• Maksuobjekt (maksualus) on see osa maksuallikast, mida tegelikult maksustatakse.
  
• Maksumäär (tariif) võib olla määratud kas kindla summana mahu- või kaaluühikult või protsentides maksuobjekti väärtusest.
  
• Maksusumma sõltub maksuobjekti mahust ja maksumäärast ühiku kohta.
  
• Otsesed maksud tasutakse otse maksusubjektide tulust ning selle võrra väheneb maksumaksjate kasutatav tulu.
  
  • Maksusubjekt ja maksukandja langevad otseste maksude puhul kokku
    
• Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt , kuna nendega maksustatakse tarbimist.
  
  • Kaudsete maksude korral on võimalik, et maksusubjekt suurendab maksu võrra müüdava kauba hinda ning maksukoormuse kannab tegelikult tarbija.
    
  • Samas sõltub maksukoormuse ülekandmine nii tarbijate nõudluse elastsusest kui turu struktuurist.
    
• Astmeline tulumaks:
  
  • Oletame, et mingi riigi valitsus soovib üle minna ühtlaselt tulumaksult astmelisele tulumaksule.
    
    • Tulu vahemik
      
    • Maksu-määr
      
    • Maksu- summa
      
    • Tegelik maksu-määr
      
    • Maksu-määr
      
    • Maksu- summa
      
    • Tegelik maksu-määr
      
    • Rühm 1: kuni 300
      
    • maksu-
      
    • vaba
      
    • 0
      
    • 0%
      
    • maksu-vaba
      
    • 0
      
    • 0%
      
    • Rühm 2: 300-1000
      
    • 21%
      
    • kuni 147
      
    • kuni 14,7%
      
    • 21%
      
    • kuni 147
      
    • kuni 14,7%
      
    • Rühm 3: 1001-2000
      
    • 21%
      
    • kuni 357
      
    • kuni 17,85%
      
    • 26%
      
    • kuni 407
      
    • Kuni 20,35%
      
    • Rühm 4: 2001-……
      
    • 21%
      
    • üle 357..
      
    • üle 17,85%
      
    • 35%
      
    • üle 407
      
    • üle 20,35%
      
  • Valitsust huvitab erinevate tulu maksustamise variantide mõju erinevatele tulurühmadele.
    
• Automaatne või passiivne fiskaalpoliitika kohe reageerib majanduslangusele või -tõusule
  
  • Kui riigieelarvet püütakse hoida tasakaalus hoolimata tsükli faasist, st G = f(Y), siis automaatsete stabilisaatorite mõju kogutulule väheneb.
    
• Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika – avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile.
  
• Ekspansiivne fiskaalpoliitika – maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust
  

• 1) G suureneb, T sama;
  
• 2) T väheneb, G sama;
  
• 3) T ja G kasvavad.
  

• Mudel: Y = C0 + c(Y – T+ TR) + I0 + G0 + (X-M),
  

• 0 ja ΔY = msp×ΔA0,
  
• kus msp on kulumultiplikaator ja ΔA0 on teatud autonoomse suuruse (G0, T0, I0 jms) muutus.
  

• Avaliku sektori kulutuste multiplikaator msp ja autonoomsete maksude multiplikaator mT0:
  
• Kitsendav fiskaalpoliitika – maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada majandust “üle kuumenemast”.
  
• Kitsendava fiskaalpoliitika teostamine :
  

• 1) T suureneb, G sama;
  
• 2) G väheneb, T sama;
  
• 3) G ja T mõlemad vähenevad.
  

• Avatud majandusega väikeriigis on automaatsete stabilisaatorite mõju sisemaisele nõudlusele tagasihoidlikum kui suhteliselt suletumas suurriigis, eelkõige suurema impordi piirkalduvuse tõttu.
  
  • Seega väikeriigis on aktiivse fiskaalpoliitika teostamine vähem efektiivne võrreldes suurriigiga.
    
• Sisemine viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke vahel, kui nad aset leiavad.
  
• Väline viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju.
  
• Fiskaalpoliitikal on sisemine viitaeg pikk.
  
• Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta neid finantseerida ühel viisil kolmest:
  
  • Maksustamine
    
  • Raha emissioon
    
  • Defitsiitiga finantseerimine
    
• Väljatõrjeefekt:
  
  • Kui ekspansiivse fiskaalpoliitika tõttu avaliku sektori säästud vähenevad, siis kogusäästud vähenevad, intressimäär tõuseb ja erainvesteeringud vähenevad.
    
  • Mida suurem on investeeringute intressielastsus, seda väiksema mõjuga on fiskaalpoliitika.
    
  • Ujuva vahetuskursi korral ekspansiivne fiskaalpoliitika tõstab intressimäära, kodumaise valuuta kurss tõuseb, eksport väheneb, import suureneb, st toimub eranõudluse väljatõrjumine.
    
  • Fikseeritud vahetuskursi korral ja kapitali vaba liikumise korral on kodumaine intressimäär sama mis välismaine ning väljatõrjumist ei toimu.
    
  • Järelikult on fiskaalpoliitika avatud majanduses efektiivne fikseeritud valuutakursi puhul.
    
• Mida lähemal on majandus täishõive tasemele , seda suurema tõenäosusega suurendab ekspansiivne fiskaalpoliitika inflatsiooni, sest ressursiturul suurenenud nõudlus tõstab lõpptoodangu hinda.
  
• Kui muudetakse tihti reegleid, siis keskkonna ebastabiilsus pärsib majandustegevust. Seetõttu soovitavad mõned majandusteadlased jälgida kindlaid, kõigile teadaolevaid reegleid.
  
• Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
  
• Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu:
  
  • tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, alates aastast 2008 21%);
    
  • sotsiaalmaks (maksumäär 33%);
    
  • maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas);
    
  • hasartmängumaks;
    
  • käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%);
    
  • tollimaks ;
    
  • aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis)
    
  • raskeveokimaks .
    
• Kohalikke makse võib olla kuni kuus:
  
  • reklaamimaks;
    
  • teede ja tänavate sulgemise maks;
    
  • mootorsõidukimaks;
    
  • loomapidamismaks ;
    
  • lõbustusmaks;
    
  • parkimistasu.
    
• Hea maksusüsteemi tunnused:
  
  • Maksud peavad olema majanduslikult efektiivsed, s.t. toetama majanduslikku aktiivsust ja tootmistegurite optimaalset paigutamist.
    
  • Maksude administreerimine peaks olema võimalikult lihtne ja korralduskulud ei tohiks olla suured.
    
  • Maksusüsteem peaks olema paindlik ning reageerima automaatselt majanduses toimuvatele muutustele.
    
  • Maksusüsteem peaks peegeldama maksumaksjate poliitilisi eelistusi.
    
  • Maksusüsteem peaks olema ühiskonna enamuse arusaamise järgi õiglane ning aitama kaasa sissetulekute ja varanduse õiglasele jaotamisele, arvestades ühiskonnaliikmete maksujõudu.
    
• Horisontaalne maksustamisprintsiip - ühesuurust tulu maksustatakse ühtmoodi.
  
• Vertikaalne maksustamisprintsiip - suuruselt erinevat tulu maksustatakse erinevalt.
  

• Kontrolltest XII

• Õige-Vale. Tee vale õigeks!
  

• Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele. Õ
  
• Kui töötuse tase on kõrge, tuleks raksendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Õ
  
• Automaatsed stabilisaatorid rakenduvad üksnes automaatse fiskaalpoliitika korral. V
  
  • Automaatsed stabilisaatorid rakenduvad nii automaatse kui situatsioonikohase fiskaalpoliitika korral
    
• Maksude alandamine 2 miljoni võrra toob kaasa samasuguse multiplikaatoriefekti kui avaliku sektori kulutuste suurendamine 2 miljoni võrra. V
  
  • Maksude aladamise efekt on väiksem kui avaliku sektori kulutuste suurenemise efekt, kuna maksumultiplikaator on väiksem kui kulumultiplikaator.
    

• Täida lüngad!
  

• Kui majanduses on inflatsioon, peaks valitsus makse tõstma.
  
• Valitsus võib avaliku sektori kulutuste finantseerimiseks kasutada järgmisi meetmeid: raha emiteerimist, erasektori maksustamist, defitsiidiga finatseerimist.
  
• Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekud, on eelarve defitsiitne.
  
• Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa.
  

• Tee õige valik!
  

• Kui majanduses on languperiood, siis automattsed stabilisaatorid:
  
  • Pidurdavad kogukulutuste vähendamist
    
  • Vähendavad kodumajapidamiste sissetulekuid
    
  • Võimaldavad kõrvaldada majanduslikku langust
    
  • Ei oma mingit efekti majandusele.
    
• Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus:
  
  • Suurendama avaliku sektori kulutusi
    
  • Pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu
    
  • Tõstma makse
    
  • Vähendama avaliku sektori kulutusi.
    
• Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis ta:
  
  • Suurendab avaliku sektori kulutusi
    
  • Vähendab avaliku sektori kulutusi
    
  • Emiteerib raha
    
  • Alandab makse
    
• Mis alljärgnevatest ei ole automaatne stabilisaator:
  
  • Progresiivne tulumaks
    
  • Töötu abiraha
    
  • Käibemaks
    
  • Mitte ükski neist.
    
• 
  
• 
  

• Lahenda!
  
• Suletud majanduse kohta on teada:
  

• Tarbimiskulutused: C=100+0,6(Y-T)
  
• Kodumajapidamiste säästud S=Y-T-C
  
• Kogutulu: Y=C+I+G
  
• Investeerimiskulutused: I=9
  
• Avaliku sektori kulutused G=16
  
• Maksud T=15
  
• Leia:
  

• Tasakaalutulu:
  
• Y=E=C+Id+G Y=100+0,6(Y-15)+9+16
  
• Y=125+0,6Y-9
  
• Y-0,6Y=125-9
  
• 0,4Y=116
  
• Y*=290
  
• Tarbimiskulutused
  
  • C*=100+0,6(290-15)=265
    
• Säästud
  
• Sera =Id-C=Y-T-C
  
• Sera=290-15-265=10
  
• S avalik= T-G=15-16= -1
  
• S kogu=S era- Savalik=10-1=9
  
• NB! Üldjuhul kui suletud majandus, siis Id=Skogu
  
• Kui palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma , et majandus saavutaks kogutulu täishõive taseme (eeldusel, et täishõive taseme kogutulu on 305)
  
• ΔE=(305-290)/2,5=6
  
• 
  
• On antud järgmised andmed:
  

• Tarbimiskulutused
  
• C=1000+0,9(Y-T)
  
• Investeerimiskulutused I=390
  
• Avaliku sektori kulutused G=600
  
• Maksud T=400
  

• Arvuta sisemajanduse koguprodukt:
  
• SKP=Y
  
• Kui majandus on tasakaalus
  

Y=E=C+Id+G

• Y=1000+0,9(Y-400)+390+600
  
• Y=1990+0,9Y-360
  
• Y-0,9Y=1630
  
• 0,1Y=1630
  
• Y*=16300
  

Kulumultiplikaator=1/(1-0,9)=10

Sera=YD-C=Y-T-C,

• kus YD on kasutatav tulu ( neto tulu), C- tarbimiskulutused, T- maksud ja Sera on erasektori säästud
  
• C*=1000+0,9(16300-400)=15310
  
• S*era=16300-400-15310=590
  
• Skogu=Sera+Sav. sekt ,
  
• Kus Skogu on kogusäästud, Sav. sekt, - avaliku sektori säästud
  
• Sav. sekt,=T-G=400-600=-200
  
• Skogu=590-200=390
  

Maksumultiplikaator=-MPC/(1-MPC)=-0,9/(1-0,9)=-9

• 15. Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15 000. Kasutades ülesande 14 lähteandmeid, arvuta: inflatsioonilõhe, säästud kogutulutasemel, kui palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma, et kogutulu oleks täishõive tasemel (eeldusel, et maksud ei muutu). Kuna täishõive taseme kogutulu (ehk potentsiaalne SKP) on väiksem, kui tegelik tasakalutulu, tekkib inflatsioonilõhe:
  
• a) ∆E=∆Y/kulumultiplikaator,
  
• kus ∆Y on kogutulu lõhe.
  
• ∆Y=Y*-YFE=16300-15000=1300
  
• ∆E=1300/10=130
  
• b) SFEera= YFE-T-CFE,
  
• kus SFEera on erasektori säästud täishõive tasemel, YFE – täishõive kogutulu ja CFE – täihõive tarbimine.
  
• CFE=1000+0,9(15000-400)=14140
  
• SFEera=15000-400-14140=460
  
•